Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

STUDU 39

Djuda irmans di bu kongregason

Djuda irmans di bu kongregason

‘Mudjeris ki ta pâpia di notísias sábi é un grandi izérsitu.’ — SALMO 68:11.

KÁNTIKU 137 Mudjeris di fé

KUZÊ KI NU STA BEN STUDA *

Nos irmans zeloza sta okupadu ta partisipa na runion, ta trabadja na pregason, ta djuda na konpo Salon di Reinu i ta preokupa txeu ku ses irmons (Odja parágrafu 1.)

1. Modi ki nos irmans sta ta apoia organizason, má ki prublémas txeu di es ta pasa pa el? (Odja fotus na kapa.)

NU TA fika rei di kontenti di odja txeu irman ta faze ses midjór na kongregason. Pur izénplu, es ta partisipa na runions i es ta bai pregason. Alguns ta djuda konpo Salon di Reinu i es ta mostra ma es ta preokupa ku ses irmons i irmans. É klaru ki es tanbê es ta pasa pa prublémas. Alguns ta kuida di ses mai ku ses pai ki dja sta di idadi. Otus ta pasa pa pirsigison na família. Inda otus ta kria ses fidju es sô i es ten ki trabadja duru pa sustenta-s.

2. Pamodi ki nu debe djuda nos irmans?

2 Pamodi ki nu debe djuda nos irmans na kongregason? Pamodi é ka sénpri ki mundu ta trata mudjeris ku ruspetu ki es merese. Tanbê, Bíblia ta insentiva-nu pa nu djuda-s. Pur izénplu, apóstlu Polu aviza kongregason na Roma pa resebe Febe dretu i ‘pa da-l tudu ajuda ki el meste’. (Rom. 16:1, 2) Sima kes otu farizeu, talvês Polu ta kustuma rabaxaba mudjeris. Má dipôs ki el bira kriston, el pasa ta imita Jizus i ta trata mudjeris ku ruspetu i bondadi. — 1 Cor. 11:1.

3. Modi ki Jizus ta trataba mudjeris i kuzê ki el ta atxaba di kes ki ta fazeba vontadi di Deus?

3 Jizus ta trataba tudu mudjeris ku ruspetu. (João 4:27 ) El ka ta odjaba mudjeris sima xéfis di relijion di judeus di kel ténpu. Un livru ki ta pâpia di Bíblia fla: “Jizus nunka ka fla nada ki podia ofendeba ô rabaxaba mudjeris”. Má Jizus ta preokupaba mutu más txeu inda ku kes mudjer ki ta fazeba vontadi di se Pai. El ta odjaba es sima ses irman i el pâpia di es djuntu ku otus ómi ki el ta trataba sima família. — Mat. 12:50.

4. Kuzê ki nu sta ben odja na kel studu li?

4 Jizus staba sénpri prontu pa djudaba kes mudjer ki ta sirbiba Deus. El mostra-s ma es éra inportanti pa el i el difende-s. Nu ben odja modi ki nu pode trata nos irmans ku ruspetu sima Jizus.

PASA TÉNPU KU NOS IRMANS KI NU KRÊ TXEU

5. Pamodi ki alvês é difísil pa alguns irman pasa bons momentu ku irmons?

5 Nos tudu, irmons ku irmans, nu meste di bons koléga. Má alvês kel-li é difísil pa alguns irman. Pamodi? Odja kuzê ki alguns irman fla. Un irman ki txoma Juana * fla: “Dja ki mi é soltera, txeu bês ta fika-m difísil sabe kal ki é nha lugar na kongregason. N ta xinti ma N ka ta faze párti di kongregason.” Kristina, ki é un pionera ki muda pa otu lugar pa faze más na pregason fla: “Óras ki bu ta muda pa un otu kongregason, bu ta xinti bo sô.” Alguns irmon tanbê ta xinti si. Kes algen ki ta vive na un kaza ki ses família é ka Tistimunha di Jeová, es pode xinti lonji di ses família i omésmu ténpu lonji di ses irmon na kongregason. Kes irman ki ka ta pode sai di kaza pamodi un duénsa ô es ten ki kuida di ses família ki sta duenti, es pode xinti es sô. Un irman ki txoma Aneti fla: “Nha mai ta dipendeba txeu di mi, pur isu N ka ta podia setaba konvitis ki irmons ta fazeba mi.”

