Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

STUDU 33

Resureison ta mostra amor, sabedoria i paxénxa di Deus

Resureison ta mostra amor, sabedoria i paxénxa di Deus

‘Ta ben ten resureison’. — ATOS 24:15.

KÁNTIKU 151 Jeová ta ben txoma-s

KUZÊ KI NU STA BEN STUDA *

1. Pamodi ki Jeová kria vida?

TEVI un ténpu ki Jeová staba el sô. Má kel-la ka pô-l ta xinti tristi. Jeová ka meste sta djuntu ku un algen pa el ser filís. Má, el kreba pa otus tinha vida i ser filís tanbê. Pur isu, se amor pô-l ta kumesa ta kria vida. — Sal. 36:9; 1 João 4:19.

2. Modi ki Jizus ku anjus xinti kantu Jeová kria otus kuza?

2 Primeru, Jeová kria se Fidju, Jizus, pa trabadja djuntu ku el. Através di Jizus, ‘fazedu tudu kes otu kuza’, i tanbê kes milhon di anju. (Col. 1:16) Jizus fika kontenti ku kel oportunidadi di trabadja djuntu ku se Pai. (Pro. 8:30) I anjus tanbê tinha motivus pa fikaba kontenti. Es odja modi ki Jeová ku Jizus, kel Bon Trabadjador, faze Séu ku Téra. Modi ki anjus reaji? Es ‘staba ta grita di lovor’ kantu Téra fazedu. Di sertéza, es kontinua ta faze kel-la sima Jeová ba ta finda kada dia di kriason. Talvês anjus fika mutu más kontenti inda kantu es odja Jeová ta kria algen, ki é kel últimu kriason más inportanti li na Téra. (Jó 38:7; Pro. 8:31, nóta di rodapé) Kada un di kes kuza ki Jeová kria ta mostra se amor i sabedoria. — Sal. 104:24; Rom. 1:20.

3. Sima sta na 1 Coríntios 15:21, 22, kuzê ki sakrifisiu di Jizus ta faze pa nos?

3 Jeová kreba pa nu viveba pa tudu ténpu na un planéta bunitu ki el kria. Má, kantu Adon ku Eva rabela kóntra ses Pai ki ta amaba es, pekadu ku mórti spadja pa mundu interu. (Rom. 5:12) Kuzê ki Jeová faze? Lógu dipôs di kel pekadu, el fla modi ki el ta ben salvaba nos. (Gén. 3:15) El ta ben daba se Fidju Jizus pa resgata-nu. Asi, tudu fidjus di Adon ku Eva, ta fikaba livri di pekadu ku mórti. Kada algen ta ben tinha xansi di obi ku Jeová i ganha vida pa tudu ténpu. — João 3:16; Rom. 6:23; 1 Coríntios 15:21, 22.

4. Ki perguntas nu sta ben responde na kel studu li?

4 Promésa di resureison ta pô-nu faze alguns pergunta. Pur izénplu, modi ki resureison pode ben kontise? Nu ta ben konsigi konxe nos famílias i amigus óras ki es ben vive otu bês? Di ki maneras resureison ta ben da-nu alegria? I kuzê ki resureison pode inxina-nu sobri amor, sabedoria i paxénxa di Jeová? Nu sta ben responde kada un di kes pergunta li.

MODI KI RESUREISON PODE BEN KONTISE?

5. Pamodi ki nu pode spéra ma tudu algen ka ta ben resusitadu omésmu ténpu?

5 Na Paraízu, Jeová ta ben uza se Fidju pa resusita milhons i milhons di algen. Nu pode spéra ma kes algen ki móre ka ta ben resusitadu omésmu ténpu. Pamodi? Pamodi si pesoas bira txeu na Téra di un óra pa kel otu, pode kria un grandi konfuzon. Má Jeová sénpri ta faze kuzas di manera organizadu. El sabe ma kuzas ten ki sta organizadu pa pesoas pode vive na pas. (1 Cor. 14:33) Jeová aji ku sabedoria i paxénxa, kantu el staba ta trabadja djuntu ku Jizus pa faze Séu ku Téra. El pripara Téra poku-poku antis di el kria algen. Jizus tanbê, ta ben imita izénplu di se Pai na kel Govérnu di mil anu. El ta ben trabadja ku kes ki salva na Armajedon pa pripara Téra pa resebe kes resusitadu.

