Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

NIKASEMƆ 35

Kaabu Mɛi Krokomɛi Akɛ Amɛhe Bɛ Sɛɛnamɔ Yɛ Yehowa Asafo Lɛ Mli

Kaabu Mɛi Krokomɛi Akɛ Amɛhe Bɛ Sɛɛnamɔ Yɛ Yehowa Asafo Lɛ Mli

“Hiŋmɛi nyɛŋ ekɛɛ nine akɛ, ‘Ohe ehiaaa mi,’ ni yitso hu nyɛŋ ekɛɛ nanetokotai akɛ, ‘Nyɛhe ehiaaa mi.’”​—1 KOR. 12:21.

LALA 124 Ye Anɔkwa Daa!

NƆ NI ABAASUSU HE *

1. Mɛɛ hegbɛ Yehowa ehã etsuji anɔkwafoi lɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ?

YEHOWA sumɔɔ wɔ, ni ji etsuji anɔkwafoi lɛ, ni no hewɔ eŋmɛ wɔ gbɛ ni wɔhi esafo lɛ mli lɛ. Eyɛ mli akɛ esoro nɔ ni wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ feɔ kɛyeɔ ebuaa asafo lɛ moŋ, shi wɔ fɛɛ wɔhe yɛ sɛɛnamɔ, ni wɔteŋ mɔ ko mɔ ko nyɛŋ akɛɛ akɛ enyɛmi he ehiaaa lɛ. Bɔfo Paulo hã sane ni he hiaa nɛɛ fee faŋŋ. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

2. Yɛ nɔ ni awie yɛ Efesobii 4:16 lɛ naa lɛ, mɛni hewɔ ehe miihia ni wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ ana enyɛmi akɛ ehe yɛ sɛɛnamɔ ni ekɛ lɛ afee ekome kɛtsu nii?

2 Tamɔ bɔ ni wɔnaa yɛ ŋmalɛ ni nikasemɔ nɛɛ damɔ nɔ lɛ mli lɛ, Paulo hã efee faŋŋ akɛ, wɔteŋ mɔ ko mɔ ko nyɛŋ akwɛ Yehowa tsulɔ kroko ni ekɛɛ lɛ akɛ, “Ohe ehiaaa mi.” (1 Kor. 12:21) Kɛji akɛ wɔna wɔnyɛmimɛi Kristofoi lɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ akɛ ehe yɛ sɛɛnamɔ ni wɔkɛ lɛ fee ekome kɛtsu nii lɛ, no baahã toiŋjɔlɛ ahi asafo lɛ mli. (Kanemɔ Efesobii 4:16.) Agbɛnɛ hu, asafo lɛ baashwere ni suɔmɔ baahi wɔteŋ.

3. Mɛni he wɔbaasusu yɛ nikasemɔ nɛɛ mli?

3 Mɛni wɔbaanyɛ wɔfee kɛtsɔɔ akɛ wɔbuɔ wɔnyɛmimɛi Kristofoi lɛ ni wɔle akɛ amɛhe yɛ sɛɛnamɔ? Yɛ nikasemɔ nɛɛ mli lɛ, wɔbaakwɛ nɔ ni asafoŋ onukpai baanyɛ afee kɛtsɔɔ akɛ amɛbuɔ amɛnyɛmimɛi asafoŋ onukpai lɛ. No sɛɛ lɛ, wɔbaakwɛ nɔ ni wɔbaanyɛ wɔfee kɛtsɔɔ akɛ wɔbuɔ wɔnyɛmimɛi oshijafoi lɛ, ni wɔle akɛ amɛhe yɛ sɛɛnamɔ. Naagbee kwraa lɛ, wɔbaakwɛ nɔ ni wɔbaanyɛ wɔfee kɛtsɔɔ akɛ wɔbuɔ wɔnyɛmimɛi ni nyɛɛɛ awie wɔwiemɔ lɛ jogbaŋŋ lɛ, ni wɔhiɛ sɔɔ amɛ.

