Mwet ngeni masouan

Mwet ngeni tettelin menlapen masouan

Nemenifichi Pwisinkich​—Eú Napanap mi Lamot pwe Jiowa Epwe Pwapwa Rech

Nemenifichi Pwisinkich​—Eú Napanap mi Lamot pwe Jiowa Epwe Pwapwa Rech

Paul a erá: “Atun telin pwii we a poputá le fiu ngeniei, ua kamwéchúló chioran me fiieló. Ua mochen nieló.”

Marco a erá: “Ua fókkun nisossong me lón imw, pwal mwo nge ren ekis chék mettóch. Ua atai ekkewe sea, cheepel, ekkewe toy, are met chék ua kúna.”

Neman lape ngenikich ese ina usun lululóón ach song. Nge fán ekkóch, kich meinisin a weires ach sipwe nemeni pwisinkich. Ákkáeúin pokiten sia álemwiri tipis seni ewe áeménún mwán, Atam. (Rom 5:12) Ekkóch ra usun chék Paul me Marco, a weires ar repwe nemeni ar memmeefin song. Ekkóch neman ra kúna weiresin ar repwe nemeni minne ra ekieki. Ra ekkekieki ekkewe mettóch mi eniwokkusur are eletipengawer. Nge pwal ekkóch, neman a weires ar repwe ú ngeni ar mochen féri tipisin lisowumwáál, únnúpuch, are áeámwáálli sáfei mi efeiengaw.

Chókkewe rese tongeni nemeni ekiekiir, mocheniir, me féfférúr ra tongeni fókkun angawaló manawer. Nge ifa usun sia tongeni túmúnúkich seni ena? Ren ach ámááraatá ewe napanap nemenifichi pwisinkich. Sipwe pwóróus wóón ekkeei úlúngát kapas eis epwe álisikich le féri ena: (1) Met weween nemenifichi pwisinkich? (2) Pwata a lamot? (3) Ifa usun sipwe tongeni ámááraatá ei napanap ina eú kinikinin “uän Ngün”? (Kal. 5:22, 23) Mwirin sipwe pwóróus wóón met sia tongeni pwisin féri ika sise tongeni nemenifichi pwisinkich fán ekkóch.

MET WEWEEN NEMENIFICHI PWISINKICH?

Emén mi nemenifichi pwisin i ese kan mwittir fitaaló met chék a mochen. Nge a fen nemeni an kewe kapas me féffér mi tongeni eletipengawa Kot.

Jesus a unusen pwári ewe napanap nemenifichi pwisinkich

Jesus a áiti ngenikich weween ena napanap nemenifichi pwisinkich. Ewe Paipel a apasa: “Lupwen ra kapasingau usun esap pwal pölüeni lon kapas mi ngau. Lupwen aramas ra ariaföüü esap pwal eniweer, nge a anomu an apilükülüköch won Kot ewe soukapwüng mi eäni pwüng lon kapwüng.” (1 Pet. 2:23) Jesus a eáni ena esin napanap, nemenifichi pwisin i, lupwen chón oputa ra turunufasa atun a eitiwetá wóón ewe iráán ninni. (Mat. 27:39-44) Nge me mwen ena, a pwári watteen an nemenifichi pwisin i atun ekkewe néúwisin lamalam ra sótun ssárei ren ar eisini chómmóng kapas eis pwe epwe mwáálliló lón an kapas. (Mat. 22:15-22) A ifa me échún an leenien áppirú lupwen ekkóch chón Jus ra fókkun song ren me monei ngeni faú! Jesus ese liwini ngeniir ar féfféringaw nge “a opola o towu seni ewe imwenfel.”​—Joh. 8:57-59.

Sia tongeni áppirú án Jesus na leenien áppirú? Ewer, nge a lóngólóng wóón tufichich. Ewe aposel Petrus a makkeei: “Kraist a pwal riaföü fänäsengesimi o likiti ngenikemi eu lenien apirü, pwe oupwe tapwela mürin lon ipwan.” (1 Pet. 2:21) Inaamwo ika sise unuséch, nge sia tongeni tapweló mwirin lón ipwan me pwári ach nemenifichi pwisinkich. Pwata a lamot ach sipwe féri ena?

PWATA A LAMOT NEMENIFICHI PWISINKICH?

Ika sia mochen pwe Jiowa epwe pwapwa rech, iwe mi lamot ach sipwe eáni ewe napanap nemenifichi pwisinkich. Inaamwo ika sia fen angang ngeni Jiowa fán tuppwél ren fansoun langattam, a tongeni péút senikich ach riri ngeni ika sise nemeni féfférúch me ach kapas.

Ekieki pwóróusen Moses, ewe “a fokun tipetekison seni aramasen fanüfan meinisin” lón ena atun. (Num. 12:3) Moses a mosonottam le aúseling ngeni ngúnúngúnúngawen ekkewe chón Israel ren fite ier, nge lón eú rán ese chúen nemenifichi pwisin i. A song atun ra pwal ngúnúngúnúngaw sefál usun nafangawen únúmer konik. A song ngeni ekkewe aramas me ereniir: “Oupwe rongorong, ämi chon ü ngeniei. Ifa usun, äm aipwe atowu koluk seni lon ei achau fän itemi?”​—Num. 20:2-11.

Moses ese nemenifichi pwisin i. Ese elingaaló Jiowa pwe I ewe a féri ena manaman le awora ewe konik. (Kölf. 106:32, 33) Iwe, Jiowa ese chúen mut ngeni an epwe tolong lón ewe Fénúen Pwon. (Num. 20:12) Ese mwáál lón ekkewe lusun ránin manawen Moses a niamamesini an ese nemenifichi pwisin i.​—Tut. 3:23-27.