Sima Jizus, nu pode mostra ma nu ta preokupa ku nos irmans fiel (Odja parágrafus 6 ti 9.) *

6. Modi ki Jizus djuda Marta ku Maria, sima sta na Lúkas 10:38-42?

6 Jizus ta pasaba ténpu ku se irmans na fé i el éra ses amigu di verdadi. Pur izénplu, pensa na amizadi ki el tinha ku Marta i Maria. Ta parse ma es éra soltera. (Lé Lúkas 10:38-42, BPK.) Jizus sénpri ta papiaba i ta ajiba di un manera ki es ta xintiba avontádi. Maria ka tinha vergónha di xintaba na pé di Jizus, sima un disiplu ta fazeba. * I Marta xinti avontádi pa fla Jizus ma el staba xatiadu pamodi Maria ka djuda-l pripara kumida. Na kel momentu, Jizus inxina kes dôs mudjer lisons inportanti. I kel-la ka éra úniku bês ki Jizus vizita-s. El faze kel-li txeu bês pa mostra ma el gostaba txeu di Maria, Marta i di ses irmon Lázaru. (João 12:1-3 ) Kantu Lázaru staba txeu duenti, Marta ku Maria sabia ma es podia kontaba ku ajuda di Jizus. — João 11:3, 5.

7. Modi ki nu pode nkoraja nos irmans?

7 Alguns irman ta atxa ma runions é un xansi ki es ten di sta ku irmons. Pur isu, nu krê resebe-s dretu na runion, pâpia ku es i dexa-s sabe ma nu ta preokupa txeu ku es. Juana ki dja nu papiaba di el antis fla: “N ta xinti rei di sábi óras ki otus algen ta ilojia-m pa komentáriu ki N da, óras ki es ta konvida-m pa nu sai na pregason ô óras ki es ta mostra ma es ta preokupa ku mi.” Nu meste dexa nos irmans sabe ma es ten txeu valor pa nos. Un irman ki txoma Kia fla: “Óras ki N ka bai runion, N sabe ma N ta resebe un mensaji pa djobe si N sta dretu. Kel-li ta da-m sertéza ma irmons na kongregason ta preokupa ku mi.”

8. Kal ki é otus manera di nu imita Jizus?

8 Sima Jizus, nu pode tra ténpu pa sta ku nos irmans. Talvês nu pode konvida-s pa es kume ku nos ô pa algun diverson. Óras ki nu ta faze kes kuza li, nu krê ten sertéza ma kes kuza ki nu ta fla ta sirbi pa nkoraja. (Rom. 1:11, 12) Ansions tanbê debe lenbra sénpri di izénplu di Jizus. Jizus sabia ma ka éra fásil pa alguns algen ser solteru. Má el mostra klaru ma un algen ka meste kaza ô ten fidju pa el ser filís di verdadi. (Luc. 11:27, 28) Má, nu ta pode ser filís di verdadi óras ki nu ta poi sirvisu di Jeová na primeru lugar na nos vida. — Mat. 19:12.

9. Kuzê ki ansions pode faze pa djuda irmans?

9 Ansions meste, más txeu inda, trata mudjeris di kongregason sima ses irman i ses mai. (1 Tim. 5:1, 2) É bon ansions tra un ténpu antis ô dipôs di runion pa pâpia ku irmans. Kristina fla: “Un ansion repara ma N staba txeu okupadu i el pergunta-m modi ki éra nha dia-dia. N fika kontenti di odja ma el staba preokupadu ku mi.” Óras ki ansions sénpri ta ranja ténpu pa pâpia ku ses irmans na kongregason, es sta mostra ma es ta preokupa ku es. * Aneti, ki dja nu papiaba di el antis, splika pamodi ki é bon pâpia sénpri ku ansions. El fla: “Kel-li ta djuda-m konxe ansions más dretu i ansions tanbê ta konxe-m más dretu. Nton, óras ki N ta pasa pa un prubléma difísil N ta xinti más avontádi di txiga na es i pidi-s ajuda.”

