Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

NIKASEMƆ 27

Kaabu Ohe Tsɔ Fe Bɔ Ni Sa Akɛ Obuɔ Ohe

Kaabu Ohe Tsɔ Fe Bɔ Ni Sa Akɛ Obuɔ Ohe

“Miikɛɛ nyɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ akɛ ekabu ehe tsɔ fe bɔ ni sa akɛ ebuɔ ehe, shi moŋ esusu nii ahe bɔ ni baahã ejwɛŋ jogbaŋŋ.”​—ROM. 12:3.

LALA 130 Okɛ Eshai Ake

NƆ NI ABAASUSU HE *

1. Mɛɛ ŋaa Biblia lɛ woɔ wɔ yɛ Filipibii 2:3? Ni kɛ́ wɔkɛ ŋaawoo nɛɛ tsu nii lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ wɔbaaná he sɛɛ?

WƆBAA wɔhe shi wɔhãa Yehowa ni wɔboɔ egbɛtsɔɔmɔi toi, ejaakɛ wɔle akɛ wɔhilɛkɛhamɔ kã etsui nɔ waa. (Efe. 4:22-24) Kɛ́ wɔbaa wɔhe shi lɛ, wɔbaaná he miishɛɛ akɛ wɔbaafee Yehowa suɔmɔnaa nii moŋ fe nɔ ni wɔ diɛŋtsɛ wɔsumɔɔ, ni wɔbaabu mɛi krokomɛi akɛ amɛnɔ kwɔlɔ fe wɔ. Enɛ baahã wekukpaa ni yɔɔ wɔ kɛ Yehowa teŋ lɛ mli awa, ni wɔkɛ wɔnyɛmimɛi Kristofoi lɛ hu baahi shi yɛ toiŋjɔlɛ mli.​—Kanemɔ Filipibii 2:3.

2. Mɛni Paulo kɛɛ Romabii lɛ? Ni mɛni he wɔbaasusu yɛ nikasemɔ nɛɛ mli?

2 Mɛi ni yɔɔ Satan je lɛ mli lɛ ateŋ mɛi pii wóɔ amɛhe nɔ ni amɛsusuuu mɛi krokomɛi ahe. Kɛ́ wɔkwɛɛɛ ni ahi lɛ, amɛsubaŋ gbonyo lɛ baaná wɔnɔ hewalɛ. * Etamɔ nɔ ni nakai eba lɛ yɛ blema Kristofoi lɛ ateŋ mɛi komɛi agbɛfaŋ, ejaakɛ bɔfo Paulo ŋma Kristofoi ni yɔɔ Roma lɛ akɛ: “Miikɛɛ nyɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ akɛ ekabu ehe tsɔ fe bɔ ni sa akɛ ebuɔ ehe, shi moŋ esusu nii ahe bɔ ni baahã ejwɛŋ jogbaŋŋ.” (Rom. 12:3) Nɔ ni Paulo wie lɛ hãa wɔnaa akɛ, esa akɛ wɔná bulɛ ko kɛ̃ wɔhã wɔhe. Shi esaaa akɛ wɔbuɔ wɔhe tsɔ fe bɔ ni sa akɛ wɔbuɔ wɔhe; esa akɛ wɔba wɔhe shi. Yɛ nikasemɔ nɛɛ mli lɛ, wɔbaakwɛ nibii komɛi ni wɔbaanyɛ wɔfee kɛtsɔɔ akɛ wɔbaa wɔhe shi ni wɔnuuu he akɛ wɔhi fe mɛi krokomɛi (1) yɛ wɔgbalashihilɛ mli, (2) kɛ́ wɔná sɔɔmɔ hegbɛi, kɛ (3) be ni wɔkɛ social media tsuɔ nii.

