Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

STUDU 27

Kuzê ki bu ta pensa di bu kabésa?

Kuzê ki bu ta pensa di bu kabésa?

‘N ta fla kada un di nhos pa ka pensa di se kabésa más di ki kel ki el debe pensa, má pa kada un pensa di manera ki ta mostra bon juís’. — ROMANOS 12:3.

KÁNTIKU 130 Nu púrdua kunpanheru

KUZÊ KI NU STA BEN STUDA *

1. Sima sta na Filipenses 2:3, modi ki umildadi ta djuda-nu ten bons amizadi ku otus algen?

UMILDADI ta djuda-nu obi ku Jeová, pamodi nu ta ntende ma sénpri el sabe kuzê ki é midjór pa nos. (Efé. 4:22-24) Umildadi ta djuda-nu poi vontadi di Jeová na frenti di nos vontadi. Tanbê, el ta pô-nu trata otus sima algen más inportanti ki nos. Asi, nu ta ten bons amizadi ku Jeová i ku nos irmons. — Filipenses 2:3.

2. Kuzê ki apóstlu Polu rekonhese i kuzê ki nu sta ben odja na kel studu li?

2 Má si nu ka toma kuidadu, nu pode ser influensiadu pa kes algen di mundu di Satanás ki é orgulhozu i ki ta pensa sô na ses kabésa. * Ta parse ma kel-li sta ta kontiseba ku alguns kriston na ténpu di apóstlus, pamodi apóstlu Polu skrebe pa kes kriston na Roma: ‘N ta fla kada un di nhos pa ka pensa di se kabésa más di ki kel ki el debe pensa, má pa kada un pensa di manera ki ta mostra bon juís’. (Rom. 12:3) Polu rekonhese ma nu debe pensa na nos kabésa. Má, umildadi ta djuda-nu ka pensa dimás na nos kabésa. Na kel studu li, nu sta ben odja modi ki umildadi ta djuda-nu ka pensa dimás di nos kabésa na (1) kazamentu, (2) óras ki nu ten priviléjius na organizason di Jeová i (3) na manera ki nu ta uza redi sosial.

MOSTRA UMILDADI NA KAZAMENTU

3. Pamodi ki ta kontise prublémas na kazamentu, i modi ki alguns ta reaji óras ki kel-li kontise?

3 Jeová kria kazamentu pa maridu ku mudjer ser filís. Má ningen é ka perfetu, pur isu é normal un kazal ten prubléma. Na verdadi, apóstlu Polu skrebe ma kes ki kaza pode spéra ma es ta ten algun difikuldadi. (1 Cor. 7:28) Alguns algen ta atxa ma es ta briga txeu ku ses maridu ô ku ses mudjer. Pur isu, es ta kumesa ta pensa ma es ka devia kazaba ku kunpanheru. Si es dexa manera di pensa di mundu influensia-s, es ta kumesa lógu ta pensa ma úniku soluson é divórsiu. Es ta atxa ma kuzê ki é más inportanti é ses filisidadi.

4. Nu debe ivita pensa na kuzê?

4 Nu debe ivita pensa ma nos kazamentu ka da sértu. Nu sabe ma Bíblia ta fla ma un algen pode divôrsia sô si kontise konportamentu seksual mariadu. (Mat. 5:32) Pur isu, óras ki kontise kes difikuldadi ki Polu pâpia di el, nu ka debe dexa orgulhu pô-nu ta pensa: ‘Kel kazamentu li ka sta da-m más kuzê ki N krê. N ka sta dadu amor ki N merese. Talvês N pode ser filís ku otu algen.’ Bu repara sô na kenha ki kel algen li sta ta pensa? Sô na se kabésa. Sabedoria di mundu ta fla ma bu debe sigi bu korason i faze kel ki ta dexa-u filís, sikrê bu ten ki kaba ku bu kazamentu. Má sabedoria di Deus ta fla ma bu ka debe ‘djobe sô bus própi interesi, má tanbê interesi di otus.’ (Fil. 2:4) Jeová krê pa bu kontinua kazadu i pa bu ka kaba ku bu kazamentu. (Mat. 19:6) El krê pa bu pensa na el primeru, envês di bu kabésa.

