1. Ewi wãween an kõrã ro jeid im jatid jipañ im rejetake doulul eo an Jeova, ak ta wãween ko reppen elõñ iaaer rej iiooni? (Lale pija eo ilo kilin bok in.)

EL̦AP ad kam̦m̦oolol kõn an lukkuun lõñ kõrã ro jeid im jatid ilo eklejia eo im el̦ap aer jerbal! Ñan waanjoñak, rej bõk kun̦aaer ilo kweilo̦k ko, im ilo jerbalin kwal̦o̦k naan. Jet rej jipañ ilo aer karreo im kõjparok Im̦õn Kweilo̦k ko, im rej bareinwõt kwal̦o̦k aer kea kake rũttõmak ro m̦õttaer. Ijoke rej iiooni wãween ko reppen. Jet iaaer rej lale im kõke aikuj ko an rũtto ro jemãer im jineer. Ro jet rej kijenmej ium̦win matõrtõr jãn ro ilo baam̦le eo aer, im bar jet rej make iaaer ilo aer lale ajri ro nejier im ñan kabwe aikuj ko aer.

2. Etke emenin aikuj bwe jen katak ñan rejetake im jipañ kõrã ro jeid im jatid?

² Etke eaorõk ñan ad rejetake im jipañ kõrã ro jeid im jatid? Kõnke ekkã an ro ilo lal̦ in jab kautiej kõrã ro, juon men me ej tõllo̦kũn ad kwal̦o̦k ñan er. Bareinwõt, Baibõl̦ eo ej rõjañ kõj ñan jipañ im rejetake er. Ñan waanjoñak, rijjilõk Paul ear ba ñan eklejia eo ilo Rom ñan karwaineneik juon kõrã ilo tõmak etan Pibe im “lel̦o̦k ñane jabdewõt men ej aikuji.” (Rom 16:1, 2) Ke Paul ekar juon Parisi, ear m̦õttan juon kumi me wãween aer kõm̦m̦an ñan kõrã ro ãinwõt ñe edik tokjãer. Bõtab ãlikin an kar erom juon Kũrjin, ear anõke Jesus im kwal̦o̦k kautiej im jouj ñan kõrã ro.​—1 Kor. 11:1.

3. Ewi wãween an kar Jesus kõm̦m̦an ñan kõrã ro, im ewi wãween an kar watõk kõrã ro rar kõm̦anm̦an ankilaan Anij?

³ Jesus ear kwal̦o̦k kautiej ñan kõrã ro otemjej. (Jon 4:27) Ear jab watõk kõrã ro ãinwõt an kar ri-tõlin kabuñ ko an ri-Ju ro watõk er. Ilo m̦ool, juon kõmel̦el̦e kõn Baibõl̦ eo ej ba: “Ejjel̦o̦k men en̦ Jesus ear ba me ear kwal̦o̦k an kõnanaik ak jab kautiej kõrã ro.” Ak el̦apl̦o̦k an kar Jesus kautiej kõrã ro me rar kõm̦anm̦an ankilaan Jemãn. Jesus ear watõk kõrã rein ãinwõt ro jein im jatin, im ear kwal̦o̦k kake er ippãn ro jet ekoba em̦m̦aan ro ãinwõt ro rej m̦õttan baam̦le eo an ilo tõmak.​—Matu 12:50.

4. Ta ko jenaaj etali ilo katak in?

 ⁴ Jesus ear pojak aolep iien ñan jipañ kõrã ro jein im jatin ilo tõmak. Ear kwal̦o̦k an kam̦m̦oolol kõn er im jojomare er. Jen kiiõ etale ewi wãween jemaroñ anõke Jesus ilo ad l̦õmn̦ak kake kõrã ro jeid im jatid.

