Jeesus sai ülempreestriks aastal 29 m.a.j, kui ta ristiti. Miks võib nii väita? Kui Jeesus ristiti, näitas ta, et on valmis tooma oma elu ohvriks sümboolsel altaril, mis kujutab Jumala tahet. (Gal. 1:4; Heebr. 10:5–10.) Kuna see sümboolne altar on olnud olemas alates Jeesuse ristimisest, siis võib järeldada, et samast ajast on olemas ka suur vaimne tempel. On ju altar templi tähtis osa. See vaimne tempel kujutab endast õige jumalateenimise korda, mille Jehoova on sisse seadnud Jeesuse lunastusohvri alusel. (Matt. 3:16, 17; Heebr. 5:4–6.)

Kuna oli olemas vaimne tempel, oli tarvis ka ülempreestrit, kes seal teeniks. Jehoova määras ülempreestriks Jeesuse, kelle ta võidis püha vaimuga ja kellele ta andis väe. (Ap. t. 10:37, 38; Mark. 1:9–11.) Ent miks me võime olla kindlad, et Jeesus sai ülempreestriks enne oma surma ja ülesäratamist? Seda aitab mõista see, kui mõtleme Aaroni ja tema ametijärglaste preestriteenistuse peale.

Moosese seaduse järgi võis telkpühamu või templi kõige pühamasse paika siseneda vaid ülempreester. Kõige püham paik oli pühast paigast eraldatud eesriidega. Ülempreester läks eesriide taha kõige pühamasse paika ainult lepituspäeval. (Heebr. 9:1–3, 6, 7.) Aaron ja tema ametijärglased olid võitud ülempreestriks enne seda, kui nad läksid telkpühamu eesriide taha. Niisamuti pidi Jeesus olema võitud Jehoova vaimse templi ülempreestriks enne seda, kui ta suri ja „eesriide, see tähendab oma keha kaudu” taevasse läks. (Heebr. 10:20.) Seepärast ütles Paulus, et Kristus on ülempreester, kes läks „suuremasse ja täiuslikumasse telki, mis pole kätega tehtud” ja „taevasse endasse”. (Heebr. 9:11, 24.)

Ei, uue lepingu sõlmimine ja jõustumine toimusid samal ajal. Mis seda kinnitab? Kui Jeesus läks taevasse ja esitas Jehoovale oma ohvri, astus ta esimesed sammud uue lepingu sõlmimiseks. Sellega sai alguse ka lepingu jõustumine. Millised sammud olid siis vajalikud, et uus leping hakkaks kehtima?

Esiteks, Jeesus läks Jehoova ette. Teiseks, ta esitas Jehoovale oma ohvri. Ja kolmandaks, Jehoova võttis Jeesuse ohvri vastu. Uus leping ei hakanud kehtima enne, kui need kolm sammu olid tehtud.

Piiblist ei selgu, millal täpselt Jehoova Jeesuse lunastusohvri vastu võttis. Seega ei tea me täpset aega, millal uus leping sõlmiti ja jõustus. Kuid me teame, et Jeesus läks taevasse kümme päeva enne nädalatepüha. (Ap. t. 1:3.) Millalgi selle lühikese aja jooksul esitas Jeesus oma ohvri Jehoovale, kes selle vastu võttis. (Heebr. 9:12.) Nädalatepühal anti nähtav tõend selle kohta, et uus leping on jõustunud. (Ap. t. 2:1–4, 32, 33.)

Kokkuvõtteks võib öelda, et uus leping sõlmiti ja jõustus siis, kui Jehoova Jeesuse ohvri vastu võttis ning võitud sellesse lepingusse arvas. Ülempreester Jeesus hakkas teenima selle lepingu vahemehena. (Heebr. 7:25; 8:1–3, 6; 9:13–15.)