Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

SIHLOKO LESIFUNDVWAKO 35

Hlonipha Bonkhe Bantfu Ebandleni LaJehova

Hlonipha Bonkhe Bantfu Ebandleni LaJehova

“Liso ngeke litsi esandleni: ‘Angikudzingi’; nenhloko ngeke itsi etinyaweni: ‘Anginidzingi.’”—1 KHOR. 12:21.

INGOMA 124 “Yiba Qotho Njalo”

LOKUTAWUCOCWA NGAKO KULESIHLOKO *

1. Yini Jehova layinike tinceku takhe letetsembekile?

JEHOVA unikete tonkhe tinceku takhe letetsembekile umsebenti ebandleni lakhe. Nanobe imisebenti yetfu ingafani, sonkhe sibalulekile futsi siyadzingana. Umphostoli Pawula usisita sikucondze kubaluleka kwaloku. Kanjani?

2. Ngekusho kwemBhalo wa-Efesu 4:16, kungani kudzingeka kutsi sihloniphane futsi sisebente ndzawonye?

2 Njengobe kuvetiwe embhalweni losekela lesihloko, Pawula wagcizelela kutsi kute kitsi lokufanele atsi kulesinye sikhonti saJehova: “Angikudzingi.” (1 Khor. 12:21) Nangabe sifuna kube nekuthula ebandleni, kufanele sihloniphane futsi sisebente ndzawonye. (Fundza Efesu 4:16.) Nasisebenta ndzawonye ngebunye, wonkhe muntfu utawuva kutsi uyatsandvwa futsi nelibandla litawucina.

3. Sitawucoca ngani kulesihloko?

3 Ngutiphi letinye tindlela lesingakhombisa ngato kutsi siyawahlonipha lamanye emaKhristu ebandleni? Kulesihloko, sitawucoca ngendlela labadzala labangakhombisa ngayo kutsi bayahloniphana. Sitawuphindze sicoce ngekutsi sonkhe singakhombisa njani kutsi siyabahlonipha bazalwane nabodzadzewetfu labangakashadi. Ekugcineni, sitawufundza ngekutsi singabahlonipha njani labo labangalukhulumi kahle lulwimi lwetfu.

INDLELA LABADZALA LABAHLONIPHANA NGAYO

4. Ngusiphi seluleko saPawula lesikuRoma 12:10 labadzala lokufanele basilandzele?

4 Jehova usebentise umoya wakhe longcwele kuze akhetse bonkhe labadzala ebandleni. Nobe kunjalo, bonkhe banemakhono langafani. (1 Khor. 12:17, 18) Labanye basandza kubekwa njengalabadzala, ngako bete lwati lolunyenti njengalabo labanesikhatsi lesidze. Labanye abakhoni kwenta lokunyenti emsebentini waJehova, ngesizatfu sekukhula netinkinga temphilo. Kodvwa akukafaneli kutsi lomdzala acabange kutsi lomunye lomdzala akakabaluleki. Kunaloko, labadzala kufanele balandzele seluleko semphostoli Pawula lesiku-Roma 12:10.—Fundza.

Labadzala bakhombisa kutsi bayabahlonipha labanye labadzala ngekubalalelisisa (Buka tigaba 5 na-6)

5. Labadzala bakhombisa njani kutsi bayabahlonipha labanye labadzala labanabo, futsi kungani kubalulekile kutsi bente njalo?

5 Labadzala bakhombisa kutsi bayabahlonipha labanye labadzala ngekutsi babalalelisise. Loku kubaluleke kakhulu nangabe labadzala bahlangene kuze bacoce ngendzaba letsite lebalulekile. Kungani? Naka loko lokwashiwo Sicongosekulindza sa-October 1, 1988, satsi: “Labadzala bayati kutsi Jesu usebentisa umoya longcwele kute asite lomdzala ebandleni kutsi asho seluleko lesitsite lesiseBhayibhelini, lesingasita lalabanye labadzala kutsi bangenta njani nakudzingeka bente tincumo letibalulekile. (Imis. 15:6-15) Umoya longcwele usita bonkhe labadzala ebandleni, hhayi lomdzala munye.”

6. Yini lengasita labadzala kutsi basebente ngebunye, futsi libandla lingazuza kanjani kuloko?

6 Lomdzala lobahloniphako labanye labadzala, akafuni kutsi kuhlale kunguye lokhuluma kucala emhlanganweni walabadzala. Akukhulumi yena ngaso sonkhe sikhatsi, acabange kutsi imibono yakhe ihlale ikahle ngaso sonkhe sikhatsi. Kunaloko, ukhuluma loko lakucabangako ngendlela letfobekile. Uyakulalelisisa loko lokushiwo ngulabanye. Lokubaluleke kakhulu kutsi uhlale akulungele kucoca ngetimiso letiseBhayibhelini futsi uyasilalela sicondziso ‘sesisebenti lesetsembekile nalesihlakaniphile.’ (Mat. 24:45-47) Nangabe labadzala bakhombisa kutsi bayatsandzana futsi bayahloniphana nabacoca ngetindzaba letitsite, umoya longcwele utawuba nabo futsi utawubacondzisa kutsi bente tincumo letitawucinisa libandla.—Jak. 3:17, 18.

WAHLONIPHE EMAKHRISTU LANGAKASHADI

7. Jesu bekabaphatsa njani bantfu lebebangakashadi?

7 Lamuhla, libandla linebantfu labashadile nemindeni. Kodvwa liphindze libe nebazalwane nabodzadze labanyenti labangakashadi. Kufanele sibaphatse njani labo labangakashadi? Kufanele silingise indlela Jesu labaphatsa ngayo. Jesu akazange ashade ngesikhatsi alapha emhlabeni. Wahlala angakashadi kuze anake umsebenti wakhe wekushumayela. Akazange afundzise kutsi emaKhristu kufanele ashade nobe angashadi. Nanobe kunjalo, washo kutsi lamanye emaKhristu angakhetsa kuhlala angashadi. (Mat. 19:11, 12) Jesu bekabahlonipha labo lebebangakashadi. Akazange ababukele phansi bantfu labangakashadi nobe acabange kutsi kukhona lokushodako ekuphileni kwabo ngesizatfu sekutsi bebangakashadi.

8. Ngekusho kwa-1 Khorinte 7:7-9, yini Pawula lakhutsata kutsi emaKhristu acabange ngayo?

8 NjengaJesu, umphostoli Pawula wahlala angakashadi nakenta umsebenti wakhe wekushumayela. Pawula akazange afundzise kutsi nangabe umkhristu ashada bekenta kabi. Bekati kutsi loko bekusincumo semuntfu ngamunye. Pawula waphindze wakhutsata emaKhristu kutsi akucabangele kukhonta Jehova angakashadi. (Fundza 1 Khorinte 7:7-9.) Kuyacaca kutsi Pawula akazange awabukele phansi emaKhristu langakashadi. Ecinisweni, wakhetsa Thimothi lobekasemusha, futsi lobekangakashadi, kutsi ente umsebenti lobalulekile emsebentini waJehova. * (Fil. 2:19-22) Akukafaneli sibuke kutsi umzalwane ushadile yini nobe akakashadi kuze akhone kwenta imisebenti letsite.—1 Khor. 7:32-35, 38.

9. Yini lesingayisho ngekushada nekungashadi?

9 Jesu nemphostoli Pawula abazange bafundzise kutsi emaKhristu kufanele ashade nobe angashadi. Ngako, yini lesingayisho mayelana nekushada nekungashadi? Sicongosekulindza sa-October 1, 2012 siwuphendvula kahle lombuto. Sitsi: “Ecinisweni, kushada nekungashadi kungachazwa njengetipho letivela kuNkulunkulu. . . . Jehova akakutsatsi njengelihlazo kungashadi nobe njengentfo lengenta umuntfu eve buhlungu.” Ngako kufanele siwahloniphe emaKhristu langakashadi ebandleni.

Ngesizatfu sekutsi siyabahlonipha labo labangakashadi, yini lokufanele singayenti? (Buka sigaba 10)

10. Singakhombisa njani kutsi siyabahlonipha bazalwane nabodzadze labasengakashadi?

10 Singakhombisa njani kutsi siyayihlonipha indlela bazalwane nabodzadze labativa ngayo nangetimo labakuto? Kufanele sikhumbule kutsi lamanye emaKhristu ancume kuhlala angakashadi. Lamanye emaKhristu ayafuna kushada, kodvwa asengakamtfoli umuntfu lokahle langashada naye. Labanye kungenteka bashonelwe ngulabo lebebashade nabo. Kunobe ngusiphi sizatfu, emalunga elibandla akukafaneli abute emaKhristu langakashadi kutsi kungani angashadi nobe etame kubatfolela labo langashada nabo. Kuliciniso kutsi lamanye emaKhristu angalucela lusito. Kodvwa nangabe angakaluceli, angativa njani nangabe lotsite angacela kuwatfolela umuntfu langashada nawo? (1 Thes. 4:11; 1 Thim. 5:13) Asesicabange ngaloko lokushiwo bazalwane nabodzadze labetsembekile labangakashadi.

11-12. Singase sibadvumate njani labangakashadi?

11 Lomunye umzalwane longakashadi, longumbonisi lojikeletako futsi lowenta kahle umsebenti wakhe, utsi kunetinzuzo letinyenti tekungashadi. Kodvwa utsi kudvumata kakhulu nangabe bazalwane nabodzadze labanyenti labetama kusita bambuta kutsi kungani angashadi. Lomunye umzalwane longakashadi futsi losebenta ehhovisini leligatja utsi: “Ngaletinye tikhatsi, ngiyabona kutsi bazalwane nabodzadze bacabanga kutsi kufanele ubavele buhlungu labo labangakashadi. Loku kungenta kubonakale kungatsi kungashadi kuyinkinga hhayi sipho.”

12 Lomunye dzadze longakashadi futsi losebenta eBethel utsi: “Labanye bamemeteli bacabanga kutsi bonkhe bantfu labangakashadi bafuna umuntfu labangashada naye futsi batfola litfuba lekutfola umuntfu labangashada naye nabaya lapho kunebantfu labanyenti khona. Ngesikhatsi ngivakashele lelinye live kuze ngiyowenta umsebenti wami waseBethel, ngafika kulilanga lemihlangano lesekhatsi neliviki. Lomunye dzadze lebengitawuhlala naye wangitjela kutsi kunebazalwane lababili kulelibandla lebebalingana nami. Wangicinisekisa kutsi bekangetami kungifunela umuntfu lengingashada naye. Kodvwa ngekushesha nje nasifika eHholweni leMbuso, wangitsatsa wangimikisa kulabazalwane lababili kuze sitobonana. Sobatsatfu sadliwa mahloni.”

13. Ngutiphi tibonelo letakhutsata lomunye dzadze longakashadi?

13 Lomunye dzadze longakashadi futsi losebenta eBethel utsi: “Ngati bodzadze lasebakhulile, labangemahlahlandlela futsi labangakashadi, labanesimo lesihle, imigomo lemihle, labakulungele kusita labanye, labajabulile futsi labalusito ebandleni. Banembono lomuhle ngekungashadi, abacabangi kutsi bancono kunalabanye ngesizatfu sekutsi abakashadi, nobe bacabange kutsi ngeke bajabule ngobe abakashadi futsi bete bantfwana.” Nguloku lokusenta sikujabulele kuba sebandleni lapho khona bonkhe bantfu labakulo bahloniphana futsi batsandzana. Uyati kutsi bazalwane bakho nabodzadze abakuveli buhlungu, abakwecwayi, futsi abacabangi kutsi uncono kunabo. Uyati kutsi uyatsandvwa.

14. Singakhombisa njani kutsi siyabahlonipha labangakashadi?

14 Bazalwane betfu nabodzadze labangakashadi bayajabula nasibatsandza ngesizatfu sebuntfu babo lobuhle, hhayi kutsi sibavele buhlungu ngenca yekutsi abakashadi. Kunekutsi sibavele buhlungu, kufanele sibabonge ngekwetsembeka kwabo. Nangabe senta kanjalo, bazalwane nabodzadze wetfu labangakashadi angeke beve shengatsi sitsi: “Angikudzingi.” (1 Khor. 12:21) Kunaloko batawati kutsi siyabahlonipha futsi siyajabula ngekutsi bayincenye yelibandla.

BAHLONIPHE LABO LABANGALUKHULUMI KAHLE LULWIMI LWAKHO

15. Nguluphi lushintjo labanye labalwentile kuze bente lokunyenti emsebentini wekushumayela?

15 Kuleminyaka, bamemeteli labanyenti batibekele umgomo wekufundza lolunye lulwimi kuze batfutfukise umsebenti wabo wekushumayela. Kuze bakwente loko, kudzingeke kutsi bente lushintjo ekuphileni kwabo. Labazalwane nabodzadze bashiye libandla lelikhuluma lulwimi lwabo kuze bakhonte kulamanye emabandla lakhuluma lolunye lulwimi lapho kunesidzingo sebamemeteli beMbuso khona. (Imis. 16:9) LamaKhristu ente lesincumo kuze akhonte Jehova sikhatsi sonkhe. Ngisho nobe kungatsatsa iminyaka leminyenti kutsi balukhulume kahle lulwimi lolusha, basita libandla ngetindlela letinyenti. Buntfu babo lobuhle netintfo letenteke ekuphileni kwabo, kuyalicinisa libandla. Sibatsandza kakhulu labazalwane nabodzadze labahlale bakulungele kusita!

16. Yini letawuncuma kutsi umzalwane angaba ngulomdzala nobe inceku lesebentako?

16 Sigungu salabadzala akukafaneli sincume kutsi umzalwane angeke abe ngulomdzala nobe abe yinceku lesebentako ngesizatfu sekutsi akalukhulumi kahle lulwimi lwendzawo. Labadzala batawusebentisa timiso teliBhayibheli letimayelana nekutsi labadzala nobe tinceku letisebentako kufanele babe bantfu labanjani, hhayi kutsi ulukhuluma kahle yini lulwimi lwendzawo.—1 Thim. 3:1-10, 12, 13; Thit. 1:5-9.

17. Ngumiphi imibuto leminye imindeni lokufanele itibute yona nayitfutsela kulelinye live?

17 Leminye imindeni yemaKhristu itfutsele kulelinye live ngesizatfu sekutsi ibalekele timo letimatima eveni layo, nobe kuze ifune imisebenti. Ngesizatfu saloko, bantfwana babo kungase kudzingeke bafundziswe lulwimi lwalelo live. Nebatali kungase kudzingeke bafundze lulwimi lwalelo live kuze batfole umsebenti. Yini labangayenta nangabe kunelibandla lelidvutane lelikhuluma lulwimi lwabo? Nguliphi libandla lokufanele baye kulo? Kufanele baye kulelibandla lelikhuluma lulwimi lwalendzawo yini nobe baye kulelibandla lelikhuluma lulwimi lwabo?

18. Ngekusho kwaGalathiya 6:5, singakhombisa njani kutsi siyasihlonipha sincumo senhloko yemndeni?

18 Inhloko yemndeni kufanele incume kutsi umndeni wayo utawuya kuliphi libandla. Ngesizatfu sekutsi lena yindzaba letsintsa umuntfu ngamunye, kufanele incume kutsi yini letawulungela umndeni wayo. (Fundza Galathiya 6:5.) Kufanele sisihloniphe sincumo lesentiwe yinhloko yemndeni. Kunobe yini layincumako, kufanele sisemukele sincumo sakhe, ngekutsi siwemukele futsi siwutsandze lomndeni.—Rom. 15:7.

19. Tinhloko temndeni kufanele ticabangisise ngani futsi yini lokufanele tiyithantazele?

19 Kuletinye timo, leminye imindeni ingase ikhonte ebandleni lapho khona kukhulunywa lulwimi lolwatiwa batali, kodvwa bantfwana bangakhoni kulukhuluma kahle. Etimeni letinjalo, kungaba matima ngebantfwana kutsi bazuze emihlanganweni nobe basondzelane naJehova. Kungani? Kungenteka esikolweni bafundziswa lulwimi lwalelive labatfutsele kulo, hhayi lolukhulunywa batali babo. Nangabe loko kwenteka, tinhloko temindeni kufanele ticabangisise ngalendzaba futsi tithantaze ticele kuhlakanipha kuze tikhone kusita bantfwana babo basondzele kuJehova nakubantfu bakhe. Batali kutawudzingeka bafundzise bantfwana babo lulwimi lwabo nobe batfutsele ebandleni lelikhuluma lulwimi lolucondvwa bantfwana. Kunobe nguliphi libandla inhloko yemndeni lekhetsa kuya kulo, lelo bandla kufanele liwuhloniphe umndeni wayo futsi liwutsandze.

Singakhombisa njani kutsi siyabatsandza labo labafundza lulwimi lolusha? (Buka sigaba 20)

20. Singakhombisa njani kutsi siyabahlonipha bazalwane nabodzadze labafundza lulwimi lolusha?

20 Kuto tonkhe letizatfu lesesicoce ngato, emabandleni lamanyenti kutawuba nebazalwane nabodzadze labakutfola kumatima kufundza lolunye lulwimi. Kungaba matima kusho loko labakucabangako. Kodvwa nangabe singagcini ngekubuka indlela labakhuluma ngayo, sitawubona kutsi bamtsandza kangakanani Jehova, nekutsi banesifiso sekumkhonta. Nasibona buntfu babo lobuhle, sitawubatsandza kakhulu futsi sibahloniphe labazalwane nabodzadze. Ngeke sitsi, “Angikudzingi” ngesizatfu sekutsi abalukhulumi kahle lulwimi lwetfu.

SIBALULEKE KAKHULU KUJEHOVA

21-22. Nguliphi lilungelo lesinalo?

21 Simbonga kakhulu Jehova ngekusiniketa umsebenti ebandleni lakhe. Ngisho nobe sibadvuna nobe sibasikati, sishadile nobe singakashadi, sikhulile nobe sisebasha, sikhona kukhuluma kahle lulwimi lolutsite nobe singakhoni, sibalulekile kuJehova nasebandleni.—Rom. 12:4, 5; Khol. 3:10, 11.

22 Shengatsi singachubeka sitisebentisa tonkhe tifundvo lesititfolile emfanekisweni waPawula wemtimba wemuntfu. Loku kutasisita sikwati lokufanele sikwente kuze sikhutsate bazalwane nabodzadzewetfu, futsi kutasisita sihlale sibatsandza futsi sibahlonipha.

INGOMA 90 “Khuthazanani”

^ sig. 5 Bantfu baJehova bavela etindzaweni letehlukene futsi benta imisebenti lengafani ebandleni. Lesihloko sitasisita sibone kutsi kungani kubalulekile kutsi sihloniphe lilunga ngalinye lemndeni waJehova.

^ sig. 8 Asiciniseki ngekutsi Thimothi wagcine ashadile yini nobe cha.