5. Etke emaroñ pen ñan jet jeid im jatid kõrã ñan kobal̦o̦k ippãn ro jeier im jatier im bõk kõketak?

⁵ Jekdo̦o̦n ñe kõj em̦m̦aan ak kõrã, ak jej aikuj ro m̦õttad rem̦m̦an. Bõtab jet iien, emaroñ pen an kõrã ro jeid im jatid lo men in. Etke? L̦õmn̦ak m̦õk kõn men ko rein jeid im jatid rej ba. Juon jeid im jatid kõrã etan Jordan * ej ba, “Kõnke ejjel̦o̦k rejeta, ekkã aõ bõk eñjake eo bwe epen aõ lo ijo kun̦aõ ilo eklejia eo, im bwe ijjab lukkuun m̦õttan eklejia eo.” Juon bainier me ear em̦m̦akũt ñan bar juon jikin ñan kal̦apl̦o̦k ijo kun̦aan etan Kristen ej ba, “Ñe kwõj kããll̦o̦k ñan juon eklejia, ekkã am̦ bõk eñjake eo bwe kwõmake iaam̦.” Em̦m̦aan ro jeid im jatid remaroñ bareinwõt bõk eñjake in. Ro rej pãd ilo juon baam̦le me ro ilowaan rejjab pãd ilo m̦ool eo emaroñ kõm̦m̦an an jab lukkuun epaake er, im jet iien emaroñ kõm̦m̦an aer bõk eñjake eo bwe rettol̦o̦k jãn baam̦le eo aer ilo tõmak. Kõrã ro jeid im jatid me renañinmej im rejjab maroñ em̦m̦akũtkũt jãn m̦õko m̦weer remaroñ bõk eñjake eo bwe remake iaaer. Men in emaroñ bareinwõt wal̦o̦k ñan kõrã ro me rej lale ro uwaan baam̦le ko aer renañinmej. Juon jeid im jatid kõrã etan Annette ej ba, “Ikar jab maroñ kobal̦o̦k ippãn ro jeiũ im jatũ ilo iien iiãio ko kõnke ña eo ikar bõk eddon lale lel̦l̦ap eo jinõ.”

6. Ewi wãween an kar Jesus jipañ Marta im Meri ãinwõt an Luk 10:38-42 kwal̦o̦ke?

⁶ Jesus ear jol̦o̦k iien ippãn kõrã ro jein im jatin ilo tõmak, im ear lukkuun m̦ool an m̦õttãik er. L̦õmn̦ak m̦õk kõn an kar m̦õttãik Meri im Marta, kõrã rein me emaroñ kar ejjel̦o̦k rejetaer. (Riit Luk 10:38-42.) Wãween an kar Jesus kõnnaan im kõm̦m̦an ñan kõrã rein ear kõm̦m̦an aer jab ãliklik ippãn. Meri ear jab ãliklik in jijet iturin neen Jesus ãinwõt juon ri-kal̦ooran. * Ke Marta ear inepata ippãn Meri kõn an jab jipañe, ear jab ãliklik in kwal̦o̦k bũruon ñan Jesus. Innem ilo iien kõjota in, Jesus ear maroñ jipañ kõrã rein jim̦or bwe ren katak kõn men ko raorõk. Im ear kwal̦o̦k an kea kake kõrã rein im Lazerõs, ilo an lol̦o̦k er ilo iien ko jet. (Jon 12:1-3) Innem ke Lazerõs ear lukkuun do̦o̦lol jejjab bwilõñ kõn an kar Meri im Marta jab ãliklik im pukot jipañ jãn Jesus.​—Jon 11:3, 5.