HÃ ONYƐMIMƐI ASAFOŊ ONUKPAI LƐ ANA AKƐ OBUƆ AMƐ

4. Mɛɛ ŋaa Paulo wo yɛ Romabii 12:10 ni esa akɛ asafoŋ onukpai kɛtsu nii?

4 Mɔ ko mɔ ko bɛ ni miisɔmɔ akɛ asafoŋ onukpa ni jeee Yehowa mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ ni wo lɛ. Kɛ̃lɛ, esoro nikeenii ni asafoŋ onukpai lɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ yɔɔ. (1 Kor. 12:17, 18) Ekolɛ amɛteŋ mɛi komɛi yɛ ni ahole amɛ etsɛko ni amɛbɛ niiashikpamɔ tsɔ. Amɛteŋ mɛi komɛi hu yɛ ni gbɔlɛ loo gbɔmɔtsoŋ hewalɛ ni amɛbɛ lɛ hewɔ lɛ, amɛnyɛɛɛ amɛtsu pii. Kɛ̃lɛ, esaaa akɛ asafoŋ onukpa ko wieɔ nɔ ko loo efeɔ nɔ ko ni baahã enyɛmi asafoŋ onukpa anu he tamɔ nɔ ni eekɛɛ lɛ akɛ, “Ohe ehiaaa mi.” Moŋ lɛ, esa akɛ asafoŋ onukpa fɛɛ asafoŋ onukpa kɛ ŋaa ni Paulo wo yɛ Romabii 12:10 lɛ atsu nii.​—Kanemɔ.

Kɛ́ asafoŋ onukpai bo amɛnyɛmimɛi asafoŋ onukpai lɛ toi jogbaŋŋ lɛ, no baatsɔɔ akɛ amɛbuɔ amɛ (Kwɛmɔ kuku 5-6)

5. Mɛni ji nɔ kome ni asafoŋ onukpai baanyɛ afee kɛtsɔɔ akɛ amɛbuɔ amɛnyɛmimɛi asafoŋ onukpai lɛ? Ni mɛni hewɔ ehe miihia waa ni amɛfee nakai?

5 Nɔ kome ni asafoŋ onukpai baanyɛ afee kɛtsɔɔ akɛ amɛbuɔ amɛnyɛmimɛi asafoŋ onukpai krokomɛi lɛ ji, ni amɛbaabo amɛ toi jogbaŋŋ kɛ́ amɛmiiwie. Enɛ he miihia waa, titri lɛ, kɛ́ amɛkpe akɛ onukpai akuu koni amɛsusu saji ni he hiaa waa ahe. Mɛni hewɔ? Kadimɔ nɔ ni awie yɛ October 1, 1988 Blɔfo Buu-Mɔɔ lɛ mli. Awie akɛ: “Esa akɛ asafoŋ onukpai lɛ ahã ehi amɛjwɛŋmɔ mli akɛ, Kristo baanyɛ etsɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ nɔ ehã amɛteŋ mɔ ko jwɛŋmɔ aya Biblia mli shishitoo mla ko ni baaye abua amɛ ni amɛtsu shihilɛ ko he nii loo amɛkpɛ yiŋ yɛ sane ko ni he hiaa waa lɛ he lɛ nɔ, ni enɛ baanyɛ afee amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ. (Bɔf. 15:6-15) Mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ, jeee asafoŋ onukpa kome pɛ nɔ eyɔɔ; eyɛ asafoŋ onukpai lɛ fɛɛ anɔ.”

