Yeqa uye kokuphakathi

Yeqa uye kokumunyethweyo

ISIFUNDO 35

Hlonipha Abantu Bonke Abasebandleni LikaJehova

Hlonipha Abantu Bonke Abasebandleni LikaJehova

“Ilihlo ngeke lithi esandleni, ‘Angikudingi,’ lekhanda ngeke lithi enyaweni, ‘Angikudingi.’”—1 KHOR. 12:21.

INGOMA 124 Kasibeni Qotho

ESIZAKUFUNDA *

1. Kuyini uJehova akuvumele ngayinye yezinceku zakhe?

UJEHOVA utshengise uthando ngokuvumela ngayinye yezinceku zakhe ezithembekileyo ukuthi ibe sebandleni lakhe. Lanxa silemisebenzi etshiyeneyo ebandleni, sonke siqakathekile njalo siyabadinga abafowethu labodadewethu. Okwatshiwo ngumphostoli uPhawuli kusinceda njani ukuthi sizwisise indaba le eqakathekileyo?

2. Ngokwalokho okutshiwo ku-Efesu 4:16, kungani kumele sihloniphane futhi sisebenze ndawonye?

2 Embhalweni okusekelwe kuwo isihloko lesi, uPhawuli wakwenza kwacaca ukuthi akula phakathi kwethu okumele atshele enye inceku kaJehova ukuthi ‘kayidingi.’ (1 Khor. 12:21) Kumele sihloniphane futhi sisebenze ndawonye nxa sifuna kube lokuthula ebandleni. (Bala u-Efesu 4:16.) Nxa singasebenza sibambene, sonke sizathokoza njalo ibandla lizakwakhiwa ethandweni.

3. Sizaxoxa ngani esihlokweni lesi?

3 Singatshengisa njani ukuthi siyabahlonipha abanye ebandleni? Esihlokweni lesi sizaxoxa ngokuthi abadala bebandla bangatshengisa njani ukuthi bayahloniphana. Sizaphinda sixoxe ngokuthi singatshengisa njani ukuthi siyabahlonipha abafowethu labodadewethu abangatshadanga. Sizacina ngokuxoxa ngokuthi singatshengisa njani ukuthi siyabaqakathekisa labo abangenelisi ukulukhuluma kuhle ulimi lwethu.

ABADALA BANGATSHENGISA NJANI UKUTHI BAYAHLONIPHANA?

4. Yisiphi iseluleko sikaPhawuli esikuRoma 12:10 okumele silalelwe ngabadala?

4 Bonke abadala abasebandleni bakhethwe ngomoya ongcwele kaJehova. Lanxa kunjalo baleziphiwo ezitshiyeneyo. (1 Khor. 12:17, 18) Abanye bangabe bengelasikhathi eside bengabadala yikho bayabe bengelalwazi olunengi njengabanye. Abanye bangabe bengenelisi ukwenza okunengi ngenxa yokuguga kumbe ukugula. Kodwa akula mdala webandla okumele azitshele ukuthi omunye umdala ‘kadingakali.’ Ngamunye kumele alalele iseluleko sikaPhawuli esikuRoma 12:10.—Bala.

Abadala batshengisa ukuthi bayahloniphana ngokulalelisisa nxa omunye ekhuluma (Khangela indima 5 lo-6)

5. Abadala batshengisa njani ukuthi bayahloniphana futhi kungani lokhu kuqakathekile?

5 Abadala batshengisa ukuthi bayahloniphana ngokulalelisisa nxa omunye ekhuluma. Lokhu kuqakatheke kakhulu nxa behlangana ukuze baxoxe ngendaba eziqakathekileyo. INqabayokulinda ka-October 1 1988 yathi: “Abadala kumele bananzelele ukuthi uKhristu angasebenzisa umoya ongcwele ukuthi ancede loba nguwuphi umdala acabange isimiso seBhayibhili esingabanceda bazi okumele bakwenze loba benze isinqumo esiqakathekileyo. (ImiSeb. 15:6-15) Umoya ongcwele kawuncedi umdala oyedwa kuphela kodwa unceda bonke.”

6. Kuyini okuzakwenza abadala basebenze ndawonye bebambene njalo lokhu kulinceda njani ibandla?

6 Umdala ohlonipha abanye abadala kafuni ukuthi kuhlale kunguye okhuluma kuqala emihlanganweni yabo. Kakhulumi kakhulu njalo kazitsheli ukuthi lokho akucabangayo kuhlala kuqondile. Uthobekile nxa ekhuluma akucabangayo. Uyalalelisisa lokho okutshiwo ngabanye. Okuqakatheke kakhulu yikuthi uyafuna ukuxoxa ngezimiso eziseBhayibhilini lokulandela lokho okutshiwo ‘yinceku ethembekileyo lehlakaniphileyo.’ (Mat. 24:45-47) Nxa abadala bangatshengisa ukuthi bayathandana futhi bayahloniphana nxa besemihlanganweni yabo, umoya ongcwele uba labo njalo uyabakhokhela ukuthi benze izinqumo ezizaqinisa ibandla.—Jak. 3:17, 18.

