Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

ISIHLOKO SAMA-36

Kghani Ukulungele Ukuba Mthiyi Wabantu?

Kghani Ukulungele Ukuba Mthiyi Wabantu?

‘Ningathukwa. Kusukela nje nizokubamba abantu baphila.’—Luk. 5:10.

INGOMA 73 Sipha Amandla Nesibindi

OKUZOKUCOCWA NGAKHO *

1. Ngisiphi isimemo uJesu asidlulisela kubathiyi beemfesi abane begodu basabela njani?

ABAFUNDI bakaJesu abafaka hlangana uPitrosi, u-Andrisi, uJakopo noJwanisi bebabathengisi beemfesi. Kungenzeka barareka nabezwa uJesu abamema athi: “Yizani, ngilandelani! Ngizanenza ababambi babantu.” * Basabela njani? IBhayibheli lithi: “Khonokho basukela amanedabo bamlandela.” (Mat. 4:18-22) Isiquntweso satjhugulula ukuphila kwabo koke. Kunokuthiya iimfesi, ‘bebazokubamba abantu baphila.’ (Luk. 5:10) Nanamhlanjesi, uJesu usamema boke abantu abathembekileko bona bathande iqiniso. (Mat. 28:19, 20) Kghani sowusamukele na isimemo sakaJesu sokuba mbambi wabantu?

2. Kubayini kufuze sicabangisise nasizakuthatha isiqunto sokuba bathiyi babantu begodu khuyini ezosisiza bona sithathe isiquntweso?

2 Kungenzeka sele unesikhathi eside ufunda iBhayibheli begodu nje sekufuze uqunte ukuthi uyafuna na ukuba mtjhumayeli weendaba ezimnandi. Nawuzizwa umadolonzima ukwamukela isimemo sakaJesu, ungapheli amandla. Lokho kutjengisa ukuthi uyatjheja bona kuqakatheke kangangani ukuthatha isiqunto esifaneleko. IBhayibheli likhuluma iqiniso nalithi: “Khonokho,” uPitrosi nabanye batjhiya amanendabo. Nanyana kunjalo, uPitrosi nabafowabo khenge bathathe isiquntwesi bangakacabangisisi kuhle ngaso. Besele kudlule iinyanga ezisithandathu bazi ukuthi uJesu unguMesiya begodu lokho besele bakwamukele. (Jwa. 1:35-42) Kungenzeka nawe kunengi esele ukwazi ngoJehova noJesu begodu ufuna ukuragela phambili uthuthukisa ubuhlobo bakho noZimu. Kufuze ucabangisise nawuzokuthatha isiquntu esifaneleko. Khuyini eyasiza uPitrosi, u-Andrisi kunye nabanye bona bathathe isiqunto?

3. Ngibuphi ubuntu obuzokusiza wakwamukele isimemo sakaJesu?

3 Abafundi bakaJesu bokuthoma bebakhuthele, bawenza kuhle umsebenzabo, banesibindi begodu bazimisele. Ubuntobu ngibo obabenza bakghona ukuba batjhumayeli abaphumelelako beendaba ezimnandi. Esihlokwenesi sizokucoca ngokuthi khuyini esingayenza bona sibe nobuntobu begodu sibe balandeli bakaKrestu abaphumelelako.

KHULISA ISIFISO SAKHO SOKUTJHUMAYELA

UPitrosi nabanye baba bathiyi babantu, umsebenzi oqakathekileko lo usaragela phambili nanamhlanjesi (Funda iingaba 4-5)

4. Khuyini eyenza uPitrosi wafuna ukuba mthiyi wabantu?

4 Bona atlhogomele umndenakhe, uPitrosi kwafuze asebenze, athiye iimfesi, kodwana lokho bekungaphezu kokuba msebenzi kuye. UPitrosi bekakuthanda ukuthiya iimfesi. (Jwa. 21:3, 9-15) Wafunda godu nokuba mthiyi wabantu. UPitrosi wenza kuhle khulu emsebenzini lo ngombana bekasekelwa nguJehova.—IzE. 2:14, 41.

