Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

NIKASEMƆ 36

Ani Ofee Klalo Akɛ Obaatsɔ Wolɛɛnyo Ni Hɛɔ Gbɔmɛi?

Ani Ofee Klalo Akɛ Obaatsɔ Wolɛɛnyo Ni Hɛɔ Gbɔmɛi?

“Kpa gbeyeishemɔ lɛ. Kɛjɛ be nɛɛ nɔ kɛyaa lɛ, obaahɛ gbɔmɛi ni hiɛ kamɔ.”​—LUKA 5:10.

LALA 73 Hã Wɔná Ekãa

NƆ NI ABAASUSU HE *

1. Mɛni Yesu fɔ̃ wolɛi ejwɛ komɛi nine ni amɛbafee? Ni te amɛhere nɔ amɛhã tɛŋŋ?

BE KO lɛ, Yesu fɔ̃ Petro, Andrea, Yakobo, kɛ Yohane nine ni amɛbatsɔmɔ esɛɛnyiɛlɔi. Ekɛɛ amɛ akɛ: “Nyɛbanyiɛa misɛɛ, ni mafee nyɛ wolɛi ni hɛɔ gbɔmɛi.” * Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, ninefɔɔ nɛɛ hã wolɛi ejwɛ nɛɛ anaa kpɛ amɛhe waa. Shi te amɛhere nɔ amɛhã tɛŋŋ? Biblia lɛ kɛɛ: “Amɛshi amɛyai lɛ amrɔ nɔŋŋ, ni amɛnyiɛ esɛɛ.” (Mat. 4:18-22) Kɛjɛ nakai gbi lɛ nɔ kɛyaa lɛ, amɛkɛ wuoyaa efeee amɛnitsumɔ dɔŋŋ, moŋ lɛ, ‘amɛhɛ gbɔmɛi ni hiɛ kamɔ.’ (Luka 5:10) Ŋmɛnɛ lɛ, Yesu miifɔ̃ mɛi fɛɛ ni yɔɔ tsui kpakpa ni sumɔɔ anɔkwale lɛ nine ni amɛ hu amɛbatsɔmɔ wolɛi ni hɛɔ gbɔmɛi. (Mat. 28:19, 20) Ani ohere eninefɔɔ lɛ nɔ?

2. Kɛ́ mɔ ko miitao etsɔ shiɛlɔ lɛ, mɛni he esa akɛ esusu? Ni mɛni hewɔ?

2 Mɛi komɛi yɛ ni akɛ amɛ ekase Biblia lɛ kɛshɛ hiɛ saŋŋ, ni amɛfee tsakemɔi yɛ amɛshihilɛ mli. Ekolɛ amrɔ nɛɛ amɛmiitao amɛtsɔmɔ shiɛlɔi, shi amɛmiishe gbeyei, ejaakɛ amɛnuɔ he akɛ ejeee nɔ ko ni ateɔ shi kɛkɛ afeɔ. Ani nakai eji yɛ ogbɛfaŋ? Kɛ́ nakai ni lɛ, kaahã egba onaa. Petro kɛ mɛi ni fata ehe lɛ hu eteee shi kɛkɛ akɛ amɛbaanyiɛ Yesu sɛɛ. Eyɛ mli akɛ Biblia lɛ kɛɛ amɛshi amɛyai lɛ “amrɔ nɔŋŋ” moŋ, shi nɔ ni fe nyɔji ekpaa dani nakai be lɛ baashɛ lɛ, amɛbale Yesu, ni amɛkpɛlɛ nɔ akɛ lɛ ji Mesia lɛ. (Yoh. 1:35-42) Ekolɛ bo hu okase Yehowa kɛ Yesu he nii babaoo, ni oosumɔ ni oya ohiɛ ni obatsɔ shiɛlɔ. Shi dani obaakpɛ oyiŋ yɛ sane nɛɛ he lɛ, esa akɛ osusu naagbai ni okɛbaakpe kɛ jɔɔmɔi ni obaaná lɛ ahe jogbaŋŋ. Hã wɔsusu nɔ ni ye ebua Petro, Andrea, kɛ mɛi ni fata amɛhe lɛ ni amɛnyɛ amɛkpɛ amɛyiŋ akɛ amɛbaanyiɛ Yesu sɛɛ lɛ he koni no aye abua bo.