Kes ki skapa na Armajedon ta ben inxina kes resusitadu sobri Reinu di Deus i leis di Jeová (Odja parágrafu 6.) *

6. Sima sta na Atos 24:15, ken ki Jeová ta ben resusita tanbê?

6 Kes ki salva na Armajedon ta ben faze un trabadju más inportanti inda. Es ta ben inxina kes resusitadu sobri Reinu di Deus i leis di Jeová. Pamodi ki es ta ben faze kel-li? Pamodi maioria di kes algen ki ta ben vive otu bês ta faze párti di kes ‘injustu.’ (Lé Atos 24:15.) Kes ‘injustu’ ten ki ben faze txeu mudansa pa es pode resebe kes benson di sakrifisiu di resgati di Jizus i ganha vida pa tudu ténpu. Pensa na tudu trabadju ki sta nvolvidu na inxina verdadi pa milhons di algen ki ka konxe Jeová. Kada un di es ta ben ten un instrutor, sima nu ta faze studu di Bíblia oji? Es ta ben diziginadu pa algun kongregason i es ta ben trenadu pa inxina kes ki ta ben resusitadu dipôs di es? Nu ten ki spéra pa nu odja. Má nu sabe ma na fin di Govérnu di Kristu di mil anu, ‘Téra ta intxi di konhisimentu di Jeová’. (Isa. 11:9) Nu ta ben ten txeu trabadju duránti kes mil anu, má nu ta ben xinti txeu alegria!

7. Pamodi ki povu di Deus ta ben poi na lugar di kes resusitadu óras ki es ben inxina-s?

7 Duránti kel Govérnu di Kristu di mil anu, tudu kes sérvu di Jeová na Téra ta ben kontinua ta faze mudansas na vida pa agrada-l. Pur isu, tudu es ta ben poi na lugar di kes resusitadu óras ki es ben inxina-s, pamodi es sabe ma ta iziji sforsu pa vense kes tendénsia mariadu i sigi leis di Jeová. (1 Ped. 3:8) Di sertéza, kes ki resusitadu ta ben krê faze párti di povu umildi di Jeová, ki tanbê ta ben sforsa pa ‘salva ses própi kabésa’. — Fil. 2:12.

NU TA BEN KONXE KES ALGEN KI RESUSITADU?

8. Pamodi ki nu pode spéra ma nu ta ben konxe nos famílias i amigus ki resusitadu?

8 Nu ten txeu razon pa spéra ma nu ta ben konxe nos famílias i amigus ki resusitadu. Pur izénplu, pensa na kes resureison ki dja kontise. Ta parse ma Jeová ta ben torna kria pesoas sima es éra un poku antis di es móre. Kel-li krê fla ma es ta ben resusitadu ku mésmu aparénsia, ku mésmu manera di pâpia i di pensa. Lenbra ma Jizus fla ma algen ki sta mortu é sima un algen ki sta ta durmi i ma resureison é sima korda un algen ki sta na sónu. (Mat. 9:18, 24; João 11:11-13 ) Óras ki un algen ta korda, el ta kontinua kel mésmu algen ki el éra antis di durmi. El ta kontinua ku mésmu aparénsia i mimória. Pensa na izénplu di Lázaru. Dja el tinha kuatu dia mortu, pur isu se korpu dja staba ta txera. Má kantu Jizus resusita-l, se dôs irman konxe-l kel óra i di sertéza Lázaru lenbra di es. — João 11:38-44; 12:1, 2.

