Skip to content

Skip to table of contents

Mapule‘i-Kita—Mahu‘inga ki he Hōifua ‘a Sihová

Mapule‘i-Kita—Mahu‘inga ki he Hōifua ‘a Sihová

“‘I he fakalanga kē mai hoku kāsiní, na‘á ku puke hono mongá pea kamata ke fakasisina ia. Na‘á ku loto ke tāmate‘i ia.”—Paul.

“‘I he‘eku ‘i ‘apí na‘á ku fa‘a ‘ita ta‘e‘uhinga. Te u hanga ‘o fahi ‘a e naunau falé, me‘a va‘ingá pe ko ha me‘a pē na‘á ku ma‘u.”—Marco.

He‘ikai nai ke tōtu‘a pehē ‘etau ‘itá. Ka ko kitautolu kotoa ‘oku faingata‘a ke tau mapule‘i kitautolu ‘i he taimi ‘e ni‘ihi. ‘Oku hoko eni koe‘uhi ko ‘etau ngaahi hehema angahala‘ia tukufakaholo mei he ‘uluaki tangatá, ‘a ‘Ātama. (Loma 5:12) Ko e ni‘ihi hangē ko Paul mo Marco, ‘oku faingata‘a ke nau mapule‘i ‘enau ‘itá. ‘Oku faingata‘a ki he ni‘ihi ke mapule‘i ‘enau fakakaukaú. ‘Oku nau nōfo‘i ‘i he‘enau ilifiá pe ‘oku fa‘a fakahoha‘asi kinautolu ‘e he fakakaukau ta‘epaú. Ka ko e ni‘ihi ‘oku faingata‘a nai ke nau taliteke‘i ‘a e holi ke fai ‘a e fehokotaki fakasino ta‘etāú, ngāuekovi‘aki ‘a e ‘olokaholó pe ngāuekovi‘aki ‘a e faito‘o kona tapú.

Ko e fa‘ahinga ‘oku ‘ikai ke nau mapule‘i ‘enau fakakaukaú, holí mo e tō‘ongá ‘oku lava ke uesia ai ‘enau mo‘uí. Ka ‘oku lava ke tau faka‘ehi‘ehi mei hono nunu‘á. Anga-fēfē? ‘Aki hono fakatupulekina ‘a e mapule‘i-kitá. Ke tokoni‘i kitautolu ke fai iá, tau lāulea angé ki he fehu‘i ‘e tolu: (1) Ko e hā ‘a e mapule‘i-kita? (2) Ko e hā ‘oku mātu‘aki mahu‘inga ai iá? (3) ‘E lava fēfē ke tau fakatupulekina ‘a e ‘ulungaanga ko ení ‘a ia ko e tafa‘aki ia ‘o e “fua ‘o e laumālié”? (Kal. 5:22, 23) Pea te tau lāulea ki he me‘a ‘e lava ke tau fai ‘i he taimi ‘oku ‘ikai ke tau mapule‘i-kita aí.

KO E HĀ ‘A E MAPULE‘I-KITA?

Ko ha tokotaha mapule‘i-kita ‘oku ‘ikai ke ne fakahoko ‘ene holi kotoa pē. ‘I hono kehé, ‘okú ne fakama‘uma‘u mei he lea mo hono fai ha me‘a ‘i ha founga ‘oku ta‘efakahōifua ki he ‘Otuá.

Na‘e fakahaa‘i mo‘oni ‘e Sīsū ‘a e mapule‘i-kitá

Na‘e fakahaa‘i mai ‘e Sīsū ‘a e me‘a ‘oku kau ki he mapule‘i-kitá. ‘Oku pehē ‘i he Tohi Tapú: “‘I he taimi na‘e leakovia ai iá, na‘e ‘ikai te ne tali ‘aki ha lea kovi. ‘I he taimi na‘á ne faingata‘a‘ia aí, na‘e ‘ikai te ne fai ha fakamanamana, ka na‘á ne tuku atu ‘a ia tonu ki he Tokotaha ‘oku fakamaau mā‘oni‘oní.” (1 Pita 2:23) Na‘e fakahāhā ‘e Sīsū ‘a e mapule‘i-kita ‘i he taimi na‘e luma‘i ai ia ‘e he kau fakafepakí ‘i hono tautau ia ‘i he ‘akau fakamamahí. (Māt. 27:39-44) Ki mu‘a atu, na‘á ne fakahāhā ‘a e mapule‘i-kita lahi ‘i he taimi na‘e feinga ai ‘a e kau taki lotu anga-fakamamahí ke tauhele‘i ia ‘i he‘ene leá. (Māt. 22:15-22) Pea he fa‘ifa‘itaki‘anga lelei ē na‘á ne fokotu‘u mai ‘i he ‘ai ke tolomaka‘i ia ‘e he kau Siu ‘itá! ‘I he ‘ikai ke faisāuní, “na‘e toi ‘a Sīsū ia peá ne ‘alu atu mei he temipalé.”—Sione 8:57-59.