6. Mɛni kɛ́ asafoŋ onukpai fee lɛ, ekomefeemɔ baahi amɛteŋ? Ni mɛɛ gbɛ nɔ asafo lɛ baaná enɛ he sɛɛ?

6 Kɛ́ asafoŋ onukpa ko buɔ enyɛmimɛi asafoŋ onukpai lɛ, no lɛ, kɛ́ amɛtee onukpai akpee lɛ, jeee lɛ ebaawie klɛŋklɛŋ be fɛɛ be. Agbɛnɛ hu, ebaaŋmɛ mɛi krokomɛi gbɛ ni amɛ hu amɛwie. Kɛ́ eetsɔɔ esusumɔ yɛ saji ahe lɛ, ebaafee nakai kɛ heshibaa, ni enuŋ he akɛ esane ja be fɛɛ be. Kɛ́ asafoŋ onukpai krokomɛi lɛ miiwie lɛ, ebaabo amɛ toi jogbaŋŋ. Nɔ ni fe fɛɛ lɛ, kɛ́ aasusu saji ahe lɛ, ebaagbala jwɛŋmɔ kɛya Biblia mli shishitoo mlai ni kɔɔ sane lɛ he lɛ anɔ, ni ekɛ gbɛtsɔɔmɔ ni “nyɔŋ anɔkwafo kɛ hiɛshikalɔ lɛ” kɛhãa lɛ baatsu nii. (Mat. 24:45-47) Kɛ́ asafoŋ onukpai jie bulɛ kɛ suɔmɔ kpo amɛtsɔɔ amɛhe be ni amɛsusuɔ saji ahe lɛ, Nyɔŋmɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ baahi amɛnɔ ni ebaaye ebua amɛ ni amɛkpɛ yiŋ kpakpai ni baatswa asafo lɛ ema shi.​—Yak. 3:17, 18.

HÃ KRISTOFOI NI BOTEKO GBALASHIHILƐ MLI LƐ ANA AKƐ OBUƆ AMƐ

7. Te Yesu na oshijayeli ehã tɛŋŋ?

7 Mɛi ni yɔɔ Kristofoi asafo lɛ mli ŋmɛnɛ lɛ ateŋ mɛi komɛi ebote gbalashihilɛ mli, ni amɛteŋ mɛi komɛi yɛ bii po. Shi mɛi pii hu yɛ asafo lɛ mli ni amɛboteko gbalashihilɛ mli. Te esa akɛ wɔna oshijafoi nɛɛ wɔhã tɛŋŋ? Hã wɔkwɛ bɔ ni Yesu na oshijayeli ehã koni no aye abua wɔ ni wɔhã sanebimɔ nɛɛ hetoo. Be ni Yesu yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, eboteee gbalashihilɛ mli. Ehi shi oshija koni enyɛ ekɛ ebe kɛ ejwɛŋmɔ fɛɛ ama nitsumɔ ni Yehowa ehã lɛ lɛ nɔ. Shi Yesu ekɛɛɛ akɛ esa akɛ mɔ fɛɛ mɔ aye oshija, ni ekɛɛɛ hu akɛ esa akɛ mɔ fɛɛ mɔ abote gbalashihilɛ mli. Kɛ̃lɛ, ewie akɛ Kristofoi komɛi baahala akɛ amɛbaahi shi oshija. Mɛi komɛi susuɔ akɛ mɛi ni ebote gbalashihilɛ mli lɛ hi fe oshijafoi, ni akɛ, nɔ ko miiŋmɛɛ oshijafoi. (Mat. 19:11, 12) Shi Yesu náaa jwɛŋmɔ ni tamɔ nakai. Ehã ana faŋŋ akɛ, ebuɔ mɛi ni boteko gbalashihilɛ mli lɛ.

8. Yɛ nɔ ni aŋma yɛ 1 Korintobii 7:7-9 lɛ naa lɛ, mɛni he hewalɛ Paulo wo Kristofoi?

8 Be ni bɔfo Paulo tsuɔ esɔɔmɔ nitsumɔ lɛ, no mli lɛ, oshijafo ji lɛ tamɔ Yesu nɔŋŋ. Paulo ewieee akɛ esaaa akɛ Kristofonyo boteɔ gbalashihilɛ mli, ejaakɛ ele akɛ, kɛ́ mɔ ko baabote gbalashihilɛ mli jio, eboteŋ gbalashihilɛ mli jio lɛ, lɛ diɛŋtsɛ esane ni. Kɛ̃lɛ, Paulo wo Kristofoi hewalɛ ni amɛkwɛ kɛji amɛbaanyɛ amɛhi shi akɛ oshijafoi kɛsɔmɔ Yehowa. (Kanemɔ 1 Korintobii 7:7-9.) Ehã ana faŋŋ akɛ, ebuɔ Kristofoi oshijafoi waa. Anɔkwa, be ni Timoteo ji oblanyo ni eboteko gbalashihilɛ mli lɛ, Paulo tu sɔ̃i ni tsiitsii ewo edɛŋ. * (Fip. 2:19-22) Enɛ hãa wɔnaa faŋŋ akɛ, esaaa akɛ wɔnuɔ he akɛ nyɛmi ko bɔɔ mɔdɛŋ fe nyɛmi kroko yɛ oshijafo ni eji loo gbalashihilɛ mli ni ebote lɛ hewɔ.​—1 Kor. 7:32-35, 38.