5. Sima sta na Efésios 5:33, modi ki maridu ku mudjer debe trata kunpanheru?

5 Maridu ku mudjer debe trata kunpanheru ku amor i ruspetu. (Lé Efésios 5:33.) Bíblia ta inxina-nu pa nu pensa na da envês di resebe. (Atos 20:35 ) Ki kualidadi ta djuda maridu ku mudjer mostra amor i ruspetu? É umildadi. Óras ki maridu ku mudjer é umildi, es ka ta djobe ses própi vantaji, má ‘di kel otu algen.’ — 1 Cor. 10:24.

Óras ki maridu ku mudjer é umildi, es ta trabadja sima un ekipa envês di fika kóntra kunpanheru (Odja parágrafu 6.)

6. Kuzê ki bu ta prende ku komentárius di Steven ku Stephanie ?

6 Umildadi dja djuda un monti maridu ku mudjer ki ta sirbi Deus, ser más filís na kazamentu. Pur izénplu, un maridu ki txoma Steven fla: “Si nhos dôs é un ekipa, nhos ta trabadja djuntu, inda más óras ki kontise prublémas. Envês di pensa: ‘Kuzê ki é midjór pa mi?’ bu ta pensa: ‘Kuzê ki é midjór pa nos?’” Se mudjer Stephanie, ta pensa mésmu kuza. El fla: “Ningen ka krê vive djuntu ku un algen ki é kóntra el. Pur isu, óras ki nu ka ta konkorda na algun kuza, nu ta tenta diskubri pamodi ki kel-la kontise. Dipôs, nu ta faze orason, piskiza i nu ta pâpia sobri el. Nu ta ataka kel prubléma envês di ataka kunpanheru.” Óras ki maridu ku mudjer ka ta pensa dimás na ses kabésa es ta ser más filís.

SIRBI JEOVÁ KU ‘TUDU UMILDADI’

7. Kal ki debe ser atitudi di un irmon óras ki el resebe un priviléjiu na organizason di Jeová?

7 Pa nos, é un priviléjiu sirbi Jeová, ka ta nporta di ki manera. (Sal. 27:4; 84:10) Si un irmon oferese di livri vontadi pa faze más na organizason di Jeová, el merese ilojiu. Na verdadi Bíblia ta fla: ‘Si un ómi sta ta sforsa pa ser enkaregadu, el sta ta dizeja un bon trabadju.’ (1 Tim. 3:1) Má óras ki el resebe un diziginason, el ka debe pensa dimás di se kabésa. (Luc. 17:7-10) Se obijetivu debe ser sirbi otus ku umildadi. — 2 Cor. 12:15.

8. Kuzê ki nu ta prende ku izénplus di Diótrifis, Uzias i Absalon?

8 Bíblia ta pâpia di pesoas ki ta pensaba dimás di ses kabésa, i es ta sirbi di avizu pa nos. Pur izénplu, Diótrifis ka éra umildi. El ta krê staba na ‘primeru lugar’ na kongregason. (3 João 9 ) Uzias dexa orgulhu toma-l kabésa i el ba tenta faze un trabadju ki Jeová daba sô pa saserdótis. (2 Cró. 26:16-21) Absalon krê sérba rei, pur isu el finji ma el ta amaba povu pa es pode apoiaba el. (2 Sam. 15:2-6) Kes izénplu di Bíblia li, ta mostra klaru ma Jeová ka gosta di algen ki ta djobe glória pa se kabésa. (Pro. 25:27) É pur isu, ki kes algen ki é orgulhozu i ki krê pa otus dimira-s, ta ten sô disgrasa. — Pro. 16:18.

9. Ki izénplu ki Jizus dexa?

9 Jizus éra diferenti. Bíblia ta fla: ‘Nbóra el izistiba na fórma di Deus, el ka pensa na toma lugar ki é ka di sel, ô, ma el debe sérba sima Deus.’ (Fil. 2:6) Dipôs di Jeová, Jizus é kel sugundu algen ki ten más autoridadi. Má simé, el ka ta pensa dimás di se kabésa. El fla se disiplus: ‘Ken ki ta konporta sima más pikinoti na meiu di nhos tudu, é el ki é grandi.’ (Luc. 9:48) Fórti sábi sta ta sirbi djuntu ku pionerus, ajudantis di kongregason, ansions i enkaregadus di grupu di kongregason ki é umildi sima Jizus! Kes sérvu di Jeová ki é umildi, ta mostra amor pa kunpanheru ki é un kualidadi ki ta dexa klaru ma nos é organizason di Jeová. — João 13:35.

