Luslahng audepe kan

luslahng audepe kan

IREN ONOP 29

“Ni Ahnsou me I Kin Luwet, Ih Ahnsou me I Kehlail”

“Ni Ahnsou me I Kin Luwet, Ih Ahnsou me I Kehlail”

“I kin peren ni ei kin luwet, ni ei kin mwamwahlla, ni ahnsoun anahn, ni ei kin kalokolok oh ni ei kin mi nan kahpwal kan pwehki Krais.”​—2 KOR. 12:10.

KOUL 38 E Pahn Ketin Kakehlaiukada

AUDEPEN ONOP *

1. Dahme wahnpoaron Pohl pohnese duwen pein ih?

WAHNPOARON POHL pohnese me ekei pak e kin luwet. E wehkada me paliwereo “kin luhluwetala,” me e anahne nantihong pwehn wia dahme pwung, oh me Siohwa sohte kin ahnsou koaros ketin sapengala eh kapakap kan ni ahl me Pohl kasik me E pahn ketin wia. (2 Kor. 4:16; 12:7-9; Rom 7:21-23) Pohl pil pohnese me irail kan me kin uhwong ih kin wiahki ih emen me luwet. * Ahpw e sohte mweidohng madamadau sapwung en meteikan de pein eh luwet kan en kahrehiong en medewe me sohte katepe.​—2 Kor. 10:10-12, 17, 18.

2. Nin duwen me 2 Korint 12:9, 10 mahsanih, ire kesempwal dah me Pohl sukuhlki?

2 Pohl esehda iren mehn kasukuhl kesempwal ehu me aramas men kak kehlail mehnda ma e kehn me e luwet. (Wadek 2 Korint 12:9, 10.) Siohwa ketin mahsanihong Pohl me Sapwellime manaman ‘kin unsekla ni eh kin luwet,’ me wehwehki me sapwellimen Siohwa manaman pahn ketikihong Pohl kehl me e anahne. Keieu, kitail pahn kilang dahme kahrehda kitail en dehr nsensuwedla ni ahnsou me sounuhwong kan kin mwamwahlikin kitail.

PEREN NI EI KIN MWAMWAHLLA

3. Dahme kahrehda kitail kak peren ni atail kin mwamwahlla?

3 Sohte emen rehtail kin men mwamwahlla. Ahpw kitail kak mworusala ma atail imwintihti kan kin mwamwahlikin kitail oh kitail kin uhdahn nsensuwedkihla dahme re nda. (Lep. Pad. 24:10) Eri, ia duwen atail pahn mwekidki ni sounuhwong kan ar kin mwamwahlikin kitail? Duwehte Pohl, kitail kak ‘peren . . . ni atail kin mwamwahlla.’ (2 Kor. 12:10) Dahme kahrehda? Pwehki ni aramas ar kin mwamwahliki oh uhwong kitail, met kin kasalehda me kitail sapwellimen Sises tohnpadahk mehlel kei. (1 Pit. 4:14) Sises mahsanih me sapwellime kan pahn lokolok. (Sohn 15:18-20) Met wiawihong Kristian en mahs ako. Ni ahnsou ko, irail kan me kin mwekidki tiahk en mehn Krihs kin kilengwohng Kristian kan me re pweipwei oh luwet. Oh mehn Suhs kan kin wiahki Kristian kan aramas kei me “sohte iang sukuhl oh sohte wad,” duwehte wahnpoaron Piter oh Sohn. (Wiewia 4:13) Kristian kan kin mwomwen luwet; re sohte ahneki manaman me pid palien politik kan de palien sounpei, oh aramas kin wiahkin irail aramas mwahl kei.

