1. Mida Paulus enda kohta tunnistas?

PAULUS tunnistas avameelselt, et ta tunneb end vahel nõrgana. Ta möönis, et ta keha mandub, et ta peab õige käitumise pärast pingutama ning et Jehoova ei vasta alati ta palvetele nii, nagu ta sooviks. (Rooml. 7:21–23; 2. Kor. 4:16; 12:7–9.) Ta teadis ka, et ta vastased peavad teda nõrgaks. Kuid ta ei lasknud teiste negatiivsel suhtumisel ja oma nõrkustel end masendada. (2. Kor. 10:10–12, 17, 18.) *

2. Mida Paulus mõistis, nagu ilmneb tekstist 2. Korintlastele 12:9, 10?

² Paulus mõistis, et inimene võib olla tugev, isegi kui ta tunneb end nõrgana. (Loe 2. Korintlastele 12:9, 10.) Jehoova ütles Paulusele: „Sinu nõrkuse kaudu avaldub minu vägi täiel määral.” See tähendab, et Jehoova vägi korvas selle, mis Paulusel puudu jäi. Vaatame nüüd kõigepealt, miks ei peaks vastaste solvangud meid masendama.

3. Miks me võime solvangutest isegi rõõmu tunda?

³ Kui vaenlased meid solvavad ja me seda üleliia südamesse võtame, võib see meid rivist välja lüüa. (Õpet. 24:10.) Muidugi pole meeldiv, kui meid solvatakse. Kuidas siis vastaste solvangutesse suhtuda? Me võime Pauluse kombel neist isegi rõõmu tunda. (2. Kor. 12:10.)  Kuidas nii? Selline vastupanu on märk sellest, et me oleme tõelised kristlased. (1. Peetr. 4:14.) Jeesus ütles, et tema järelkäijaid hakatakse taga kiusama. (Joh. 15:18–20.) Nii oli see juba esimesel sajandil. Sel ajal pidasid kreeka kultuurist mõjutatud inimesed kristlasi rumalateks ja alaväärtuslikeks. Ja juutide meelest olid kristlased, nagu näiteks Peetrus ja Johannes, koolitamata ja tavalised inimesed. (Ap. t. 4:13.) Kristlased võisid paista nõrgad ja kaitsetud. Neil polnud mingit poliitilist mõjuvõimu, nad ei olnud nõus sõdima ning neid peeti ühiskonna heidikuteks.

4. Kuidas suhtusid algkristlased tagakiusamisse?

⁴ Kas algkristlased lasid vastastel end heidutada? Ei. Näiteks Peetrus ja Johannes pidasid lausa auks, et neid Jeesuse järgimise ja kuulutustöö pärast taga kiusatakse. (Ap. t. 4:18–21; 5:27–29, 40–42.) Jeesuse jüngritel polnud midagi häbeneda. Need alandlikud kristlased tegid inimkonna heaks tunduvalt rohkem kui nende vastased. Näiteks algkristlaste kirjutatud piibliraamatud on olnud abiks ja pakkunud lootust miljonitele inimestele. Ja Jumala kuningriik, mida nad kuulutasid, valitseb praegu taevas ja hakkab peagi valitsema kogu inimkonna üle. (Matt. 24:14.) Samas aga vägev Rooma riik, mis kristlasi taga kiusas, on oma hiilguse ja positsiooni ammu kaotanud. Esimese sajandi ustavad kristlased on praegu kuningatena taevas, kuid nende vastased on surnud. Ja isegi kui nad kunagi üles äratatakse, saavad neist nende alamad, keda nad kord vihkasid ja taga kiusasid. (Ilm. 5:10.)

