Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Didikanda didi ne mushinga bua Yehowa atuanyishe

Didikanda didi ne mushinga bua Yehowa atuanyishe

Muanetu kampanda diende Paul udi wamba ne: “Pavua muikulu wa manseba mubange kutandangana nanyi, ngakamufiekela mu nshingu. Mvua musue kumushipa.”

Muanetu mukuabu pende diende Marco udi wamba ne: “Kumbelu, mvua mbundula ukeme. Mvua ntayisha bia mu nzubu, bintu bivua bana banaya nabi, anyi tshintu tshionso tshivua pabuipi nanyi.”

Pamuapa katutu banji kuenza malu a mushindu eu to. Nansha nanku, bitu bitukolela tuetu bonso bua kudikanda imue misangu. Bidi nanku nangananga bualu tudi bapiane majinga a kuenza malu mabi kudi Adama. (Lomo 5:12) Anu bu Paul ne Marco, bitu bikolela bantu bakuabu bua kukanda tshiji tshiabu. Bidi mua kukolela banga bua kumbusha meji kampanda atu abaluila. Tshilejilu, batu bashala batume meji ku malu adi abenza buôwa anyi adi abatekesha mu mikolo. Bakuabu bobu bidi mua kubakolela bua kukanda dijinga dia kuenda masandi, dia kukuatshika maluvu, anyi dia kunua kubi kua bintu bitu binyungulula mutu.

Bantu badi kabayi badikanda ku meji kampanda adi abaluila, ku majinga abu, ne ku malu adibu benza badi mua kunyanga nsombelu wabu. Kadi kudi tshia kuenza bua bualu ebu kabutufikidi. Ntshinyi atshi? Kudikanda. Bua tuetu kupeta didikanda, tuandamunayi nkonko isatu eyi: 1) Didikanda ntshinyi? 2) Bua tshinyi didi ne mushinga? 3) Mmunyi mutudi mua kupeta ngikadilu wa mu ngikadilu idi yenza “dimuma dia nyuma” eu? (Gal. 5:22, 23) Pashishe netumone tshidi yonso wa kutudi mua kuenza yeye mupangile mua kudikanda imue misangu.

DIDIKANDA NTSHINYI?

Muntu utu ne didikanda katu wenza bualu buonso budi bumuluila to. Kadi utu udikanda bua kuakula anyi kuenza malu adi kaayi asankisha Nzambi.

Yezu wakaleja patoke muvuaye ne didikanda

Yezu mmutuleje tshidi didikanda dilomba. Bible udi wamba ne: “Pavuabu bamupenda, kavua waluja bipendu to. Pavuaye ukenga, kavua ufunyinangana to, kadi uvua muditeke yeye muine mu bianza bia Eu udi ulumbuluisha ne buakane.” (1 Pet. 2:23) Yezu wakaleja didikanda dia mushindu eu pavua baluishi bende bamuseka dîba divuaye mupopela pa mutshi wa makenga. (Mat. 27:39-44) Kumpala, uvua mudikande mu mushindu wa dikema pavua balombodi ba ntendelelu ba muoyo mubi bajinga kumukuatshila ku mêyi ende. (Mat. 22:15-22) Bualu bukuabu, elabi meji bua tshilejilu tshidiye mutushile pavua bena Yuda kampanda bavua ne tshiji bamuambuile mabue bua kumuasa! Pamutu pa Yezu kubambuilaye pende mabue, “wakasokoma, kupatukaye mu ntempelo.”​—Yone 8:57-59.

Kudiku mushindu wa kuidikija tshilejilu tshia Yezu anyi? Eyowa. Mupostolo Petelo wakafunda ne: “Kristo wakakenga bua bualu buenu, kunushilaye tshilejilu bua nuenu kulonda mu makasa ende bimpe menemene.” (1 Pet. 2:21) Nansha mutudi bapange bupuangane, tudi mua kuidikija tshilejilu tshia Yezu tshia kudikanda, tutshidikija bimpe menemene. Bua tshinyi bidi bikengela tuenze nanku?

BUA TSHINYI DIDIKANDA DIDI NE MUSHINGA?

Bidi bikengela tuikale tudikanda bua Yehowa atuanyishe. Nansha bituikala tukadi benzele Yehowa mudimu ne lulamatu kukadi bidimu bia bungi, tuetu katuyi badikande mu bitudi tuenza ne mu bitudi tuamba, tudi mua kunyanga bulunda buetu nende.

Tuangate tshilejilu tshia Mose. Uvua “muena bupuekele kupita bantu bonso bavua pa buloba.” (Nom. 12:3) Yeye mumane kushala ne lutulu munkatshi mua makumi a bidimu pavua bena Isalele badilakana, wakalua kupanga mua kudikanda. Wakafiika munda pavua bena Isalele badilakane kabidi bua dipangila dia mâyi. Wakabamba mêyi mabi wamba ne: “Mpindieu umvuayi, nuenu bantomboji! Tudi ne bua kunupatuila mâyi mu mukuna wa dibue eu anyi?”​—Nom. 20:2-11.

Mose wakapanga mua kudikanda. Kavua mutumbishe Yehowa uvua mupatuishe mâyi au mu tshishima to. (Mis. 106:32, 33) Bua bualu abu, Yehowa kakamuanyishila bua kubuela mu Buloba Bulaya to. (Nom. 20:12) Mose uvua mua kuikala mushale udiela meji too ne ku dituku dia lufu luende bua muvuaye mupangile mua kudikanda.​—Dut. 3:23-27.

