Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

NIKASEMƆ 39

Ye Obua Onyɛmimɛi Yei Kristofoi Lɛ

Ye Obua Onyɛmimɛi Yei Kristofoi Lɛ

“Yei ni jajeɔ sane kpakpa lɛ tamɔ asraafoi babaoo.”—LALA 68:11.

LALA 137 Yei Anɔkwafoi Kɛ Nyɛmimɛi Yei Kristofoi

NƆ NI ABAASUSU HE *

Wɔnyɛmimɛi yei lɛ kɛ amɛbe tsuɔ nii jogbaŋŋ, ni amɛyɛ ekãa waa; amɛhãa saji ahetoo yɛ asafoŋ kpeei ashishi, amɛyaa shiɛmɔ, amɛyeɔ amɛbuaa ni asaa Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ, ni amɛyeɔ amɛbuaa amɛnyɛmimɛi Kristofoi lɛ (Kwɛmɔ kuku 1)

1. Mɛɛ nibii komɛi nyɛmimɛi yei tsuɔ yɛ asafo lɛ mli? Shi mɛɛ naagbai amɛteŋ mɛi pii kɛkpeɔ? (Kwɛmɔ mfoniri ni yɔɔ wolo lɛ hiɛ lɛ.)

EŊƆƆ wɔnaa waa akɛ wɔyɛ nyɛmimɛi yei pii ni tsuɔ nii waa yɛ asafo lɛ mli! Amɛhãa saji ahetoo ni amɛfeɔ asaimɛnt yɛ asafoŋ kpeei ashishi, ni amɛshiɛɔ kɛ ekãa hu. Amɛteŋ mɛi komɛi yeɔ amɛbuaa kɛkuraa Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ, ni amɛkɛ amɛnifeemɔ tsɔɔ akɛ, amɛnyɛmimɛi lɛ asane kã amɛtsui nɔ. Shi amɛkɛ naagbai kpeɔ. Amɛteŋ mɛi komɛi miikwɛ amɛfɔlɔi ni egbɔlɔ, amɛteŋ mɛi komɛi awekumɛi miite shi miiwo amɛ, ni amɛteŋ mɛi komɛi hu yɛ ni amɛ kome amɛkwɛɔ amɛbii lɛ, ni no hewɔ lɛ esa akɛ amɛtsu nii waa.

2. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔhiɛ ahi wɔnyɛmimɛi yei lɛ anɔ ni wɔye wɔbua amɛ?

2 Mɛni hewɔ esa akɛ wɔhiɛ ahi wɔnyɛmimɛi yei lɛ anɔ ni wɔye wɔbua amɛ? Nɔ hewɔ lɛ ji akɛ, yɛ je lɛ mli lɛ, bei pii lɛ mɛi ebuuu yei tamɔ bɔ ni esa akɛ amɛbu amɛ. Agbɛnɛ hu, Biblia lɛ woɔ wɔ hewalɛ ni wɔye wɔbua amɛ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, bɔfo Paulo kɛɛ nyɛmimɛi ni yɔɔ Roma asafo lɛ mli lɛ akɛ, amɛhere Foibe atuu ni ‘amɛye amɛbua lɛ kɛ nɔ fɛɛ nɔ ni he baahia lɛ.’ (Rom. 16:1, 2) Be ni Paulo ebatsɔko Kristofonyo lɛ, eeenyɛ efee akɛ ebuuu yei, ejaakɛ no mli lɛ Farisifonyo ji lɛ, ni Farisifoi lɛ kɛ yei yeee jogbaŋŋ ejaakɛ amɛbuuu yei. Shi be ni ebatsɔ Kristofonyo lɛ, ekase Yesu ni ebu yei ni ekɛ amɛ ye yɛ mlihilɛ mli.​—1 Kor. 11:1.

3. Te Yesu kɛ yei ye ehã tɛŋŋ? Ni te ena yei ni feɔ Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii lɛ ehã tɛŋŋ?

3 Yudafoi ajamɔŋ hiɛnyiɛlɔi lɛ ebuuu yei amɛhãaa nɔ ko. Shi Yesu bu yei fɛɛ. (Yoh. 4:27) Biblia mli niiamlitaomɔ wolo ko wie akɛ: “Yesu ewieee nɔ ko nɔ ko ni baahã yei anu he akɛ amɛbɛ nɔ ko mli loo amɛhe bɛ sɛɛnamɔ.” Shi Yesu bu yei ni feɔ e-Tsɛ lɛ suɔmɔnaa nii lɛ waa diɛŋtsɛ. Etsɛ amɛ akɛ enyɛmimɛi yei po, tamɔ bɔ ni etsɛ hii ni feɔ e-Tsɛ lɛ suɔmɔnaa nii lɛ akɛ enyɛmimɛi hii lɛ.​—Mat. 12:50.