3. Mɛɛ sui baaye abua bo ni oná he miishɛɛ waa akɛ otsɔ shiɛlɔ?

3 No mli lɛ, Petro kɛ mɛi ni fata ehe lɛ sumɔɔ wuoyaa. Amɛle apaa lɛ mli. Amɛyɛ ekãa, ni amɛbooo amɛhewojiaŋ toi. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, sui nɛɛ nɔŋŋ ye ebua amɛ ni amɛtsu shiɛmɔ nitsumɔ lɛ jogbaŋŋ. Yɛ nikasemɔ nɛɛ mli lɛ, wɔbaakwɛ bɔ ni sui nɛɛ nɔŋŋ baanyɛ aye abua bo ni otsɔ shiɛlɔ ni he esa.

FEEMƆ NIBII NI BAAHÃ ONÁ HE MIISHƐƐ WAA AKƐ OTSƆ SHIƐLƆ

Petro kɛ mɛi ni fata ehe lɛ batsɔmɔ wolɛi ni hɛɔ gbɔmɛi. Ŋmɛnɛ lɛ, aatsu nakai nitsumɔ lɛ lolo (Kwɛmɔ kuku 4-5)

4. No mli lɛ, mɛni hewɔ Petro yaa wuo lɛ?

4 No mli lɛ, Petro yahɛɔ loo koni ená nɔ ko ekɛkwɛ eweku lɛ. Shi kɛ́ no kã afã po lɛ, etamɔ nɔ ni lɛ diɛŋtsɛ lɛ, esumɔɔ wuoyaa. (Yoh. 21:3, 9-15) Petro basumɔ kaselɔfeemɔ nitsumɔ lɛ hu, ni Yehowa yelikɛbuamɔ naa lɛ, ehe basa waa yɛ mli.​—Bɔf. 2:14, 41.

5. Tamɔ bɔ ni wɔnaa yɛ Luka 5:8-11 lɛ, mɛni hewɔ Petro she gbeyei? Ni mɛni baaye abua wɔ kɛ́ wɔ hu wɔsheɔ gbeyei?

5 Wɔsumɔɔ Yehowa, ni no ji nɔ titri hewɔ ni wɔyaa shiɛmɔ. Suɔmɔ nɛɛ tsirɛɔ wɔ ni wɔgbaa mɛi Yehowa he sane kɛ́ wɔnuɔ he akɛ wɔjeee mɛi ni baanyɛ ashiɛ po. Be ni Yesu tsɛ Petro ni ebatsɔ wolɛɛnyo ni hɛɔ gbɔmɛi lɛ, ekɛɛ lɛ akɛ: “Kpa gbeyeishemɔ lɛ.” (Kanemɔ Luka 5:8-11.) No mli lɛ, mɛni he gbeyei Petro sheɔ lɛ? Jeee nɔ ni baaba enɔ kɛ́ ebatsɔ Yesu kaselɔ lɛ he gbeyei no mli lɛ esheɔ lɛ. Moŋ lɛ, nakai beiaŋ lɛ, Yesu etsɔ naakpɛɛ gbɛ nɔ ehã Petro kɛ mɛi ni fata ehe lɛ egbe loo pii. No hewɔ lɛ, Petro nu he akɛ esaaa mɔ ni kɛ Yesu tsuɔ nii. Ani bo hu osheɔ gbeyei kɛ́ okwɛ nibii abɔ ni esa akɛ otsu he nii dani obatsɔ Kristo kaselɔ lɛ? Kɛ́ nakai ni lɛ, feemɔ nibii ni baahã osumɔ Yehowa, Yesu, kɛ onyɛmi gbɔmɔ waa, ni no baatsirɛ bo ni ohere Yesu ninefɔɔ lɛ nɔ ni obatsɔ shiɛlɔ.​—Mat. 22:37, 39; Yoh. 14:15.