5. Miks vaadatakse Jehoova tunnistajatele ülalt alla? (Vt Joh. 15:19.)

⁵ Tänapäeval vaadatakse Jehoova teenijatele mõnikord ülalt alla ning neid peetakse rumalateks ja nõrkadeks. Miks see nii on? Sest meil on teistsugune hoiak kui ilmalikel inimestel. Maailmas imetletakse tihti uhkeid ja mässumeelseid inimesi. Meie aga püüame olla alandlikud, tasased ja kuulekad. Lisaks ei sekku me poliitikasse ja keeldume väeteenistusest. Me ei sobitu selle maailmaga, seepärast peetakse meid imelikeks. (Loe Johannese 15:19; Rooml. 12:2.)

6. Mida Jehoova oma teenijate kaudu korda saadab?

⁶ Hoolimata sellest, mida maailm meist arvab, teeb Jehoova meie kaudu vägevaid tegusid. Tema juhatusel käib praegu ajaloo suurim kuulutustegevus. Jehoova teenijad valmistavad ja levitavad ajakirju, mille tiraažid ja keelte arv on maailma suurimad. Nad aitavad Piibli abil miljonitel inimestel oma elukvaliteeti parandada. Kogu au nende saavutuste eest läheb muidugi Jehoovale, kes kasutab selle võimsa töö tegemiseks pealtnäha nõrka inimrühma. Kuidas on aga lood meie kui üksikisikutega? Kas Jehoova annab igaühele meist jõudu? Kui see on nii, siis mida me ise peame selleks tegema? Vaatame nüüd kolme asja, mida me õpime apostel Pauluselt.

7. Mis on üks asi, mida me Pauluselt õpime?

⁷ Üks asi, mis me Pauluselt õpime, on see: ära toetu Jehoovat teenides oma jõule ja võimetele. Inimlikust seisukohast võetuna oli Paulusel igati põhjust  olla uhke ja mõelda, et ta saab kõigega ise hakkama. Ta kasvas üles Tarsoses, mis oli ühe Rooma provintsi pealinn. Tarsos oli jõukas linn ja seal asus kuulus ülikool. Paulus oli saanud hea hariduse. Tema õpetaja oli Gamaaliel, üks oma aja lugupeetumaid juudi usujuhte. (Ap. t. 5:34; 22:3.) Enne kristlaseks saamist oli Paulus juudi ühiskonnas mõjuvõimas mees. Ta ütles: „Ma jõudsin juudi usus kaugemale kui paljud minu eakaaslased mu rahva hulgast.” (Gal. 1:13, 14; Ap. t. 26:4.) Ent kristlasena ei lootnud Paulus enam iseendale.

8. Kuidas suhtus Paulus oma varasematesse saavutustesse ja miks ta tundis oma raskustest rõõmu? (Vt Filipl. 3:8.)

⁸ Paulus loobus meeleldi kõigest, mis oli teinud ta maailma silmis tähtsaks. Ta pidas oma varasemaid saavutusi lausa rämpsuks, kõntsaks. (Loe Filiplastele 3:8 ja allmärkus.) Ent pärast kristlaseks saamist tuli Paulusel kogeda palju raskusi. Näiteks vihkasid teda tema rahvuskaaslased juudid. (Ap. t. 23:12–14.) Ja ehkki Paulus oli Rooma kodanik, peksti teda ja ta heideti vangi. (Ap. t. 16:19–24, 37.) Lisaks tunnetas ta teravalt oma puudusi. (Rooml. 7:21–25.) Kuid ta ei lasknud vastupanul ega oma ebatäiusel end halvata, vaid tundis oma raskustest koguni rõõmu. Ta teadis, et kui ta on nõrk, siis on tal võimalik näha Jumala vägevat kätt oma elus. (2. Kor. 4:7; 12:10.)