4. Mɛni he wɔbaasusu yɛ nikasemɔ nɛɛ mli?

4 Yesu shashaooo shi kwraa akɛ ebaaye ebua yei ni sɔmɔɔ Nyɔŋmɔ lɛ. Ehiɛ sɔ amɛ, ni efã amɛhe. Nyɛhãa wɔkwɛa bɔ ni wɔbaafee wɔkase lɛ ni wɔtsɔɔ akɛ wɔnyɛmimɛi yei lɛ asane kã wɔtsui nɔ.

ESA AKƐ WƆNÁ DEKÃ WƆHÃ WƆNYƐMIMƐI YEI KRISTOFOI LƐ

5. Mɛni hãa nyɛmimɛi yei komɛi nuɔ he akɛ amɛhe efee shoo?

5 Nyɛmimɛi hii ji wɔ jio, nyɛmimɛi yei ji wɔ jio, ehe miihia ni wɔná nanemɛi kpakpai ni wɔbaanyɛ wɔkɛ amɛ agba sane. Shi bei pii lɛ, enɛ feemɔ wa kɛhã wɔnyɛmimɛi yei lɛ. Mɛni hewɔ? Naa nɔ ni nyɛmimɛi yei komɛi wie. Nyɛmi yoo ko ni atsɛɔ lɛ Jordan * lɛ wie akɛ, “Akɛni oshijafo ji mi hewɔ lɛ, bei pii lɛ kɛ́ miyɛ nyɛmimɛi lɛ ateŋ lɛ, minuɔ he akɛ migbee mli ni mihe bɛ sɛɛnamɔ tsɔ.” Nyɛmi yoo gbɛgbalɔ ko ni atsɛɔ lɛ Kristen, ni fã kɛtee he ni hiamɔ lɛ da yɛ lɛ wie akɛ, “Kɛ otee asafo ko mli ehee lɛ, ekolɛ obaanu he akɛ ohe efee shoo.” Nyɛmimɛi hii komɛi hu nuɔ he nakai. Agbɛnɛ hu, kɛ́ bo pɛ ji Odasefonyo yɛ oweku lɛ mli lɛ, ekolɛ obaanu he akɛ onyɛŋ okɛ oweku lɛ abɔ gbagbalii, ni yɛ nakai beiaŋ nɔŋŋ lɛ, onyɛɛɛ okɛ onyɛmimɛi Kristofoi lɛ hu abɔ gbagbalii. Mɛi ni hela hewɔ lɛ amɛka shĩa lɛ kɛ mɛi ni kwɛɔ amɛ lɛ fɛɛ baanyɛ anu he akɛ amɛhe efee shoo. Nyɛmi yoo ko ni atsɛɔ lɛ Annette lɛ wie akɛ, “Akɛni no mli lɛ mi mikwɛɔ mimami hewɔ lɛ, minyɛɛɛ maya nifeemɔi ashishi.”

Kɛ́ wɔhã wɔnyɛmimɛi yei lɛ na akɛ wɔsumɔɔ amɛsane ni wɔsusuɔ amɛhe lɛ, belɛ wɔmiikase Yesu (Kwɛmɔ kuku 6-9) *

6. Tamɔ bɔ ni wɔnaa yɛ Luka 10:38-42 lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ Yesu ye ebua Marta kɛ Maria?

6 Yesu ná dekã ehã yei ni sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei lɛ, ni etsɔɔ akɛ naanyo kpakpa ji lɛ. Susumɔ naanyo ni ekɛ yei enyɔ ni eeenyɛ efee akɛ amɛji oshijafoi lɛ bɔ lɛ he okwɛ. Amɛji Maria kɛ Marta. (Kanemɔ Luka 10:38-42.) Bɔ ni ekɛ amɛ wie ehã kɛ bɔ ni ekɛ amɛ ye ehã lɛ hewɔ lɛ, amɛsheee gbeyei akɛ amɛbaabɛŋkɛ lɛ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, be ko be ni eyasara amɛ yɛ amɛshĩa lɛ, Maria sheee gbeyei akɛ ebaata enaji anaa ni ebo lɛ toi tamɔ tsɔɔlɔ kɛ ekaselɔ. * Ni be ni Marta nu he akɛ Maria yeee ebuaaa lɛ lɛ, enyɛ ekɛɛ Yesu ni esheee gbeyei. Nakai gbi lɛ, Yesu tsɔɔ yei nɛɛ nibii kpakpai pii. Shi jeee nakai gbi lɛ pɛ Yesu yasara amɛ kɛ amɛnyɛmi nuu Lazaro. Efɔɔ amɛ saramɔ, ni enɛ hãa wɔnaa akɛ esusuɔ amɛhe waa. (Yoh. 12:1-3) No hewɔ lɛ, ebɛ naakpɛɛ akɛ be ni hela mɔ Lazaro waa lɛ, Maria kɛ Marta kɛɛ Yesu akɛ ebaye ebua amɛ.​—Yoh. 11:3, 5.