6. Mɛɛ yiŋtoi krokomɛi ahewɔ wɔshiɛɔ?

6 Naa nibii krokomɛi hu ni kanyaa wɔ koni wɔshiɛ. Klɛŋklɛŋ lɛ, wɔmiisumɔ ni wɔye Yesu famɔ akɛ ‘wɔya ni wɔyafee mɛi kaselɔi’ lɛ nɔ. (Mat. 28:19, 20) Nɔ ni ji enyɔ lɛ, ŋmɛnɛ lɛ, mɛi pii tamɔ gwantɛŋi ni ‘akpoo amɛ ni afee amɛ niseniianii,’ ni ehe miihia waa ni wɔhã amɛle Maŋtsɛyeli lɛ he sane. (Mat. 9:36) Agbɛnɛ hu, Yehowa ‘miisumɔ ni gbɔmɛi srɔtoi fɛɛ aná anɔkwale lɛ he nilee krɔŋŋ lɛ koni ahere amɛyiwala.’​—1 Tim. 2:4.

7. Mɛɛ gbɛ nɔ sane ni awie yɛ Romabii 10:13-15 lɛ hãa wɔnáa akɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ he miihia?

7 Sane ni wɔshiɛɔ lɛ baanyɛ aye abua mɛi ni amɛná wala. Enɛ ji nɔ kroko ni kɛ́ wɔsusu he lɛ, ebaanyɛ etsirɛ wɔ ni wɔshiɛ. Kɛ́ wolɛi yahɛ loo lɛ, amɛyeɔ loo amɛhɔ̃ɔ. Shi wɔ lɛ, wɔhɛɔ gbɔmɛi koni wɔhã amɛná wala.​—Kanemɔ Romabii 10:13-15; 1 Tim. 4:16.

BƆƆ MƆDƐŊ NI OLE APAA LƐ MLI

8-9. Mɛni esa akɛ wolɛɛnyo ale? Ni mɛni hewɔ?

8 Yɛ Yesu beiaŋ lɛ, dani Israelnyo wolɛɛnyo baaya wuo lɛ, ebiɔ ehe akɛ, ‘Mɛɛ loo nɛkɛ ekolɛ magbe?’ (3 Mo. 11:9-12) Agbɛnɛ hu, loo lɛ eko fɛɛ eko kɛ he ni anáa yɛ. Anɔkwa, bei pii lɛ, bɔ ni nu lɛ mli yɔɔ kɛ niyenii abɔ ni yɔɔ jɛmɛ lɛ ni tsɔɔ kɛji abaaná loo yɛ jɛmɛ loo anáŋ eko yɛ jɛmɛ. No hewɔ lɛ, wolɛi eyaaa wuo be fɛɛ be kɛkɛ. Be ko lɛ, nyɛmi nuu ko ni yɔɔ Pasifik ŋshɔkpɔi lɛ eko nɔ lɛ kɛ maŋsɛɛ sɔɔlɔ ko to gbɛjianɔ koni amɛya wuo. Maŋsɛɛ sɔɔlɔ lɛ kɛɛ lɛ akɛ: “Hã wɔya wɔ́ leebi ŋmɛlɛ nɛɛhu.” Shi nyɛmi lɛ kɛɛ lɛ akɛ: “Dabi ei! Jeee be ni hi hã wɔ esa akɛ wɔya. Esa akɛ wɔya be ni hi hã loi lɛ.”