5. Ngokwalokho okusemtlolweni kaLukasi 5:8-11, kubayini uPitrosi amangala begodu khuyini engasisiza nasizizwa ngaleyo ndlela?

5 Sitjhumayela ngombana sithanda uJehova; Ngiyo into eqakathekileko eyenza bona senze umsebenzi lo. Indlela esithanda ngayo uJehova izosenza sitjele abantu ngaye nanyana sizizwa singafaneleki. UJesu wathi nakamema uPitrosi bona abemthiyi wabantu, wathi: “Ungathukwa.” (Funda uLukasi 5:8-11.) Akhenge kumthuse khulu uPitrosi ukucabanga ngalokho okubandakanyekileko nakazakuba mlandeli kaKrestu. Kunalokho, kwammangaza ukubona isimangaliso uJesu asenzako sokubamba iimfesi ezinengi, lokho kwenza uPitrosi wazizwa angafaneleki bona uJesu ambawe ukuthi enze umsebenzi lo. Ngakelinye ihlangothi nawe ungazizwa ungafaneleki ukuba mlandeli kaKrestu nawubona bona khuyini ekufuze ukwenze. Nawuzizwa nge ndlela le, qinisa ithando onalo ngoJehova, uJesu kunye nabomakhelwana bakho, lokho kuzokukhuthaza bona wamukele isimemo sakaJesu sokuba mthiyi wabantu.—Mat. 22:37, 39; Jwa. 14:15.

6. Khuyini okhunye okusenza sitjhumayele?

6 Akhesicabange ngezinye izinto ezisenza sitjhumayele. Sifuna ukulalela umlayezo kaJesu othi: “Yeke, khambani . . . niyokwenza bafundi.” (Mat. 28:19, 20) Okhunye okusenza sitjhumayele kukuthi abantu “bahlukunyeziwe” begodu batlhoga ukwazi iqiniso ngomBuso. (Mat. 9:36) UJehova ufuna boke abantu bazi iqiniso elinembileko begodu basindiswe.—1 Thim. 2:4.

7. Umtlolo webeRoma 10:13-15 utjengisa njani ukuthi ukutjhumayela kuqakathekile?

7 Nasicabanga ngemiphumela emihle eyenziwa msebenzi wokutjhumayela, lokho kusenza sifune ukuragela phambili sitjhumayele. Thina asifani nomthiyi weemfesi othiyela ukuthengisa namkha ukudla. Thina, ‘sibamba’ abantu bona sisindise ukuphila kwabo.—Funda kwebeRoma 10:13-15; 1 Thim. 4:16.

FUNDA OKUNGEZIWEKO NGOKUTJHUMAYELA

8-9. Khuyini ekufuze umthiyi ayazi begodu kubayini?

8 Esikhathini sakaJesu, um-Israyeli othiya iinhlambi bekufuze azi bona ngisiphi isilwana semanzini ekufuze asithiye. (Lev. 11:9-12) Bekufuze azi godu ukuthi angazifumanaphi iimfesezo. Ngokuvamileko iimfesi zihlala la kunamanzi nokudla okwaneleko khona. Kghani kuqakathekile na ukwazi isikhathi sokuyokuthiya iimfesi? Malungana nokuqakatheka kwesikhathi sokuyokuthiya iimfesi, tjheja lokho okwatjhiwo ngomunye uFakazi wePacific nakamema isithunywa sevangeli bona bayokuthiya naso iimfesi. Isithunywesi sathi, “Asihlangane kusasa nge-iri lethoba ekuseni.” Umfowethu lo wathi, “Awa, awungizwa kuhle, sizokuya nakusikhathi esihle sokuthiya iimfesi, ingasi nakusikhathi esihle kithi sokobana siyokuthiya.”