TSHENGISA UKUTHI UYAWAHLONIPHA AMAKHRISTU ANGATSHADANGA

7. UJesu wayebabona njani abantu abangatshadanga?

7 Ebandleni kulabantu abatshadileyo futhi abanye babo balabantwana. Kuphinda kube labafowethu labodadewethu abanengi abangatshadanga. Kumele sibabone njani labo abangatshadanga? Kufanele sibabone ngendlela uJesu ayebabona ngayo. UJesu wahlala engatshadanga futhi wagxila enkonzweni yakhe. Kazange afundise ukuthi umKhristu kumele atshade kumbe angatshadi. Kodwa wathi amanye amaKhristu ayezakhetha ukungatshadi. (Mat. 19:11, 12) UJesu wayebahlonipha labo ababengatshadanga. Kazange acabange ukuthi abatshadileyo bangcono kulabo kumbe ukuthi kukhona okusilelayo kubo ngenxa yokuthi abatshadanga.

8. Ku-1 Khorinte 7:7-9 uPhawuli wakhuthaza amaKhristu ukuthi acabange ngani?

8 Umphostoli uPhawuli laye wenza inkonzo yakhe engatshadanga. Kazange afundise ukuthi akuqondanga ukuthi umKhristu atshade. Wayekwazi ukuthi umuntu uyazikhethela ukutshada kumbe ukungatshadi. Lanxa kunjalo wakhuthaza amaKhristu ukuthi acabange ngokukhonza uJehova engatshadanga. (Bala u-1 Khorinte 7:7-9.) Kusegcekeni ukuthi uPhawuli kazange awakhangelele phansi amaKhristu angatshadanga. Phela wakhetha uThimothi umzalwane osakhulayo njalo ongatshadanga ukuthi enze imisebenzi eqakathekileyo. * (Flp. 2:19-22) Kuyacaca-ke ukuthi akuqondanga ukucabanga ukuthi ukutshada loba ukungatshadi yikho okwenza umzalwane afanele ukwenza umsebenzi othile kumbe angafaneli.—1 Khor. 7:32-35, 38.

9. Kumele sikubone njani ukutshada lokungatshadi?

9 UJesu loPhawuli kabazange bafundise ukuthi amaKhristu kumele atshade kumbe ahlale engatshadanga. Pho sithini ngendaba yokutshada lokungatshadi? INqabayokulinda ka-October 1 2012 yayichasisa kuhle indaba le yathi: ‘Ukutshada lokungatshadi yizipho ezivela kuNkulunkulu. UJehova kaboni ukungatshadi njengento eyangisayo kumbe edanisayo.’ Yikho kumele sihloniphe abafowethu labodadewethu abangatshadanga abasebandleni.

Kuyini esingasoze sikwenze nxa sibahlonipha abafowethu labodadewethu abangatshadanga? (Khangela indima 10)

10. Singatshengisa njani ukuthi siyabahlonipha abafowethu labodadewethu abangatshadanga?

10 Singatshengisa njani ukuthi siyabahlonipha abafowethu labodadewethu abangatshadanga? Kumele sikhumbule ukuthi amanye amaKhristu akhethe ukuhlala engatshadanga. Amanye ayafuna ukutshada kodwa awakamtholi umuntu wokutshada laye. Amanye angabe afelwa ngumuntu ayetshade laye. Kungelani lokuthi kungani engatshadanga, kuqondile yini ukuthi abanye ebandleni bababuze ukuthi yindaba bengatshadanga kumbe bacele ukubancedisa ukudinga umuntu abangatshada laye? Amanye amaKhristu angatshadanga angacela sibili ukudingelwa umuntu angatshada laye. Kodwa nxa umKhristu ongatshadanga engakwenzanga lokhu, angezwa njani omunye angacela ukumdingela? (1 Thes. 4:11; 1 Tim. 5:13) Ake sixoxe ngokunye okwakhulunywa ngabanye abafowethu labodadewethu abangatshadanga abathembekileyo.

11-12. Kuyini esingakwenza okungadanisa abangatshadanga?

11 Omunye umbonisi wesiqinti owenza kuhle umsebenzi wakhe uthi kumnceda ngendlela ezinengi ukungatshadi. Kodwa wathi uyadana nxa abafowethu labodadewethu abayabe bengahlosanga okubi bembuza ukuthi kungani elokhu engatshadanga. Umzalwane othile osebenza kwenye iwofisi yegatsha wathi: “Ngezinye izikhathi ngiyananzelela ukuthi abanye abafowethu labodadewethu bacabanga ukuthi abangatshadanga kumele bazwelwe usizi. Lokhu kwenza kukhanye angani ukungatshadi kuluhlupho hatshi isipho.”