HESHIBAA HE MIIHIA YƐ GBALASHIHILƐ MLI

3. Mɛni hewɔ jeee be fɛɛ be gbalashihilɛ mli bii kɛ amɛhe baakpã gbee lɛ? Ni kɛ́ eba lɛ nakai lɛ, mɛni mɛi komɛi feɔ?

3 Yehowa miisumɔ ni wumɛi kɛ ŋamɛi aná miishɛɛ yɛ amɛgbalashihilɛ mli. Shi akɛni wɔ fɛɛ wɔyeee emuu hewɔ lɛ, jeee be fɛɛ be gbalashihilɛ mli bii baakpã gbee yɛ saji ahe. Anɔkwa, Paulo ŋma akɛ, mɛi ni boteɔ gbalashihilɛ mli lɛ kɛ naagbai komɛi baakpe. (1 Kor. 7:28) Mɛi komɛi yɛ ni daa nɛɛ béi yɛ amɛ kɛ amɛhefatalɔi ateŋ. Amɛteŋ mɛi komɛi po nuɔ he akɛ, kulɛ esa akɛ amɛkɛ mɔ kroko moŋ abote gbalashihilɛ mli. Yɛ je lɛ mli lɛ, kɛ́ eba lɛ nakai lɛ, nɔ pɛ ni baa mɛi ajwɛŋmɔ mli ji ni amɛtse gbãla. Nɔ ni amɛnuɔ he akɛ kɛ́ amɛfee lɛ amɛhe baajɔ amɛ lɛ, no pɛ he amɛsusuɔ, ni amɛsusuuu mɛi krokomɛi ahe.

4. Kɛ́ gbalashihilɛ mli bii kɛ naagbai miikpe yɛ amɛgbalashihilɛ lɛ mli lɛ, mɛni esaaa akɛ ebaa amɛjwɛŋmɔ mli?

4 Esaaa akɛ wɔnuɔ he akɛ, nɔ ko bɛ dɔŋŋ ni wɔbaanyɛ wɔfee yɛ wɔgbalashihilɛ lɛ he akɛ ja wɔtse gbãla, ejaakɛ wɔle akɛ nɔ kome pɛ Ŋmalɛ lɛ ewie akɛ abaanyɛ adamɔ nɔ atse gbãla, ni no ji, ajwamaŋbɔɔ. (Mat. 5:32) Kɛ́ wɔwóɔ wɔhe nɔ lɛ, no lɛ, kɛ́ wɔkɛ naagbai kpe yɛ wɔgbalashihilɛ mli lɛ, wɔbaawie nibii tamɔ, ‘Mihefatalɔ lɛ susuuu mihe. Esumɔɔɔ mi. Ekolɛ kɛ́ mikɛ mɔ ko kroko bote gbalashihilɛ mli lɛ, maná miishɛɛ.’ Shi kɛ́ wɔsusu nii ahe yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ lɛ, etsɔɔ akɛ wɔsusuɔ wɔ pɛ wɔhe; wɔsusuuu wɔhefatalɔ lɛ he. Je lɛ woɔ mɛi ni kɛ naagbai miikpe yɛ amɛgbalashihilɛ mli lɛ hewalɛ ni amɛfee nɔ ni amɛtsui sumɔɔ ni baahã amɛná miishɛɛ, kɛ́ no baabi ni amɛtse gbãla po. Shi Biblia lɛ kɛɔ akɛ, esa akɛ ‘wɔtao nibii ni hi hã mɛi krokomɛi, shi jeee nibii ni hi hã wɔ pɛ.’ (Fip. 2:4) Yehowa sumɔɔɔ ni otseɔ gbãla. Moŋ lɛ, eesumɔ ni ofee nibii ni baahã ogbalashihilɛ lɛ ahi shi daa. (Mat. 19:6) Eesumɔ ni osusu nɔ ni baasa ehiɛ lɛ he klɛŋklɛŋ, moŋ fe ni obaasusu nɔ ni baahi ahã bo lɛ he.