9 Ngendlela efanako, abathiyi beemfesi ngesikhathi sakaJesu bebaya endaweni la bebangafumana khona “iimfesi” ngesikhathi esifaneleko. Ngokwesibonelo, abafundi bakaJesu bebatjhumayela emathempelini, emasinagogeni, emzini ngomuzi nematatawini wokuthengisela. (IzE. 5:42; 17:17; 18:4) Nathi ngokufanako kufuze sazi ukuthi abantu bafumaneka ngasiphi isikhathi esiminethu. Kufuze sikulungele ukuvumelana nobujamo obuhlukahlukeneko njengokutjhumayela ngesikhathi nendaweni la abantu abanengi bafumaneka khona.—1 Kor. 9:19-23.

ABATHIYI ABANEKGHONO . . . 1. basebenza ngesikhathi nendaweni abazi kuhle ukuthi bazokufumana iimfesi kiyo (Funda iingaba 8-9)

10. Ihlangano kaJehova isinikele ini?

10 Umthiyi kufuze abe namathuluzi afaneleko begodu akwazi ukuwasebenzisa kuhle. Nathi kufuze sibe namathuluzi afaneleko wokwenza umsebenzi lo. Kufuze godu sikwazi ukuwenza kuhle umsebenzi lo. UJesu wanikela abafundi bakhe iinqophiso ezifaneleko zokuba bathiyi babantu. Wabatjela ukuthi kufuze baphathe ini, batjhumayele kuphi begodu bathini. (Mat. 10:5-7; Luk. 10:1-11) Namhlanjesi, ihlangano kaJehova isinikele amathuluzi wokufundisa asebenziseka kuhle. * Sifundiswa nokuthi kufuze siwasebenzise njani. Ibandulweli lisisiza bona sizithembe nasiwasebenzisa begodu sibe bafundisi abaphumelelako.—2 Thim. 2:15.

ABATHIYI ABANEKGHONO . . . 2. babanduliwe ukuthi basebenzise amathulusi afaneleko (Funda isigaba 10)

YIBA NESIBINDI

11. Kubayini abathiyi babantu kufuze babe nesibindi?

11 Abathiyi beemfesi bona bazithengise kufuze babe nesibindi. Ngezinye iinkhathi baqalana nobujamo ebebangakabulindeli. Kanengi basebenza ebusuku lokha nakungabonakali litho emanzini, ngezinye iinkhathi baqalana neenkhukhula. Nabathiyi babantu kufuze babe nesibindi. Nakufuze sithome sitjhumayele begodu sitjele abantu ukuthi siboFakazi bakaJehova, singaqalana nokuphikiswa okufana ‘neenkhukhula’ okuvela emndeninethu begodu nabangani bangahlekisa ngathi, kanti ngezinye iinkhathi abantu ngeze bafune ukusilalela. Lokho akusirari. UJesu wayelelisa abafundi bakhe ukuthi bazokutjhumayeza nabantu abazobaphikisa kabuhlungu.—Mat. 10:16.

12. Ngokuya ngokomtlolo kaJotjhuwa 1:7-9, khuyini engasisiza bona sibe nesibindi?

12 Yini ongayenza nawuzakuba nesibindi? Kokuthoma, qiniseka ngokuthi nguJesu olawula umsebenzi wokutjhumayela njengombana asezulwini. (Jwa. 16:33; IsAm. 14:14-16) Qinisa ukukholelwa kwakho esithembisweni sakaJehova sokukutlhogomela. (Mat. 6:32-34) Ukukholwa kwakho nakuqinileko, uzokuba nesibindi. UPitrosi kunye nabanye abafundi bakaJesu batjengisa ukukholwa lokha nabatjhiya umsebenzabo wokuthiya iimfesi, balandela uJesu. Siyaqiniseka ukuthi nawe ngokufanako utjengise ukukholwa okukhulu, lokha nawutjela abangani bakho nomndenakho ukuthi sele uthome ukufunda iBhayibheli naboFakazi bakaJehova begodu uya nemihlanganwenabo. Siyazi ukuthi wenze amatjhuguluko amakhulu ekuphileni kwakho nendleleni owenza ngayo izinto begodu uthome ukuphila ngeenkambisolawulo zakaJehova. Lokho bekutlhoga ukukholwa nesibindi. Njengombana uragela phambili wakha isibindi, ungaqiniseka ngokuthi “uZimakho unawe koke lapha ukhamba khona.”—Funda uJotjhuwa 1:7-9.