10. Kuzê ki bu debe faze si bu ta atxa ma ansions ka sta ta rezolve alguns prubléma di kongregason?

10 Kuzê ki bu ta fazeba si sta parse ma bu kongregason tene alguns prubléma i bu ta atxa ma ansions ka sta kuida di es dretu? Envês di reklama, bu pode ser umildi i apoia kes ki ta kuida di kongregason. (Heb. 13:17) Un kuza ki pode djuda-u é pensa na kes pergunta li: ‘Kes prubléma ki N sta ta odja es é gravi dimás ki meste ser korijidu? Kel-li é óra sértu pa koriji-s? É nha responsabilidadi rezolve kes prubléma? Nha intenson é djuda kongregason fika más unidu ô N sta tenta txoma atenson pa nha kabésa?’

Kes ki ten responsabilidadi na organizason di Jeová ka debe ser konxedu sô pa ses kapasidadi, má tanbê pa ses umildadi (Odja parágrafu 11.) *

11. Sima sta na Efésios 4:2, 3, kuzê ki ta kontise óras ki nu ta sirbi Jeová ku umildadi?

11 Pa Jeová, umildadi é más inportanti di ki kapasidadi, i union é más inportanti di ki ten bons rezultadu. Pur isu, faze bu midjór pa sirbi Jeová ku umildadi. Asi, bu ta djuda kongregason fika unidu. (Lé Efésios 4:2, 3.) Ser zelozu na pregason. Djobe maneras di sirbi otus i faze kuzas dretu pa es. Resebe tudu algen ku alegria, ti kes ki ka ten responsabilidadi na kongregason. (Mat. 6:1-4; Luc. 14:12-14) Óras ki bo é umildi na manera ki bu ta trabadja ku kongregason, otus ka ta odja sô bu kapasidadi má tanbê bu umildadi.

SER UMILDI ÓRAS KI BU TA UZA REDI SOSIAL

12. Kuzê ki Bíblia ta fla sobri ten amigus?

12 Jeová krê pa nu pasa sábi djuntu ku nos família i amigus. (Sal. 133:1) Jizus tinha bons amigu. (João 15:15 ) Bíblia ta mostra modi ki ten amigus di verdadi ta djuda-nu. (Pro. 17:17; 18:24) Tanbê, el ta fla-nu ma é ka bon nu fika nos sô. (Pro. 18:1) Txeu algen ta atxa ma uza redi sosial é un manera di es ten txeu amigu i di es ka xinti es sô. Má, nu meste toma kuidadu óras ki nu ta uza redi sosial.

13. Pamodi ki alguns algen ki ta uza redi sosial ta xinti es sô i es ta fika deprimidu?

13 Alguns piskiza ta mostra ma kes algen ki ta pasa txeu ténpu ta odja fotus i komentárius na redi sosial, es ta xinti es sô i es ta fika deprimidu. Pamodi? Talvês un di kes motivu é pamodi kes fotu ki algen ta poi na redi sosial, txeu bês é di kes midjór momentu di ses vida. Es ta skodje ses midjór fotu, di ses amigu i di kes lugar más bunitu ki es bai. Un algen ki ta fika ta odja kes fotu, pode kumesa ta konpara ku kes algen i atxa ma se vida ka ten piada. Un irman di 19 anu fla: “N kumesa ta xinti invéja di odja otus algen ta divirti txeu na fin di simana i mi na kaza sen nada pa faze.”

14. Modi ki konsedju di Bíblia ki sta na 1 Pedro 3:8 ta djuda-nu uza redi sosial dretu?

14 É klaru ki nu pode uza redi sosial pa kuzas dretu, sima pâpia ku família i amigus. Má dja bu repara ma alguns kuza ki algen ta poi na redi sosial é sô pa es pode parse? É sima ki es sta ta fla: “Nhos odja-m li!” Alguns ti ta uza palavras suju i ki ten aver ku séksu pa komenta ses própi fotu ô di otus algen. Kel-li tanbê ta bai kóntra kel konsedju ki Bíblia ta da-nu, pa nu ser umildi i poi na lugar di otus. — 1 Pedro 3:8.