Met sia tongeni káé seni? Inaamwo ika sia fen nóm lón ewe enlet ren fansoun langattam, nge sisap fókkun eáni kapas mi ésúfélúngaw ngeni chókkewe sia mángaw rer are ngeni chókkewe mi lamot ach sipwe fénér. (Ef. 4:32; Kol. 3:12) Pwúngún atun sia chinnapeló, fán ekkóch a lapóló weiresin ach sipwe mosonottam. Nge chemeni Moses. Sisap mochen atai itéchúch me ren Jiowa pokiten sise nemenifichi pwisinkich. Nge ifa usun sipwe tongeni ámááraatá ena napanap mi lamot?

USUN ACH ÁMÁÁRAATÁ ACH NEMENIFICHI PWISINKICH

Iótek fán iten ewe ngún mi fel. Pwata? Pokiten ewe napanap nemenifichi pwisinkich ina kinikinin uwaan án Kot we ngún mi fel, me Jiowa a fang an na ngún mi fel ngeni chókkewe mi tittingor. (Luk. 11:13) Jiowa a tongeni awora ewe péchékkúl mi lamot ren an we ngún mi fel. (Fil. 4:13NW) A pwal tongeni álisikich le ámááraatá pwal ekkóch ekkewe kinikinin uwaan ewe ngún mi fel, áwewe chék ren tong, ewe epwe álisikich le pwári ewe napanap nemenifichi pwisinkich.​—1 Kor. 13:5.

Túmúnú sonuk met a tongeni áweiresi óm nemenifichi pwisin en

Túmúnú sonuk met a tongeni áweiresi óm nemenifichi pwisin en. Áwewe chék, ttii sonuk ekkewe website wóón Internet me minen apwapwa mi masou ren féffér mi ngaw. (Ef. 5:3, 4) Ren enletin, mi lamot sipwe ttii senikich meinisin met epwe tongeni sótunikich le féri minne mi ngaw. (SalF. 22:3; 1 Kor. 6:12) Áwewe chék, a lamot ngeni emén an epwe unusen túmúnú seni ekkewe puken me kachitoon tong lefilen mwán me fefin ika pwe a wor an apwangapwang le nemeni mochenin lón pekin lisowu.

Neman a tongeni weires ach sipwe apwénúetá ena kapasen fén. Iwe nge ika sia achocho, Jiowa epwe ngenikich ewe péchékkúl mi lamot pwe sipwe tongeni nemenifichi pwisinkich. (2 Pet. 1:5-8) Epwe álisikich le nemeni ach ekiek, kapas, me féffér. Sia kúna pwúngún ena, seni pwóróusen Paul me Marco ekkewe sia fen fós usur lepoputáán ei lesen, ra káé ar repwe nemeni ar song mi emmwen ngeni akkachofesá. Ekieki pwóróusen pwal emén Chón Kraist mwán, mi kan nisossong atun a drive, a pwal mwo nge ánini me fiu ngeni pwal ekkewe ekkóch wóón waar kewe. Ifa usun a ataweei an osukosuk? Iei met a erá: “Iteiten rán ua tingormaú ngeni Kot lón iótek. Ua káé ekkewe lesen usun nemenifichi pwisinkich me amwéchúnnúkú ekkewe wokisin lón Paipel mi álisiei. Inaamwo ika ren fitu ier ua angang wóón ai ei apwangapwang, nge iteiten lesossor ua chúen áchema ngeni pwisin ngang pwe upwe chék mosonoson me kinamwe. Me ua pwal achocho ai upwe lókkái ngeni ai kewe appoinment pwe ute kon atapwalapwal.”

MET SIPWE FÉRI IKA SISE NEMENIFICHI PWISINKICH?

Fán ekkóch sise nemenifichi pwisinkich. Atun a fis ena, eli sipwe sáw le fós ngeni Jiowa lón iótek. Nge fen ina ewe atun mi fókkun lamot ach sipwe fós ngeni. Ina popun mwittir seppiti Jiowa. Sié ngeni an epwe omusaaló tipisum, kútta an álillis, me etipeppósa letipom pwe kesap férsefáli ena tipis. (Kölf. 51:9-11) Kosap ekieki pwe Jiowa esap aúseling ngeni óm tingorei an úméúméch. (Kölf. 102:17) Ewe aposel Johannes a áchema ngenikich pwe chchaan néún Kot we a “limetikich seni ach tipis meinisin.” (1 Joh. 1:7; 2:1; Kölf. 86:5) Chemeni pwe Jiowa a ereni néún kewe chón angang ar repwe kan okkomusaló tipisin ekkewe ekkóch. Iwe sia tongeni lúkúlúk pwe Jiowa epwe pwal omusakicheló.​—Mat. 18:21, 22; Kol. 3:13.

Jiowa ese pwapwa lupwen Moses ese nemenifichi pwisin i lón ewe fénúpéén. Iwe nge, Jiowa a omusaaló tipisin. Me án Kot we Kapas a apasa pwe Moses i emén mi fókkun tuppwél, me sipwe áppirú. (Tut. 34:10; Ipru 11:24-28) Jiowa ese mut ngeni Moses an epwe tolong lón ewe Fénúen Pwon, nge epwe etiwaalong lón ewe Paratis wóón fénúfan me ngeni ewe ápilúkúlúkún manaw esemuch. Sia pwal tongeni eáni ena esin ápilúkúlúk ika sia achocho le ámááraatá ena napanap mi lamot, nemenifichi pwisinkich.​—1 Kor. 9:25.