7. Mɛni ji nɔ kome ni wɔbaanyɛ wɔfee kɛwo wɔnyɛmimɛi yei lɛ hewalɛ?

7 Nyɛmimɛi yei komɛi yɛ ni asafoŋ kpeei ashishi titri amɛnáa hegbɛ amɛkɛ amɛnyɛmimɛi Kristofoi lɛ bɔɔ. No hewɔ lɛ, kɛ́ atee asafoŋ kpeei lɛ, esa akɛ wɔhã amɛhiɛ amɛ, wɔkɛ amɛ agba sane, ni wɔhã amɛna akɛ wɔsusuɔ amɛhe. Jordan ni wɔtsĩ etã kɛtsɔ hiɛ lɛ wie akɛ, “Kɛ́ nyɛmimɛi lɛ hã mile akɛ amɛnya sane hetoo ko ni mihã lɛ he, amɛkɛ mi tee shiɛmɔ, loo amɛye amɛbua mi yɛ gbɛ kroko ko nɔ lɛ, etaa mitsuiŋ waa.” Esa akɛ wɔhã wɔnyɛmimɛi yei lɛ ana akɛ amɛsane kã wɔtsui nɔ. Nyɛmi yoo ko ni atsɛɔ lɛ Kia lɛ wie akɛ, “Kɛ́ miyaaa asafoŋ kpee lɛ, mile akɛ nyɛmi ko kɛ̃ baasɛndi mi mɛseji ni ebi mishi, ni kɛ́ amɛfee nakai lɛ, ehãa minaa akɛ amɛsusuɔ mihe.”

8. Mɛɛ gbɛi krokomɛi anɔ wɔbaanyɛ wɔkase Yesu?

8 Esa akɛ wɔná dekã wɔhã wɔnyɛmimɛi yei lɛ, tamɔ bɔ ni Yesu fee lɛ. Wɔbaanyɛ wɔfɔ̃ amɛ nine kɛhã niyeli loo kɛhã hiɛtserɛjiemɔ. Kɛ́ wɔfee nakai lɛ, esa akɛ wɔhã saji ni wɔbaagba lɛ afee nɔ ni tswaa mɔ emaa shi. (Rom. 1:11, 12) Yesu le akɛ, jeee mɛi fɛɛ baaná oshijayeli mlɛo. Kɛ̃lɛ, ehã efee faŋŋ akɛ, jeee ja mɔ ko ebote gbalashihilɛ mli loo efɔ dani ebaaná miishɛɛ yɛ shihilɛ mli. (Luka 11:27, 28) Esa akɛ asafoŋ onukpai ahã enɛ ahi amɛjwɛŋmɔ mli. Nɔ diɛŋtsɛ ni hãa mɔ náa miishɛɛ yɛ shihilɛ mli ji, ni ekɛ Yehowa sɔɔmɔ baaye klɛŋklɛŋ gbɛhe.​—Mat. 19:12.

9. Mɛni asafoŋ onukpai baanyɛ afee kɛye amɛbua nyɛmimɛi yei?

9 Ehe miihia ni wɔ fɛɛ wɔkɛ yei ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ aye akɛ nyɛmimɛi yei kɛ mamimɛi, titri lɛ asafoŋ onukpai. (1 Tim. 5:1, 2) Dani abaaje asafoŋ kpeei ashishi kɛ be ni akpa lɛ, esa akɛ asafoŋ onukpai lɛ kɛ nyɛmimɛi yei lɛ agba sane. Kristen ni wɔtsĩ etã kɛtsɔ hiɛ lɛ wie akɛ, “Asafoŋ onukpa ko na akɛ mibɛ dekã kwraa, ni ebi mi bɔ ni mito mibe he gbɛjianɔ mihã. Mina faŋŋ akɛ, misane kã etsui nɔ, ni mihiɛ sɔ enɛ waa.” Kɛ́ be fɛɛ be lɛ, asafoŋ onukpai lɛ kɛ nyɛmimɛi yei lɛ gbaa sane lɛ, no tsɔɔ akɛ, amɛsusuɔ amɛhe. * Annette ni wɔtsĩ etã kɛtsɔ hiɛ lɛ tsɔɔ yiŋtoo kome hewɔ ni ehi waa akɛ nyɛmimɛi yei kɛ asafoŋ onukpai lɛ baafɔ sanegbaa. Ewie akɛ: “Ehãa mileɔ amɛ jogbaŋŋ ni amɛ hu amɛleɔ mi. No hewɔ lɛ, kɛ́ mikɛ naagba ko miikpe lɛ, ewaaa hãaa mi akɛ mabi amɛ ni amɛye amɛbua mi.”