9. Mɛɛ jwɛŋmɔ esa akɛ wɔná yɛ gbalashihilɛ kɛ oshijayeli he?

9 Yesu kɛ Paulo fɛɛ ekɛɛɛ akɛ esa akɛ Kristofoi abote gbalashihilɛ mli, ni amɛkɛɛɛ hu akɛ esa akɛ amɛye oshija. Kɛ́ nakai ni lɛ, mɛɛ jwɛŋmɔ esa akɛ wɔná yɛ gbalashihilɛ kɛ oshijayeli he? October 1, 2012 Blɔfo Buu-Mɔɔ lɛ hã sanebimɔ nɛɛ hetoo fɛfɛo. Ewie akɛ: “Gbalashihilɛ kɛ oshijayeli fɛɛ lɛ, nikeenii ni jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ ni. . . . Yehowa enaaa oshijayeli akɛ nɔ ko ni esa akɛ efee mɔ hiɛgbele loo esa akɛ ewo lɛ awerɛho.” Kɛ́ wɔhã enɛ hi wɔjwɛŋmɔ mli lɛ, wɔbaabu wɔnyɛmimɛi Kristofoi ni boteko gbalashihilɛ mli lɛ, ni wɔbaana akɛ, amɛhe yɛ sɛɛnamɔ.

Mɛni kɛ́ wɔfee lɛ, ebaanyɛ egba wɔnyɛmimɛi oshijafoi anaa? (Kwɛmɔ kuku 10)

10. Mɛni wɔbaanyɛ wɔfee kɛtsɔɔ akɛ wɔbuɔ wɔnyɛmimɛi ni bɛ hefatalɔi lɛ?

10 Mɛni wɔbaanyɛ wɔfee kɛtsɔɔ akɛ wɔbuɔ wɔnyɛmimɛi ni bɛ hefatalɔi lɛ ni wɔsusuɔ amɛhe? Nyɛmimɛi komɛi yɛ ni amɛkpɛ mli yɛ amɛtsui mli akɛ amɛbaahi shi oshija. Mɛi komɛi hu yɛ ni amɛbaasumɔ ni amɛbote gbalashihilɛ mli, shi amɛnáko mɔ ko. Mɛi komɛi hu yɛ ni amɛhefatalɔi egboi. Bɔ fɛɛ bɔ ni sane lɛ ji lɛ, ani esa akɛ wɔbi Kristofonyo ko ni boteko gbalashihilɛ mli lɛ nɔ hewɔ ni eboteko gbalashihilɛ mli loo wɔbi lɛ kɛji ebaasumɔ ni wɔye wɔbua lɛ ni ená hefatalɔ? Eyɛ mli akɛ Kristofoi komɛi biɔ ni aye abua amɛ ni amɛná hefatalɔi moŋ, shi kɛ́ mɔ ko biko yelikɛbuamɔ ni tamɔ nɛkɛ lɛ, te ebaanu he ehã tɛŋŋ kɛ́ wɔbi lɛ saji ni tamɔ nakai? (1 Tes. 4:11; 1 Tim. 5:13) Naa nɔ ni nyɛmimɛi oshijafoi komɛi ewie.

11-12. Mɛni ji nibii komɛi ni kɛ́ wɔfee loo wɔwie lɛ ebaanyɛ egba oshijafoi anaa?

11 Kpokpaa nɔkwɛlɔ oshijafo ko ni bɔɔ mɔdɛŋ waa lɛ wie akɛ, ena akɛ sɛɛnamɔi pii yɛ oshijayeli he. Kɛ̃lɛ, ewie akɛ kɛ́ nyɛmimɛi bi lɛ akɛ, ‘Mɛni hewɔ oboteko gbalashihilɛ mli lɛ?,’ egbaa enaa waa, eyɛ mli akɛ ekolɛ jeee yiŋtoo fɔŋ ko hewɔ amɛbi nakai lɛ. Nyɛmi nuu oshijafo ko ni tsuɔ nii yɛ nitsumɔhe nine ko lɛ wie akɛ: “Bei komɛi lɛ, nyɛmimɛi komɛi hãa minuɔ he tamɔ nɔ ni oshijafoi anii yɛ mɔbɔ. Enɛ hãa efeɔ tamɔ nɔ ni oshijayeli ji jatsu moŋ fe nikeenii.”