‘E lava ke tau fa‘ifa‘itaki kia Sīsū? ‘Io, te tau lava. Na‘e tohi ‘e he ‘apositolo ko Pitá: “[Ko] Kalaisi na‘á ne faingata‘a‘ia ma‘amoutolu, ‘o ne tuku atu ha fa‘ifa‘itaki‘anga kiate kimoutolu ke mou muimui ofi ‘i hono topuva‘é.” (1 Pita 2:21) Neongo ‘oku tau ta‘ehaohaoa, ‘oku lava ke tau muimui ofi ‘i he fa‘ifa‘itaki‘anga ‘a Sīsū ‘o e mapule‘i-kitá. Ko e hā ‘oku mātu‘aki mahu‘inga ai ke tau fai peheé?

KO E HĀ ‘OKU MĀTU‘AKI MAHU‘INGA AI ‘A E MAPULE‘I-KITÁ?

‘Oku fiema‘u ke tau mapule‘i-kita kae lava ke ma‘u ‘a e hōifua ‘a Sihová. Neongo kapau kuo tau tauhi faitōnunga kia Sihova ‘i ha taimi fuoloa, ‘e lava ke mole ‘etau kaume‘a mo iá kapau he‘ikai ke tau mapule‘i ‘a e me‘a ‘oku tau faí mo lea‘akí.

Fakakaukau kia Mōsese ko e “tangata anga-vaivai taha ‘i he kau tangata kotoa pē ‘i he funga ‘o māmaní” ‘i he taimi ko iá. (Nōm. 12:3) Hili ‘a e ngaahi hongofulu‘i ta‘u ‘o e kātekina anga-kātaki ‘e Mōsese ‘a e lāunga mei he kau ‘Isilelí, na‘e ‘ikai ke ne mapule‘i ia. Na‘á ne ‘ita ‘i he‘enau toe lāunga fekau‘aki mo e ‘ikai ha vaí. Na‘á ne lea fefeka ki he kakaí, ‘o pehē: “Fanongo mai, ‘i he taimí ni, ‘a kimoutolu kau angatu‘u! Kuo pau koā ke ma ‘omai ha vai ma‘amoutolu mei he maká ni?”—Nōm. 20:2-11.

Na‘e ‘ikai ke mapule‘i-kita ‘a Mōsese. Na‘e ‘ikai ke ne ‘ave ‘a e lāngilangí kia Sihova ko e Matavai ‘o e vai na‘e tokonaki fakaemaná. (Saame 106:32, 33) Ko hono olá, na‘e ‘ikai ke faka‘atā ia ‘e Sihova ke ne hū ki he Fonua ‘o e Tala‘ofá. (Nōm. 20:12) ‘I he faka‘osi‘osi ‘a e mo‘ui ‘a Mōsesé, ‘oku ngalingali na‘á ne faka‘ise‘isa ‘i he ‘ikai ke ne mapule‘i-kita.—Teu. 3:23-27.

Ko e hā ‘a e lēsoní? Neongo kapau kuo tau kau ki he mo‘oní ‘i ha taimi fuoloa, ‘oku totonu ke ‘oua ‘aupito te tau lea ta‘efaka‘apa‘apa ki he fa‘ahinga ‘oku nau faka‘ita‘i kitautolú pe ‘oku fiema‘u ke fakatonutonú. (‘Ef. 4:32; Kol. 3:12) Ko e mo‘oni, ‘i he‘etau hoholo ke motu‘á ‘e toe si‘i ange ‘etau kātakí. Kae manatu‘i ‘a Mōsese. He‘ikai te tau teitei loto ke fakamele‘i ‘etau tauhi faitōnunga fuoloá ‘aki ‘etau tō ‘i he ‘ikai mapule‘i-kitá. Ko e hā ‘e lava ke tau fai ke fakatupulekina ‘a e ‘ulungaanga mātu‘aki mahu‘inga ko ení?

FOUNGA KE FAKATUPULEKINA AI ‘A E MAPULE‘I-KITÁ

Lotu ‘o kole ‘a e laumālie mā‘oni‘oní. Ko e hā hono ‘uhingá? Koe‘uhi ko e mapule‘i-kitá ko ha tafa‘aki ia ‘o e fua ‘o e laumālie ‘o e ‘Otuá, pea ‘oku foaki ‘e Sihova hono laumālié ki he fa‘ahinga ‘oku nau kole iá. (Luke 11:13) Fakafou ‘i hono laumālié, ‘oku lava ke ‘omai ai ‘e Sihova ‘a e mālohi ‘oku tau fiema‘ú. (Fil. 4:13) ‘Oku toe lava ke ne tokoni‘i kitautolu ke fakatupulekina ‘a e ngaahi tafa‘aki kehe ‘o e fua ‘o e laumālié, hangē ko e ‘ofá, ‘a ia te ne tokoni‘i kitautolu ke ‘ai ke mālohi ‘etau mapule‘i-kitá.—1 Kol. 13:5.