OHIƐ ASƆ WƆNYƐMIMƐI YEI LƐ

10. Mɛni kɛ́ wɔfee lɛ, ebaanyɛ ehã wɔnyɛmimɛi yei lɛ aná miishɛɛ?

10 Hii ji wɔ jio, yei ji wɔ jio, wɔ fɛɛ wɔnáa miishɛɛ kɛ́ mɛi jie wɔyi yɛ wɔsui kpakpai lɛ ahewɔ ni amɛkɛɛ wɔ akɛ amɛhiɛ sɔɔ nitsumɔ ni wɔtsuɔ lɛ. Shi kɛ́ wɔkɛ nyɛmɔi kɛ hesai ni wɔyɔɔ lɛ miitsu nii, shi mɛi enaaa ni amɛhiɛ esɔɔɔ hu lɛ, edɔɔ wɔ waa. Nyɛmi yoo gbɛgbalɔ oshijafo ko ni atsɛɔ lɛ Abigail lɛ kɛɛ, bei komɛi lɛ, enuɔ he tamɔ nɔ ni mɛi ebuuu ehe akɔntaa. Ewie akɛ: “Nɔ pɛ ni mɛi le yɛ mihe ji ‘ashimashi nyɛmi yoo lɛ nɛ,’ aloo ‘obɛntɛŋ biyoo lɛ nɛ.’ Bei komɛi lɛ, ehãa minuɔ he tamɔ nɔ ni misane gbaaa mɔ ko naa.” Okɛ nɔ ni ewie lɛ ato nɔ ni nyɛmi yoo ko ni atsɛɔ lɛ Pam lɛ wie lɛ he okwɛ. Be ni nyɛmi yoo nɛɛ ji oshijafo lɛ, ekɛ afii pii sɔmɔ akɛ maŋsɛɛ sɔɔlɔ. Sɛɛ mli lɛ, eku esɛɛ etee shĩa koni eyakwɛ efɔlɔi. Amrɔ nɛɛ, eye fe afii 70, shi eesɔmɔ lolo akɛ daa gbɛgbalɔ. Ewie akɛ: “Mɛi kɛɔ mi akɛ amɛhiɛ sɔɔ nɔ ni mitsuɔ lɛ, ni enɛ eye ebua mi waa.”

11. Mɛni Yesu fee ni tsɔɔ akɛ ehiɛ sɔ yei ni ye amɛbua lɛ yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ?

11 Yei komɛi ni sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei lɛ ‘kɛ amɛnibii sɔmɔ Yesu,’ ni Yesu hiɛ sɔ enɛ waa. (Luka 8:1-3) Hegbɛ nɛɛ ni Yesu hã amɛná lɛ ji hegbɛ kpele diɛŋtsɛ. Shi kɛfata he lɛ, etsɔɔ amɛ nibii ni he hiaa hu. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ehã amɛle akɛ, ebaagbo ni abaatee lɛ shi, ni esaa amɛ eto naagbai ni enɛ kɛbaaba lɛ, tamɔ bɔ ni esaa bɔfoi lɛ eto lɛ nɔŋŋ. (Mar. 9:30-32; 10:32-34; Luka 24:5-8) Esa kadimɔ waa akɛ, be ni Yesu gboɔ yɛ piŋmɔ tso lɛ nɔ lɛ, yei ni ye amɛbua lɛ lɛ ateŋ mɛi komɛi yɛ jɛmɛ. Shi kɛ́ obaakai lɛ, mra mli be ni amɔ lɛ lɛ, bɔfoi lɛ jo foi amɛshi lɛ.​—Mat. 26:56; Mar. 15:40, 41.

