Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

ISIHLOKO SAMA-35

Hlonipha Indawo Yabanye Ebandleni lakaJehova

Hlonipha Indawo Yabanye Ebandleni lakaJehova

“Ilihlo angekhe lathi esandleni, ‘Angikutlhogi,’ namkha godu ihloko angekhe yathi enyaweni, ‘Angikutlhogi.’”—1 KOR. 12:21.

INGOMA 124 Hlalani Nithembekile

OKUZOKUCOCWA NGAKHO *

1. Khuyini uJehova ayinikele zoke iinkhonzi zakhe ezithembekileko?

UJEHOVA uyazithanda iinkhonzi zakhe ezithembekileko begodu unikele ngayinye yazo indawo ekhethekileko ebandleni. Nanyana indimethu ebandleni ihlukahlukene kodwana soke ebandleni siqakathekile begodu siyatlhogana. Umpostoli uPowula usisiza sibone ukuqakatheka kwendimethu ebandleni. Ukwenza njani lokho?

2. Ngokomtlolo webe-Efesu 4:16 kubayini sitlhogana begodu kuqakatheke ngani bona sisebenzisane?

2 Njengombana umtlolo oyihloko endabeni le utjengisa, uPowula ugandelela ukuthi akhakho namunye kithi ongaqala esinye esikhonzi sakaJehova athi kiso, “Angikutlhogi.” (1 Kor. 12:21) Nakuzakuba nokuthula ebandleni kufuze sihloniphane besibambisane. (Funda u-Efesu 4:16.) Nasisebenzisana besibambisene ibandla lizokuphumelela begodu lizokuba nethando.

3. Sizokucoca ngani esihlokwenesi?

3 Ngiziphi ezinye iindlela esingahlonipha ngazo amaKrestu esikunye nawo ebandleni. Esihlokwenesi sizokucoca ngokuthi abadala bangabahlonipha njani abanye abadala abanabo esihlopheni. Ngemva kwalokho sizokucoca ngeendlela esingahlonipha ngazo abafowethu nabodadwethu abangakatjhadi. Ngemva kwalokho sizokucoca ngeendlela esingatjengisa ngazo ihlonipho kilabo abangakghoni ukukhuluma kuhle ilimi lendawo.

HLONIPHA ABADALA OKUNYE NABO

4. Ngisiphi isiyalo esisemtlolweni webeRoma 12:10 ekufuze abadala basilandele?

4 Boke abadala ebandleni bakhethwe mumoya kaJehova ocwengileko. Nanyana kunjalo boke banezipho namakghono ahlukahlukeneko. (1 Kor. 12:17, 18) Abanye basanda ukuba badala, bese kuthi abanye sekade babadala, abanye kunezinto ababhalelwa ukuzenza ngebanga leminyaka namkha ipilo ebogabogako. Nanyana kunjalo, akhakho umdala okufuze aqale omunye omdala athi kuye: “Angikutlhogi.” Kunalokho boke abadala kufuze abalandele isiyalo sakaPowula esisemtlolweni webeRoma 12:10.—Ufunde.

Abadala batjengisa ukuthi bayabahlonipha badala abakunye nabo ngokuthi babalalelisise nabakhulumako (Funda iingaba 5-6)

5. Abadala batjengisa njani ukuthi bahlonipha abadala abakunye nabo begodu kubayini lokho kuqakathekile?

5 Abadala batjengisa indlela abahloniphana ngayo ngokuthi balalelisise omunye umdala nakakhulumako. Lokho kuqakatheke khulu abadala nabahlangana njengesihlopha bakhuluma ngezinto ezithinta ibandla. Tjheja okwatjhiwo siThala saka-Octoba 1, 1988, “Abadala bayoqaphela ukuthi, ngomoya ongcwele, uKristu angaqondisa umqondo wanoma yimuphi umdala osendikimbeni yabadala ukuba anikeze isimiso seBhayibheli esidingekile ukuze kubhekwane nanoma yisiphi isimo noma ukuze kwenziwe noma yisiphi isinqumo esibalulekile. (IzEnzo 15:6-15) Akekho noyedwa umdala endikimbeni onikezwe lomoya ngokukhethekile.”

6. Abadala basebenzisana njani ngobunye begodu ibandla lizuza njani kilokho?

6 Umdala ohlonipha abanye abadala akabi nomukghwa wokuhlala afuna ukukhuluma qangi nabanomhlangano wabadala. Akafuni kube nguye okhuluma khulu namkha acabange ukuthi akutjhoko kuhlala kunganaphoso, kunalokho utjho umbonwakhe ngemva kwalokho athobeke. Uyalalelisisa abanye nabakhulumako. Okuqakatheke ukudlula koke, kuhlala azimisele ukuveza iinkambiso eziseBhayibhelini begodu ulalela isinqophiso ‘senceku ethembekileko nehlakaniphileko.’ (Mat. 24:45-47) Njengombana badala bacocisana ngethando nangehlonipho, ummoya kaZimu ozokuba nabo begodu bazokukghona ukuthatha iinqunto ezizokuqinisa ibandla.—Jak. 3:17, 18.