9 Kristofoi ni hi shi yɛ blema lɛ hu tee shiɛmɔ yɛ hei ni amɛbaaná mɛi yɛ, ni amɛtee be ni amɛkɛ mɛi lɛ baakpe. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Yesu kaselɔi lɛ shiɛ yɛ hei srɔtoisrɔtoi. Bei komɛi lɛ, amɛshiɛ yɛ sɔlemɔ shĩa lɛ kɛ kpeehei lɛ. Bei komɛi hu lɛ, amɛshiɛ yɛ shĩa fɛɛ shĩa loo yɛ jaji anɔ. (Bɔf. 5:42; 17:17; 18:4) Wɔ hu esa akɛ wɔyashiɛ yɛ hei ni wɔbaaná mɛi yɛ, ni wɔya be ni wɔbaana amɛ. Ni ja wɔle mɛi ni yɔɔ shikpɔŋkuku lɛ mli lɛ jogbaŋŋ dani wɔbaanyɛ wɔfee nakai.​—1 Kor. 9:19-23.

WOLƐI NI HE ESA LƐ . . . 1. yaa wuo be ni amɛbaaná loo, kɛ agbɛnɛ hu, yɛ he ni amɛbaaná loo lɛ yɛ (Kwɛmɔ kuku 8-9)

10. Mɛɛ dɛŋdadei Yehowa asafo lɛ ehã wɔ?

10 Dani mɔ ko baanyɛ aya wuo lɛ, esa akɛ ená nibii ni akɛyaa wuo ni ele bɔ ni akɛ nibii nɛɛ tsuɔ nii ahãa. Nakai nɔŋŋ wɔ hu esa akɛ wɔná nibii ni akɛyaa shiɛmɔ ni wɔle bɔ ni akɛ nibii nɛɛ tsuɔ nii ahãa. Yesu hã ekaselɔi lɛ gbɛtsɔɔmɔi ni mli kã shi faŋŋ yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ he. Etsɔɔ amɛ nibii ni amɛkɛya, he ni amɛyashiɛ yɛ, kɛ nɔ ni amɛwie. (Mat. 10:5-7; Luka 10:1-11) Ŋmɛnɛ lɛ, Yehowa asafo lɛ ehã wɔ Nitsɔɔmɔ Dɛŋdadei Titrii, ni dɛŋdadei nɛɛ kɛ nitsumɔ ŋɔɔ waa. * Agbɛnɛ hu, asafo lɛ tsɔɔ wɔ bɔ ni akɛ dɛŋdadei nɛɛ tsuɔ nii ahãa. Enɛ hewɔ lɛ, wɔnyɛɔ wɔkɛtsuɔ nii jogbaŋŋ ni wɔsheee gbeyei.​—2 Tim. 2:15.

WOLƐI NI HE ESA LƐ . . . 2. yɛ wuoyaa nibii kpakpai ni amɛle bɔ ni akɛtsuɔ nii jogbaŋŋ (Kwɛmɔ kuku 10)

FEEMƆ EKÃA

11. Mɛni hewɔ esa akɛ wolɛi ni hɛɔ gbɔmɛi lɛ afee ekãa?

11 Kɛ́ obɛ ekãa lɛ, onyɛŋ oya wuo, ejaakɛ bei komɛi lɛ, nibii ni wolɛi kɛkpeɔ yɛ ŋshɔ hiɛ lɛ yɛ gbeyei. Nɔ kome ji akɛ, bei pii lɛ, wolɛi yaa wuo gbɛkɛ be ni je ena. Agbɛnɛ hu, ahum nyɛɔ etswaa trukaa ni ehãa ŋshɔ lɛ hiɛ feɔ hamahama. Ani ehe miihia ni wolɛi ni hɛɔ gbɔmɛi lɛ hu afee ekãa? Hɛɛ, ehe miihia. Mɛni hewɔ? Kɛ́ wɔbɔi shiɛmɔyaa ni wɔwekumɛi kɛ wɔnanemɛi bana akɛ wɔtsɔmɔ Yehowa Odasefoi lɛ, ekolɛ amɛbaate shi amɛwo wɔ ni amɛye wɔhe fɛo. Bei komɛi hu lɛ, mɛi booo sane ni wɔshiɛɔ lɛ toi. Shi enɛ efeee wɔ naakpɛɛ. Yesu bɔ esɛɛnyiɛlɔi lɛ kɔkɔ akɛ, jeee mɛi fɛɛ baahere amɛ hiɛmɛɛ.​—Mat. 10:16.

