„Kui mul tekkis sugulasega äge vaidlus, sain nii vihaseks, et haarasin tal kõrist ja hakkasin teda kägistama. Tahtsin talle lausa otsa peale teha,” tunnistab Paul.

„Plahvatasin kodus iga asja peale. Lõhkusin mööblit, mänguasju ja kõike muud, mis kätte sattus,” sõnab Marco.

Enamik meist muidugi pole nii äkilise loomuga. Ometi võib meil kõigil olla vahel raske end talitseda. Seda eelkõige sellepärast, et oleme esimeselt inimeselt Aadamalt pärinud patused kalduvused. (Rooml. 5:12.) Mõnel, nagu Paulil ja Marcol, on raske ohjata oma emotsioone. Teised maadlevad mingite hirmude või negatiivsete mõtetega. Ja on neid, kel pole lihtne seista vastu ebamoraalsetele himudele, alkoholi liigtarvitamisele või uimastite pruukimisele.

Need, kes ei valitse oma mõtteid, soove ja tegusid, võivad oma elu ära rikkuda. Kuidas seda vältida? Tuleb kasvatada enesevalitsust. Arutame nüüd järgmisi küsimusi. 1) Mis on enesevalitsus? 2) Miks see on vajalik? 3) Kuidas me võime arendada seda omadust, mis kuulub Jumala vaimu vilja hulka? (Gal. 5:22, 23.) Samuti vaatame, mida me saame teha, kui meil jääb enesevalitsusest vajaka.

Hea enesevalitsusega inimene ei toimi mõtlematult. Ta suudab end ohjeldada, et tema mõtted ja teod oleksid Jumalale meelepärased.

Jeesus on meile enesevalitsemises heaks eeskujuks. Piibel ütleb tema kohta: „Kui teda solvati, ei solvanud ta vastu. Kui ta kannatas, ei hakanud ta ähvardama, vaid usaldas end selle hoolde, kes mõistab kohut õiglaselt.” (1. Peetr. 2:23.) Ta jäi rahulikuks, kui vaenulikud usujuhid üritasid teda sõnadest lõksu püüda. (Matt. 22:15–22.) Ja kuidas käitus Jeesus sel korral, kui vihased juudid teda kividega loopisid? Selle asemel et neile kuidagi kätte maksta, „Jeesus peitis end ära ja lahkus templist”. (Joh. 8:57–59.) Isegi siis, kui Jeesus rippus piinapostil ja vastased teda pilkasid, ei kaotanud ta enesevalitsust. (Matt. 27:39–44.)

Kas me suudame Jeesuse eeskuju järgida? Teatud määral kindlasti. Peetrus kirjutas: „Kristus kannatas teie eest ja jättis teile eeskuju, et te käiksite hoolsalt tema jälgedes.” (1. Peetr. 2:21.) Kuigi me oleme ebatäiuslikud, saame teha oma parima, et Jeesuse eeskujul end valitseda.

Meil tuleb ennast valitseda, et olla Jehoovale meelepärased. Isegi kui oleme teeninud Jehoovat juba aastaid, võime temaga oma sõprussuhted rikkuda, kui me ei hoia oma keelt ja tegusid ohjes.

Näiteks Mooses oli oma eluajal „alandlikum kui kõik teised inimesed maa peal”. (4. Moos. 12:3.) Ent kui ta oli aastakümneid iisraellaste kaeblemist talunud, kaotas ta kord enesevalitsuse. Mooses vihastas, kui rahvas virises taas veepuuduse üle. Ta prahvatas: „Kuulge nüüd, te mässajad! Kas me peame teile sellest kaljust vee välja tooma?” (4. Moos. 20:2–11.)

Mooses kaotas enesevalitsuse. Ta ei suunanud au Jehoovale, kes ime läbi vett andis. (Laul 106:32, 33.) Karistuseks ei lubanud Jehoova teda tõotatud maale. (4. Moos. 20:12.) Ilmselt kahetses Mooses seda nõrkushetke kuni surmapäevani. (5. Moos. 3:23–27.)