ABATHIYI ABANEKGHONO . . . 3. batjengisa isibindi lokha nakutjhuguluka ubujamo (Funda iingaba 11-12)

13. Ukuthandaza nokuzindla kungakusiza njani bona ube nesibindi?

13 Khuyini okhunye ongakwenza bona ube nesibindi? Thandaza, ubawe isibindi. (IzE. 4:29, 31) UJehova uzoyiphendula imithandazwakho. Angeze akulahla. Uzokuhlala akhona bona akusekele. Okhunye ongakwenza, kuzindla ngendlela uJehova asindisa ngayo iinkhonzi zakhe zekadeni. Cabanga godu nangendlela akusize ngayo bona uhlule iintjhijilo nendlela akunikele ngayo amandla bona wenze amatjhuguluko ekuphileni kwakho. Kwamambala, lowo owadosa phambili abantu bakhe wabakhupha Elwandle Elibomvu ungakusiza bona ube mlandeli kaKrestu. (Eks. 14:13) Nawe ungaba nokukholwa okufana nekwakamrhubi owathi: “UJehova ungakimi, yeke angesabi. Umuntu angangenzani na?”—Rhu. 118:6.

14. Khuyini oyifunda kilokho okwenzeka kuMasae noTomoyo?

14 Enye indlela yokuba nesibindi kufunda ngendlela uJehova asiza ngayo abaneenhloni ngokwemvelo, wabenza baba nesibindi. Akhesicoce ngesibonelo sakadadwethu uMasae. Bekaneenhloni begodu akhenge acabange ukuthi ngelinye ilanga uyokhe akhulume ngokukholwa kwakhe tjhatjhalazi. Ukucabanga ngokukhuluma nabantu angabaziko bekufana nokulinga ukukhwela iboda elide. Yeke, wazikhandla wathuthukisa indlela athanda ngayo uZimu nabomakhelwana bakhe. Wacabangisisa ngokuthi kuqakatheke kangangani bona sitjhumayele iindaba ezimnandi nje begodu wathandaza ngalokho, wabawa uZimu bona amsize akghone ukutjhumayela. Waba nesibindi begodu sikhuluma nje uliphayona lesikhathi esizeleko. UJehova angabasiza abatjhumayeli abatjha bona ‘babe nesibindi.’ Akhesicoce ngalokho okwenzeka kudadwethu uTomoyo. Nakathoma ukutjhumayela emzini ngomuzi, umuzi wokuthoma angena kiwo, wahlangana nomninimuzi owamthethisa kabuhlungu wathi: “Angifuni ukukhuluma naboFakazi bakaJehova!” waphosa umnyango. Ngesibindi, uTomoyo wathi kiloyo ebekakhamba naye: “Ubonile ukuthi kwenzekeni? Akhenge kutlhogeke nokuthi ngikhulume, uvele wabona ukuthi nginguFakazi kaJehova. Kuyangithabisa lokho!” Nje, uTomoyo uliphayona lesikhathi esizeleko.

ZIMISELE

15. Khuyini ukuzimisela begodu kubayini kuqakathekile emaKrestwini?

15 Abathiyi abaphumelelako bayazimisela. Ukuzimisela kuhlathululwe ngokuthi “likghono lokuba mumuntu okhutheleko nawenza izinto ekufuze zenziwe.” Abathiyi beemfesi bona bazithengise bayazimisela, bavuke ekuseni ngamasa basebenze bekube sekupheleni komsebenzabo, bakghodlhelela ubujamo bezulu obumbi. Nathi, nasizakukghodlhelela begodu siqede umsebenzethu kutlhogeka sizimisele.—Mat. 10:22.

16. Khuyini ekufuze siyenze nasizakuba babantu abazimiselako?

16 Asibelethwa sibabantu abazimiselako. Lokhu kwenziwa kukuthi sibabantu abanesono begodu kubulula ukwenza izinto ezingakalungi. Bona sizimisele, kuqakathekile ukuzibamba. Yeke, sitlhoga isizo nasizazibandula bona senze izinto okubudisi ukuzenza. UJehova uyasisiza ngomoyakhe ocwengileko.—Gal. 5:22, 23.