12. Mɛni baaye abua bo ni ofee ekãa tamɔ bɔ ni awo he hewalɛ yɛ Yoshua 1:7-9 lɛ?

12 Mɛni baaye abua bo ni ofee ekãa? Klɛŋklɛŋ lɛ, esa akɛ ohe oye kɛ otsui fɛɛ akɛ, Yesu yɛ ŋwɛi moŋ, shi lɛ enyiɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ hiɛ. (Yoh. 16:33; Kpo. 14:14-16) Nɔ ni ji enyɔ lɛ, esa akɛ hemɔkɛyeli ni oyɔɔ akɛ Yehowa baakwɛ bo, tamɔ bɔ ni ewo shi lɛ, mli awa. (Mat. 6:32-34) Kɛ́ ohemɔkɛyeli lɛ mli wa lɛ, obaafee ekãa waa. Petro kɛ mɛi ni fata ehe lɛ shi amɛnibii fɛɛ ni amɛbanyiɛ Yesu sɛɛ, ni no hãa wɔnaa akɛ amɛhemɔkɛyeli mli wa. Bo hu ofee nibii ni tsɔɔ akɛ ohemɔkɛyeli mli wa ni oyɛ ekãa. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, be ni Yehowa Odasefoi kɛ bo bɔi Biblia lɛ kasemɔ ni obɔi asafoŋ kpeei yaa lɛ, ohã owekumɛi kɛ onanemɛi le. Ŋwanejee ko hu bɛ he akɛ, ofee tsakemɔi pii yɛ bɔ ni ohiɔ shi ohãa kɛ bɔ ni obaa ojeŋ ohãa lɛ mli, ejaakɛ oosumɔ ni ofee nɔ ni sa Yehowa hiɛ. Be ni oyaa nɔ ofeɔ nibii ni baahã oná ekãa pii lɛ, ná nɔmimaa akɛ, he fɛɛ he ni obaaya lɛ, “Yehowa, o-Nyɔŋmɔ lɛ, kɛ bo yɛ.”​—Kanemɔ Yoshua 1:7-9.

WOLƐI NI HE ESA LƐ . . . 3. kɛ ekãa tsuɔ nii kɛ́ amɛkɛ naagbai kpe po (Kwɛmɔ kuku 11-12)

13. Kɛ́ ohe be ojwɛŋ saji anɔ ni osɔle lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ ebaaye ebua bo ni ofee ekãa?

13 Mɛni ekoŋŋ baaye abua bo ni onyɛ ofee ekãa? Sɔlemɔ okpa Yehowa fai ni eye ebua bo ni ofee ekãa. (Bɔf. 4:29, 31) Yehowa baahã osɔlemɔ lɛ hetoo, ni ekwaŋ bo kɔkɔɔkɔ. Ebaaye ebua bo be fɛɛ be. Agbɛnɛ hu, obaanyɛ osusu bɔ ni eye ebua mɛi komɛi be ko ni eho lɛ he. Nɔ kroko hu ni obaanyɛ osusu he ji, bɔ ni eye ebua bo ni onyɛ odamɔ naagbai ni okɛkpe lɛ anaa, kɛ bɔ ni ewaje bo ni onyɛ ofee tsakemɔi yɛ oshihilɛ mli. Yehowa, mɔ ni nyiɛ ewebii lɛ ahiɛ kɛtsɔ Ŋshɔ Tsuru lɛ mli lɛ, baanyɛ aye abua bo ni otsɔ Kristo kaselɔ. (2 Mo. 14:13) Mɔ ni ŋma Lala 118 lɛ he Yehowa nɔ eye waa, ni ewie akɛ: “Yehowa yɛ mimasɛi; misheee gbeyei. Mɛni gbɔmɔ baanyɛ afee mi?” (Lala 118:6) Bo hu obaanyɛ oná hemɔkɛyeli ni mli wa tamɔ nakai.