Mida meie sellest õpime? Isegi kui oleme Jehoovat teeninud juba pikka aega, ei tohiks me kunagi rääkida lugupidamatult nendega, kes meid ärritavad või keda on vaja korrale kutsuda. (Efesl. 4:32; Kol. 3:12.) On tõsi, et kui jääme vanemaks ja meie tervis halveneb, võib vahel olla raske end vaos hoida. Ent oleks hea mõelda Moosesele. Me ei taha rikkuda oma mainet Jehoova silmis sellega, et kaotame mingis olukorras enesevalitsuse.

Palu püha vaimu. Enesevalitsus on püha vaimu vilja osa ja Jehoova annab oma vaimu neile, kes seda temalt paluvad. (Luuka 11:13.) Oma vaimu kaudu annab Jehoova meile jõudu. (Filipl. 4:13.) Ta aitab meil arendada ka teisi vaimu vilja tahke, näiteks armastust, mis omakorda tugevdab meie enesevalitsust. (1. Kor. 13:5.)

Hoidu kõigest, mis võib nõrgendada sinu enesevalitsust. Hoia eemale veebisaitidest ja meelelahutusest, mis propageerivad väärat käitumist. (Efesl. 5:3, 4.) Õigupoolest tuleb vältida kõike, mis võib tekitada kiusatust käituda valesti. (Õpet. 22:3; 1. Kor. 6:12.) Näiteks inimesel, kel  tekivad kergesti ebapuhtad himud, oleks ehk tark täielikult hoiduda romantilise sisuga raamatutest ja filmidest.

Neid nõuandeid järgida ei pruugi olla kerge. Aga kui me pingutame, annab Jehoova meile jõudu. (2. Peetr. 1:5–8.) Ta aitab meil kontrollida oma mõtteid, sõnu ja tegusid. Näiteks varem mainitud Paul ja Marco õppisid oma ägedat loomust taltsutama. Üks teine vend kaotas autoga sõites tihti enesevalitsuse ja astus kaasliiklejatega sõnasõtta. Mida ta ette võttis? Ta räägib: „Palvetasin selle pärast iga päev. Uurisin artikleid enesevalitsemise kohta ja õppisin pähe asjakohaseid piiblisalme. Ehkki ma olen juba aastaid selle kallal vaeva näinud, tuletan ikkagi igal hommikul endale meelde, et oleksin täna rahulik. Lisaks püüan alati aegsasti teele asuda, et ei peaks liikluses kiirustama.”

Mõnikord võib juhtuda, et me ei suuda end vaos hoida. Sellises olukorras võib meil olla häbi Jehoova poole palvetada. Ent just siis tuleks meil seda teha. Anu Jehoovalt kohe andestust, palu temalt abi ja võta kindlalt nõuks sama viga mitte korrata. (Laul 51:9–11.) Ta ei põlga ära sinu siirast palvet. (Laul 102:17.) Apostel Johannes on öelnud, et „Jeesuse veri puhastab meid kõigist pattudest”. (1. Joh. 1:7; 2:1; Laul 86:5.) Jehoova on käskinud meil üksteisele korduvalt andestada. Ja me võime olla kindlad, et ta andestab ka meile. (Matt. 18:21, 22; Kol. 3:13.)

Jehoovale ei meeldinud sugugi, et Mooses kaotas kõrbes enesevalitsuse. Siiski Jehoova andestas talle. Ja Piiblis räägitakse Moosesest kui usu eeskujust. (5. Moos. 34:10; Heebr. 11:24–28.) Jehoova ei lubanud Moosest tõotatud maale, kuid ta annab talle elu paradiislikul maal ja võimaluse elada igavesti. Ka meil on igavese elu saamiseks ülioluline arendada enesevalitsust. (1. Kor. 9:25.)