5. Yɛ nɔ ni aŋma yɛ Efesobii 5:33 lɛ naa lɛ, te esa akɛ wumɛi kɛ ŋamɛi kɛ amɛhe aye ahã tɛŋŋ?

5 Esa akɛ wumɛi kɛ ŋamɛi asumɔ amɛhe ni amɛjie bulɛ kpo amɛtsɔɔ amɛhe. (Kanemɔ Efesobii 5:33.) Biblia lɛ hãa wɔleɔ akɛ, be fɛɛ be lɛ, esa akɛ wɔkwɛ nɔ ni wɔbaanyɛ wɔfee wɔhã mɛi, moŋ fe nɔ ni mɛi baanyɛ amɛfee amɛhã wɔ. (Bɔf. 20:35) Mɛni baaye abua gbalashihilɛ mli bii ni amɛsumɔ amɛhe ni amɛjie bulɛ kpo amɛtsɔɔ amɛhe? No ji heshibaa. Wumɛi kɛ ŋamɛi ni baa amɛhe shi lɛ epeleee amɛhãaa amɛ diɛŋtsɛ amɛhe, moŋ lɛ, amɛfeɔ ‘nɔ ni amɛhefatalɔi lɛ baaná he sɛɛ.’​—1 Kor. 10:24.

Wu kɛ ŋa ni baa amɛhe shi lɛ kɛ amɛhe béee, moŋ lɛ, amɛfeɔ ekome kɛtsuɔ nii (Kwɛmɔ kuku 6)

6. Mɛni okaseɔ yɛ nɔ ni Steven kɛ Stephanie wie lɛ mli?

6 Kristofoi pii agbalashihilɛ esɔ ejaakɛ amɛbaa amɛhe shi. Amɛteŋ mɔ kome ji nyɛmi nuu ko ni atsɛɔ lɛ Steven. Ewie akɛ: “Kɛ́ okɛ ohefatalɔ lɛ fee ekome lɛ, nyɛbaanyɛ nyɛtsu saji ahe nii, titri lɛ kɛ́ naagbai ba. Nɔ najiaŋ ni obaakwɛ nɔ ni kɛ́ afee lɛ, ohe baajɔ bo lɛ, obaakwɛ nɔ ni baahã nyɛyi enyɔ lɛ fɛɛ nyɛhe ajɔ nyɛ.” Eŋa Stephanie hu wie akɛ: “Mɔ ko mɔ ko bɛ ni sumɔɔ ni daa nɛɛ ekɛ ehefatalɔ miibé. No hewɔ lɛ, kɛ́ wɔkpãaa gbee yɛ sane ko he lɛ, wɔkwɛɔ nɔ hewɔ ni wɔkpãaa gbee lɛ. No sɛɛ lɛ, wɔsɔleɔ, wɔtaoɔ nii amli, ni wɔgbaa he sane. Nɔ najiaŋ ni wɔkɛ wɔhe baabé lɛ, wɔkɛ wɔjwɛŋmɔ maa bɔ ni wɔbaafee wɔtsu naagba lɛ he nii lɛ moŋ nɔ.” Kɛ́ wu lɛ kɛ ŋa lɛ fɛɛ ebuuu amɛhe tsɔ fe bɔ ni sa akɛ amɛbuɔ amɛhe lɛ, amɛbaaná miishɛɛ waa.

BA OHE SHI YƐ YEHOWA SƆƆMƆ LƐ MLI

7. Kɛ́ ahã nyɛmi nuu ko sɔɔmɔ hegbɛ lɛ, mɛni esa akɛ ekwɛ jogbaŋŋ yɛ he?

7 Wɔbuɔ nɔ fɛɛ nɔ ni wɔnyɛɔ wɔtsuɔ yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli lɛ akɛ eji hegbɛ kpele. (Lala 27:4; 84:10) Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Kɛ́ mɔ ko miitao etsɔ nɔkwɛlɔ lɛ, eetao nitsumɔ kpakpa.” (1 Tim. 3:1) Kɛ́ nyɛmi nuu ko miitao etsu babaoo yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli lɛ, ehi waa. Shi kɛ́ ahã lɛ sɔɔmɔ hegbɛ ko yɛ asafo lɛ mli lɛ, esa akɛ ekwɛ jogbaŋŋ ni ekabu ehe tsɔ fe bɔ ni sa akɛ ebuɔ ehe. (Luka 17:7-10) Moŋ lɛ, esa akɛ eba ehe shi ni esɔmɔ mɛi krokomɛi.​—2 Kor. 12:15.