14. Mɛni okaseɔ yɛ Masae kɛ Tomoyo niiashikpamɔ lɛ mli?

14 Kɛ́ ona bɔ ni Yehowa eye ebua mɛi komɛi ni be ko ni eho lɛ amɛhiɛ gboɔ nii waa lɛ koni amɛfee ekãa lɛ, no hu baanyɛ aye abua bo ni ofee ekãa. Naa nyɛmi yoo ko ni atsɛɔ lɛ Masae lɛ niiashikpamɔ. No mli lɛ, ehiɛ gboɔ waa, ni ewa hã lɛ akɛ ekɛ mɛi ni ekɛkpeko pɛŋ lɛ baagba sane. Enɛ bafee tamɔ gbogbo ko ni kwɔ waa kɛhã lɛ, ni enu he akɛ enyɛŋ etu gbogbo nɛɛ kɔkɔɔkɔ ni ebɔi shiɛmɔyaa. Mɛni ye ebua lɛ ni enyɛ efee ekãa agbɛnɛ? Etswa efai shi akɛ, ebaafee nibii ni baahã esumɔ Nyɔŋmɔ kɛ enyɛmi gbɔmɔ waa. Agbɛnɛ hu, ejwɛŋ be ni wɔyɔɔ mli nɛɛ he kɛ nɔ hewɔ ni ehe miihia waa ni mɛi anu sane kpakpa lɛ. Kɛfata he lɛ, esɔle ni Yehowa ahã shwelɛ ni eyɔɔ akɛ eshiɛ lɛ mli awa. Enɛɛmɛi ye ebua lɛ ni agbɛnɛ lɛ esheee gbeyei dɔŋŋ. Enyɛ esɔmɔ po akɛ daa gbɛgbalɔ. Yehowa baanyɛ aye abua shiɛlɔi hee hu ni ‘amɛfee ekãa.’ Susumɔ nyɛmi yoo ko ni atsɛɔ lɛ Tomoyo lɛ niiashikpamɔ lɛ he okwɛ. Klɛŋklɛŋ gbi ni etee shiɛmɔ lɛ, ekɛ yoo ko yakpe yɛ klɛŋklɛŋ shĩa ni etee lɛ. Yoo lɛ bolɔ ewo lɛ akɛ: “Nyɛ Odasefoi lɛ, mitaooo nyɛ kwraa!” Kɛkɛ ni eŋa shinaa lɛ waa ewo lɛ. Ani nɔ ni efee lɛ hã ŋmiŋmi mɔ Tomoyo? Dabi kwraa! Moŋ lɛ, Tomoyo kɛɛ mɔ ni ekɛnyiɛ lɛ akɛ: “Kwɛmɔ sane! Migbeleee minaa po ni ena akɛ Yehowa Odasefonyo ji mi. Ehã mimii eshɛ mihe ei!” Ŋmɛnɛ lɛ, Tomoyo miisɔmɔ akɛ daa gbɛgbalɔ.

