1. Milline roll on meie õdedel Jehoova organisatsioonis, kuid milliseid raskusi paljudel neist on? (Vaata kaanepilti.)

MEIL on hea meel, et meie kogudustes on palju õdesid, kes teevad kõvasti tööd. Nad osalevad koosolekutel ja teevad kuulutustööd. Nad näitavad üles huvi oma usukaaslaste vastu ja löövad kaasa kuningriigisaali hooldustöödes. Loomulikult on neil ka raskusi. Mõned hoolitsevad oma eakate vanemate eest. Teised peavad taluma pereliikmete vastupanu. Ja üksikemad näevad kõvasti vaeva, et oma laste eest hoolt kanda.

2. Miks meil tuleks mõelda, kui tähtis on kristlikke õdesid toetada?

² Miks meil tuleks meie õdesid toetada? Kuna praeguses maailmas ei kohelda naisi mitte alati lugupidavalt. Ka Piibel õhutab meid neile toeks olema. Näiteks Paulus ütles Rooma kogudusele õde Foibe kohta: „Võtke ta kui Isanda teenija pühade vääriliselt vastu ja aidake teda, kui ta midagi peaks vajama.” (Rooml. 16:1, 2.) Variserina oli Paulus kuulunud inimeste sekka, kes kohtlesid naisi kui alamaid. Ent nüüd, kui ta oli kristlane, järgis ta Jeesuse eeskuju ning kohtles naisi väärikalt ja lahkelt. (1. Kor. 11:1.)

3. Kuidas Jeesus naistesse suhtus?

³ Jeesus kohtles kõiki naisi väärikalt. (Joh. 4:27.) Ta ei suhtunud neisse nii nagu tolle aja juudi usujuhid. Üks piiblientsüklopeedia ütleb, et Jeesus ei rääkinud kunagi naistest lugupidamatult või halvustavalt. Naised, kes täitsid tema Isa tahet, olid talle väga kallid. Ta suhtus  neisse kui oma õdedesse ja pidas neid oma vaimse pere liikmeteks. (Matt. 12:50.)

4. Mida me selles artiklis arutame?

⁴ Jeesus oli alati valmis kristlikke naisi aitama. Ta võttis nende jaoks aega, pidas neid väärtuslikuks ja toetas neid. Vaatame, kuidas me saame Jeesuse eeskuju järgida.

5. Miks on mõnel õel raske leida head seltsi?

⁵ Me kõik, nii vennad kui ka õed, vajame teiste seltsi. Ent alati ei pruugi õdedel olla kerge leida võimalusi teiste kristlastega läbikäimiseks. Pane tähele, mida mõned õed on öelnud. Õde nimega Jordan * ütleb: „Kuna ma olen vallaline, tunnen sageli, et mul pole koguduses oma kohta, et ma ei sobitu sinna hästi.” Pioneerist õde Kristen, kes kolis teise paika kuulutama, sõnab: „Kui oled koguduses uus, võid tunda end üksikuna.” Sama võivad tunda ka mõned vennad. Need, kelle pereliikmed pole Jehoova tunnistajad, võivad tunda end oma peres mingis mõttes võõrana. Ja samal ajal võivad nad tunda end eraldatuna ka koguduse sõpradest. Need, kes on koduseinte vahele aheldatud või hoolitsevad haige pereliikme eest, võivad tunda end samuti üksildasena. Õde Annette tõdeb: „Ma ei saanud vastu võtta sõprade küllakutseid, sest pidin hoolitsema oma ema eest.”

6. Kuidas aitas Jeesus Martat ja Maarjat, nagu ilmneb tekstist Luuka 10:38–42?

⁶ Jeesus võttis oma usuõdede jaoks aega ja ta oli neile tõeline sõber. Mõtleme tema sõprusele Maarja ja Martaga, kes mõlemad olid ilmselt vallalised. (Loe Luuka 10:38–42.) Jeesus rääkis ja tegutses nii, et need õed tundsid end tema seltsis mugavalt. Näiteks istus Maarja õpilasena Jeesuse jalge ees. * Marta, keda häiris see, et Maarja teda ei aidanud, ütles Jeesusele julgelt, mida ta sellest arvab. Sellises vabas õhkkonnas sai Jeesus mõlemat naist lahkelt õpetada. Ja tema hoolivust Marta, Maarja ja nende venna Laatsaruse vastu näitas ka see, et ta külastas neid veel korduvalt. (Joh. 12:1–3.) Pole siis ime, et kui Laatsarus raskelt haigeks jäi, ei kõhelnud õed oma sõbralt Jeesuselt abi otsida. (Joh. 11:3, 5.)