DA VALOR PA KUZÊ KI IRMANS TA FAZE

10. Kuzê ki pode djuda nos irmans fika kontenti?

10 Ka ta nporta si nos é ómi ô mudjer, nos tudu nu ta fika kontenti óras ki otus ta da valor pa nos kapasidadi i trabadju ki nu ta faze. Má, óras ki otus ka ta presta atenson na nos kapasidadi ô sforsu ki nu ta faze, nu pode fika dizanimadu. Un pionera ki é soltera, ki txoma Abigail, fla ma alvês otus algen ka ta liga-l. El fla: “Pesoas konxe-m pa fidju di flanu ô fidju di siklanu. Alvês N ta xinti ma ningen ka ta repara na mi.” Má, odja kuzê ki kontise ku un irman ki txoma Pan. Kantu el éra soltera, el trabadja txeu anu na sirvisu di misionáriu. Dipôs, el tevi ki volta pa kaza, pa ba kuida di se pai ku se mai. Gósi, el tene más di 70 anu i ti inda el é pionera. Pan fla: “Un kuza ki ta djuda-m txeu é óras ki irmons ta fla-m ma es ta da valor pa tudu kuza ki N ta faze.”

11. Modi ki Jizus mostra ma el ta daba valor pa kes mudjer ki ta staba djuntu ku el na pregason?

11 Alguns mudjer fiel ta djudaba Jizus ku kes ‘kuza di valor ki es tinha’, i el ta daba txeu valor pa kel-li. (Luc. 8:1-3) Jizus dexa kes mudjer ten kel priviléjiu li, i tanbê el ta inxinaba es verdadis inportanti. Pur izénplu, el flaba es, ma el ta moreba i ma el ta sérba resusitadu. (Luc. 24:5-8) Jizus pripara kes mudjer pa próvas ki es podia ben pasaba, sima el fazeba ku se apóstlus. (Mar. 9:30-32; 10:32-34) Tanbê nu ka debe skese ma kantu Jizus podu prézu, kes apóstlu fuji. Má kantu el staba ta móre na staka di tortura, alguns mudjer ki ta apoiaba el fika na se ladu. — Mat. 26:56; Mar. 15:40, 41.

12. Ki trabadju Jizus da mudjeris?

12 Jizus da kes mudjer alguns trabadju inportanti. Pur izénplu, kes primeru algen ki odja Jizus dipôs ki el resusitadu éra kes mudjer fiel. I Jizus manda-s pa es ba fla apóstlus ma dja el resusitadu. (Mat. 28:5, 9, 10) Tanbê, ta parse ma staba mudjeris djuntu ku disiplus, kantu es resebe spritu santu na Pentikósti di anu 33. Si kes mudjer staba la, es resebe kapasidadi di pâpia otus língua i di fla otus algen ‘kuzas grandi di Deus.’ — Atos 1:14; 2:2-4, 11.

13. Kuzê ki irmans sta faze oji na sirvisu di Jeová, i modi ki nu pode mostra ma nu ta da valor pa tudu kuza ki es ta faze?

13 Nos irmans merese pa nu ilojia-s pa tudu kuza ki es ta faze na sirvisu di Jeová. Pur izénplu, es ta partisipa na faze i konpo Salons di Reinu, es ta apoia grupus ki ta pâpia otus língua i es ta oferese pa trabadja na Betel. Es ta djuda na traduzi publikasons, es ta sirbi di pioneru, misionáriu i es ta djuda óras ki kontise dizastris na naturéza. Sima irmons, es ta bai pa Skóla pa Pioneru, Skóla pa Pregadoris di Reinu i Skóla di Jiliádi. Tanbê, kes ki é kazadu ta djuda ses maridu kuida di responsabilidadis ki es ten na kongregason i na organizason. Kes irmon li ta konsigi ser ‘prezentis na fórma di ómis’ pamodi es ten ajuda di ses mudjer. (Efé. 4:8) Bu ta konsigi pensa na kuzas ki bu pode faze pa djuda kes irman na ses trabadju?