4. Dahme Kristian en mahs ako wia ni aramas ar kin ndahki soahng suwed kan duwen irail?

4 Ia duwe, Kristian en mahs ko mweidohng madamadau sapwung en sounuhwong ko en kauhiraildi? Soh. Karasepe, wahnpoaron Piter oh Sohn wiahki kapai ehu en lokolok pwehki ara kin idawehn Sises oh padahkihong meteikan duwen ih. (Wiewia 4:18-21; 5:27-29, 40-42) Sohte kahrepen tohnpadahk ko en namenengki. Imwilahn met, irail Kristian aktikitik en mahs ko wiahda soahng mwahu tohto ong aramas akan laudsang dahme sounuhwong kan wia. Karasepe, pwuhk kan nan Paipel me ekei Kristian pwukat ntingihada kin pousehlahte kihda sawas oh koapworopwor ong aramas rar rar kei. Oh Wehio me re kin kalohki duwe, met kakaun nanleng oh pahn kereniong kaunda tohnsampah pwon. (Mad. 24:14) Ahpw, koperment kehlail en Rom me kin kaloke Kristian ko solahr mie erein sounpar tohto. Oh Kristian loalopwoat ko met wia nanmwarki kei nanleng. Irail kan me kin uhwong Kristian ko melahr; oh ma re pahn iang iasada, re pahn wia tohn Wehio me Kristian ko me re kailongki pahn kaunda.​—Kaud. 5:10.

5. Nin duwen me Sohn 15:19 mahsanih, dahme kahrehda ekei aramas sohte kin wauneki sapwellimen Siohwa aramas akan?

5 Rahnwet, ekei aramas sohte kin wauneki sapwellimen Siohwa aramas akan oh re kin kapailoke kitail pwehki re medewe me kitail pweipwei oh luwet. Dahme kahrehda? Pwehki atail wiewia kin weksang ahn meteikan. Kitail kin song en aktikitik, opampap, oh peik. Ahpw, rahnwet aramas kin pwungki me aklapalap, pohnmwahso, oh kahngohdi kan. Pil patehng, kitail sohte kin iang pidada palien politik kan, oh kitail sohte kin iang pwihnen sounpei, sohte lipilipil ia wasa. Kitail weksang aramas en sampah rahnwet, eri re kin medewe me kitail sohte kesempwal.​—Wadek Sohn 15:19; Rom 12:2.

6. Soangen doadoahk kaselel dah me Siohwa kin sewesehki sapwellime aramas akan en wia?

6 Mendahki aramas en sampah kin medewe me kitail luwet, Siohwa kin ketin doadoahngkin kitail pwehn wiahda soahng mwahu tohto. E kin ketin wiewia doadoahk en kalohk en pweida laudsang me kin wiawi mahso. Makasihn kan me sapwellime ladu kan rahnwet kin kawehwehdi oh kihpeseng iei me keieu tohto nan sampah oh doadoahngki Paipel pwehn sewese aramas rar rar kei en kamwahwihala arail mour. Siohwa me ketin kahrehiong met en kak wiawi. E kin ketin doadoahngki pwihn en aramas kei me meteikan kin wiahkin irail me luwet pwehn kapwaiada doadoahk laud pwukat. Ahpw ia duwen emenemen kitail? Siohwa kak ketin sewese kitail en kehlail? Ma ei, dahme kitail anahne wia pwehn ale sapwellime sawas? Met kitail pahn koasoiapene soahng siluh me kitail kak sukuhlki sang en wahnpoaron Pohl mehn kahlemeng.

DEHR LIKIH PEIN OMW KEHL

7. Ia ehu mehn kasukuhl me kitail sukuhlkihsang en Pohl mehn kahlemeng?

7 Ehu mehn kasukuhl me kitail sukuhlkihsang en Pohl mehn kahlemeng iei met: Dehr likih pein omw kehl de koahiek kan ni omw kin papah Siohwa. Aramas tohto kin pwungki Pohl pwehki eh irair oh eh koahiek kan. E kakete wia aramas men me pohnmwahso oh kin likih pein ih. E tikida nan Tarsus, kahnimw laud en Rom. Tarsus wasa kepwehpwe ehu oh sukuhl laud ndand ehu me mi mwo. Pohl sukuhlda mwahu, e sukuhlda rehn emen kaunen mehn Suhs ko me aramas kin keieu wauneki ni eh mwehio, me adaneki Kamaliel. (Wiewia 5:34; 22:3) Ni ahnsowo, Pohl kin wia emen me kesempwal nanpwungen ienge mehn Suhs ko. E nda: “Ngehi me keieu rehn iengei mehn Suhs tohto me se wia dihteieu nan pelien lamalam en mehn Suhs.” (Kal. 1:13, 14; Wiewia 26:4) Ahpw Pohl sohte likih pein ih.

Pohl kilengwohng soahng kan me mwomwen mwahu nin sampah duwehte “kihd” kapahrengkihong pwais en idawehn Krais (Menlau kilang parakrap 8) *

8. Nin duwen me Pilipai 3:8 oh nting tikitik kan me mi pah kasalehda, ia duwen Pohl eh kin kilengwohng soahng kan me e pwilikihdi, oh dahme kahrehda e kin ‘peren ni eh kin luwet’?