KAABO OHEWOJIAŊ TOI

15. Mɛɛ gbɛ nɔ Kristofoi baanyɛ akase wolɛi? Ni mɛni hewɔ enɛ he miihia?

15 Kɛ́ mɔ ko boɔ ehewojiaŋ toi lɛ, enyɛŋ etsɔ wolɛɛnyo kpakpa. Kɛ́ akɛɛ mɔ ko booo ehewojiaŋ toi lɛ, etsɔɔ akɛ mɔ lɛ tsuɔ nɔ ni esa akɛ etsu lɛ kɛ́ efeemɔ bɛ ehiɛ loo ekɛ naagbai kpe po. Wolɛi kpakpai teɔ shi mra, amɛkɛ amɛnitsumɔ eyawaaa gbɛteŋ, ni kɛ́ kɔɔyɔɔ lɛ mli tsake po lɛ, amɛmiaa amɛhiɛ amɛtsuɔ nɔ ni esa akɛ amɛtsu lɛ. Wɔ hu esa akɛ wɔfi shi ni wɔtsu nitsumɔ ni akɛwo wɔdɛŋ lɛ wɔgbe naa kwraa. Kɛ́ wɔboɔ wɔhewojiaŋ toi lɛ, wɔnyɛŋ wɔfee nakai kɔkɔɔkɔ.​—Mat. 10:22.

16. Mɛni baanyɛ aye abua wɔ ni wɔfee nibii ni amɛfeemɔ bɛ wɔhiɛ loo amɛfeemɔ wa hã wɔ lɛ?

16 Bei pii lɛ, kɛ́ nɔ ko feemɔ bɛ wɔhiɛ loo efeemɔ wa lɛ, wɔfeee; ni nakai adesai fɛɛ yɔɔ. No hewɔ lɛ, ja Yehowa eye ebua wɔ ni wɔye wɔhe nɔ dani wɔbaanyɛ wɔfee nɔ ko ni efeemɔ bɛ wɔhiɛ shi wɔle akɛ ehe miihia waa ni wɔfee lɛ. Ni Yehowa yeɔ ebuaa wɔ kɛtsɔ emumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ nɔ.​—Gal. 5:22, 23.

17. 1 Korintobii 9:25-27 lɛ, mɛni bɔfo Paulo wie akɛ efeɔ koni enyɛ efee nibii ni ele akɛ esa akɛ efee lɛ?

17 Bɔfo Paulo jeee mɔ ko ni boɔ ehewojiaŋ toi. Shi ewie akɛ, ehe bahia ni ‘egbála egbɔmɔtso lɛ mai’ koni enyɛ efee nɔ ni ja. (Kanemɔ 1 Korintobii 9:25-27.) Ewo enyɛmimɛi Kristofoi lɛ hewalɛ ni amɛ hu amɛmia amɛhiɛ amɛfee nibii fɛɛ “bɔ ni yɔɔ fɛo, kɛ agbɛnɛ hu, yɛ gbɛjianɔtoo naa.” (1 Kor. 14:40) Esa akɛ wɔ hu wɔmia wɔhiɛ wɔye wɔhe nɔ koni wɔnyɛ wɔshiɛ sane kpakpa lɛ daa ni wɔfee nibii krokomɛi ni wɔfeɔ kɛjáa Yehowa lɛ.​—Bɔf. 2:46.

KAASHASHAO SHI

18. Mɛni kɛ́ wɔfee lɛ, Yehowa baana wɔ akɛ wɔmiiwo yibii?

18 Kɛ́ wolɛɛnyo ko gbe loo pii lɛ, no dani etsui nyɔɔ emli akɛ enitsumɔ lɛ ewo yibii. Shi wɔ lɛ, jeee mɛi abɔ ni wɔkɛbaaba asafo lɛ mli ni baatsɔɔ akɛ wɔnitsumɔ lɛ miiwo yibii. (Luka 8:11-15) Yɛ Yehowa hiɛ lɛ, nɔ moŋ ni baatsɔɔ akɛ wɔmiiwo yibii ji, ni wɔbaafi shi ni wɔya nɔ wɔshiɛ sane kpakpa lɛ ni wɔtsɔɔ mɛi nii. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ no baatsɔɔ akɛ wɔmiibo lɛ kɛ e-Bi lɛ toi.​—Mar. 13:10; Bɔf. 5:28, 29.