14. Sima sta na Salmo 68:11, kuzê ki ansions ki ten sabedoria ta faze?

14 Ansions ki ten sabedoria ta ntende ma irmans é ‘un grandi izérsitu’ i es é trabadjaderas. Tanbê, es é bon na prega notísias sábi. (Lé Salmo 68:11.) Pur isu, ansions ta djobe maneras di prende ku ses spiriénsa. Abigail, ki dja nu papiaba di el antis, ta fika kontenti óras ki irmons ta pergunta-l kal ki é kes midjór manera di kumesa un konbérsu na tiritóriu. El fla: “Kel-li ta djuda-m odja ma Jeová ten un lugar pa mi na se organizason.” Tanbê, ansions ta rekonhese ma kes irman fiel di más idadi sabe modi ki es ta djuda kes irman más jóven ki sta pasa pa prublémas. (Tito 2:3-5 ) Di sertéza, nos irmans merese nos amor i gratidon!

DIFENDE IRMANS

15. Na ki situasons talvês irmans meste pa algen difende-s?

15 Alvês, irmans ta pasa pa prublémas i es ta meste pa algen difende-s. (Isa. 1:17) Pur izénplu, un irman ki é viúva ô divorsiadu talvês ta meste pa un algen difende se direitus i djuda-l na algun kuza ki se maridu ta kustuma fazeba el. Ô pode ser ki un irman di idadi meste pa un algen bai ku el na dotor. Ô tanbê, un pionera ki ta trabadja na prujétus di organizason, talvês meste pa un algen difende-l si el kritikadu pamodi el ka sta faze txeu na pregason sima kes otu pioneru. Kuzê más ki nu pode faze pa djuda nos irmans? Más un bês, nu ben odja izénplu di Jizus.

16. Sima sta na Marcos 14:3-9, modi ki Jizus difende Maria?

16 Jizus ta ajiba faxi pa difendeba se irmans na fé óras ki algen ta kritikaba es. Pur izénplu, el difende Maria kantu Marta kritika-l. (Luc. 10:38-42) I el torna difende Maria kantu otus algen fla ma el toma un disizon mariadu. (Lé Marcos 14:3-9.) Jizus ntende intensons di Maria i el ilojia-l kantu el fla: ‘El faze un kuza rei di dretu pa mi. El faze kel ki el ta pode’. Jizus ti faze un profesia sobri el. El fla: ‘Na kalker lugar ki pregadu kes notísia sábi na mundu interu, kuzê ki kel mudjer li faze tanbê ta kontadu pa lenbradu di el.’ I é kel-li ki es artigu sta ta faze gósi. Nhos repara ma Jizus pâpia di trabadju di pregason na mundu interu djuntu ku kel bondadi ki Maria faze? Di sertéza, kes palavra di Jizus nkoraja Maria dipôs ki el kritikadu!

17. Da un izénplu di modi ki bu pode difende un irman.

17 Bu ta difende bus irman na kongregason óras ki es meste? Pur izénplu, imajina kel situason li: Na bu kongregason, ten un irman ki se maridu é ka Tistimunha di Jeová. Alguns publikador ta repara ma el ta kustuma txiga runion atrazadu i el ta sai lógu dipôs ki runion finda. Tanbê, kel irman nunka ka ta leba se fidjus pa runion djuntu ku el. Nton es ta kumesa ta kritika-l i ta fla: ‘Pamodi ki el ka ta ser más firmi ku se maridu?’ Má na verdadi, kel irman sta faze se midjór. El ka ta pode kontrola tudu se prugrama. I é ka el ki ta toma disizon final sobri se fidjus. Kuzê ki bu pode faze pa difende-l? Ilojia-l pa tudu kuza ki el ta faze i pâpia ku otus di kes kuza dretu ki el sta ta faze. Asi, bu ta djuda kaba ku kes konbérsu mariadu sobri el.