12 Nyɛmi yoo oshijafo ko ni sɔmɔɔ yɛ Betel lɛ wie akɛ: “Nyɛmimɛi komɛi nuɔ he akɛ oshijafoi fɛɛ miitao hefatalɔi, aloo akɛ, oshijafoi fɛɛ naa henaabuamɔ fɛɛ henaabuamɔ ni amɛbaaya lɛ akɛ hegbɛ ni amɛná ni amɛkɛbaatao hefatalɔ. Be ko lɛ, mifã gbɛ kɛtee he ko koni miyatsu asafo nitsumɔ. Be ni miyashɛ lɛ, amɛmiiya asafoŋ kpee. Nyɛmi yoo lɛ ni miyato lɛ kɛɛ mi akɛ nyɛmimɛi hii enyɔ yɛ amɛsafo lɛ mli ni ji mitipɛŋfoi. Ehã mile akɛ kɛɛmɔ kɛkɛ ekɛɔ mi, shi jeee ni eetao hefatalɔ ehã mi. Shi be ni wɔshɛ Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ lɛ, etsɛ mi gidigidi ni mibaŋa nyɛmimɛi hii enyɔ lɛ. Agbɛnɛ lɛ, naa wɔyi etɛ lɛ ni wɔdamɔ shi ni wɔnaaa nɔ ni wɔwieɔ. Egba wɔnaa waa.”

13. Mɛni nyɛmi yoo oshijafo ko wie yɛ gbɛgbalɔi oshijafoi komɛi ahe?

13 Nyɛmi yoo oshijafo ko ni lɛ hu esɔmɔɔ yɛ Betel lɛ wie akɛ: “Mile gbɛgbalɔi oshijafoi ni kɛ afii pii esɔmɔ ni kɛ mɔ fɛɛ mɔ hiɔ shi jogbaŋŋ ni kɛ otii pɔtɛi emamɔ amɛhiɛ ni jɛɔ amɛtsuiŋ amɛyeɔ amɛbuaa mɛi krokomɛi. Be fɛɛ be lɛ, amɛyɛ miishɛɛ, ni amɛyeɔ amɛbuaa asafo lɛ waa. Amɛnuuu he akɛ oshija ni amɛyeɔ lɛ hewɔ lɛ, amɛhi fe mɛi krokomɛi, ni yɛ nakai beiaŋ nɔŋŋ lɛ, amɛnuuu he akɛ hefatalɔ kɛ bii ni amɛbɛ lɛ hewɔ lɛ, nɔ ko eŋmɛɛ amɛ.” Mɛi ni tamɔ nakai lɛ hãa asafo lɛ mli ŋɔɔ waa, ejaakɛ kɛ́ oyɛ asafo ko mli, ni mɛi ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ buɔ enyɛmi ni enaa lɛ akɛ ejara wa lɛ, onáa miishɛɛ waa. Onuuu he akɛ onii yɛ mɔbɔ, ni mɔ ko hu enaaa bo akɛ ohi fe lɛ; onuuu he akɛ obɛ nɔ ko mli, ni asaŋ, mɔ ko yeee ohe awuŋa. Moŋ lɛ, onaa faŋŋ akɛ, onyɛmimɛi lɛ sumɔɔ bo waa.