HLONIPHA AMAKRESTU ANGAKATJHADI

7. UJesu bekazizwa njani ngokungatjhadi?

7 Emabandleni kunabafowethu nabodadwethu abatjhadileko nabangakatjhadi. Kufuze sibaphathe njani abangakatjhadi? Khumbula indlela uJesu ebekazizwa ngayo ngokungatjhadi. UJesu nakasephasina akhenge atjhade wahlala angakatjhadi wasebenzisa isikhathi sakhe enza umsebenzi uJehova amnikele wona. UJesu akhenge athi abantu kufuze batjhade namkha athi kufuze bangatjhadi, kodwana wathi amanye amaKrestu azokukhetha ukungatjhadi. (Mat. 19:11, 12) Akhenge abone abangakatjhadi njengabangakaqakatheki namkha njengabantu abangakaphumeleli epilweni.

8. Ngokuya ngomtlolo weyoku-1 kwebeKorinte 7:7-9 khuyini uPowula akhuthaza bona amaKrestu acabange ngayo?

8 Umpostoli uPowula bakafana noJesu, angekhe atjhade, bekenza umsebenzi awuphiwe nguJehova angakatjhadi. UPowula akhenge athi kumbi ukutjhada bekazi ukuthi leso siqunto umuntu ekufuze azenzele sona nanyana kunjalo, wakhuthaza amaKrestu ukuthi acabange ngokulotjha uZimu angakatjhadi. (Funda yoku-1 kwebeKorinte 7:7-9.) UPowula akhenge awaqalele phasi amaKrestu angakatjhadi kunalokho wakhetha uThimothi oseselisokana, umfowethu ongakatjhadi bona atlhogomele izinto zebandla. * (Flp. 2:19-22) Yeke, kuyakhanya bona akukalungi ukuthi kuthiwe umfowethu uyafaneleka ukwenza umsebenzi othileko ebandleni ngombana kuqalwa ukuthi utjhadile namkha akakatjhadi.—1 Kor. 7:32-35, 38.

9. Khuyini esingayitjho malungana nokutjhada nokungatjhadi?

9 UJesu namkha uPowula angekhe bafundise abantu ukuthi amaKrestu kufuze atjhade namkha angatjhadi. Khuyini-ke esingayitjho ngendaba yokutjhada nokungatjhadi? IsiThala sango-Octoba 1, 2012 esifumaneka ngesiZulu sathi, “Kokubili ukushada nokungashadi kungachazwa njengokuyisipho esivela kuNkulunkulu. . . . UJehova akabheki ukungashadi njengokuyihlazo noma njengokubangela usizi.” Yeke, lokho kufuze kusenze sibahloniphe abafowethu nabodadwethu abangakatjhadi ebandleni.

Ihlonipho esinayo ngabafo- wethu nabodadwethu abangakatjhadi kufuze isenze sibaphathe njani? (Funda isigaba 10)

10. Singatjengisa njani ukuthi siyabahlonipha abafowethu nabodadwethu abangakatjhadi?

10 Singayihlonipha njani indlela abafowethu nabodadwethu abangakatjhadi abazizwa ngayo? Kuhle sikhumbule ukuthi abanye abafowethu nabodadwethu bazikhethele ukungatjhadi. Abanye amaKrestu angakatjhadi angakuthanda ukutjhada kodwana okwanje akakamfumani umuntu angatjhada naye. Ngaphezu kwalokho abanye bahlongakalelwe balingani babo. Kinanyana ngikuphi kilokho, inga-kghani amalunga webandla anelungelo lokubuza amaKrestu angakatjhadi ukuthi kubayini angatjhadi? Namkha banalo na ilungelo lokulinga ukubasiza bafumane abantu abangatjhada nabo? Iye khona kuliqiniso ukuthi amanye amaKrestu angakatjhadi angabawa isizo lokufuniswa umuntu angatjhada naye. Kodwana nakangakabawi ukufuniswa umuntu abangatjhada naye, angazizwa njani nange siwafunela? (1 Thes. 4:11; 1 Thim. 5:13) Akhesicoce ngalokho okutjhiwo babanye abafowethu nabodadwethu abangakatjhadi.

11-12. Khuyini esingayenza engaphatha abafowethu nabodadwethu abangakatjhadi kumbi?