9. Pamodi ki kes algen ki resusitadu ka ta ben ku un menti i korpu perfetu?

9 Jeová promete ma na Paraízu ningen ka ta ben fla: ‘N sta duenti.’ (Isa. 33:24; Rom. 6:7) Pur isu, kes algen ki resusitadu ta ben ten un novu korpu ku bon saúdi. Má, es ka ta bira perfetu lógu ki es resusitadu. Si kel-la kontiseba, ses família i amigus talvês pode ka konxeba es. Ta parse ma tudu algen ta ba ta bira perfetu poku-poku duránti kel Govérnu di Kristu di mil anu. É sô na fin di mil anu ki Jizus ta ben ntrega se Pai Reinu. Na kel momentu la, ta atxa Reinu dja kaba di faze tudu se trabadju i tanbê poi tudu algen ta bira perfetu. — 1 Cor. 15:24-28; Apo. 20:1-3.

DI KI MANERA RESUREISON TA BEN DA-NU ALEGRIA?

10. Modi ki resureison ta pô-u ta xinti?

10 Tenta imajina modi ki ta ben ser óras ki bu resebe otu bês bus família i amigus ki bu ta ama txeu. Bu ta ben txora ô ri di alegria? Bu ta ben kanta riju pa lova Jeová? Un kuza é sértu: resureison ta ben pô-u ta xinti más amor inda pa Jeová i pa Jizus. Si ka éra pamodi ses amor i ses bondadi, nunka nu ka ta ben resebeba kel prezenti grandi li!

11. Sima Jizus fla na João 5:28, 29, kuzê ki ta ben kontise ku kes ki vive di akordu ku kes lei justu di Deus?

11 Imajina alegria ki kes resusitadu ta ben xinti, sima es ta ba ta muda ses manera di ser bédju i kumesa ta vive di akordu ku kes lei justu di Deus. Kes ki faze mudansas, ta ben vive na Paraízu pa tudu ténpu. Má, kes ki rabela kóntra Deus ka ta ben dexadu kaba ku pas na Paraízu. — Isa. 65:20; João 5:28, 29.

12. Modi ki Jeová ta ben abênsua kes algen ki ta ben mora na Téra?

12 Óras ki Reinu kumesa ta governa Téra, tudu sérvus di Deus ta ben konkorda ku kel ki sta na Provérbios 10:22 : ‘É benson di Jeová ki ta poi algen riku, i el ka ta da-u el ku ninhun dór.’ Ku ajuda di spritu santu di Jeová, sérvus di Deus ta ben fika riku. Kel-li krê fla ma es ta ben fika ta parse kada bês más txeu ku Kristu i es ta ben fika perfetu. (João 13:15-17; Efé. 4:23, 24) Tudu dia ses korpu ta ba ta fika más fórti i es ta bira algen kada bês más midjór. Fórti vida sábi! (Jó 33:25 ) Má, pensa na resureison pode djuda-u gósi?

KUZÊ KI NU TA PRENDE KU AMOR DI JEOVÁ?

13. Sima sta na Salmo 139:1-4, modi ki resureison ta mostra ma Jeová konxe-nu rei di dretu?

13 Sima dja nu odja, óras ki Jeová ben resusita un algen, el ta ben ten kel mésmu mimória i kel mésmu manera di ser. El ta ben ser sima el éra antis di el móre. Pensa na kuzê ki kel-li krê fla. Jeová ta ama-u txeu ki el ta presta atenson i el ta lenbra tudu kuza ki bu ta pensa, xinti, fla i faze. Si Jeová tinha ki resusitaba bo, é fásil pa el konsigi faze-u sima bo éra antis. Rei Davidi sabeba ma Jeová konxe dretu kada un di nos. (Lé Salmo 139:1-4.) Modi ki nu ta xinti óras ki nu ta ntende ma Jeová konxe-nu rei di dretu?