Bidi bitulongesha tshinyi? Nansha tuetu tukadi mu bulelela kukadi bidimu bia bungi, biobi bikengela bua kubela muntu anyi muntu yeye mutufiikishe munda, katuena ne bua kuakula ne dipanga kanemu to. (Ef. 4:32; Kolos. 3:12) Bushuwa, patudi tuenda tukola, lutulu luetu ludi mua kukepela imue misangu. Kadi tuvuluke Mose. Katuena basue kuenza bualu bua dipanga kudikanda nansha musangu umue budi mua kunyanga mudimu utukadi benzele Yehowa ne lulamatu luonso bidimu ne bidimu to. Ntshinyi tshitudi mua kuenza bua kupeta ngikadilu wa mushinga eu?

MUA KUPETA DIDIKANDA

Lomba Nzambi nyuma muimpe. Bua tshinyi? Bualu didikanda didi mu ngikadilu ya dimuma dia nyuma wa Nzambi, ne Yehowa utu umupesha badi bamulombaye. (Luka 11:13) Ku diambuluisha dia nyuma wende eu, Yehowa udi mua kutupesha bukole butudi nabu dijinga bua kuikala kudikanda. (Filip. 4:13) Udi mua kutuambuluisha kabidi bua kupeta ngikadilu mikuabu ya dimuma dia nyuma bu mudi dinanga, bualu diodi nedituambuluishe bua kuikala kudikanda bikole.​—1 Kol. 13:5.

Epuka tshintu tshionso tshidi tshikupangisha bua kudikanda

Epuka tshintu tshionso tshidi mua kukupangisha bua kudikanda. Tshilejilu, mbimpe wepuke site ya Enternete anyi mishindu ya kupitshisha nayi kapepe idi ne malu mabi. (Ef. 5:3, 4) Mu bulelela, tudi ne bua kuepuka tshintu tshionso tshidi mua kutusaka bua kuenza bualu bubi. (Nsu. 22:3; 1 Kol. 6:12) Tshilejilu, mbimpe muntu utu utamba kutuma lungenyi ku malu a masandi epuke dibala mikanda ne filme bia malu a mananga buonso buabi.

Mubelu eu udi mua kutukolela. Kadi tuetu badienzeje, Yehowa neatupeshe bukole butudi nabu dijinga bua kuikala kudikanda. (2 Pet. 1:5-8) Neatuambuluishe bua kudikanda ku amue meji adi atuluila, ku amue malu atudi tukeba kuakula, ne kuenza. Tshilejilu tshia Paul ne Marco batudi batele ku ntuadijilu tshidi tshijadika bualu ebu. Yonso wa kudibu wakalonga bua kuikala kukanda tshiiji. Tuangate tshilejilu tshikuabu tshia muanetu uvua kayi utamba kudikanda pavuaye wendesha mashinyi, ufika too ne ku ditandangana ne bendeshi nende ba mashinyi. Ntshinyi tshiakenzaye bua bualu abu? Udi wamba ne: “Mvua nsambila bikole dituku dionso. Mvua ndonga biena-bualu bivua biakula bua didikanda ne nkuata mvese ivua ingambuluisha mu mutu. Ndi mudienzeje bidimu ne bidimu bua kuikala kukanda tshiiji. Nansha nanku, ntu ntuadija dituku dionso mudifundile tshipatshila tshia kushala ne lutulu; bualu ebu mbushale bungambuluisha bikole. Ntu njuka kabidi mu dindadinda bua kuya ku malu anyi bua tshikadi nya lubilu lubilu to.”

TUETU BAPANGILE MUA KUDIKANDA

Nekufike misangu itudi mua kupangila mua kudikanda. Biobi bienzeke nanku, tudi mua kumvua bundu bua bungi bua kusambila Yehowa. Kadi adi ke dîba dia tueku kusambila bikole. Nanku usambile Yehowa diakamue. Umulombe bua akufuile luse, akuambuluishe, ne wikale mudisuike bua kubenga kuenzulula tshilema atshi. (Mis. 51:9-11) Yehowa kakubenga kuteleja disambila diudi muenze ne muoyo mujima bua kumulomba luse to. (Mis. 102:17) Mupostolo Yone udi utuvuluija ne: mashi a Muana wa Nzambi “adi atulengeja ku mpekatu yonso.” (1 Yone 1:7; 2:1; Mis. 86:5) Vuluka ne: Yehowa utu ulomba basadidi bende badi pa buloba bua bikale ne tshibidilu tshia kufuilangana luse. Nanku tuikale batuishibue ne: yeye pende neatuenzele nanku.​—Mat. 18:21, 22; Kolos. 3:13.

Pavua Mose muanji kupangila mua kudikanda mu tshipela, biakabungamija Yehowa. Nansha nanku, Yehowa wakamufuila luse. Dîyi dia Nzambi didi dituambila kabidi ne: Mose uvua ne ditabuja dia dikema ditudi mua kuidikija. (Dut. 34:10; Eb. 11:24-28) Yehowa kakanyishila Mose bua kubuela mu Buloba Bulaya to, kadi neamuanyishile bua kusomba mu Mparadizu pa buloba ne neamupeshe diakalenga dia kuikala ne muoyo wa tshiendelele. Tuetu batungunuke ne kuditatshisha bua kupeta ngikadilu wa mushinga wa didikanda eu, netuikale petu ne diakalenga adi.​—1 Kol. 9:25.