8. Mɛni Diotrefe, Uzia, kɛ Absalom fee? Ni mɛni wɔkaseɔ yɛ mli?

8 Biblia lɛ gbaa wɔ mɛi komɛi ni na amɛhe tsɔ lɛ ahe sane kɛ bɔ ni amɛnaagbee yafee. Amɛteŋ mɔ kome ji Diotrefe. Nuu henɔwolɔ nɛɛ shwe akɛ ená klɛŋklɛŋ gbɛhe yɛ asafo lɛ mli. (3 Yoh. 9) Mɔ kroko hu ni wó ehe nɔ ji Uzia. Ewó nitsumɔ ko ni Yehowa kɛwoko edɛŋ lɛ efɔ̃ enɔ. (2 Kro. 26:16-21) Absalom hu shwe akɛ etsɔ maŋtsɛ. No hewɔ lɛ, ekwa efee tamɔ nɔ ni esumɔɔ maŋbii lɛ asane koni amɛbafi esɛɛ. (2 Sam. 15:2-6) Mɛi nɛɛ ahe saji ni yɔɔ Biblia lɛ mli lɛ hãa wɔnaa faŋŋ akɛ, Yehowa miihi mɛi ni taoɔ anunyam amɛhãa amɛ diɛŋtsɛ amɛhe. (Abɛi 25:27) Kɛ́ mɛi ni tamɔ nakai lɛ kwɛɛɛ ni amɛbaatsake lɛ, amɛgbeŋ naa ekpakpa.​—Abɛi 16:18.

9. Mɛɛ nɔkwɛmɔnɔ kpakpa Yesu fee?

9 Yesu hiɛ Nyɔŋmɔ su, shi efeee enii tamɔ mɛi ni wɔtsĩ amɛtã yɛ kuku ni tsɔ hiɛ lɛ mli lɛ. Biblia lɛ wie yɛ ehe akɛ, “ebaaa ejwɛŋmɔ mli kɔkɔɔkɔ akɛ ebaashɔ̃ hegbɛ ko, koni ekɛ Nyɔŋmɔ aye egbɔ.” (Fip. 2:6) Kɛ́ Yehowa bɛ lɛ, Yesu ni yɔɔ, ni kɛ̃lɛ, Yesu ebuuu ehe fe bɔ ni sa akɛ ebuɔ ehe. Ekɛɛ ekaselɔi lɛ akɛ: “Mɔ fɛɛ mɔ ni feɔ enii akɛ mɔ ni baa shi yɛ nyɛ fɛɛ nyɛteŋ lɛ, lɛ ji agbo.” (Luka 9:48) Kɛ́ gbɛgbalɔi, asafoŋ sɔɔlɔi, asafoŋ onukpai, kɛ kpokpaa nɔkwɛlɔi kase Yesu ni amɛ hu amɛba amɛhe shi lɛ, mɛi fɛɛ ni kɛ amɛ tsuɔ nii lɛ baaná miishɛɛ waa. Anɔkwa, kɛ́ wɔ fɛɛ wɔba wɔhe shi lɛ, suɔmɔ ni yɔɔ wɔteŋ lɛ mli baawa, ni no baahã mɛi fɛɛ ana akɛ Kristo kaselɔi ji wɔ.​—Yoh. 13:35.