7. Kuidas me saaksime õdesid julgustada?

⁷ Mõnedele õdedele on meie koosolekud peaaegu ainuke võimalus olla koos oma usukaaslastega. Seepärast me tahame koosolekutel neid soojalt tervitada, nendega rääkida ja näidata, et me hoolime neist. Varem mainitud õde Jordan ütleb: „Mulle tähendab see väga palju, kui teised panevad tähele minu vastuseid ja teevad minuga kuulutustöökokkuleppeid või tunnevad muul moel minu vastu huvi.” Meie sõnadest ja tegudest peaks selgelt ilmnema, et meie kristlikud õed on meile olulised. Õde Kia sõnab: „Kui mul jääb koosolek vahele, siis tean, et saan sõnumi, kus küsitakse, kas kõik on okei. See kinnitab mulle, et vennad ja õed hoolivad minust.”

8. Mil moel veel me saame järgida Jeesuse eeskuju?

 ⁸ Jeesuse kombel võiksime meiegi võtta aega, et õdedega seltsida. Ehk saaksime kutsuda neid einestama või niisama meelt lahutama. Seejuures oleks hea tähele panna, et meie vestlus oleks julgustav. (Rooml. 1:11, 12.) Jeesus teadis, et vallaspõlv võib olla mõnele raske. Samas aga andis ta selgelt mõista, et kestev õnn ei sõltu abiellumisest või laste saamisest. (Luuka 11:27, 28.) Püsivalt õnnelik võib olla hoopis siis, kui panna Jehoova teenimine oma elus esikohale. (Matt. 19:12.) Kogudusevanemad võiksid jäljendada Jeesuse suhtumist.

9. Kuidas saavad kogudusevanemad õdedele toeks olla?

⁹ Iseäranis kogudusevanemad peavad kohtlema kristlikke naisi kui oma õdesid ja emasid. (1. Tim. 5:1, 2.) Oleks hea, kui nad võtaksid enne või pärast koosolekut aega, et õdedega rääkida. Kristen sõnab: „Üks kogudusevanem pani tähele, et ma olen kogu aeg väga hõivatud. Ta tundis huvi minu ajakava vastu. Olin talle tema siira huvi eest väga tänulik.”  Kui kogudusevanemad võtavad aega, et õdedega vestelda, näitavad nad sellega oma hoolivust. * Varem mainitud Annette toob välja ühe põhjuse, miks on hea kogudusevanematega tihti rääkida. Ta ütleb: „Nii õpin mina neid paremini tundma ja nemad mind. Kui mul on raske aeg, on mul lihtsam neilt abi paluda.”

10. Mis aitab õdedel tunda end väärtuslikuna?

¹⁰ Meile kõigile, nii meestele kui ka naistele meeldib, kui teised meid tunnustavad ja meie tööd hindavad. Ent kui meie töid ja tegemisi peetakse endastmõistetavaks, võib see meid masendada. Vallaline õde Abigail märgib, et vahel ta tunneb, nagu temast vaadataks mööda. Ta ütleb: „Mind teatakse peamiselt mu venna või vanemate kaudu. Mõnikord tunnen end lausa nähtamatuna.” Kuid mõtleme näiteks Pamile, kes teenis vallalisena palju aastaid misjonärina. Viimaks pidi ta minema tagasi koju, et hoolitseda oma eakate vanemate eest. Nüüd, kui ta on juba seitsmekümnendates, teenib ta ikka veel pioneerina. Pam sõnab: „Kõige suuremaks toeks on mulle olnud see, kui teised mind mu teenistuse eest tänavad.”

