Minter ku Konten

Minter ku daftar isi

Penungkunen Si Mbaca

Penungkunen Si Mbaca

Tuhu nge “sipat-sipat si ihasilken kesah si badia” eme sipat si lit bas Galati 5:22, 23 ngenca?

I bas ayat e, lit siwah sipat si ihasilken kesah si badia, eme “kekelengen, keriahen ukur, kedamen, kesabaren, lias ate, mehuli, kiniteken, lemah lembut, ras ngasup ngkuasai diri.” Tapi enda labo ertina siwah sipat e ngenca si ihasilken kesah si badia.

Ja nari siteh? Bas ayat-ayat sebelumna itulis Paulus, “Asil perbahanen daging, eme perbahanen seks si salah, kai pe si najis, perbahanen si la meteh mela, nembah berhala, kai pe si lit hubungenna ras malekat jahat, simusuhen, rubati, cemburu, merawa, erjengil, perpecahen, sekte-sekte, rate cian, mabuk, pesta pora, ras kerina si bage rupana.” (Gal. 5:19-21) Perdiateken maka ikataken Paulus “ras kerina si bage rupana.” Enda ertina lit ka si deban si termasuk i bas “perbahanen daging” bagi si ikataken Paulus bas Kolose 3:5. Bage ka me si ikataken Paulus kenca iturikenna kerna siwah sipat si ihasilken kesah si badia. Bas Galati 5:23, nina, “La lit undang-undang si erlawanen ras si e kerina.” Bas bahasa aslina, kata “si e kerina” banci ka iterjemahken “kerina si bage rupana.” Emaka jelas me, selain siwah sipat si ituriken Paulus, lit ka sipat-sipat si deban si ihasilken kesah si badia.

Gelah lebih siangkai kerna si e, banci sibandingken sipat si ihasilken kesah si badia ras kai si ihasilken terang. Itulis Paulus man runggun i Epesus, “Asil i bas terang e nari eme kerina si mehuli, si adil, ras si benar.” (Ep. 5:8, 9) Salah sada ‘si ihasilken terang’ eme “si mehuli” janah sipat e pe termasuk salah sada sipat si ihasilken kesah si badia.

Inasehati Paulus ka Timotius gelah iayakina si enem enda, eme “kai si benar, tutus nembah Dibata, kiniteken, kekelengen, megenggeng, janah lemah lembut.” (1 Tim. 6:11) Arah enem sipat e, telu ngenca si jadi bagin arah ‘sipat si ihasilken kesah si badia’ eme kiniteken, kekelengen, ras lemah lembut. Tapi, gelah banci iayaki Timotius telu sipat si debanna, pasti perlu ka ia penampat kesah si badia.​—Bandingken ras Kolose 3:12 bage pe 2 Petrus 1:5-7.

Jelas me, sipat-sipat si arus lit bas kalak Kristen labo ngenca siwah sipat si ituriken bas Galati 5:22, 23. Kesah si badia banci nampati kita mpebelin siwah sipat si jadi bagin arah “sipat-sipat si ihasilken kesah si badia” e. Tapi, isampati kesah si badia ka kita mpebelin melala sipat si debanna. Alu bage, banci kita jadi kalak Kristen si paguh kinitekenna janah ‘sipake sipat-sipat si mbaru si iban menurut peraten Dibata janah sue ras kebenaren bage pe kesetian situhu-tuhu.’​—Ep. 4:24.