9. Kuidas me peaksime suhtuma oma näilistesse puudustesse?

⁹ Jehoova silmis ei määra meie väärtust meie füüsiline jõud, haridus, kultuuriline taust või varaline seis. Nendest asjadest ei sõltu see, kas Jehoova saab meid kasutada. „Jumal ei ole kutsunud palju inimeste seisukohast tarku, palju vägevaid ega palju kõrgest soost inimesi.” Jehoova on valinud hoopis need, „kes on maailma silmis nõrgad”. (1. Kor. 1:26, 27.) Ära siis pea näilisi puudusi takistuseks Jehoova teenimisel.  Suhtu oma olukorda pigem kui võimalusse näha, kuidas Jumala vägi sinu kaudu tegutseb. Näiteks kui sind heidutab see, et keegi püüab sinu uskumusi kahtluse alla seada, siis palu Jehoovalt julgust, et oma usku kaitsta. (Efesl. 6:19, 20.) Või kui sind vaevab mõni krooniline haigus, siis palu jõudu, et suudaksid teha tema teenistuses oma parima. Iga kord, kui näed, kuidas Jehoova sind aitab, kasvab sinu usk ja sa muutud tugevamaks.

10. Miks oleks hea uurida ustavate piiblitegelaste elukäiku, näiteks nende oma, kellest on räägitud tekstis Heebrealastele 11:32–34?

¹⁰ Paulus uuris hoolega pühakirja. Ta sai sealt teada palju fakte, kuid ta õppis ka nende inimeste käitumisest, kellest pühakirjas on juttu. Kui ta kirjutas heebrea kristlastele, palus ta neil mõelda paljudele ustavatele Jehoova teenijatele. (Loe Heebrealastele 11:32–34.) Keskendume nüüd ühele sellisele teenijale, kuningas Taavetile. Tal oli omajagu vaenlasi ja tema vastu pöördusid isegi mõned ta sõbrad. Paulus võis Taaveti elukäiku uurides saada palju jõudu ja ka meie võime sel viisil jaksu juurde saada.

11. Miks oli Taavet Koljati silmis nõrk poisike? (Vaata kaanepilti.)

¹¹ Vägeva sõdalase Koljati silmis oli Taavet nõrk poisike. Kui Koljat Taavetit nägi, „irvitas ta tema üle põlastavalt”. Oli ju Koljat palju suurem, paremini relvastatud ja parema sõjalise ettevalmistusega. Taavet aga oli kogenematu nooruk, kel polnud pea mingit sõjavarustust. Kuid Taaveti näilisest nõrkusest sai tugevus. Ta toetus Jehoova jõule ja sai oma vaenlasest jagu. (1. Saam. 17:41–45, 50.)

12. Milline katsumus Taavetil veel oli?

¹² Vaatame veel üht katsumust Taaveti elus. Taavet teenis ustavalt Iisraeli kuningat Sauli, kelle Jehoova oli ametisse määranud. Esialgu pidas Saul Taavetist lugu. Hiljem aga hakkas Saul Taavetit kadestama. Ta kohtles teda halvasti ja püüdis teda isegi tappa. Taavet võis tunda end üsna ebakindlalt. (1. Saam. 18:6–9, 29; 19:9–11.)

13. Kuidas reageeris Taavet talle osaks saanud ülekohtule?

¹³ Kuigi Saul kohtles Taavetit ebaõiglaselt, oli Taavet tema kui Jehoova määratud kuninga suhtes ikka lugupidav. (1. Saam. 24:6.) Taavet ei süüdistanud Jehoovat kõiges halvas, mis Saul talle tegi. Ta oli kindel, et Jehoova annab talle selles katsumuses vastupidamiseks vajaliku jõu. (Laul 18:1 ja selle laulu sissejuhatav märkus.)