17. Kweyoku-1 kwebeKorinte 9:25-27, umpostoli uPowula uyihlathulula njani imizamwakhe yokuzimisela?

17 Umpostoli uPowula bekamumuntu ozimiselako. Nanyana kunjalo, naye uyavuma ukuthi kwafuze ‘adule’ umzimbakhe ukwenzela bona enze okulungileko. (Funda yoku-1 kwebeKorinte 9:25-27.) Wakhuthaza nabanye bona bazimisele begodu benze zoke izinto “ngokufaneleko nangokuhleleka.” (1 Kor. 14:40) Kufuze sizimisele nasizakuba nehlelo elihle lokufunda iliZwi lakaZimu iBhayibheli elifaka hlangana ukuba nesandla emsebenzini ongokomfanekiso wokuthiya.—IzE. 2:46.

UNGARIYADI

18. Nasifuna uJehova asiqale njengabatjhumayeli abaphumelelako, khuyini ekufuze siyenze?

18 Okwenza umthiyi weemfesi aphumelele, kubamba iimfesi ezinengi. Ngakelinye ihlangothi, thina asiqali ipumelelwethu ngesibalo sabantu esibalethe ehlanganweni kaZimu. (Luk. 8:11-15) Nasiragela phambili nokutjhumayela iindaba ezimnandi nokufundisa abanye, kuJehova, siphumelele. Kubayini sitjho njalo? Kungombana siyamlalela uJehova neNdodanakhe.—Mar. 13:10; IzE. 5:28, 29.

19-20. Ngisiphi isizathu esikhethekileko esinaso esenza bona singariyadi ukutjhumayela?

19 Kezinye iinarha, ukuthiya iimfesi kuvumeleke eenyangeni ezithileko kwaphela. Eenarhenezo, abathiyi beemfesi bayatjheja bona sele kusele isikhathi esincani, yeke abariyadi, bathiya iimfesi ngokurhabako. Njengombana sibathiyi babantu, sinesizathu esizwakalako sokutjhumayela ngombana isikhathi esiseleko sincani khulu. Sele sisincani khulu isikhathi esiseleko sokobana sitjhumayeze abantu, sisindise ukuphila kwabo. Ungariyadi namkha ulindele isikhathi esingcono sokobana ube nengcenye emsebenzini oqakathekileko lo.—UMtj. 11:4.

20 Thoma nje uqinise ukukhuthala kwakho, funda iBhayibheli, yiba nesibindi, zimisele. Yiba yingcenye yabathiyi babantu abangaphezu kweengidi ezibunane, nawenza njalo, uJehova uzokuthanda begodu lokho kuzokuthabisa. (Nerh. 8:10) Zimisele ukuba nengcenye emsebenzini wokutjhumayela bekube kula uJehova athi khona sekwanele. Isihloko esilandelako sizokucoca ngeendlela ezintathu esingazilandela bona siragele phambili sitjhumayela iindaba zomBuso njengabathiyi babantu.

INGOMA 66 Tjhumayelani Iindaba Ezimnandi

^ isig. 5 UJesu wabawa abathiyi abakhutheleko nabathobekileko bona babe bafundi bakhe. UJesu usaragela phambili nanamhlanjesi nokumema abantu abanobuntobu bona babe bathiyi babantu. Isihlokwesi sizokucoca ngokuthi yini abafundi beBhayibheli abamadolonzima abangayenza bona bamukele isimemo sakaJesu.

^ isig. 1 IHLATHULULO YAMAGAMA: Ihlathululo yebizo elithi, ‘abathiyi babantu’ iqalisele kibo boke abatjhumayela iindaba ezimnandi nabafundisa abanye bona babe balandeli bakaKrestu.

^ isig. 10 Qala isihloko esithi, “Fundisa Iqiniso” esiThaleni saka-Octoba 2018, kk. 11-16.