12. Mɛɛ nitsumɔ Yesu kɛwo yei adɛŋ?

12 Yesu tu nitsumɔi ni he hiaa ewo yei adɛŋ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, be ni atee lɛ shi lɛ, klɛŋklɛŋ mɛi ni na lɛ lɛ ji yei. Yesu kɛɛ yei nɛɛ ni sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei lɛ akɛ, amɛyakɛɛ bɔfoi lɛ akɛ atee lɛ shi. (Mat. 28:5, 9, 10) Agbɛnɛ hu, etamɔ nɔ ni yei fata mɛi ni akɛ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ fɔ amɛ mu yɛ afi 33 Ŋ.B. Pentekoste gbi lɛ nɔ lɛ ahe. Kɛ́ nakai ni lɛ, belɛ yei ni afɔ amɛ mu nɛɛ hu nyɛ amɛbɔi wiemɔi krokomɛi wiemɔ ni amɛgba mɛi “Nyɔŋmɔ nibii wuji lɛ.”​—Bɔf. 1:14; 2:2-4, 11.

13. Mɛni yei ni ji Kristofoi lɛ tsuɔ ŋmɛnɛ? Ni mɛni wɔbaanyɛ wɔfee kɛtsɔɔ akɛ wɔhiɛ sɔɔ amɛ?

13 Wɔnyɛmimɛi yei lɛ tsuɔ nibii pii yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli, ni amɛsa yijiemɔ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, amɛteŋ mɛi komɛi mamɔɔ tsũi kɛhã Yehowa sɔɔmɔ, ni amɛkuraa hu. Amɛteŋ mɛi komɛi yeɔ amɛbuaa kui ni wieɔ wiemɔ kroko, ni mɛi komɛi hu miisɔmɔ yɛ Betel. Dani soro mɛi ni yeɔ amɛbuaa yɛ hei ni oshãra eba yɛ, mɛi ni yeɔ amɛbuaa ni atsɔɔ asafo lɛ woji ashishi, kɛ mɛi ni miisɔmɔ akɛ gbɛgbalɔi kɛ maŋsɛɛ sɔɔlɔi. Nyɛmimɛi yei náa hegbɛ amɛyaa gbɛgbalɔi askul, Skul Kɛhã Maŋtsɛyeli Sane Kpakpa Jajelɔi, kɛ Gilead Skul, tamɔ bɔ ni nyɛmimɛi hii yaa lɛ nɔŋŋ. Agbɛnɛ hu, amɛteŋ mɛi ni ebote gbalashihilɛ mli lɛ yeɔ amɛbuaa amɛwumɛi koni amɛwumɛi lɛ anyɛ atsu sɔ̃i ni tsiitsii ni jwere amɛnɔ yɛ asafo lɛ mli lɛ ahe nii. Nyɛmimɛi hii nɛɛ ji “nikeenii,” ni amɛfeɔ nibii pii kɛyeɔ amɛbuaa mɛi. (Efe. 4:8) Shi eji amɛŋamɛi lɛ yeee amɛbuaaa amɛ kulɛ, amɛnyɛŋ amɛtsu amɛsɔ̃i lɛ ahe nii jogbaŋŋ. Kɛ́ okwɛ lɛ, mɛni obaanyɛ ofee kɛye obua wɔnyɛmimɛi yei lɛ koni amɛnyɛ amɛsɔmɔ jogbaŋŋ?

14. Yɛ sane ni awie yɛ Lala 68:11 lɛ hewɔ lɛ, mɛni asafoŋ onukpai ni hiɛ kã shi lɛ feɔ?

14 Asafoŋ onukpai ni hiɛ kã shi lɛ le akɛ, nyɛmimɛi yei ni kɛ amɛhe ehã yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli lɛ ayi fa “tamɔ asraafoi babaoo,” ni amɛteŋ mɛi pii ji shiɛlɔi ni he esa waa. (Kanemɔ Lala 68:11.) No hewɔ lɛ, esa akɛ asafoŋ onukpai akwɛ nɔ ni amɛbaanyɛ amɛfee koni amɛná hesai ni nyɛmimɛi yei nɛɛ yɔɔ lɛ ahe sɛɛ. Abigail ni wɔtsĩ etã kɛtsɔ hiɛ lɛ kɛɛ, kɛ́ nyɛmimɛi hii bi lɛ shiɛmɔ wiemɔi ni ekɛtsu nii ni ena akɛ emɔɔ shi waa yɛ shikpɔŋkuku lɛ mli lɛ, enáa miishɛɛ waa. Ewie akɛ: “No hãa minaa akɛ mihe yɛ sɛɛnamɔ yɛ Yehowa asafo lɛ mli.” Agbɛnɛ hu, asafoŋ onukpai lɛ le akɛ, kɛ́ nyɛmimɛi yei ni baa lɛ kɛ naagbai kpe lɛ, nyɛmimɛi yei anɔkwafoi ni edara yɛ mumɔŋ lɛ nyɛɔ amɛyeɔ amɛbuaa amɛ waa. (Tito 2:3-5) Esa akɛ wɔhiɛ asɔ wɔnyɛmimɛi yei nɛɛ waa, aloo jeee nakai?