14. Pamodi ki é bon nu pensa modi ki Jeová konxe-nu dretu?

14 Óras ki nu ta pensa modi ki Jeová konxe-nu rei di dretu, kel-li ta djuda-nu ka fika preokupadu. Pamodi? Lenbra ma Jeová ta preokupa txeu ku bo. El gosta di bu manera di ser ki ta pô-u ser kel tipu di algen ki bo é. El ta presta txeu atenson na tudu kuza ki bu pasa na vida i ki muda bu manera di ser. Bu ka ta fika kontenti di sabe kel-li? Pur isu, bu ka meste xinti ma bu sta bo sô. Jeová sta na bu ladu kada minutu di bu vida ta djobe xansi pa djuda-u. — 2 Cró. 16:9.

KUZÊ KI NU TA PRENDE KU SABEDORIA DI JEOVÁ?

15. Modi ki speransa di resureison ta mostra ma Jeová ten sabedoria?

15 Amiasa di mórti é un arma poderozu. Kes algen ki sta kontroladu pa Satanás ta uza medu di mórti pa obriga otus algen pa trai ses amigus ô pa es dizisti di kuzê ki es ta kridita na el. Má, kel amiasa li ka ta pô-nu faze kel ki nu ka krê. Nu sabe ma si nos inimigus mata-nu, Jeová ta da-nu vida otu bês. (Apo. 2:10) Nu ten sertéza ma ka ten nada ki es pode faze ki ta sipara-nu di Jeová. (Rom. 8:35-39) Kel speransa di resureison ki Jeová da-nu ta mostra ma el ten txeu sabedoria! Através di kel speransa li, Jeová ta tra Satanás un di kes midjór arma ki el ten, i omésmu ténpu kel speransa, ta djuda-nu ten txeu koraji pa nu pode kontinua lial pa el.

Kes disizon ki nu ta toma, ta mostra ma nu ta kunfia na promésa di Jeová di da-nu kel ki nu meste? (Odja parágrafu 16.) *

16. Ki perguntas bu meste faze bu kabésa? Modi ki respósta di kes pergunta pode djuda-u sabe si bu ta kunfia txeu na Jeová?

16 Si inimigus di Jeová fla ma es ta mata-u, modi ki bu ta reaji? Bu ta kunfia na Jeová i na se promésa di da-u vida otu bês? Pa bu sabe si bu ta kunfia na Deus ô nau, pergunta bu kabésa: ‘N ta mostra ma N ta kunfia na Jeová mésmu na kes disizon pikinoti ki N ta toma?’ (Luc. 16:10) Otu pergunta ki bu pode faze é: ‘Nha manera di vive ta prova ma N ta kunfia ma Jeová ta da-m kes kuza ki N meste si N poi Reinu na primeru lugar?’ (Mat. 6:31-33) Si bu respósta pa kes pergunta li é sin, kel-li ta mostra ma bu ta kunfia na Jeová i ma bu sta priparadu pa kalker próva ki pode ben. — Pro. 3:5, 6.

KUZÊ KI NU TA PRENDE KU PAXÉNXA DI JEOVÁ?

17. (a) Modi ki resureison ta mostra ma Jeová ten paxénxa? (b) Modi ki nu pode mostra ma nu ta da valor pa paxénxa di Jeová?

17 Jeová dja tene dia ku óra markadu pa ben kaba ku es mundu mau. (Mat. 24:36) El ka ta perde paxénxa i nen el ka ta aji antis di ténpu. El tene gana di resusita kes algen ki dja móre, má el sta spéra ku paxénxa. (Jó 14:14, 15 ) El sta spéra pa txiga kel ténpu sértu pa el ben da-s vida otu bês. (João 5:28 ) Di sertéza, nu pode prende txeu kuza ku paxénxa di Jeová. Pensa na kel-li: pamodi paxénxa di Jeová, monti algen i ku nos ku tudu, tevi xansi di ‘rapende’. (2 Ped. 3:9) Jeová krê pa tudu algen ten xansi di ganha vida pa tudu ténpu. Pur isu, nu krê mostra ma nu ta da valor pa paxénxa di Jeová. Modi? Óras ki nu ta faze nos midjór pa djobe ‘kes ki ten bon inklinason pa vive pa tudu ténpu’ i djuda-s ama Jeová i sirbi-l. (Atos 13:48 ) Asi, es ta pode ten bensons pamodi paxénxa di Jeová, sima nos.