10. Kɛ́ oonu he akɛ naagba ko yɛ asafo lɛ mli shi asafoŋ onukpai lɛ tsuuu he nii jogbaŋŋ lɛ, mɛni obaanyɛ ofee?

10 Ni kɛ́ oonu he akɛ naagba ko yɛ asafo lɛ mli shi asafoŋ onukpai lɛ tsuuu he nii jogbaŋŋ hu? Mɛni obaanyɛ ofee? Nɔ najiaŋ ni obaawie oshi amɛ lɛ, ba ohe shi ni ofi amɛsɛɛ. (Heb. 13:17) Mɛni baaye abua bo ni onyɛ ofee nakai? Bi ohe akɛ: ‘Ani naagba nɛɛ yɛ hiɛdɔɔ bɔ ni kɛ́ ajajeee lɛ, nɔ ko baafite? Ani be nɛɛ ji be ni esa akɛ ajaje? Ani mi esa akɛ majaje? Yɛ mitsuiŋ tɔ̃ɔ lɛ, ani hegbɛ ko loo anunyam ko ni mitaoɔ lɛ hewɔ mihe titiɔ mi yɛ sane nɛɛ he lɛ, aloo miitao mabaa ekomefeemɔ ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ yi?’

Esa akɛ nyɛmimɛi lɛ ale bo akɛ mɔ ko ni tsuɔ esɔ̃i ahe nii jogbaŋŋ ni baa ehe shi hu (Kwɛmɔ kuku 11) *

11. Yɛ nɔ ni awie yɛ Efesobii 4:2, 3 lɛ naa lɛ, kɛ́ wɔba wɔhe shi yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli lɛ, mɛni baajɛ mli kɛba?

11 Kɛ́ wɔhe esa tamɔ mɛ, shi wɔbaaa wɔhe shi lɛ, Yehowa kɛ wɔ tsuŋ nii; ni kɛ́ wɔnyɛɔ wɔtsuɔ nibii ahe nii oya, shi ekomefeemɔ bɛ wɔ kɛ wɔnyɛmimɛi lɛ ateŋ lɛ, enáŋ wɔhe miishɛɛ. No hewɔ lɛ, miamɔ ohiɛ waa ni oba ohe shi yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli. Kɛ́ ofee nakai lɛ, obaahã ekomefeemɔ ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ mli awa. (Kanemɔ Efesobii 4:2, 3.) Shiɛmɔ kɛ ekãa. Okɛ ohiɛ afɔ̃ shi okwɛ nɔ ni obaanyɛ ofee kɛye obua onyɛmimɛi Kristofoi lɛ. Feemɔ mɛi fɛɛ gbɔ, mɛi ni yɔɔ sɔɔmɔ hegbɛ kɛ mɛi ni bɛ eko lɛ fɛɛ. (Mat. 6:1-4; Luka 14:12-14) Kɛ́ ofee nibii nɛɛ, ni okɛ onyɛmimɛi Kristofoi lɛ fee ekome kɛsɔmɔ lɛ, amɛbaana akɛ ohe esa, shi nɔ ni fe fɛɛ lɛ, amɛbaana akɛ obaa ohe shi.