11 Omunye umjikelezi ongakatjhadi owenza kuhle umsebenzakhe uthi zinengi iinzuzo ozifumana ngokungatjhadi. Nanyana kunjalo uthi ukufumana kubudisi ukulalela abafowethu nabodadwethu abamfunela okuhle nabambuza ukuthi “Kubayini ungakatjhadi?” Omunye umfowethu osesemutjha osebenza eBethel uthi “Ngezinye iinkhathi abafowethu nabodadwethu bangenza ngizwe ngasuthi abantu abangakatjhadi bayatlhuwisa. Abakutjhoko kungenza ngizizwe ngasuthi ukungatjhadi kuyikinga.”

12 Omunye udadwethu oseBethel uthi “Abanye abafowethu nabodadwethu bacabanga ukuthi boke abantu abangakatjhadi bafuna umuntu abazokutjhada naye, namkha nasihlangene basebenzisa ithubelo bona baqale umuntu abangatjhada naye. Ngelinye ilanga, benginesabelo sokuya kenye inarha, ngafika basemhlanganweni ntambama, udade engafikela kuye wangitjela ukuthi kunabafowethu abalingana nami abangakatjhadi. Wangiqinisekisa ukuthi akusikukuthi ufuna ukungitholela umuntu engizokutjhada naye. Kuthe nasingena eWolweni lomBuso wathi siyokulotjhisa abafowethu ebekangitjele ngabo laba. Into ayenzako leya yasiphathisa iinhloni kumbi soke ebesilapho.”

13. Omunye udade ongakatjhadi ukhuthazwa ngiziphi iimbonelo?

13 Omunye udade oseBethel uthi, “Ngazi abafowethu nabodadwethu abamaphayona avuthiweko abanombono omuhle, abazimisele ukusiza abanye, bahlala bathabile begodu bayakuthanda ukusiza ebandleni. Banombono omuhle ngokuhlala bangakatjhadi, abacabangi ukuthi bangcono kunabanye ngombana bangakatjhadi. Abacabangi ukuthi angeze bathabe ngebanga lokuthi abakatjhadi.” Kumnandi ukuba sebandleni lapho wazi khona ukuthi amalunga webandla ayakuthanda begodu ayakuhlonipha. Akasolo akutlhuwela namkha abe nomona begodu akacabangi bona wena ungcono kunawo.

14. Singatjengisa njani ukuthi siyabahlonipha labo abangakatjhadi ebandleni?

14 Abafowethu nabodadwethu abangakatjhadi bazokuthaba nababona ukuthi asibaqaleli phasi ngebanga lokuthi bangakatjhadi begodu bazokuthaba khulu nababona ukuthi sibathanda ngebanga lokuba nobuntu obuhle. Kunokubaqalela phasi ngebanga lokuthi abakatjhadi kuzokuba ngcono ukubathokoza ngokuba sibonelo esihle sokuthembeka. Umphumela walokho uzokuba kukuthi abafowethu nabodadwethu abangakatjhadi angekhe bezwe ngasuthi sithi kibo, ‘Asibatlhogi.’ (1 Kor. 12:21) Bazokwazi ukuthi siyabahlonipha begodu siyakuthabela ukuba sebandleni nabo.

BAHLONIPHE NALABO ABANGALAZI KUHLE ILIMI LAKHO

15. Khuyini abanye abayenzileko bona balotjhe uJehova isikhathi esingeziweko?

15 Mvanje abarhuweleli abanengi bakhethe ukufunda amanye amalimi ukwenzela bona bakghone ukutjhumayeza abantu abanengi. Ukwenza lokho kutlhoga bona benze amatjhuguluko athileko. Abafowethu nabodadwethwaba batjhiye amabandla akhuluma amalimabo bakhamba baya endaweni enetlhogeko yabatjhumayeli. (IzE. 16:9) Lesi siqunto amaKrestu la azenzela sona bona alotjhe uJehova isikhathi esizeleko. Nanyana kubathatha iminyaka ukufunda ilimelo kodwana basiza ibandla ngeendlela ezinengi. Ubuntu babo obuhle buqinisa abafowethu nabodadwethu ebandleni. Siyakuthokoza ukuzidela kwabafowethwabo.

16. Khuyini ezokutjho ukuthi umuntu angaba mdala namkha inceku esizako?

16 Isihlopha sabadala angeze sathi umfowethu ongakghoni ukukhuluma kuhle ilimi elithileko angeze abe yinceku esizako namkha abe mdala. Abadala bazokuhlola lokho okutjhiwo liBhayibheli ukuthi umfowethu lowo angaba yinceku esizako namkha umdala ingasi ukuthi ulazi kuhle kangangani ilimi lendawo.—1 Thim. 3:1-10, 12, 13; Tit. 1:5-9.