Faka‘ehi‘ehi mei ha me‘a pē te ne fakavaivai‘i ho‘o mapule‘i-kitá

Faka‘ehi‘ehi mei ha me‘a te ne fakavaivai‘i ho‘o mapule‘i-kitá. Ko e fakatātā, faka‘ehi‘ehi mei he ngaahi uepisaiti ‘i he ‘Initanetí mo e fakafiefia ‘oku hā ai ‘a e tō‘onga halá. (‘Ef. 5:3, 4) Ko hono mo‘oní, kuo pau ke tau faka‘ehi‘ehi mei ha me‘a te ne fakatauele‘i kitautolu ke faihala. (Pal. 22:3; 1 Kol. 6:12) Ko e fakatātaá, ko ha tokotaha ‘okú ne hehema ki he fehokotaki fakasino ta‘etāú ‘e fiema‘u nai ke ne faka‘ehi‘ehi faka‘aufuli mei he ngaahi tohi mo e faiva ‘evá.

‘E faingata‘a nai ke ngāue‘aki ‘a e fale‘i ko ení. Kae kehe, kapau te tau feinga mālohi, ‘e ‘omai ‘e Sihova ‘a e mālohi ‘oku tau fiema‘ú ke mapule‘i-kita. (2 Pita 1:5-8) Te ne tokoni‘i kitautolu ke mapule‘i ‘etau fakakaukaú, leá mo e tō‘ongá. Hangē ko Paul mo Marco na‘e lave ki ai ki mu‘á, na‘á na ako ke mapule‘i ‘ena ‘ita fakamālohí. Fakakaukau foki ki ha tokoua na‘á ne fa‘a ‘ita vave lolotonga ‘ene faka‘ulí, pea a‘u ‘o fakafekiki mo e ni‘ihi kehé. Ko e hā na‘á ne fai fekau‘aki mo ení? “Na‘á ku lotu tōtōivi ‘i he ‘aho kotoa. Na‘á ku ako ‘a e ngaahi kupu ako fekau‘aki mo e mapule‘i-kitá pea ako ma‘uloto ‘a e ngaahi veesi Tohi Tapu ‘aonga. Neongo kuó u fai eni ‘i he laui ta‘u, ‘oku kei ‘aonga pē kiate au ke fakakaukau ‘i he kamata‘anga ‘o e ‘aho taki taha ke hanganaki nonga. Pea na‘á ku ‘alu ki mu‘a ‘i he‘eku ngaahi ‘apoinimení koe‘uhi ke ‘oua te u fakavavevave.”

KAPAU HE‘IKAI LAVA KE TAU MAPULE‘I-KITA

‘I he taimi ‘e ni‘ihi, he‘ikai lava ke tau fakahāhā ‘a e mapule‘i-kitá. ‘I he hoko iá, te tau ongo‘i mā nai ke fakaofiofi kia Sihova ‘i he lotu. Ka ko e taimi eni ‘oku fiema‘u lahi taha ai ke tau lotú. Ko ia lotu leva kia Sihova. Kōlenga ki he‘ene fakamolemolé, kumi ki he‘ene tokoní, pea fakapapau‘i ke ‘oua te ke toe fai ‘a e fehālaaki tatau. (Saame 51:9-11) He‘ikai ke ta‘etoka‘i ‘e Sihova ho‘o lotu loto-mo‘oni ki ha mēsí. (Saame 102:17) ‘Oku fakamanatu mai ‘e he ‘apositolo ko Sioné ko e ta‘ata‘a ‘o e ‘Alo ‘o e ‘Otuá ‘okú ne “fakama‘a kitautolu mei he angahalá kotoa.” (1 Sio. 1:7; 2:1; Saame 86:5) Manatu‘i ‘oku tala ‘e Sihova ki he‘ene kau sevānití ke nau fa‘a fakamolemole. Ko ia ‘oku lava ke tau tuipau te ne fai ‘a e me‘a tatau kiate kitautolu.—Māt. 18:21, 22; Kol. 3:13.

Na‘e ta‘efakahōifua kia Sihova ‘a e ‘ikai ke mapule‘i-kita ‘a Mōsese ‘i ha taimi ‘i he toafá. Neongo ia, na‘e fakamolemole‘i ia ‘e Sihova. Pea ‘oku lave ‘a e Folofola ‘a e ‘Otuá kia Mōsese ko e fa‘ifa‘itaki‘anga tu‘u-ki-mu‘a ia ‘o e tuí. (Teu. 34:10; Hep. 11:24-28) Na‘e ‘ikai ke faka‘atā ‘e Sihova ‘a Mōsese ke hū ki he Fonua ‘o e Tala‘ofá, ka te Ne talitali lelei ‘a Mōsese ki he māmani Palataisí pea ‘oange ‘a e ‘amanaki ‘o e mo‘ui ta‘engatá. ‘E lava ke tau fiefia ‘i he ‘amanaki tatau kapau ‘oku tau hanganaki feinga lahi ke fakatupulekina ‘a e ‘ulungaanga mātu‘aki mahu‘inga ko e mapule‘i-kitá.—1 Kol. 9:25.