12 Udade othile ongatshadanga oseBhetheli wathi: “Abanye abamemezeli bacabanga ukuthi bonke abangatshadanga badinga umuntu wokutshada laye kumbe babona yonke imibuthano njengendawo lapho abangathola khona umuntu abangatshada laye. Ngelinye ilanga ngathi ngihambe kwenye indawo ukuyakwenza umsebenzi weBhetheli ngafika ngobusuku kulemihlangano yebandla. Udade engafikela kuye wangitshela ukuthi ebandleni angena lalo kwakulabazalwane ababili abayintanga yami. Wangiqinisekisa ukuthi wayengazami ukungidingela umuntu engingathandana laye. Kodwa sathi singena nje eWolu yoMbuso wangisa kubazalwane labo. Mina labazalwane labo sayangeka kakhulu.”

13. Kuyini okwakhuthaza omunye udade ongatshadanga?

13 Omunye udade ongatshadanga oseBhetheli wathi: “Kulamaphayona angatshadanga asengabantu abadala engiwaziyo azinikeleyo enkonzweni yawo, ayaziyo into ayifunayo, azimisele ukunceda abanye futhi athokozayo. Aluncedo kakhulu ebandleni. Akubona ngendlela eqondileyo ukungatshadi kwawo. Awaziboni engcono kulabanye ngenxa yokuthi awatshadanga kumbe acabange ukuthi ngeke athokoze ngenxa yokuthi awatshadanga futhi awalabantwana.” Kumnandi sibili ukuba sebandleni elilabantu abahloniphanayo njalo abaqakathekisa abanye. Uyabe ukwazi ukuthi abafowenu labodadewenu abakuzweli usizi kumbe bahawukele ukuba njengawe ngenxa yokuthi awutshadanga njalo abakunineli khatshana futhi abakuboni ungcono kulabo. Uyabe usazi ukuthi bayakuthanda.

14. Singatshengisa njani ukuthi siyabahlonipha abangatshadanga?

14 Abafowethu labodadewethu abangatshadanga bayathokoza nxa sibahlonipha ngenxa yobuntu babo obuhle kulokuthi sibazwele usizi ngenxa yokuthi abatshadanga. Kumele sibaqakathekise ngenxa yokuthembeka kwabo. Nxa singenza njalo abafowethu labodadewethu laba abasoze bacabange ukuthi ‘asibadingi.’ (1 Khor. 12:21) Bazakwazi ukuthi siyabahlonipha futhi siyathokoza ukuba labo ebandleni.

BAQAKATHEKISE LABO ABANGENELISI UKULUKHULUMA KUHLE ULIMI LWAKHO

15. Yiluphi utshintsho olwenziwe ngabanye ukuze benze okunengi enkonzweni?

15 Eminyakeni esanda kwedlula abamemezeli abanengi bakhethe ukufunda olunye ulimi ukuze benze okunengi enkonzweni. Bekumele batshintshe indlela abaphila ngayo ukuze bakwenze lokhu. Basuke ebandleni elisebenzisa ulimi lwabo ukuze bayencedisa ebandleni elisebenzisa olunye ulimi futhi elilabamemezeli boMbuso abalutshwana. (ImiSeb. 16:9) AmaKhristu la ayazikhethela ukwenza lokhu ukuze enze okunengi ekukhonzeni uJehova. Lanxa kungawathatha iminyaka eminengi ukulukhuluma kuhle ulimi olutsha, ayalinceda kakhulu ibandla. Ubuntu bawo obuhle kanye lolwazi alalo kuyanceda ibandla ukuthi liqine. Asibathontisi sibili abafowethu labodadewethu laba abazimisele ukunceda abanye!

16. Abadala kumele basebenziseni ukuze babone langabe umfowethu uyafanela ukuba ngumdala kumbe inceku ekhonzayo?

16 Iqula labadala akumelanga liyekele ukukhetha umfowethu ukuthi abe ngumdala kumbe inceku ekhonzayo ngenxa nje yokuthi kakalukhulumi kuhle ulimi olusetshenziswa libandla. Abadala kumele bahlole umfowethu besebenzisa lokho okutshiwo liBhayibhili mayelana lokubekwa kwabadala lezinceku ezikhonzayo hatshi ngokuthi ulukhuluma kuhle kangakanani ulimi olusetshenziswa ebandleni.—1 Tim. 3:1-10, 12, 13; Tit. 1:5-9.