BA OHE SHI KƐ́ OKƐ SOCIAL MEDIA MIITSU NII

12. Ani Yehowa miisumɔ ni wɔná nanemɛi? Mɛni hewɔ okɛɔ nakai?

12 Bɔ ni Yehowa bɔ wɔ ehã lɛ hewɔ lɛ, wɔsumɔɔ ni wɔkɛ wɔwekumɛi kɛ wɔnanemɛi agba sane kɛ miishɛɛ. (Lala 133:1) Be ni Yesu yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, eyɛ nanemɛi ni bɛŋkɛ lɛ kpaakpa. (Yoh. 15:15) Biblia lɛ hãa wɔleɔ akɛ, kɛ́ wɔná nanemɛi kpakpai lɛ, wɔbaaná he sɛɛ. (Abɛi 17:17; 18:24) Agbɛnɛ hu, ehãa wɔleɔ akɛ, esaaa akɛ wɔtseɔ wɔhe kɛjeɔ mɛi ahe. (Abɛi 18:1) Mɛi komɛi nuɔ he akɛ kɛ́ amɛkɛ social media tsu nii lɛ, amɛbaaná nanemɛi pii, ni amɛhe efeŋ shoo. (Social media ji wɛbsaiti fɛɛ wɛbsaiti ni mɛi yaa nɔ, loo program fɛɛ program ni mɛi kɛwoɔ amɛfoŋ kɛ tablɛtii anɔ koni amɛnyɛ amɛkɛ mɛi krokomɛi ni yɔɔ nakai wɛbsaiti lɛ nɔ loo amɛyɔɔ nakai program lɛ eko lɛ ashara.) Shi esa akɛ mɛi ni kɛ social media tsuɔ nii lɛ ale amɛhe nɔkwɛmɔ, ejaakɛ oshãrai komɛi yɛ he.

13. Mɛni hewɔ mɛi ni kɛ social media tsuɔ nii lɛ ateŋ mɛi komɛi ahe feɔ shoo ni amɛmiishɛɛ fɛɛ tãa lɛ?

13 Niiamlitaomɔ tsɔɔ akɛ, kɛ́ mɔ ko fiteɔ be pii yɛ social media nɔ ni eekwɛ mfonirii ni mɛi kɛwo nɔ kɛ nibii ni mɛi ewie yɛ nɔ lɛ, ebaanyɛ ehã ehe afee shoo ni emiishɛɛ fɛɛ atã. Mɛni hewɔ? Bei pii lɛ, mɛi kɛ nibii kpakpai loo nibii ni yɔɔ miishɛɛ ni etee nɔ yɛ amɛ loo amɛnanemɛi ashihilɛ mli, loo hei fɛfɛji ni amɛtee lɛ ahe mfonirii ni woɔ social media nɔ. Kɛ́ mɔ ko kwɛ mfonirii nɛɛ, ekolɛ ekɛ ehe baato mɛi ni enaa lɛ ahe, ni no baahã enii afee ehe mɔbɔ ni ebi ehe akɛ, ‘Mɛni hewɔ mi lɛ, minyɛɛɛ maye wala tamɔ bɔ ni mɛi nɛɛ yeɔ wala lɛ?’ Eeenyɛ efee akɛ, enɛ hewɔ mɛi ni fiteɔ be pii yɛ mfonirii nɛɛ ahe lɛ ahe feɔ shoo ni amɛmiishɛɛ fɛɛ tãa lɛ. Nyɛmi yoo ko ni eye afii 19 lɛ wie akɛ: “Be ni mina bɔ ni mɛi shwɛɔ amɛhiɛ Hɔɔ kɛ Hɔgbaa, ni mi lɛ, mita shĩa mifeee nɔ ko nɔ ko lɛ, efite mimiishɛɛ fɛɛ.”

14. Mɛɛ gbɛ nɔ ŋaa ni awo yɛ 1 Petro 3:8 lɛ baanyɛ aye abua wɔ kɛ́ wɔkɛ social media miitsu nii?

14 Jeee akɛ social media ehiii, ejaakɛ wɔnyɛɔ wɔtsɔɔ nɔ wɔkɛ wɔwekumɛi kɛ wɔnanemɛi gbaa sane. Shi ani oyɔse akɛ, mfonirii kɛ saji ni mɛi kɛwoɔ nɔ lɛ ekomɛi hãa efeɔ tamɔ nɔ ni amɛmiifee ni mɛi ana amɛ? Yɛ gbɛ ko nɔ lɛ, amɛmiikɛɛ akɛ, “Naa mi eei, nyɛkwɛa mi.” Saji ni mɛi komɛi ŋmalaa yɛ amɛmfonirii loo mɛi krokomɛi anɔ ahe lɛ etsɔɔɔ bulɛ kwraa, ni ekomɛi po ji wiemɔ sha. Kɛ́ Kristofonyo ko fee nakai lɛ, ani ebaanyɛ ekɛɛ akɛ ebaa ehe shi ni enuɔ he ehãa mɛi, tamɔ bɔ ni Biblia lɛ woɔ wɔ hewalɛ ni wɔfee lɛ?​—Kanemɔ 1 Petro 3:8.