FÃ NYƐMIMƐI YEI AHE NI OYE OBUA AMƐ

15. Mɛɛ shihilɛi amli nɛkɛ ekolɛ ehe baahia ni wɔfã wɔnyɛmimɛi yei lɛ ahe?

15 Bei komɛi lɛ, ekolɛ ehe baahia ni wɔnyɛmimɛi yei lɛ aná mɔ ko ni baafã amɛhe kɛ́ amɛkɛ naagba pɔtɛɛ ko kpe. (Yes. 1:17) Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ekolɛ ehe baahia ni nyɛmi yoo okulafo ko loo nyɛmi yoo ko ni ewu etse lɛ gbãla lɛ aná mɔ ko ni baawie ahã lɛ loo eye ebua lɛ kɛtsu nibii komɛi ni be ko ni eho lɛ ewu lɛ tsuɔ lɛ. Bei komɛi hu lɛ, ekolɛ ehe baahia ni nyɛmi yoo ko ni egbɔ lɛ aná mɔ ko ni kɛ datrɛfoi lɛ baawie ahã lɛ kɛ́ etee helatsamɔhe. Kɛ́ mɛi wie amɛshi nyɛmi yoo gbɛgbalɔ ko akɛ, amɛfɔɔɔ lɛ namɔ yɛ shiɛmɔ mli tamɔ gbɛgbalɔi krokomɛi lɛ, shi wɔle akɛ, asafo nitsumɔ ko ni etsuɔ lɛ hewɔ ebaa lɛ nakai lɛ, esa akɛ wɔfã ehe. Mɛni ekoŋŋ wɔbaanyɛ wɔfee kɛye wɔbua wɔnyɛmimɛi yei lɛ? Nyɛhãa wɔsusua Yesu nɔkwɛmɔnɔ lɛ he ekoŋŋ wɔkwɛa.

16. Tamɔ bɔ ni wɔnaa yɛ Marko 14:3-9 lɛ, mɛni Yesu fee kɛye ebua Maria?

16 Kɛ́ yei miifee Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii shi mɛi miiwie amɛmiishi amɛ lɛ, Yesu shashaooo shi kwraa akɛ ebaafã amɛhe. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, be ni Marta wie eshi Maria lɛ, Yesu fã ehe. (Luka 10:38-42) Be kroko hu be ni mɛi wie amɛshi Maria akɛ efee nɔ ko ni nilee bɛ mli lɛ, Yesu fã ehe ekoŋŋ. (Kanemɔ Marko 14:3-9.) Yesu nyɛ ekɔ sane sɛɛ ni ena nɔ hewɔ ni Maria fee nɔ ni efee lɛ, ni no hewɔ lɛ, ejie eyi. Ewie akɛ: “Etsu nitsumɔ kpakpa ehã mi. . . . Efee nɔ ni ebaanyɛ.” Kɛkɛ ni egba po akɛ, ‘he fɛɛ he ni abaashiɛ sane kpakpa lɛ yɛ, yɛ jeŋ fɛɛ lɛ, abaagba nɔ ni efee lɛ hu,’ ni nakai pɛpɛɛpɛ wɔfeɔ yɛ kuku nɛɛ mli lɛ. Esa kadimɔ waa akɛ, Yesu tsĩ shiɛmɔ ni abaashiɛ yɛ jeŋ fɛɛ lɛ tã be ni ejieɔ Maria yi lɛ. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, Maria tsui nyɔ emli waa akɛ Yesu ebuuu lɛ gbɔmɔ fɔŋ, tamɔ bɔ ni mɛi krokomɛi lɛ fee lɛ.