14. Mɛni kɛ́ wɔfee lɛ, no baatsɔɔ akɛ wɔbuɔ wɔnyɛmimɛi oshijafoi lɛ?

14 Kɛ́ wɔhã wɔnyɛmimɛi oshijafoi lɛ na akɛ sui kpakpai ni amɛyɔɔ lɛ hewɔ lɛ amɛjara wa hã wɔ waa, ni wɔhãaa amɛnu he akɛ hefatalɔi ni amɛbɛ lɛ hewɔ lɛ amɛnii yɛ mɔbɔ lɛ, amɛbaaná miishɛɛ waa. Nɔ najiaŋ ni wɔbaahã amɛnu he akɛ nɔ ko miiŋmɛɛ amɛ lɛ, esa akɛ wɔhiɛ asɔ amɛ waa yɛ anɔkwa ni amɛyeɔ Yehowa lɛ hewɔ. Kɛ́ wɔfee nakai lɛ, wɔnyɛmimɛi oshijafoi lɛ nuŋ he kɔkɔɔkɔ tamɔ nɔ ni wɔmiikɛɛ amɛ akɛ, ‘Nyɛhe ehiaaa wɔ.’ (1 Kor. 12:21) Moŋ lɛ, amɛbaana akɛ wɔbuɔ amɛ ni amɛjara wa hã wɔ waa.

HÃ ONYƐMIMƐI NI NYƐƐƐ AWIE OWIEMƆ LƐ JOGBAŊŊ LƐ ANA AKƐ OBUƆ AMƐ

15. Mɛɛ tsakemɔi nyɛmimɛi komɛi efee yɛ amɛshihilɛ mli koni amɛnyɛ amɛlɛɛ amɛsɔɔmɔ lɛ mli?

15 Nyɛsɛɛ nɛɛ, nyɛmimɛi pii kɛfee oti akɛ amɛbaakase wiemɔ kroko koni amɛnyɛ amɛlɛɛ amɛsɔɔmɔ lɛ mli. Enɛ hewɔ lɛ, ehe ebahia ni amɛfee tsakemɔi yɛ amɛshihilɛ mli. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, amɛteŋ mɛi komɛi eshi asafo ko ni wieɔ amɛmaŋ wiemɔ lɛ bɔ ni afee ni amɛyasɔmɔ yɛ asafo ko ni wieɔ wiemɔ kroko ni hiamɔ lɛ da yɛ jɛmɛ lɛ mli. (Bɔf. 16:9) Nyɛmimɛi nɛɛ jɛɔ amɛsuɔmɔ mli amɛkpɛɔ amɛyiŋ nakai koni amɛnyɛ amɛtsu pii yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli. Eyɛ mli akɛ bei komɛi lɛ eheɔ amɛ afii abɔ dani amɛnyɛɔ amɛwieɔ wiemɔ hee lɛ jogbaŋŋ moŋ, shi amɛyeɔ amɛbuaa asafo lɛ waa. Sui kpakpai ni amɛjieɔ lɛ kpo kɛ niiashikpamɔ ni amɛyɔɔ lɛ tswaa nyɛmimɛi lɛ emaa shi. Nyɛmimɛi nɛɛ kɛ amɛhe miishã afɔle, ni wɔhiɛ sɔɔ amɛ waa!

16. Mɛni nɔ asafoŋ onukpai lɛ damɔɔ amɛjieɔ mɔ ko yi koni esɔmɔ akɛ asafoŋ sɔɔlɔ loo asafoŋ onukpa?

16 Kɛ́ nyɛmi nuu ko nuɔ asafo lɛ wiemɔ lɛ jogbaŋŋ jio, enuuu lɛ jogbaŋŋ jio lɛ, kɛ́ eshɛɔ ŋmalɛ naa taomɔ nii lɛ ahe lɛ, abaanyɛ ajie eyi ni esɔmɔ akɛ asafoŋ sɔɔlɔ loo asafoŋ onukpa. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ ŋmalɛ naa taomɔ nii lɛ anɔ adamɔɔ ajieɔ mɔ ko yi, shi jeee bɔ ni enaa etse yɛ wiemɔ ko mli.​—1 Tim. 3:1-10, 12, 13; Tito 1:5-9.