7. Ta juon iaan wãween ko jemaroñ kõm̦m̦ane ñan kõkajoor kõrã ro jeid im jatid?

⁷ Ñan jet iaan kõrã ro jeid im jatid, kweilo̦k ko ej iien eo el̦aptata aer maroñ koba ippãn rũttõmak ro m̦õttaer. Kõn men in, jekõn̦aan kortokjãn iien kein ñan karwaineneik er, bwebwenato ippãer, im kaalikkar ñan er kõn joñan ad lukkuun kea kake er. Jordan, me kar kwal̦o̦k kake m̦oktal̦o̦k ej ba, “El̦ap an kalañlõñ bũruõ ñe ro jet rej kam̦m̦oolol eõ kõn uwaak ko aõ, kõm̦m̦an karõk ñan jerbal ippa ilo kwal̦o̦k naan, im kaalikkar bwe rej kea kake eõ ilo wãween ko jet.” Jej aikuj kwal̦o̦k ñan kõrã ro jeid im jatid bwe relukkuun aorõk ippãd. Kia ej ba: “Ñe ijjab pãd ilo iien kweilo̦k ko, ijel̦ã bwe juon enaaj text tok ñan lale ejet aõ pãd. Men in ej kõm̦m̦an aõ jel̦ã bwe ro jeiũ im jatũ rej kea kake eõ.”

8. Wãween ta ko jet jemaroñ anõke Jesus ie?

⁸ Ãinwõt kar Jesus, jemaroñ kõm̦m̦an iien ñan bwebwenato im kobal̦o̦k ippãn kõrã ro jeid im jatid. Bõlen jemaroñ kũrtok er ñan ad m̦õñã ippãn doon ak ñan iien ko jej kõm̦m̦ani  men ko rekam̦õn̦õn̦õ. Ñe jej kõm̦m̦ane men in, jekõn̦aan bwe men ko jej kõnono kaki ren kõketak. (Rom 1:11, 12) Em̦m̦aan ro rej lale eklejia rej aikuj bõk ejja l̦õmn̦ak eo wõt an Jesus. Ear jel̦ã bwe emaroñ pen ñan ro jet ñe ejjel̦o̦k rejetaer, bõtab ear kaalikkar bwe ad maroñ lo m̦õn̦õn̦õ eo me ej ñan indeeo ejjab pedped ioon ad m̦are ak neji. (Luk 11:27, 28) Bõtab ej itok jãn ad likũt ad karejar ñan Jeova m̦oktata ilo mour eo ad.​—Matu 19:12.

9. Ta ko em̦m̦aan ro rej lale eklejia remaroñ kõm̦m̦ane ñan jipañ kõrã ro jeier im jatier?

⁹ El̦apl̦o̦k an aorõk ñan em̦m̦aan ro rej lale eklejia bwe ren kõm̦m̦an ñan Kũrjin kõrã ro ãinwõt ro jeier im jatier ak ro jineer ilo tõmak. (1 Ti. 5:1, 2) Ej juon men em̦m̦an ñe em̦m̦aan ro rej lale eklejia rej kõm̦m̦an iien m̦okta ak ãlikin kweilo̦k ñan kõnnaan ippãn kõrã ro jeid im jatid. Kristen ej ba, “Juon iaan em̦m̦aan ro rej lale eklejia ear kile bwe elukkuun l̦ap aõ kar poub im ear kõn̦aan jel̦ã kõn jikejuul̦ eo aõ. El̦ap aõ kam̦m̦oolol kõn an kar kea kake eõ.” Ñe eokkutkut an em̦m̦aan ro rej lale eklejia kõm̦m̦an iien ñan aer kõnnaan ippãn kõrã ro jeier im jatier, rej kam̦ool bwe rej lukkuun kea kake er. * Annette, eo me kar kwal̦o̦k kake m̦oktal̦o̦k, ej kwal̦o̦k kõn tokjãn ko rej wal̦o̦k jãn an ikkutkut ad kõnnaan ippãn  em̦m̦aan ro rej lale eklejia. Ej ba: “El̦apl̦o̦k aõ jel̦ã kajjier, im rebar jel̦a kajjieõ. Innem, ñe ij iioone juon apañ, ijjab ãliklik in kajjitõk jipañ jãn er.”