17. Mɛɛ be nɛkɛ ehe baahia ni wɔfã nyɛmi yoo ko he? Okɛ enɛ he nɔkwɛmɔnɔ ahã.

17 Ani bo hu ofãa onyɛmimɛi yei Kristofoi lɛ ahe kɛ́ ehe bahia ni ofee nakai? Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, susumɔ shihilɛ nɛɛ he okwɛ: Ŋɔɔ lɛ akɛ, nyɛmi yoo ko ni ewu jeee Odasefonyo lɛ nyɛɛɛ aba asafoŋ kpeei mra ja bei komekomei pɛ, ni kɛ́ akpa nɔŋŋ kɛkɛ lɛ eshi. Agbɛnɛ hu, jeee be fɛɛ be enyɛɔ ekɛ ebii lɛ baa. Nyɛmimɛi komɛi wie amɛshi lɛ akɛ ebɔɔɔ mɔdɛŋ, ni amɛnu he akɛ, kulɛ esa akɛ enyɛ ewu lɛ nɔ ni ehã ekɛ ebii lɛ aba asafoŋ kpeei be fɛɛ be. Shi yɛ anɔkwale mli, nyɛmi yoo lɛ miibɔ mɔdɛŋ waa. Naagba lɛ kɛkɛ ji akɛ, akɛni jeee ekome eyɔɔ hewɔ lɛ, enyɛŋ eto ebe he gbɛjianɔ bɔ ni lɛ esumɔɔ be fɛɛ be, ni kɛ́ ekɛɛ ekɛ ebii lɛ baaba asafoŋ kpeei ni nuu lɛ kɛɛ ekpɛlɛɛɛ lɛ, nɔ ko tsɔ bɛ ni ebaanyɛ efee. Yɛ shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ mli lɛ, mɛni obaanyɛ ofee kɛfã nyɛmi yoo lɛ he? Kɛ́ ojie eyi yɛ mɔdɛŋ ni ebɔɔ lɛ hewɔ, ni otsĩ nibii kpakpai ni efeɔ lɛ atã otsɔɔ mɛi krokomɛi lɛ, ekolɛ no baahã mɛi ni wieɔ amɛshiɔ lɛ lɛ akpa nakai feemɔ.

18. Mɛɛ nibii krokomɛi wɔbaanyɛ wɔfee kɛye wɔbua wɔnyɛmimɛi yei lɛ?

18 Nibii pii yɛ ni wɔbaanyɛ wɔfee kɛye wɔbua wɔnyɛmimɛi yei lɛ koni amɛna akɛ wɔsusuɔ amɛhe. (1 Yoh. 3:18) Annette, ni ji nyɛmi yoo lɛ ni no mli lɛ emami bɛ hewalɛ ni eekwɛ lɛ lɛ, wie akɛ: “Nyɛmimɛi lɛ ekomɛi batsake mi koni manyɛ mayafee nibii krokomɛi, loo amɛbahã wɔ niyenii. Enɛ hã mina akɛ, amɛsumɔɔ misane ni mifata asafo lɛ he.” Nyɛmimɛi lɛ ye amɛbua Jordan hu. Nyɛmi nuu ko yatsɔɔ lɛ bɔ ni ebaafee ekura etsɔne lɛ jogbaŋŋ. Ewie akɛ: “Eŋɔɔ minaa waa akɛ nyɛmimɛi lɛ susuɔ mihe ni amɛmiisumɔ ni mahi shi shweshweeshwe.”

19. Mɛɛ nibii krokomɛi asafoŋ onukpai baanyɛ amɛfee kɛye amɛbua nyɛmimɛi yei?

19 Asafoŋ onukpai hu bɔɔ mɔdɛŋ ni amɛye amɛbua nyɛmimɛi yei, ejaakɛ amɛle akɛ, Yehowa miisumɔ ni amɛkwɛ amɛ jogbaŋŋ. (Yak. 1:27) No hewɔ lɛ, nɔ najiaŋ ni amɛbaafee kpɛŋŋ ni amɛkɛ nyɛmimɛi yei lɛ aye mla sane lɛ, amɛkaseɔ Yesu ni amɛnuɔ amɛ shishi ni amɛjieɔ mlihilɛ kpo amɛtsɔɔ amɛ. (Mat. 15:22-28) Asafoŋ onukpai, kɛ́ nyɛjɛ nyɛsuɔmɔ mli nyɛye nyɛbua nyɛmimɛi yei lɛ, no baahã amɛna akɛ, Yehowa kɛ esafo lɛ sumɔɔ amɛ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, be ko be ni Kia miifã kɛmiijɛ he ni eyɔɔ lɛ ni eyahi he kroko lɛ, eshiɛmɔyaa kuu nɔkwɛlɔ lɛ to gbɛjianɔ amrɔ nɔŋŋ ni abaye abua lɛ. Kia wie akɛ: “Ehãaa etɔ mi kwraa. Nibii ni asafoŋ onukpai lɛ wie kɛwo mi hewalɛ, kɛ nibii ni amɛfee kɛye amɛbua mi lɛ hã mina faŋŋ akɛ, mihe yɛ sɛɛnamɔ yɛ asafo lɛ mli, ni kɛ́ mikɛ naagba ko kpe lɛ, maná mɛi aye abua mi.”