19-20. Mɛɛ nɔ kroko ni sa kadimɔ waa hãa wɔnaa akɛ amrɔ nɛɛ ji be ni ehe miihia waa ni wɔshiɛ?

19 Yɛ maji komɛi anɔ lɛ, nyɔji komɛi pɛ anɔ akpɛlɛɔ akɛ aya wuo. Yɛ maji ni tamɔ nɛkɛ lɛ anɔ lɛ, kɛ́ wuoyaa be lɛ miihe aba naagbee lɛ, wolɛi ahe tswaa shi ni amɛgbe loo pii, ejaakɛ amɛle akɛ be ni eshwɛ lɛ faaa. Yɛ wɔ hu wɔgbɛfaŋ lɛ, je nɛɛ naagbee lɛ miibɛŋkɛ oyayaayai. Sane kpakpa lɛ baanyɛ ahere mɛi ayiwala, shi be ni eshwɛ ni akɛbaashiɛ lɛ faaa. No hewɔ lɛ, kaashashao shi, ni kaanu he hu akɛ esa akɛ omɛ ni nibii aja dani okɛ ohe awo nitsumɔ ni he hiaa waa nɛɛ mli.​—Jaj. 11:4.

20 Amrɔ nɛɛ ji be ni esa akɛ ofee nibii ni baahã osumɔ shiɛmɔyaa waa, okase Biblia lɛ jogbaŋŋ, ni ofee ekãa. Miamɔ ohiɛ ni oya shiɛmɔ kɛ́ efeee bo yaa loo okɛ naagbai kpe po. Okɛ shiɛlɔi akpekpei kpaanyɔ kɛ sɛɛ ni yɔɔ jeŋ fɛɛ ni miishiɛ sane kpakpa lɛ afee ekome kɛshiɛ, ni Yehowa baahã oná miishɛɛ. (Neh. 8:10) Tswaa ofai shi akɛ, okɛ ohe baawo nitsumɔ nɛɛ mli kɛ ekãa ni otsu kɛyashi abaagbe naa owula kosɛɛ. Yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli lɛ, wɔbaakwɛ nibii etɛ ni wɔbaanyɛ wɔfee koni wɔfai shi ni wɔtswa akɛ wɔbaaya nɔ wɔshiɛ sane kpakpa lɛ mli awa.

LALA 66 Jajemɔ Sane Kpakpa Lɛ

^ kk. 5 Yesu fɔ̃ wolɛi komɛi nine ni amɛbatsɔmɔ ekaselɔi. Hii nɛɛ baa amɛhe shi ni amɛsumɔɔ nitsumɔ. Ŋmɛnɛ lɛ, Yesu kã he eefɔ̃ mɛi ni baa amɛhe shi ni sumɔɔ nitsumɔ lɛ nine ni amɛbatsɔmɔ ekaselɔi ni amɛshiɛ sane kpakpa lɛ, aloo kɛ́ wɔɔwie lɛ, amɛbatsɔmɔ wolɛi ni hɛɔ gbɔmɛi. Ani akɛ bo miikase Biblia lɛ shi ooshashao shi akɛ obaahere Yesu ninefɔɔ lɛ nɔ? Nikasemɔ nɛɛ baaye abua bo ni ona nɔ ni esa akɛ ofee koni obatsɔ wolɛɛnyo ni hɛɔ gbɔmɛi.

^ kk. 1 WIEMƆ NI ATSƆƆ MLI: Mɔ fɛɛ mɔ ni shiɛɔ sane kpakpa lɛ ni etsɔɔ mɛi nii koni amɛbatsɔmɔ Kristo kaselɔi lɛ ji ‘wolɛɛnyo ni hɛɔ gbɔmɛi.’

^ kk. 10 Kwɛmɔ sane ni yitso ji, “Tsɔɔmɔ Mɛi Anɔkwale lɛ,” ni je kpo yɛ October 2018 Buu-Mɔɔ lɛ, bf. 11-16.