Kes kuza ki bu ta poi na internet ta mostra ma bu krê parse ô ma bo é umildi? (Odja parágrafu 15.)

15. Modi ki Bíblia pode djuda-nu ka ser sima kes algen ki ta krê mostra ma es é txeu inportanti?

15 Si bu ta uza redi sosial, pergunta bu kabésa: ‘Kes komentáriu, fotus ô vídius ki N ta poi pode mostra ma N krê parse? N pode poi otus ta xinti invéja?’ Bíblia ta fla: ‘Tudu kuza ki sta na mundu, sima dizeju di karni, dizeju di odju i izibison di kuzas ki algen ten, ka ta ben di Pai, má es ta ben di mundu.’ (1 João 2:16 ) Un otu traduson di Bíblia traduzi kes palavra ‘izibison di kuzas ki algen ten’ pa ‘krê parse inportanti’. Sérvus di Deus ka meste fika ta mostra ma es é inportanti. Es ta sigi kel konsedju di Bíblia li: ‘Ka nu bira orgulhozu, ta poi algen ta konpiti es ku es, i ta inveja kunpanheru.’ (Gál. 5:26) Umildadi ka ta dexa-nu ser orgulhozu sima kes algen di mundu ki ta krê mostra ma es é txeu inportanti.

‘PENSA DI MANERA KI TA MOSTRA BON JUÍS’

16. Pamodi ki nu ka debe ser orgulhozu?

16 Nu meste ser umildi pamodi kes algen ki é orgulhozu ka ten ‘bon juís’. (Rom. 12:3) Kes algen ki é orgulhozu gosta di diskuti i es ta atxa ma es é más inportanti. Txeu bês es ta pensa i aji di un manera ki es ta prujudika ses kabésa i otus algen. Si kel algen ka muda se manera di pensa, Satanás ta sega-l i ta straga se menti. (2 Cor. 4:4; 11:3) Má, un algen umildi ten bon juís. El ka ta atxa ma el é más midjór di ki otus algen, el sabe ma otus algen é más midjór di ki el na txeu kuza. (Fil. 2:3) Tanbê el sabe ma ‘Deus é kóntra orgulhozus, má el ta mostra bondadi ki ka meresedu pa kes algen umildi.’ (1 Ped. 5:5) Kes algen ki ten bon juís ka krê pa Jeová sta kóntra es.

17. Kuzê ki nu meste faze pa nu kontinua ta ser umildi?

17 Pa nu kontinua ta ser umildi, nu meste sigi kel konsedju di Bíblia ki ta fla pa nu ‘duspi di kel manera di ser bédju ku se ábitus, i pa nu bisti di kel manera di ser novu’. Kel-li ta iziji txeu sforsu. Nu meste studa izénplu di Jizus i tenta imita-l na tudu kel ki nu ta pode. (Col. 3:9, 10; 1 Ped. 2:21) Má, bale péna faze kel sforsu li. Sima nu ta ba ta prende ser umildi, vida di nos família ta fika más midjór, nu ta djuda ten union na kongregason i nu ta sabe modi ki nu ta uza redi sosial dretu. Más inportanti inda, nu ta resebe bensons i ajuda di Jeová.

KÁNTIKU 117 Nu imita bondadi di Jeová

^ par. 5 Oji nu sta vive na un mundu xeiu di pesoas orgulhozu i ki ta pensa sô na ses kabésa. Nu meste toma kuidadu pa nu ka ser sima es. Na kel studu li, nu sta ben odja modi ki nu pode ivita ser orgulhozu na kazamentu, óras ki nu ten priviléjius na kongregason i óras ki nu ta uza redi sosial.

^ par. 2 MÁS SPLIKASON: Un algen orgulhozu ten tendénsia di pensa dimás na se kabésa i poku na otus. Má, umildadi ta djuda un algen ka pensa sô na el. Kenha ki é umildi ta pensa na otus i el ka ta atxa ma el é más inportanti di ki tudu algen.

^ par. 56 SPLIKASON DI FOTUS: Un ansion ki ta faze diskursu na kongrésu i ki ten responsabilidadi pa orienta otus irmon, tanbê ta atxa ma é un priviléjiu toma kónta di trabadju di pregason i linpa Salon di Reinu.