11. Millest ilmneb, et Jeesus hindas väga naisi, kes teda toetasid?

¹¹ Jeesus hindas väga jumalakartlikke naisi, „kes toetasid teda ja apostleid oma varaga”. (Luuka 8:1–3.) Ta õpetas neile ka sügavaid vaimseid tõdesid. Ta andis neile teada, et ta peab surema ja et ta äratatakse seejärel üles. (Luuka 24:5–8.) Nagu apostleid, valmistas ta ka neid naisi ette eesootavateks katsumusteks. (Mark. 9:30–32; 10:32–34.) Kui Jeesus arreteeriti, siis apostlid põgenesid. Märkimisväärne on aga see, et mõned naised, kes teda toetasid, olid tema juures ka siis, kui ta oli piinapostil suremas. (Matt. 26:56; Mark. 15:40, 41.)

12. Milliseid ülesandeid usaldas Jeesus naistele?

¹² Jeesus usaldas naistele tähtsaid ülesandeid. Näiteks olid just naised esimesed, kes said teada tema ülesäratamisest. Jeesus palus neil naistel apostlitele öelda, et ta on surnuist üles äratatud. (Matt. 28:5, 9, 10.) Ja 33. aasta nädalatepühal olid ilmselt ka naised nende seas, kes said püha vaimu. Kui see oli nii, said need äsjavõitud õed ime läbi võime kõnelda võõraid keeli ja rääkida teistele Jumala vägevatest tegudest. (Ap. t. 1:14; 2:2–4, 11.)

13. Mida kristlikud naised Jehoova teenistuses teevad ja kuidas me saame neile oma tänu väljendada?

¹³ Meie õed väärivad tõesti kiitust kõige eest, mida nad Jehoova teenistuses teevad. Nad osalevad ehitus- ja hooldustöödes, kuulutavad võõrkeelsetel territooriumitel ja teenivad Peetelites. Katastroofide korral löövad nad kaasa päästetöödes. Nad tõlgivad meie väljaandeid ning teenivad pioneeride ja misjonäridena. Nii nagu vennad, saavad ka õed käia pioneeride koolis, kuningriigi kuulutajate koolis ja Gileadi koolis. Lisaks toetavad abielunaised oma mehi, kel on kaalukaid ülesandeid koguduses ja mujal Jehoova organisatsioonis. Need vennad on kogudusele andideks ja nad teevad oma usukaaslaste heaks  kõvasti tööd. (Efesl. 4:8.) See oleks neile märksa raskem, kui nende naised neid ei toetaks. Oleks hea mõelda, kuidas me saame meie õdesid toetada.

14. Mida targad kogudusevanemad mõistavad? (Vt Laul 68:11.)

¹⁴ Targad kogudusevanemad mõistavad, et meie õed, keda on „suur vägi”, teevad ära suure osa kuulutustööst. Ja paljud neist on väga võimekad kuulutajad. (Loe Laul 68:11.) Seega on kogudusevanematel meie õdedelt nii mõndagi õppida. Varem mainitud Abigail ütleb, et tal on hea meel, kui vennad küsivad temalt arvamust selle kohta, milline esitlus nende koguduse territooriumil hästi töötaks. Ta sõnab: „See aitab mõista, et mul on Jehoova organisatsioonis oma koht.” Lisaks teavad kogudusevanemad, et ustavad küpsed õed on suureks abiks noorematele õdedele, kellel on mingeid probleeme. (Tiit. 2:3–5.) Tõesti, meie õed väärivad meie tänu ja armastust.

15. Millal võivad meie õed vajada abi?

¹⁵ Mõnikord vajavad õed kedagi, kes neid aitaks või nende eest seisaks, kui neil on keeruline olukord. (Jes. 1:17.) Näiteks lesk või lahutatud õde võib vajada, et keegi tema eest kostaks või teeks midagi, mille eest varem hoolitses tema abikaasa. Eakal õel on ehk vaja aidata rääkida arstidega. Pioneerist õde, kes osaleb mingis teokraatlikus projektis, võib vajada tuge, kui teda kritiseeritakse selle eest, et ta käib vähem kuulutamas kui teised pioneerid. Kuidas me veel saame meie õdesid aidata? Mõtleme taas Jeesuse eeskujule.