ESA AKƐ WƆYE WƆBUA WƆNYƐMIMƐI YEI LƐ FƐƐ

20-21. Mɛni wɔbaanyɛ wɔfee kɛtsɔɔ akɛ wɔhiɛ sɔɔ wɔnyɛmimɛi yei Kristofoi lɛ fɛɛ waa?

20 Ŋmɛnɛ lɛ, wɔyɛ nyɛmimɛi yei Kristofoi pii ni tsuɔ nii waa yɛ wɔsafoi lɛ amli, ni esa akɛ wɔye wɔbua amɛ. Nikasemɔ nɛɛ ehã wɔna akɛ, wɔbaanyɛ wɔye wɔbua amɛ kɛ́ wɔkase Yesu ni wɔná dekã wɔhã amɛ, ni wɔkɛ amɛ gba sane ni wɔbale amɛ jogbaŋŋ. Agbɛnɛ hu, esa akɛ wɔhiɛ asɔ nibii ni amɛtsuɔ yɛ Yehowa asafo lɛ mli lɛ, ni wɔfã amɛhe kɛ́ ehe bahia ni wɔfee nakai.

21 Be ni bɔfo Paulo muɔ wolo ni eŋma Romabii lɛ naa lɛ, etsĩ Kristofoi yei nɛɛhu atã. (Rom. 16:1, 3, 6, 12, 13, 15) Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, be ni yei nɛɛ nu ŋamɔi ni ekɛmaje amɛ kɛ bɔ ni ejie amɛyi lɛ, ewo amɛ hewalɛ waa. Nyɛhãa wɔkasea bɔfo Paulo ni wɔ hu wɔye wɔbua nyɛmimɛi yei ni yɔɔ wɔsafo lɛ mli lɛ. Kɛ́ wɔfee nakai lɛ, no baatsɔɔ akɛ wɔhiɛ sɔɔ amɛ ni amɛji wɔnyɛmimɛi yei lɛɛlɛŋ.

LALA 136 Yehowa “Ato Bo Najiaŋ Pɛpɛɛpɛ”

^ kk. 5 Kristofoi yei kɛ naagbai pii kpeɔ. Be ni Yesu yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, ená dekã ehã yei, ehiɛ sɔ amɛ, ni efã amɛhe. Yɛ nikasemɔ nɛɛ mli lɛ, wɔbaakwɛ bɔ ni wɔbaafee wɔkase lɛ ni wɔ hu wɔye wɔbua wɔnyɛmimɛi yei Kristofoi lɛ.

^ kk. 5 Atsake gbɛ́ii lɛ ekomɛi.

^ kk. 6 Niiamlitaomɔ wolo ko wie akɛ: “Kaselɔi taa amɛtsɔɔlɔi anaji anaa, ni amɛfeɔ nakai kɛ́ aatsɔse amɛ koni amɛbatsɔmɔ tsɔɔlɔi. Shi no mli lɛ aŋmɛɛɛ yei gbɛ ni amɛbatsɔmɔ tsɔɔlɔi. . . . No hewɔ lɛ, Yudafoi hii pii ahiɛ baafee amɛ yaa akɛ Maria yata Yesu naji anaa ni eebo nibii ni Yesu tsɔɔ lɛ toi.”

^ kk. 9 Esa akɛ asafoŋ onukpai lɛ akwɛ jogbaŋŋ kɛ́ amɛmiiye amɛmiibua nyɛmimɛi yei. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, esaaa akɛ amɛ kome too amɛyasaraa nyɛmi yoo ko.

^ kk. 65 NƆ NI WƆNAA YƐ MFONIRI LƐ MLI: Nyɛmi nuu ko miiye eebua nyɛmimɛi yei enyɔ komɛi ni amɛtsake amɛtsɔne lɛ tai lɛ, nyɛmi nuu kroko hu eyasara nyɛmi yoo ko ni egbɔ, ni nyɛmi nuu ko kɛ eŋa eyafata nyɛmi yoo ko kɛ ebiyoo he kɛmiifee weku jamɔ. Nibii ni nyɛmimɛi nɛɛ feɔ lɛ tsɔɔ akɛ amɛsusuɔ amɛnyɛmimɛi yei lɛ ahe waa, ni no hãa wɔnaa akɛ, amɛmiikase Yesu.