14. Mis mõttes sarnanes Pauluse olukord Taaveti omaga?

¹⁴ Pauluse olukord sarnanes Taaveti omaga. Pauluse vaenlased olid temast tunduvalt vägevamad. Paljud mõjukad usujuhid vihkasid teda. Nad lasid teda mitu korda peksta ja vangi panna. Nagu Taavetit, nii kohtlesid ka Paulust halvasti inimesed, kes oleksid pidanud olema tema sõbrad. Isegi mõned kristliku koguduse liikmed olid tema vastu. (2. Kor. 12:11; Filipl. 3:18.) Paulus oli sellest kõigest üle. Vastupanust hoolimata jätkas ta kuulutamist. Ta ei löönud käega, isegi kui vennad ja õed talle pettumust valmistasid. Ja mis  kõige tähtsam, ta jäi oma elu lõpuni Jehoovale ustavaks. (2. Tim. 4:8.) Kõike seda suutis ta tänu sellele, et toetus Jehoovale.

15. Mis on meie eesmärk ja kuidas seda saavutada?

¹⁵ Kas sul on tulnud taluda klassikaaslaste, kolleegide või sugulaste solvanguid või tagakiusamist? Kas mõni usukaaslane on sind halvasti kohelnud? Kui on, siis mõtle Taavetile ja Paulusele. Sa võid võita halva ära heaga. (Rooml. 12:21.) Meil ei tule aga võidelda kellegagi sel viisil, nagu Taavet võitles Koljatiga. Meie eesmärk on võita halb ära hea sõnumiga. Vasta inimeste küsimustele alati Piibli põhjal. Ole lugupidav ja lahke nende vastu, kes sind halvasti kohtlevad. Tee head kõigile, isegi oma vaenlastele. (Matt. 5:44; 1. Peetr. 3:15–17.)

16., 17. Mida Paulus kunagi ei unustanud?

¹⁶ Enne kui Paulusest sai kristlane, kiusas ta Jeesuse järelkäijaid jultunult taga. (Ap. t. 7:58; 1. Tim. 1:13.) Jeesus ise tegi sellele lõpu. Ta rääkis Paulusega (tollal Saulusega) taevast ja lõi teda pimedusega. Selleks et nägemist tagasi saada, pidi Paulus otsima abi nendeltsamadelt inimestelt, keda ta oli taga kiusanud. Ta lasi end alandlikult aidata Hananiase-nimelisel jüngril, kes taastas tema nägemise. (Ap. t. 9:3–9, 17, 18.)

¹⁷ Paulusest sai hiljem kristlikus koguduses tuntud vend, kuid ta ei unustanud kunagi õppetundi, mille Jeesus talle teel Damaskusesse andis. Ka edaspidi võttis Paulus alandlikult vastu oma usukaaslaste abi. Ta tunnistas, et nad on talle „suureks toeks ja abiks”. (Kol. 4:10, 11.)

18. Miks me võime vahel olla tõrksad abi vastu võtma?

¹⁸ Mida me Pauluselt õpime? Kui hakkasime Jehoova rahvaga läbi käima, lasime end ilmselt heal meelel aidata.  Me mõistsime, et oleme vaimselt otsekui lapsed ja meil on veel palju õppida. (1. Kor. 3:1, 2.) Aga kuidas on lood praegu? Kui oleme Jehoovat teeninud juba aastaid ja saanud kogenumaks, ei pruugi me ehk nii varmalt abi vastu võtta. Seda eriti siis, kui meile pakub abi keegi, kes on olnud tões vähem aega kui meie. Ent Jehoova tugevdab meid tihti just vendade ja õdede kaudu. (Rooml. 1:11, 12.) Meil tuleb seda meeles pidada, kui soovime, et Jehoova meid toetaks.

19. Tänu millele suutis Paulus teha suuri tegusid?

¹⁹ Paulus tegi pärast kristlaseks saamist suuri tegusid. Tänu millele ta seda suutis? Ta oli õppinud, et edukus ei sõltu mitte füüsilisest jõust, jõukusest või päritolust, vaid sellest, kas ta on alandlik ja toetub Jehoovale. Toimigem siis kõik nii nagu Paulus: toetugem Jehoovale, õppigem piiblitegelaste eeskujust ja võtkem vastu usukaaslaste abi. Ükskõik kui nõrgana me võime end tunda, saab Jehoova teha meid vägevaks!