18. Pamodi ki nu debe ten paxénxa ku otus?

18 Jeová sabe ma nu ta ben bira perfetu sô na fin di mil anu. Pur isu, timenti kel-li ka kontise, el ta kontinua ta ten paxénxa ku nos i el sta prontu pa púrdua nos pekadu. Kel-li é un bon motivu pa nu djobe kes kuza dretu na otus i ten paxénxa ku es. Odja izénplu di un irman. Se maridu kumesa ta sufri pamodi fadiga i el para di bai runion. Kel irman fla: “Kel-li foi difísil dimás pa mi. Tudu kes planu ki nu tinha kaba.” Má simé, kel irman kontinua ta mostra amor i paxénxa ku se maridu. El kunfia na Jeová i nunka el ka dizisti. Sima Jeová, el ka konsentra na prublémas, má el konsentra na kes bon kualidadi di se maridu. El fla: “Nha maridu ten bons kualidadi, i el sta ta faze se midjór pa rekupera.” Kel izénplu li ta mostra ma é txeu inportanti nu ten paxénxa ku nos família i ku irmons na kongregason ki sta tenta vense ses difikuldadi!

19. Kuzê ki nu debe sta disididu na faze?

19 Jizus ku anjus fika rei di kontenti kantu Jeová faze Téra. Má, imajina modi ki es ta ben fika kontenti óras ki Téra fika xeiu di algen perfetu ki ta ama Jeová i ki ta sirbi-l. Imajina modi ki kes ki ta ba governa ku Kristu na Séu ta ben fika kontenti óras ki es odja modi ki ses trabadju djuda kes algen li na Téra. (Apo. 4:4, 9-11; 5:9, 10) I imajina vive na un mundu undi ki ningen ka ta ben txora pamodi sufrimentu, má pamodi alegria, i undi ki duénsa, tristéza i mórti ka ta ten más. (Apo. 21:4) Timenti kel dia ka txiga, sta disididu na imita amor, sabedoria i paxénxa di Jeová. Si bu faze kel-li, nunka bu ka ta perde alegria, ka ta nporta kuzê ki pode kontise. (Tia. 1:2-4) Fórti nu ta fika kontenti ku kel promésa di Jeová li: ‘Ta ben ten resureison’! — Atos 24:15.

KÁNTIKU 141 Vida é un milagri

^ par. 5 Jeová é un Pai ki ten amor, sabedoria i paxénxa. Nu pode odja kes kualidadi li, na manera ki el kria tudu kuza i na se promésa di ben resusita kes algen ki dja móre. Kel studu li sta ben responde alguns pergunta ki nu pode ten sobri resureison. Tanbê, nu sta ben odja kuzê ki resureison ta inxina-nu sobri amor, sabedoria i paxénxa di Jeová i modi ki nu pode imita-l.

^ par. 59 SPLKASONS DI DIZENHUS: Un índiu ki dja ten un monti anu ki móre, resusitadu duránti Govérnu di Kristu di mil anu. Un irmon ki skapa na Armajedon, sta kontenti di inxina kel índiu ki resusitadu, kuzê ki el ten ki faze pa resebe kes benson di sakrifisiu di resgati di Kristu.

^ par. 61 SPLKASONS DI FOTU : Un irmon sta fla se patron ma el ka ta pode trabadja más óra na alguns dia di simana. El sta splika-l ma el ta uza kes dia di noti pa faze atividadis ki ten aver ku se adorason pa Jeová. Má, kel irmon sta dispostu na trabadja na kes otu dia di noti, si parse un trabadju urjenti.