17. Yisiphi isinqumo okumele senziwe ngabazali nxa bangathuthela kwelinye ilizwe?

17 Ezinye izimuli ezingamaKhristu zithuthele kwelinye ilizwe zibalekela izimo ezinzima kumbe zidinga umsebenzi. Yikho abantwana bangabe befundiswa ulimi lwakulelolizwe esikolo. Abazali labo kungadingeka ukuthi balufunde lolo limi ukuze bathole imisebenzi. Kodwa kuthiwani nxa kulebandla kumbe iqembu elisebenzisa ulimi lwabo? Kumele bangene laliphi ibandla? Kumele bangene lebandla elisebenzisa ulimi lwakulelolizwe yini kumbe elisebenzisa ulimi lwabo?

18. Ngokwalokho okutshiwo kuGalathiya 6:5, singatshengisa njani ukuthi siyasihlonipha isinqumo esenziwe yinhloko yemuli?

18 Inhloko yemuli kumele ikhethe ukuthi imuli yayo izangena laliphi ibandla. Njengoba kuyiyo elomlandu lo kumele ikhethe okuzanceda imuli yayo. (Bala uGalathiya 6:5.) Kumele sihloniphe loba yisiphi isinqumo esenziwe yinhloko yemuli. Lokhu singakwenza ngokuyamukela ngazo zombili imuli yayo njalo sitshengise ukuthi siyayithanda.—Rom. 15:7.

19. Kuyini inhloko zemuli okumele zicabangisise njalo zithandaze ngakho?

19 Ezinye izimuli zingabe zisebandleni elisebenzisa ulimi olukhulunywa ngabazali kodwa abantwababo bengalukhulumi kuhle lololimi. Nxa lelobandla lilapho okukhulunywa khona ulimi lwakuleyondawo olufundwa ngabantwana esikolo, kungaba nzima ukuthi abantwana bazwisise okufundiswa emihlanganweni yebandla futhi bathuthuke ekukhonzeni. Lokhu kubangelwa yikuthi abantwana bangabe befunda esikolo esisebenzisa ulimi lwakuleyondawo hatshi olwabazali babo. Nxa kunjalo inhloko zemuli kumele zicabangisise futhi zithandaze zicela ukuthi uJehova azinike ukuhlakanipha ukuze zikhethe okuzanceda abantwana basondele kuJehova lasebantwini bakhe. Abazali bangakhetha ukuncedisa abantwababo ukuthi balwazi kuhle ulimi lomdabuko kumbe bathuthele ebandleni elisebenzisa ulimi abaluzwisisayo. Kungelani lokuthi inhloko yemuli ikhetha ukwenzani, ibandla imuli le ezangena lalo kumele liyihloniphe njalo liyiqakathekise.

Singatshengisa njani ukuthi siyabaqakathekisa labo abafunda olunye ulimi? (Khangela indima 20)

20. Singatshengisa njani ukuthi siyabahlonipha abafowethu labodadewethu abafunda olunye ulimi?

20 Emabandleni amanengi kulabafowethu labodadewethu abazama ngamandla wonke ukufunda ulimi olutsha ngenxa yezizatho esixoxe ngazo. Kungabathwalisa nzima ukutsho lokho abakucabangayo. Kodwa nxa singazihluphi ngendlela abakhuluma ngayo ulimi lwethu sizabona ukuthi bayamthanda uJehova futhi bazimisele ukumkhonza. Nxa singakubona lokhu sizabaqakathekisa kakhulu njalo sibahloniphe abafowethu labodadewethu laba. Kasisoze sithi ‘asibadingi’ ngenxa yokuthi abalukhulumi kuhle ulimi lwethu.

SILIGUGU KUJEHOVA

21-22. UJehova usinikeni?

21 Siyambonga kakhulu uJehova ngoba unike ngamunye wethu umsebenzi oqakathekileyo ebandleni lakhe. Siligugu kuye lakubafowethu labodadewethu kungelani lokuthi singamadoda loba abesifazana, sitshadile kumbe asitshadanga, sibadala loba sibatsha, sikhuluma kuhle ulimi oluthile loba siyalukiliza.—Rom. 12:4, 5; Kol. 3:10, 11.

22 Kwangathi singaqhubeka sizisebenzisa izifundo ezinengi esizithole emzekelisweni kaPhawuli womzimba womuntu. Lokhu kuzasinceda sibone ukuthi singenzani ukuze sikhuthaze abafowethu labodadewethu. Kuzasinceda lokuthi sihlale sibathanda njalo sibahlonipha.

INGOMA 90 Khuthazanani

^ indima 5 Abantu bakaJehova abafanani futhi benza imisebenzi etshiyeneyo ebandleni. Isihloko lesi sizasinceda sibone ukuthi kungani kuqakathekile ukuthi sihloniphe ilunga ngalinye lemuli kaJehova.

^ indima 8 Asingeke sitsho ukuthi uThimothi wahlala engatshadanga okwempilo yakhe yonke.