17. Kɛ́ weku ko fã kɛtee maŋ kroko nɔ lɛ, mɛɛ sane ehe baahia ni fɔlɔi lɛ abi amɛhe?

17 Nyɛmimɛi komɛi kɛ amɛbii efã kɛtee maŋ kroko nɔ koni amɛyaba abo loo amɛyatao nitsumɔ. Ekolɛ enɛ hewɔ lɛ, bianɛ lɛ skul ni gbekɛbii lɛ yaa lɛ, maŋ hee lɛ nɔ wiemɔ lɛ awieɔ yɛ jɛmɛ. Ekolɛ ehe ebahia ni fɔlɔi lɛ hu akase maŋ hee lɛ nɔ wiemɔ lɛ koni amɛnyɛ amɛná nitsumɔ amɛtsu. Yɛ shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ mli lɛ, mɛɛ asafo mli esa akɛ amɛya? Kɛ́ asafo ni wieɔ amɛmaŋ wiemɔ lɛ yɛ he ni amɛtee lɛ, ani esa akɛ amɛkɛ nakai asafo lɛ abɔ? Aloo esa akɛ amɛkɛ asafo ko ni wieɔ maŋ hee lɛ nɔ wiemɔ lɛ abɔ?

18. Mɛni wɔbaanyɛ wɔfee kɛtsɔɔ akɛ wɔnuɔ nɔ ni awie yɛ Galatiabii 6:5 lɛ shishi ni wɔle akɛ weku yitsei yɛ hegbɛ ni amɛkpɛɔ amɛyiŋ yɛ asafo ni amɛweku lɛ kɛbaasɔmɔ lɛ he?

18 Weku yitso lɛ ni baatsɔɔ asafo ni esa akɛ eweku lɛ kɛsɔmɔ. Akɛni mɔ ko mɔ ko etsɔŋ lɛ nɔ ni efee yɛ sane nɛɛ mli hewɔ lɛ, esa akɛ esusu nɔ ni baahi ahã eweku lɛ he ni efee. (Kanemɔ Galatiabii 6:5.) Esaaa akɛ mɔ ko mɔ ko wieɔ eshiɔ weku yitso lɛ yɛ yiŋ ni ebaakpɛ yɛ sane nɛɛ he lɛ hewɔ. Moŋ lɛ, esa akɛ wɔhere eweku lɛ atuu, ni wɔhã amɛna akɛ, wɔsumɔɔ amɛ.​—Rom. 15:7.

19. Mɛni esa akɛ weku yitsei ajwɛŋ he jogbaŋŋ ni amɛsɔle yɛ he?

19 Bei komɛi hu lɛ, enyɛɔ ebaa lɛ akɛ weku lɛ kɛ asafo ko ni wieɔ fɔlɔi lɛ amaŋ wiemɔ lɛ miisɔmɔ, shi ekolɛ bii lɛ nuuu nakai wiemɔ lɛ jogbaŋŋ. Mɛni baanyɛ ahã eba lɛ nakai? Ekolɛ jeee fɔlɔi lɛ amaŋ wiemɔ lɛ akɛtsɔɔ gbekɛbii lɛ nii yɛ skul, ni awieee yɛ he ni asafo lɛ yɔɔ lɛ hu. Kɛ́ eba lɛ nakai lɛ, ebaanyɛ ewa kɛhã gbekɛbii lɛ akɛ amɛbaaná nibii ni awieɔ yɛ asafoŋ kpee ashishi lɛ ahe sɛɛ jogbaŋŋ, ni ekolɛ amɛyaŋ amɛhiɛ yɛ mumɔŋ. Yɛ shihilɛ ni tamɔ nakai lɛ mli lɛ, nibii enyɔ yɛ ni fɔlɔi lɛ baanyɛ amɛfee. Klɛŋklɛŋ lɛ, amɛbaanyɛ amɛye amɛbua amɛbii lɛ koni amɛnu amɛmaŋ wiemɔ lɛ jogbaŋŋ, aloo amɛbaanyɛ amɛshi asafo ni amɛkɛsɔmɔɔ bianɛ lɛ ni amɛya asafo ko ni wieɔ wiemɔ ni amɛbii lɛ nuɔ shishi jogbaŋŋ lɛ mli. Esa akɛ weku yitso lɛ asɔle ni ekwɛ nibii enyɔ nɛɛ ateŋ nɔ ni kɛ́ efee lɛ, no baaye abua ebii lɛ ni amɛsumɔ Yehowa kɛ esafo lɛ. Ekɔɔɔ he eko yiŋ ni ebaakpɛ yɛ sane nɛɛ he lɛ, esa akɛ asafo ni amɛkɛbaasɔmɔ lɛ ahã lɛ kɛ eweku lɛ ana akɛ amɛbuɔ amɛ ni amɛle akɛ amɛhe yɛ sɛɛnamɔ.