16. Kuidas Jeesus Maarja kaitseks välja astus, nagu ilmneb tekstist Markuse 14:3–9?

¹⁶ Jeesus oli varmas oma vaimseid õdesid kaitsma, kui neid vääriti mõisteti. Näiteks astus ta Maarja eest välja, kui Marta Maarjat kritiseeris. (Luuka 10:38–42.) Jeesus kaitses Maarjat veel teinegi kord, kui teised temaga tõrelesid ja pidasid tema tegu valeks. (Loe Markuse 14:3–9.) Jeesus mõistis Maarja motiive ja kiitis teda, öeldes: „Ta on teinud mulle heateo. ... Ta tegi, mis ta suutis.” Jeesus koguni ennustas, et Maarja heategu tuletatakse meelde kõikjal maailmas, kus head sõnumit kuulutatakse. Üks näide sellest on seesama artikkel. On märkimisväärne, et Jeesus mainis seoses Maarja isetu teoga ülemaailmset kuulutustööd. Need sõnad võisid olla Maarjale suureks julgustuseks.

17. Too näide, kuidas me saame õdede kaitseks välja astuda.

¹⁷ Kas sina astud meie õdede kaitseks välja, kui nad seda vajavad? Kujuta ette järgmist olukorda. Üks õde, kelle abikaasa pole Jehoova tunnistaja, jõuab koosolekule sageli viimasel minutil ja lahkub kohe pärast selle lõppu. Lapsed on tal koosolekul harva kaasas. Mõned usukaaslased kritiseerivad teda, et ta ei seisa piisavalt jõuliselt selle eest, et oma lapsi koosolekule kaasa võtta. Tegelikult aga teeb see õde juba oma parima. Tema ajakava ei sõltu täielikult temast endast. Samuti ei ole tal laste üle otsustamiseks ainuõigust. Mida sina sellist kriitikat kuuldes saaksid teha? Kui kiidad seda õde ja räägid ka teistele, kui tubli ta on, saad ehk kriitikanooled peatada.

18. Kuidas me veel saame õdesid aidata?

 ¹⁸ Me saame näidata oma õdedele, kui väga me neist hoolime, kui pakume neile praktilist abi. (1. Joh. 3:18.) Annette, kes hoolitses oma haige ema eest, ütleb: „Mõned sõbrad tulid mulle koju appi ning andsid mulle puhkust. Nad vaatasid ema järele või tõid süüa kaasa. Tundsin, et olen neile kallis.” Õde Jordan sai samuti abi. Üks vend andis talle nõu, kuidas autot hooldada. Jordan ütleb: „Nii hea on teada, et vennad ja õed muretsevad minu turvalisuse pärast.”

19. Millist praktilist abi saavad kogudusevanemad õdedele anda?

¹⁹ Kogudusevanemad pakuvad samuti õdedele praktilist abi. Nad teavad, et Jehoovale läheb korda, kuidas õdesid koheldakse. (Jaak. 1:27.) Seepärast püüavad nad olla mõistlikud nagu Jeesus. Nad ei kehtesta reegleid, vaid on valmis olema paindlikud. (Matt. 15:22–28.) Kui kogudusevanemad on hea meelega valmis õdesid aitama, tunnevad need seeläbi Jehoova armastust. Kui Kia grupi ülevaataja sai teada, et Kia kolib teise kohta, organiseeris ta talle kiiresti abi. „See oli suur kergendus,” ütleb Kia. „Kogudusevanemad näitasid oma sõnade ja tegudega, et ma olen kogudusele oluline ega jää rasketes olukordades üksi.”

20., 21. Kuidas me saame näidata, et peame kalliks kõiki meie õdesid?

²⁰ Meie kogudustes on tänapäeval palju tublisid õdesid, keda me saame toetada. Nagu Jeesus, nii saame ka meie nende jaoks aega võtta ja neid paremini tundma õppida. Me saame neid tänada nende hea töö eest Jehoova teenistuses. Me saame neile ka abi pakkuda, kui nad seda vajavad.

²¹ Roomlastele saadetud kirja lõpus mainis Paulus nimeliselt üheksat naist. (Rooml. 16:1, 3, 6, 12, 13, 15.) Neil oli kindlasti hea meel, kui nad kuulsid neile öeldud kiidusõnu ja tervitusi. Ka meie peaksime kõiki oma koguduse õdesid meeles pidama ja neid toetama. Nõnda me näitame, et armastame neid kui oma vaimse pere liikmeid.