17. Ngimiphi imibuzo imindeni eqalana nayo nayifudukela kezinye iinarha?

17 Amanye amaKrestu afudukela kezinye iinarha, abalekele imiraro eseenarheni zawo, amanye afudukele ukuyokufuna imisebenzi kezinye iinarha. Lokho kungenza bona esikolweni abantwana bafunde ilimi lenarha leyo. Ababelethi kungatlhogeka bona nabo bafunde ilimi lalapho ukwenzela bona bafumane imisebenzi. Kuthiwani nangabe kunebandla namkha isiqhema esikhuluma ilimi labo? Kufuze baye esifundweni saliphi ilimi? Inga-kghani kufuze kube lilimu lenarha leyo namkha kube lilimu labo?

18. Njengombana kutjengisiwe emtlolweni webeGalatiya 6:5 singatjengisa njani ukuthi siyazihlonipha iinqunto ezithathwa yihloko yomndeni?

18 Ihloko yomndeni ngiyo ekufuze iqunte ukuthi umndenayo uzokuya kiliphi ibandla. Ngebanga lokuthi lesi siqunto ekufuze sithathwe yihloko yomndeni, ihloko yomndeni kufuze icabangele umndenayo nayikhetha ilimi. (Funda kwebeGalatiya 6:5.) Kufuze sikuhloniphe okukhethwa yihloko yomndeni. Nanyana ngisiphi isiqunto esithathako kufuze sisamukele begodu sibamukele njengamalunga webandla.—Rom. 15:7.

19. Khuyini iinhloko zemindeni ekufuze zithandaze bezicabangisise ngayo?

19 Kobunye ubujamo imindeni ingaba semabandleni akhuluma amalimi wababelethi kodwana ifumane ukuthi abantwana abawazi kuhle amalimi lawo. Nakungenzeka ukuthi ibandlelo lisendaweni ekhuluma ilimi elihlukileko kungaba budisi ngabantwanabo ukuthi bazwisise esifundweni begodu indlela abathanda ngayo uZimu ithuthuke. Lokho kungabangwa kukuthi kungenzeka bantwana bafunda eenkolweni bafunda ilimu elikhulunywa enarheni leyo ingasi ilimi elikhulunywa babelethi babo. Ebujamweni obunjalo iinhloko zemindeni kufuze zithandaze bezicabangisise ukuthi khuyini elungele imindenazo nayizakutjhidela kuJehova nasebantwini bakhe. Kuzokufuze bakhethe ukuthi bazokusiza abantwana babo bona balazi kuhle ilimi ababelethi abalikhulumako namkha bafudukela ebandleni elikhuluma ilimi abantwababo abalizwisisako. Nanyana ngisiphi isiqunto ihloko yomndeni esithathako ibandla kufuze liyenze izizwe ihlonitjhwa begodu ithandwa.

Singatjengisa njani ukuthi siyabathanda abafowethu nabodadwethu abafunda ilimi elitjha (Funda isigaba 20)

20. Singatjengisa njani ukuthi siyabahlonipha abafowethu nabodadwethu abafunda ilimi elitjha?

20 Ngamabanga esele sikhulume ngayo abantu abanengi bazokuba nemiraro efanako nabafunda ilimi elitjha. Kungaba budisi bona bahlathulule okuseenhliziyweni zabo ngelimi abangalazi kuhle. Kodwana nasiqala okungaphezu kwelimi umuntu alikhulumako sizokubona ukuthi bayamthanda uJehova nokuthi bafuna ukumlotjha. Nasibona ubuntu babo obuhlobu sizobahlonipha bafowethu nabodadwethu begodu sizobathanda. Angeze sathi: ‘Asibatlhogi’ ngebanga lokuthi bangakghoni ukulikhuluma kuhle ilimi lethu.

UJEHOVA UYASITHANDA

21-22. Ngiliphi ilungelo esinalo?

21 UJehova usiphe ilungelo elihle khulu, usiphe indawo ebandleni lakhe. Kungakhathaliseki ukuthi sibabantu bengubo namkha sibabantu bembhaji, sitjhadile namkha asikatjhadi, sibadala namkha sibancani, sikhuluma ilimi elithileko namkha asilikhulumi, soke siqakathekile kuJehova begodu siqakathekile komunye nomunye wethu.—Rom. 12:4, 5; Kol. 3:10, 11.

22 Kwanga singaragela phambili sisebenzisa iimfundo esizifunde emfanekisweni kaPowula wamalungu wemizimba. Nasenza njalo sizokufuna iindlela ezingeziweko zokuthanda indawethu nendawo yabanye ebandleni lakaJehova.

INGOMA 90 Asikhuthazaneni

^ isig. 5 Abantu bakaJehova bavela eenzindeni neendaweni ezihlukahlukeneko begodu badlala indima eqakathekileko ebandleni. Isihlokwesi sizosisiza sibone ukuthi kubayini kuqakathekile ukuhlonipha ilungu ngalinye lomndeni kaJehova.

^ isig. 8 Angekhe saqinisekisa ukuthi mbala uThimothi akhenge atjhade ngokukhamba kwesikhathi.