Mɛni wɔbaanyɛ wɔfee kɛtsɔɔ akɛ wɔbuɔ mɛi ni miikase wɔwiemɔ lɛ? (Kwɛmɔ kuku 20)

20. Mɛni wɔbaanyɛ wɔfee kɛtsɔɔ akɛ wɔbuɔ wɔnyɛmimɛi ni nyɛɛɛ awie wɔwiemɔ lɛ jogbaŋŋ lɛ?

20 Yɛ nibii ni wɔwie he nɛɛ ahewɔ lɛ, yɛ asafoi pii amli lɛ, ayɛ nyɛmimɛi ni nyɛɛɛ awie wiemɔ ni asafo lɛ kɛtsuɔ nii lɛ jogbaŋŋ. Enɛ hewɔ lɛ, kɛ́ amɛmiitao amɛwie nɔ ko po lɛ, amɛnaaa bɔ ni amɛbaawie lɛ amɛhã. Kɛ̃lɛ, amɛsumɔɔ Yehowa waa, ni amɛmiisumɔ waa ni amɛsɔmɔ lɛ. Kɛ́ wɔkɛ wɔjwɛŋmɔ ma enɛ nɔ, moŋ fe wɔwiemɔ lɛ ni amɛnyɛɛɛ amɛwie jogbaŋŋ lɛ nɔ lɛ, wɔhiɛ baasɔ amɛ waa ni wɔbaabu amɛ, ni wɔkɛŋ akɛ ‘amɛhe ehiaaa wɔ’ yɛ wɔwiemɔ lɛ ni amɛnyɛɛɛ amɛwie jogbaŋŋ lɛ hewɔ.

WƆJARA WA HÃ YEHOWA

21-22. Mɛɛ hegbɛ ni nɔ bɛ wɔná?

21 Yehowa ehã wɔ hegbɛ ko ni nɔ bɛ; etsɛ wɔ kɛba esafo lɛ mli. No hewɔ lɛ, kɛ́ hii ji wɔ jio, yei ji wɔ jio, oshijafoi ji wɔ jio, wɔbote gbalashihilɛ mli jio, oblahii kɛ oblayei ji wɔ jio, wɔgbɔlɔ jio, wɔwieɔ wiemɔ ko jogbaŋŋ jio, wɔnyɛɛɛ wɔwie lɛ jogbaŋŋ jio lɛ, wɔjara wa hã Yehowa kɛ wɔnyɛmimɛi lɛ.​—Rom. 12:4, 5; Kol. 3:10, 11.

22 Nyɛhãa wɔyaa nɔ wɔkɛ nibii kpakpai pii ni wɔkase yɛ Paulo nɔkwɛmɔnɔ ni kɔɔ adesa gbɔmɔtso lɛ he lɛ mli lɛ atsua nii. Kɛ́ wɔfee nakai lɛ, ebaaye ebua wɔ ni wɔna nibii ni wɔbaanyɛ wɔfee kɛwo wɔnyɛmimɛi lɛ hewalɛ ni wɔtsɔɔ akɛ wɔsumɔɔ amɛ ni wɔbuɔ amɛ be fɛɛ be.

LALA 90 Nyɛwowoa Nyɛhe Hewalɛ

^ kk. 5 Mɛi srɔtoisrɔtoi yɔɔ asafo lɛ mli, ni amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ kɛ nɔ ni etsuɔ kɛyeɔ ebuaa asafo lɛ. Nikasemɔ nɛɛ baaye abua wɔ ni wɔna nɔ hewɔ ni ehe miihia waa ni wɔbu mɔ fɛɛ mɔ ni yɔɔ Yehowa asafo lɛ mli lɛ ni wɔna lɛ akɛ ehe yɛ sɛɛnamɔ.

^ kk. 8 Wɔleee kɛji sɛɛ mli lɛ Timoteo bote gbalashihilɛ mli aloo ehi shi akɛ oshijafo kɛyashi egbo.