Ani nibii ni okɛwoɔ Intanɛt lɛ nɔ lɛ hãa efeɔ tamɔ nɔ ni oofee fuu, aloo ehãa anaa bo akɛ mɔ ko ni baa ehe shi? (Kwɛmɔ kuku 15)

15. Mɛɛ gbɛ nɔ Biblia lɛ baanyɛ aye abua wɔ ni wɔkana wɔhe tsɔ?

15 Kɛ́ okɛ social media tsuɔ nii lɛ, bi ohe akɛ: ‘Ani saji ni miwieɔ yɛ nɔ, loo mfonirii kɛ vidioi ni mikɛwoɔ nɔ lɛ hãa efeɔ tamɔ nɔ ni miifee fuu? Ani amɛbaanyɛ amɛhã mɛi aye mihe awuŋa?’ Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Nɔ fɛɛ nɔ ni yɔɔ je lɛ mli lɛ​—nɔ ni heloo lɛ shweɔ lɛ kɛ nɔ ni hiŋmɛii lɛ shweɔ lɛ kɛ nii ni mɔ yɔɔ ni ekɛshwãa lɛ​—ejɛɛɛ Tsɛ lɛ mli, shi moŋ je lɛ mli ejɛ.” (1 Yoh. 2:16) Atsɔɔ wiemɔ ni ji, “nii ni mɔ yɔɔ ni ekɛshwãa lɛ” shishi yɛ Biblia ko mli akɛ, “ni mɔ baashwe akɛ mɛi ana lɛ akɛ mɔ ko ji lɛ.” Kristofoi bɛ nakai shwelɛ lɛ, ejaakɛ ehe ehiaaa amɛ. Amɛkɛ ŋaa ni Biblia lɛ ewo lɛ tsuɔ nii, akɛ: “Nyɛkahãa wɔnaa wɔhe tsɔ, ni wɔteɔ akaŋshii shi yɛ wɔteŋ, ni wɔná hetsɛ̃ wɔhã wɔhe.” (Gal. 5:26) Mɛi pii ni yɔɔ je lɛ mli lɛ sumɔɔ ni ana amɛ. Kɛ́ wɔbaa wɔhe shi lɛ, wɔfeŋ wɔnii tamɔ amɛ.

‘SUSUMƆ NII AHE BƆ NI BAAHÃ OJWƐŊ JOGBAŊŊ’

16. Mɛni hewɔ esaaa akɛ wɔwóɔ wɔhe nɔ?

16 Mɛi ni wóɔ amɛhe nɔ lɛ ‘jwɛŋŋ jogbaŋŋ,’ ni enɛ ji yiŋtoo kome hewɔ ni esa akɛ wɔmia wɔhiɛ wɔba wɔhe shi. (Rom. 12:3) Mɛi ni wóɔ amɛhe nɔ lɛ sumɔɔ béi, ni amɛnaa amɛhe tsɔ. Bei pii lɛ, bɔ ni amɛsusuɔ nii ahe amɛhãa kɛ bɔ ni amɛfeɔ amɛnii amɛhãa lɛ hewɔ lɛ, amɛyeɔ amɛ diɛŋtsɛ amɛhe kɛ mɛi krokomɛi awui. Kɛ́ amɛtsakeee bɔ ni amɛsusuɔ nii ahe amɛhãa lɛ, Satan baashwila amɛ ni efite amɛjwɛŋmɔ. (2 Kor. 4:4; 11:3) Mɛi ni baa amɛhe shi lɛ jwɛŋɔ jogbaŋŋ. Amɛnaaa amɛhe tsɔ, ejaakɛ amɛhãa ehiɔ amɛjwɛŋmɔ mli akɛ nibii pii yɛ ni mɛi kɛfe amɛ. (Fip. 2:3) Amɛhãa ehiɔ amɛjwɛŋmɔ mli hu akɛ, “Nyɔŋmɔ tsĩɔ henɔwolɔi anaa, shi edroɔ heshibalɔi.” (1 Pet. 5:5) Kɛ́ wɔjwɛŋɔ jogbaŋŋ lɛ, wɔsumɔŋ ni Yehowa atsĩ wɔnaa, aloo jeee nakai?