18. Di ki otus manera nu pode djuda nos irmans?

18 Tanbê nu pode mostra nos irmans modi ki nu ta preokupa txeu ku es óras ki nu ta djuda-s na kuza ki es meste. (1 João 3:18 ) Aneti, ki ta kuidaba di se mai ki staba duenti, fla: “Alguns irmon ta binha nha kaza pa kuidaba di nha mai ô pa es trazeba kumida. N xinti ma es ta ama-m i N xinti párti di kongregason.” Juana tanbê resebe ajuda. Un irmon inxina-l modi ki el pode kuida di se karu. El fla: “É bon sabe ma nhas irmon ta preokupa ku nha suguransa.”

19. Di ki otus manera ansions pode djuda irmans?

19 Di mésmu manera, ansions debe kuida di nisisidadis di irmans. Es sabe ma Jeová krê pa irmans tratadu dretu. (Tia. 1:27) Pur isu, ansions debe ser ikilibradu sima Jizus, i ka fika ta kria régras óras ki é midjór mostra bondadi i ntende situason di otus. (Mat. 15:22-28) Óras ki ansions ta oferese pa djuda, irmans ta xinti ma Jeová i organizason ta preokupa ku es. Kia, ki dja nu papiaba di el antis, tevi ki muda di kaza. Kantu enkaregadu di se grupu pa pregason fika ta sabe di kel-li, el ranja ajuda lógu. Kia fla: “Kel-li pô-m ta fika ménus preokupadu. Kes palavra di ansions nkoraja-m, i ajuda ki es da-m mostra klaru ma mi é inportanti pa kongregason. N sabe ma N ka sta mi sô óras ki N sta pasa pa un situason difísil.”

TUDU IRMANS MESTE DI AJUDA

20-21. Modi ki nu pode mostra ma nu ta da valor pa tudu irmans na kongregason?

20 Óras ki nu ta djobe pa nos kongregasons oji, nu ta atxa txeu irman ki merese nos ajuda. I sima nu prende ku izénplu di Jizus, nu pode djuda-s óras ki nu ta pasa ténpu djuntu ku es i konxe-s más dretu. Tanbê, nu pode mostra ma nu ta da valor pa tudu kuza ki es ta faze na trabadju di Jeová. I nu pode difende-s sénpri ki meste.

21 Na fin di karta di apóstlu Polu pa kristons na Roma, el pâpia di 9 mudjer pa nómi. (Rom. 16:1, 3, 6, 12, 13, 15) Di sertéza, kes mudjer fika nkorajadu kantu es obi ta ledu kel karta ki tinha mantenha i ilojius di Polu pa es. Sima Polu, nu djuda tudu irmans di nos kongregason. Asi, nu ta mostra ma es é un párti inportanti di nos família.

KÁNTIKU 136 Jeová ta da-u kel midjór rekonpénsa

^ par. 5 Irmans di nos kongregason ta pasa pa txeu prubléma. Kel studu li, sta ben mostra modi ki nu pode imita Jizus óras ki nu ta djuda nos irmans na kongregason. Jizus ta pasaba ténpu ku mudjeris, el ta daba valor pa kuzas ki es ta fazeba i el ta difendeba es.

^ par. 5 Mudadu alguns nómi.

^ par. 6 Un livru ki ta pâpia di Bíblia ta fla: “Disiplus ta xintaba na pé di ses instrutor. Es ta fazeba kel-la óras ki es ta priparaba pa ser instrutor. Má mudjeris ka podia sérba instrutor. Txeu di kes ómi judeu podia fikaba spantadu di odja Maria xintadu na pé di Jizus ku gana di prende.”

^ par. 9 Ansions meste toma kuidadu óras ki es ta djuda irmans. Pur izénplu, nunka es ka debe bai vizita un irman es sô.

^ par. 65 SPLIKASON DI FOTUS: Três irmon ta mostra preokupason pa mudjeris, sima Jizus. Kel primeru irmon sta djuda dôs irman troka róda di ses karu, kel sugundu, sta vizita un irman ki sta duenti, i kel tirseru bai el ku se mudjer pa faze adorason na família ku un irman i se fidju-fémia