8 Pohl perenki en pwilikihdi soahng kan me kahrehiong ih en mwomwen kesempwal ong meteikan. Ni mehlel, e esehda me soahng pwukat uhdahn “kihd” kei. (Wadek Pilipai 3:8 oh nting tikitik kan me mi pah.) Pohl lelohng kahpwal tohto pwehki e wiahla emen me kin idawehn Krais. Tohn eh keineko kailongki ih. (Wiewia 23:12-14) Oh tohn eh wasa, mehn Rom kan, keme oh kihong ih nan imweteng. (Wiewia 16:19-24, 37) E pil pohnese me e sohte unsek oh e uhdahn apwal en wia dahme pwung. (Rom 7:21-25) Ahpw e sohte uhdihsang idawehn Krais pwehki eh kahpwal kan. E kin ‘peren ni eh kin luwet.’ Dahme kahrehda? Pwehki ni ahnsou me e kin luwet, e kin kilang ia duwen Koht eh kin ketin sewese ih.​—2 Kor. 4:7; 12:10.

9. Ia pahn atail pepehm duwen soahng kan me kin kahrehiong kitail en mwomwen luwet?

9 Ma kitail men ale kehl sang rehn Siohwa, kitail en dehr medewe me atail kehl, sukuhl, tiahk en wasa, de ahneki kepwe tohto me kin kasansalehda ia uwen atail kesempwal. Mepwukat sohte kesempwal ong Siohwa. Ni mehlel, kaidehn me tohto nan sapwellimen Siohwa aramas akan me “loalokong nin duwen madamadau en aramas oh me kehlail oh pil me soupeidi.” Ahpw, Siohwa ketin pilada en doadoahngki “soahng luwet en sampah.” (1 Kor. 1:26, 27) Eri ma ke sohte ahneki soahng kan me ntingdi ni tepin parakrap wet, ke kak papahte Siohwa. Ahpw, kilengwohng omw irairo ni madamadau pwung oh kilang Siohwa eh pahn ketikihong uhk kehl. Karasepe, ma ke masak aramas me kin song en kahrehiong uhk en peikasalki dahme ke kin kamehlele, kapakap ong Siohwa en ketikihong uhk eimah pwehn koasoia dahme ke kamehlele. (Ep. 6:19, 20) De ma ke kin lokolok pwehki omw kohwahki soumwahu, peki rehn Siohwa en ketikihong uhk kehl me ke anahne pwehn soupisengkihte sapwellime doadoahk ni uwen omw kak. Ehuehu ahnsou me ke kilang Siohwa eh ketin seweseiuk, omw pwoson kin kehlailla oh ke pil kehlailla.

SUKUHLKIHSANG MEHN KAHLEMENG KAN NAN PAIPEL

10. Dahme kahrehda kitail en onopki mehn kahlemeng en ladu lelepek kan me mi nan Paipel, duwehte irail kan me kileldi nan Ipru 11:32-34?

10 Pohl kin kalapw onopki Mahsen en Koht, oh e sukuhlki soahng tohto sang mehn kahlemeng en sapwellimen Siohwa ladu lelepek kan me e kin wadek. Ni eh ntinglahng Kristian en mehn Ipru kan, Pohl peki rehrail en medewe duwen mehn kahlemeng me sapwellimen Siohwa ladu lelepek kan en mahso wiadahr. (Wadek Ipru 11:32-34.) Tehk ehu mehn kahlemeng en ladu pwukat, Nanmwarki Depit. E anahne dadaur pahn uhwong kaidehn ihte sang rehn eh imwintihti kan ahpw pil sang ekei me mwoweo wia kompoakepah. Ni atail kilang en Depit mehn kahlemeng, kitail pahn kilang soangen kehl dah me Pohl ele ahneki sang ni eh medemedewe en Depit mehn kahlemeng oh ia duwen atail kak alasang Pohl.

Ni Depit eh kolahng mahweniong Kolaiad, dahme mwomwen apwal wiahla ahnsou mwahu ehu ong Depit en kilang sapwellimen Koht manaman eh kadoadoahk (Menlau kilang parakrap 11)

11. Dahme kahrehda Depit mwomwen luwet? (Menlau kilang kilel ni kilin Kahn Iroir wet.)

11 Sounpei kehlailo Kolaiad wiahki Depit emen me luwet. Ni ahnsou me Kolaiad kilangada Depit, e “kepitki.” Kolaiad lapala, koahiek en doadoahngki dipwisoun mahwen, oh kasukuhlda mwahu ong mahwen. Ahpw Depit mwomwen luwet pwehki ih pwutak pwulopwul men, kaidehn sounpei men me kaiahnda. Ahpw e uhdahn kehlail. E likihte Siohwa, oh Siohwa ketikihong kehl pwe en kak kalowehdi Kolaiad.​—1 Sam. 17:41-45, 50.

12. Ia pil ehu kahpwal me Depit anahne dadaur?

12 Depit anahne dadaur pahn pil ehu kahpwal me kakete kahrehiong en luwetala. E loalopwoatohng Sohl me Siohwa ketin pilada en wia nanmwarki en Israel. Nin tapio Nanmwarki Sohl kin wauneki Depit. Mwuhr, aklapalap kahrehiong Sohl en peiriniong Depit. Sohl kin lemeiong Depit, e pil song en kemehla ih.​—1 Sam. 18:6-9, 29; 19:9-11.

13. Ia duwen Depit eh mwekidki wiewia sapahrek me Nanmwarki Sohl wiahiong?

13 Mendahki wiewia sapahrek me Nanmwarki Sohl wiahiong Depit, Depit pousehlahte kasalehda wahu ong nanmwarkio me Siohwa ketin idihada. (1 Sam. 24:6) Depit sohte kapwukoahki Siohwa soahng suwed kan me Sohl wiahda. Ahpw, Depit likihete Siohwa en ketikihong kehl me e anahne pwehn dadaur pahn kahpwal wet.​—Mel. 18:1, nting kan me mi pohn irelaudo.

14. Kahpwal dah me wahnpoaron Pohl lelohng me duwehte ahn Depit?

14 Wahnpoaron Pohl lelohng kahpwal ehu me duwehte ahn Depit. En Pohl imwintihti kan ahneki manaman laudsang ih. Tohto kaun lapalap kan nan eh ahnsowo kin kailongki. Re kin kalapw kahrehiong en kamakam oh lekdekiong nan imweteng. Duwehte Depit, Pohl lelohng wiewia sapahrek sang rehn aramas me e uhdahno pahn kompoakepahnki. Ekei nan mwomwohdisohn Kristian pil kin uhwong ih. (2 Kor. 12:11; Pil. 3:18) Ahpw Pohl kin kalowehdi koaros me kin uhwong ih. Ia duwen? E kin doulahte kalohk mendahki uhwong kan. E kin loalopwoatohngete rie Kristian kan mendahki ma re pil kansensuwedihada. Oh me keieu kesempwal, e lelepek ong Koht lao e mehla. (2 Tim. 4:8) E powehdi uhwong laud kan, kaidehn pwehki e likih pein eh kehl, ahpw pwehki e likih Siohwa.

Wauneki meteikan oh kadek ni omw kin koasoiong irail kan me kin uhwong dahme ke kamehlele (Menlau kilang parakrap 15) *

15. Ia atail mehn akadei, oh ia duwen atail kak alehdi?

15 Ke kin anahne dadaur ni iengomw tohnsukuhl, tohndoadoahk, de kisehmw kan me kaidehn Sounkadehde ar mwamwahliki de kaloke iuk? Mie pak me emen nan mwomwohdiso wiahiong uhk wiewia sapwung? Ma ei, tamataman mehn kahlemeng en Depit oh Pohl. Ke kak doulahte “kalowehkihdi me suwed me mwahu.” (Rom 12:21) Omw mehn akadei iei en sewese aramas akan en esehla duwen Siohwa oh Paipel, ahpw kaidehn en kasikihki moangen emen takai duwehte me Depit wia. Ke kak lel mehn akadeio sang ni omw likih Paipel en sapengala en aramas peidek kan, sang ni omw wauneki oh kadek ong irail kan me kin wia wiewia sapahrek ong uhk, oh sang ni omw wia me mwahu ong koaros, pil iangahki omw imwintihti kan.​—Mad. 5:44; 1 Pit. 3:15-17.

ALE SAWAS SANG METEIKAN

16-17. Dahme Pohl sohte douluhl manokehla?

16 Mwohn wahnpoaron Pohl eh wiahla tohnpadahk en Krais, e wia mwahnakapw men me sohte wauneki meteikan oh kin kaloke sapwellimen Sises tohnpadahk kan. (Wiewia 7:58; 1 Tim. 1:13) Pein Sises me ketin kauhdi Pohl, me mwoweo aramas kin esehki ih Sohl, sang eh kin kaloke mwomwohdisohn Kristian. Sises mahsendidohng Pohl sang nanleng oh ketin wiahiong en maskunla. Pwehn pwurehng kilangada wasa, Pohl anahne rapahki sawas sang rehn aramas kohte me e kin kaloke. Ni aktikitik e mweidohng emen tohnpadahk ko me adaneki Ananaias en sewese pwurehng kilangada wasa.​—Wiewia 9:3-9, 17, 18.

17 Mwuhr Pohl wiahla emen me aramas tohto kin esehki ih emen kisehn mwomwohdisohn Kristian, ahpw e sohte douluhl manokehla mehn kasukuhlo me Sises ketin padahkihong nan ahl me kohlahng Damaskus. Pohl kin aktikitikte, oh e kin men ale sawas sang rie Kristian kan. E pohnese me re wia mehn “sawas en kakehlaka” ih.​—Kol. 4:10, 11,ntp.

18. Dahme kahrehda ekei pak kitail sohte kin men ale sawas sang meteikan?

18 Dahme kitail kak sukuhlkihsang Pohl? Ni atail kin tepida werekiong sapwellimen Siohwa aramas, ele kitail pahn perenki ale sawas sang meteikan, pwehki kitail pohnese me kitail duwehte seri pwelel kan me saikinte ese soahng tohto. (1 Kor. 3:1, 2) Ahpw ia duwen met? Ma kitail papahkier Siohwa sounpar tohto oh koahieklahr, ele kitail sohte pahn men ale sawas, ahpw mehlel ma sang rehn emen me sohte werei eh mi nan padahk mehlel duwehte kitail. Ahpw, Siohwa kalapw ketin doadoahngki riatail Kristian kan en kakehlaka kitail. (Rom 1:11, 12) Kitail anahne pohnese ire mehlel wet ma kitail men alehdi kehl me Siohwa ketikihda.

19. Dahme kahrehda Pohl pweida mwahu?

19 Pohl wiadahr soahng mwahu kei, mwurin eh wiahla emen Kristian. Dahme kahrehda? Pwehki e sukuhlki me sohte lipilipil wasa me emen kohsang ie de uwen eh kehlail, sukuhl me e iang, de mwohni me e naineki, ma e aktikitik oh likih Siohwa, e kak wia soahng mwahu tohto. Kitail koaros en kahlemengih Pohl (1) sang ni atail likih Siohwa, (2) sang ni atail sukuhlki mehn kahlemeng en nan Paipel kan, oh (3) sang ni atail ale sawas sang riatail Kristian kan. Eri, sohte lipilipil ia uwen luwet me ele kitail ahneki, Siohwa pahn ketin kahrehiong kitail en kehlail!

KOUL 71 Kiht Sapwellimen Siohwa Sounpei!

^ par. 5 Nan iren onop wet, kitail pahn tehkpene en wahnpoaron Pohl mehn kahlemeng. Kitail pahn kilang me ma kitail kin aktikitik, Siohwa pahn ketikihong kitail kehl me kitail anahne pwehn dadaur pahn kapailok oh powehdi atail luwet kan.

^ par. 1 WEHWEHN LEPIN LOKAIA KAN: Ele kitail kin kehn me kitail luwet pwehki soangen kahrepe kei. Karasepe, kitail soh unsek, semwehmwe, soumwahu, de kitail sohte kanekehla atail sukuhl. Pil patehng, atail imwintihti kan kin song en kaluwetekitailla sang ni arail kin lemeiong kitail.

^ par. 57 WEHWEHN KILEL: Ni Pohl eh kohla kalohki duwen Krais, e pwilikihdi soahng kan me wia kisehn eh mour en mahso nin duwen Parisi men. Mepwukat kakete iangahki doaropwe limilim kan oh pil mwomwen kisin kopwou ehu me iren Paipel kan mi loale.

^ par. 61 WEHWEHN KILEL: Tohndoadoahk kan song en kasonge emen brother en iang wia kasarawi en ipwidi ong emen tohndoadoahk.