17. Mɛni kɛ́ wɔfee lɛ, ebaahã wɔba wɔhe shi be fɛɛ be?

17 Dani wɔbaanyɛ wɔba wɔhe shi be fɛɛ be lɛ, esa akɛ wɔbo ŋaa ni Biblia lɛ woɔ wɔ lɛ toi ni ‘wɔjie subaŋ momo lɛ kɛ enifeemɔi lɛ yɛ wɔhe, ni wɔwo subaŋ hee lɛ,’ ni enɛ biɔ hiɛmiamɔ. Esa akɛ wɔkase Yesu he nii, ni wɔbɔ mɔdɛŋ fɛɛ ni wɔbaanyɛ ni wɔkɛ nɔ ni wɔkaseɔ lɛ atsu nii. (Kol. 3:9, 10; 1 Pet. 2:21) Kɛ́ wɔmia wɔhiɛ wɔba wɔhe shi lɛ, wɔbaaná he sɛɛ waa. Miishɛɛ baahi wɔwekui amli, ekomefeemɔ ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ mli baawa, ni wɔkɛ social media tsuŋ nii yɛ gbɛ gbonyo nɔ. Nɔ ni fe fɛɛ lɛ, wɔbaaná Yehowa hiɛ dromɔ, ni ebaajɔɔ wɔ.

LALA 117 Ekpakpafeemɔ

^ kk. 5 Mɛi ni yɔɔ je lɛ mli ŋmɛnɛ lɛ ateŋ mɛi pii wóɔ amɛhe nɔ ni amɛsusuuu mɛi krokomɛi ahe. Esa akɛ wɔkwɛ jogbaŋŋ ni wɔkakase amɛ. Yɛ nikasemɔ nɛɛ mli lɛ, wɔbaakwɛ bɔ ni wɔbaafee wɔtsɔɔ akɛ wɔbaa wɔhe shi yɛ wɔgbalashihilɛ mli, asafo lɛ mli, kɛ be ni wɔkɛ social media tsuɔ nii.

^ kk. 2 WIEMƆI NI ATSƆƆ MLI: Kɛ́ akɛɛ mɔ ko wóɔ ehe nɔ lɛ, etsɔɔ akɛ mɔ lɛ naa ehe tsɔ ni ebuuu mɛi krokomɛi. Mɛi ni wóɔ amɛhe nɔ lɛ susuɔ amɛ pɛ amɛhe. Kɛ́ akɛɛ mɔ ko baa ehe shi lɛ, etsɔɔ akɛ mɔ lɛ enaaa ehe tsɔ, ewóoo ehe nɔ, ni eyeee etsui naa sane. Mɛi ni baa amɛhe shi lɛ susuɔ mɛi krokomɛi ahe.

^ kk. 56 NƆ NI WƆNAA YƐ MFONIRI LƐ MLI: Asafoŋ onukpa ko ni hãa wiemɔ yɛ kpeei wuji ashishi ni ekwɛɔ nibii komɛi ni atsuɔ yɛ asafo lɛ mli lɛ nɔ lɛ yɛ he miishɛɛ akɛ ebaakwɛ kpee kɛhã shiɛmɔyaa hu nɔ, ni eye ebua kɛsaa Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ.