1. Millise mõtte ütles Taavet Jehoova kohta?

KAS me võime tõesti öelda, et Jehoova on alandlik? Võime küll. Taavet ütles: „Sa annad mulle oma päästekilbi, su alandlikkus teeb mind suureks.” (2. Saam. 22:36; Laul 18:35.) Taavet võis mõelda sellele päevale, kui prohvet Saamuel tuli tema isa majja, et võida Iisraeli tulevast kuningat. Taavet oli kaheksast vennast noorim. Ometi oli just tema see, kelle Jehoova valis kuningas Sauli asemele. (1. Saam. 16:1, 10–13.)

2. Mida me selles artiklis käsitleme?

² Ilmselt oli Taavet sama meelt laulikuga, kes ütles Jehoova kohta: „Tema alandub vaatama taevast ja maad, tõstab põrmust üles viletsa, tuhahunnikust vaese, et panna ta istuma ülikute sekka.” (Laul 113:6–8.) Selles artiklis vaatame kõigepealt, kuidas on alandlikkust ilmutanud Jehoova. Seejärel uurime, milliseks hoiatavaks näiteks on meile kuningas Saul ning mida me võime alandlikkuse kohta õppida Taanielilt ja Jeesuselt.

3. Kuidas Jehoova meisse suhtub ja mida see tema kohta näitab?

³ Jehoova alandlikkus ilmneb selles, kuidas ta suhtub oma ebatäiuslikesse teenijatesse. Ta ei pea meid mitte ainult oma teenijateks, vaid lausa sõpradeks. (Laul 25:14.) Jehoova on ise astunud samme, et selline sõprus  oleks võimalik. Andis ta ju oma poja ohvriks meie pattude eest. Jehoova on tõesti väga osavõtlik ja halastav.

4. Mille Jehoova meile on andnud ja miks?

⁴ Milles veel Jehoova alandlikkus ilmneb? Ta oleks võinud luua meid sellisteks, et me ei saa oma elus midagi ise otsustada. Aga ta ei teinud seda. Jehoova on loonud meid enda sarnaseks ja andnud meile tahtevabaduse. Ta soovib, et me teeniksime teda kogu südamest ja mõistaksime, et talle kuuletuda on kasulik. (5. Moos. 10:12; Jes. 48:17, 18.) Kas pole me tahtevabaduse eest tänulikud?

5. Kuidas me saame õppida Jehoovalt alandlikkust? (Vaata kaanepilti.)

⁵ Me saame Jehoovalt õppida alandlikkust, kui mõtleme sellele, kuidas ta tegeleb oma alamatega. Jehoova on kõige targem isik universumis. Siiski on ta valmis kuulama teiste ettepanekuid. Näiteks andis ta oma pojale võimaluse loomistöös kaasa lüüa. (Õpet. 8:27–30; Kol. 1:15, 16.) Ja kuigi ta on kõikvõimas Jumal, on ta andnud võimu ka teistele. Ta on võidnud Jeesuse kuningaks ja ta annab teatud määral võimu tema 144 000 kaasvalitsejale, kes on valitud inimeste hulgast. (Luuka 12:32.) Muidugi on Jehoova andnud Jeesusele väljaõpet, et ta võiks teenida kuninga ja ülempreestrina. (Heebr. 5:8, 9.) Jehoova annab väljaõpet ka Jeesuse kaasvalitsejatele. Samas ei ürita ta kontrollida igat pisiasja, mida nad teevad, vaid usaldab neid. (Ilm. 5:10.)

6., 7. Mida me õpime oma taevaselt isalt vastutuse ja ülesannete jagamise kohta?

 ⁶ Kui juba meie taevane isa, kes ei vaja kellegi abi, jagab vastutust ja ülesandeid teistega, siis kui palju enam peaksime meie seda tegema! Kas sa oled perepea või kogudusevanem? Sel juhul saad järgida Jehoova eeskuju, kui jagad teistele ülesandeid ega püüa kõike üle kontrollida. Nii saavad tööd tehtud, sa annad teistele väljaõpet ja nende usaldus Jehoova vastu kasvab. (Jes. 41:10.) Mida veel saavad Jehoovalt õppida need, kel on teiste üle mingil määral võimu?

⁷ Piibel näitab, et Jehoova on huvitatud oma ingelpoegade arvamusest. (1. Kun. 22:19–22.) Mida on lapsevanematel sellest õppida? Mõnes olukorras võiksid nad küsida laste arvamust, kuidas midagi teha. Ja kui võimalik, võiks nende ettepanekuid kuulda võtta.

8. Milles väljendus Jehoova kannatlikkus Aabrahami ja Saara puhul?

⁸ Jehoova alandlikkus väljendub ka tema kannatlikkuses. Näiteks on Jehoova olnud kannatlik, kui tema teenijad on tema otsuste kohta lugupidavalt küsimusi esitanud. Ta kuulas Aabrahami, kui too oli mures Soodoma ja Gomorra hävitamise pärast. (1. Moos. 18:22–33.) Samuti ei saanud Jehoova pahaseks Saara peale, kes naeris, kui talle öeldi, et ta jääb veel vanas eas lapseootele. (1. Moos. 18:10–14.) Jehoova kohtles Saarat lugupidavalt.

9. Mida saavad Jehoovalt õppida lapsevanemad ja kogudusevanemad?

⁹ Kui sa oled lapsevanem või kogudusevanem, siis mida sa saad Jehoovalt õppida? Kuidas sa näiteks reageerid, kui sinu laps või keegi koguduses seab sinu otsused kahtluse alla? Kas sinu esimene mõte on teda korrale kutsuda? Või kas sa püüad tema seisukohta mõista? Peredele ja kogudustele tuleb kindlasti kasuks, kui need, kel on mõjuvõimu, võtavad Jehoovast eeskuju. Seni oleme arutanud, mida me võime alandlikkuse kohta õppida Jehoovalt. Nüüd vaatame, mida me saame õppida Taanielilt ja Jeesuselt ning milliseks hoiatavaks näiteks on kuningas Saul.

10. Kuidas õpetab Jehoova meid piiblilugude kaudu?

¹⁰ Meie ülim õpetaja Jehoova on lasknud Piiblisse kirja panna õpetlikke lugusid. (Jes. 30:20, 21.) Kui me nende üle mõtiskleme, võime jäljendada teiste häid omadusi, sealhulgas alandlikkust. Samas on mõned piiblijutustused meile hoiatuseks käitumise või hoiakute kohta, mida me peaksime vältima. (Laul 37:37; 1. Kor. 10:11.)

11. Mida me õpime Sauli loost?

¹¹ Mõtleme, mis juhtus kuningas Sauliga. Kui ta kuningaks võiti, oli ta tagasihoidlik noormees. Ta ei pidanud ennast tähtsaks ja kõhkles, kas ta on ikka väärt seda vastutust kandma. (1. Saam. 9:21; 10:20–22.) Ent peagi muutus Saul ülbeks. Kord kaotas ta prohvet Saamueli oodates kannatuse. Selle asemel et lasta olukord lahendada Jehooval, ohverdas Saul põletusohvri, ehkki tal polnud selleks õigust.  Sellega ta kaotas Jehoova soosingu ja viimaks ka kuningavõimu. (1. Saam. 13:8–14.) On tark seda hoiatavat näidet tähele panna ning ülbet hoiakut vältida.

12. Milles ilmnes Taanieli alandlikkus?

¹² Vaatame nüüd, mida meil on õppida prohvet Taanielilt. Terve oma elu teenis ta alandlikult Jehoovat ja otsis temalt juhatust. Näiteks kui Jehoova lasi Taanielil seletada Nebukadnetsari unenägu, ei võtnud Taaniel selle eest au endale. Ta suunas alandlikult kogu au Jehoovale. (Taan. 2:26–28.) Mida me sellest õpime? Kui vennad ja õed kiidavad meid kõnede eest või meil on toredaid juhtumeid kuulutustööl, oleks meil hea meeles pidada, et au selle eest kuulub Jehoovale. Meil tuleks endale tunnistada, et me ei suudaks teha neid asju Jehoova abita. (Filipl. 4:13.) Sellise hoiakuga me jäljendame ka Jeesuse eeskuju.

13. Mida me õpime alandlikkuse kohta Jeesuselt? (Vt Joh. 5:19, 30.)

¹³ Ehkki Jeesus oli täiuslik, lootis ta Jehoovale. (Loe Johannese 5:19, 30.) Filiplastele 2:6 ütleb Jeesuse kohta: „Kuigi ta oli Jumala sarnane, ei soovinud ta haarata võimu, olla Jumalaga võrdne.” Jeesus teadis oma piire ja austas isa ülemvõimu.

14. Kuidas Jeesus reageeris, kui tal paluti teha midagi, milleks tal polnud õigust?

¹⁴ Kuidas Jeesus reageeris, kui Jaakobus, Johannes ja nende ema palusid temalt midagi, mille andmiseks tal polnud õigust. Jeesus teatas otsekohe, et ainult tema taevane isa saab otsustada, kes istub kuningriigis tema paremal või vasakul käel. (Matt. 20:20–23.) Jeesus oli alandlik ega ületanud oma võimupiire. Ta ei teinud kunagi midagi, milleks Jehoova polnud talle õigust andnud. (Joh. 12:49.)

15., 16. Kuidas me saame rakendada nõuannet, mis on kirjas tekstis 1. Korintlastele 4:6?

¹⁵ Me saame võtta Jeesusest eeskuju, kui järgime nõuannet tekstis 1. Korintlastele 4:6. Seal öeldakse: „Ära mine  üle selle, mis on kirjutatud.” Kui keegi küsib meilt nõu, ei taha me kunagi propageerida oma arvamust või öelda lihtsalt midagi, mis esimesena pähe tuleb. Pigem tuleks meil suunata tähelepanu põhimõtetele, mis leiduvad Piiblis ja meie väljaannetes. Sellega tunnistame oma piiratust ja näitame alandlikult, et Jehoova nõuanded on kõige paremad. (Ilm. 15:3, 4.)

¹⁶ Kuid on veel muidki põhjusi, miks olla alandlik. Arutame nüüd, kuidas toob alandlikkus meile rõõmu ja aitab teistega hästi läbi saada.

17. Miks võib öelda, et alandlikud inimesed on rõõmsamad?

¹⁷ Kui oleme alandlikud, oleme tõenäoliselt ka rõõmsamad. Miks võib nii öelda? Kui me tunnistame oma piire, siis oleme tänulikud ja rõõmsad igasuguse abi eest, mida me teistelt saame. Mõtleme näiteks juhtumile, kui Jeesus tegi terveks kümme pidalitõbist. Ta tervendas nad kohutavast haigusest, millest nad ise poleks suutnud vabaneda. Ent ainult üks neist tuli tagasi teda tänama. See alandlik mees oli tänulik ja ülistas selle abi eest Jumalat. (Luuka 17:11–19.)

18. Miks aitab alandlikkus meil teistega paremini läbi saada? (Vt Rooml. 12:10.)

¹⁸ Alandlikud inimesed saavad teistega üldiselt paremini läbi ja neil on ilmselt kergem sõprussuhteid sõlmida. Miks on see nii? Nad näevad teiste inimeste häid omadusi ja usaldavad neid. Alandlikud inimesed rõõmustavad, kui teised oma ülesannetega hästi  hakkama saavad ning on varmad neid kiitma ja tänama. (Loe Roomlastele 12:10.)

19. Mis põhjustel meil tuleks hoiduda uhkusest?

¹⁹ Uhketel inimestel on raske teisi kiita, kuna nad ootavad, et teised neid kiidaksid. Nad kipuvad end teistega võrdlema ja püüavad neist üle olla. Nad ei soovi eriti teistele väljaõpet anda ega neile ülesandeid usaldada. Pigem on nende mõttekäik järgmine: kui sa tahad, et miski saaks hästi tehtud, siis tee see ise ära. Uhked inimesed on tihtipeale auahned ja kadedad. (Gal. 5:26.) Neil on harva püsivaid sõprussuhteid. Kui me märkame endas uhkuseilminguid, tuleks meil paluda Jehoovalt abi oma mõtteviisi uuendamiseks, et uhkus meis ei juurduks. (Rooml. 12:2.)

20. Miks me peaksime olema alandlikud?

²⁰ Me oleme väga tänulikud, et Jehoova on meile alandlikkuses nii heaks eeskujuks. Me näeme, kuidas ta on tegelenud oma teenijatega ja tahame teda jäljendada. Lisaks tahame võtta eeskujuks alandlikke piiblitegelasi, kes käisid koos Jumalaga. Toogem siis alati Jehoovale au ja kiitust, mida ta väärib. (Ilm. 4:11.) Seda tehes saame meiegi käia koos oma taevase isaga, kes armastab alandlikke inimesi.