10. Ta eo emaroñ jipañ kõrã ro jeid im jatid bwe ren m̦õn̦õn̦õ?

¹⁰ Jekdo̦o̦n ñe kõj em̦m̦aan ak kõrã, ak ej kam̦õn̦õn̦õik im kõkajoor kõj aolep ñe ro jet rej kile maroñ ko ad, im kam̦m̦oolol kõj kõn jerbal ko jej kõm̦m̦ani. Ak el̦aññe ejjel̦o̦k ej kwal̦o̦k an kam̦m̦oolol kõn jerbal ko jej kõm̦m̦ani im kapeel ko ad, men in ekõm̦m̦an ad ebbweer. Abigail, juon bainier me ejjel̦o̦k rejetan ej ba bwe jet iien ej bõk eñjake eo bwe ro jet rej mel̦o̦kl̦o̦k kake e. Ej ba: “Ro jet rejjab lukkuun jel̦ã kajjieõ ak rejel̦ã wõt kõn ro jeiũ im jatũ ak jema im jinõ. Ewõr iien ij bõk l̦õmn̦ak eo bwe ejjel̦o̦k juon ej kea kake eõ.” Bõtab l̦õmn̦ak m̦õk kõn naan ko an juon jeid im jatid kõrã etan Pam. Ear jerbal ãinwõt juon mijinede ium̦win elõñ iiõ, im ear ejjel̦o̦k rejetan. Ãlikin, ear jepl̦aak ñan aelõñ eo an bwe en lale rũtto ro jemãn im jinen. Kiiõ ke ej 70 jim̦a an iiõ ej wõnm̦aanl̦o̦k wõt im bainier. Pam ej ba, “Men eo me el̦aptata an jipañ eõ ej ñe ro jet rej kwal̦o̦k aer kam̦m̦oolol kõn ña.”

11. Ewi wãween an kar Jesus kwal̦o̦k bwe ear kam̦m̦oolol kõn kõrã ro retiljek me rar jerbal ippãn?

¹¹ El̦ap an kar Jesus kam̦m̦oolol kõn jipañ eo kõrã ro retiljek rar lel̦o̦k ñane ilo aer kar “kõjerbale men ko m̦weieer.” (Luk 8:1-3) Jesus ear jab baj kõtl̦o̦k wõt aer bõk jeraam̦m̦an in, ak ear bareinwõt kaalikkar katak ko rem̦ool im m̦wilal̦ ñan er. Ñan waanjoñak, ear ba ñan er bwe enaaj kar mej im tokãlik jerkakpeje. (Luk 24:5-8) Ear kõpooj kõrã rein ãinwõt an kar kõpooj rijjilõk ro an, ñan aer naaj jelm̦aiki mãlejjoñ ko renaaj iiooni. (Mark 9:30-32; 10:32-34) Eaorõk ñan keememej bwe meñe rijjilõk ro an Jesus rar ko ke rar itõn kalbuuji, ak jet iaan kõrã ro me rar rejetake Jesus rar pãd iturin ilo iien eo ear eñtaan im mej ioon al̦al̦ in eñtaan eo.​—Matu 26:56; Mark 15:40, 41.

12. Ta jerbal ko Jesus ear lel̦o̦k ñan kõrã ro?

¹² Jesus ear lel̦o̦k jerbal ko raorõk ñan kõrã ro. Ñan waanjoñak, kõrã ro retiljek kar er eo jinointata rar loe bwe em̦õj an Jesus jerkakpeje. Innem ear kõjerbal kõrã rein bwe ren kõnnaanek rijjilõk ro an bwe em̦õj an jerkak jãn mej. (Matu 28:5, 9, 10) Im ilo kar Pentekost 33 C.E. eo, emaroñ kar wõr kõrã ilo iien eo jetõb kwõjarjar ear lutõkl̦o̦k ioon ri-kal̦oor ro. El̦aññe ãindein, kõrã rein me ej kab m̦õj aer kapit er remaroñ kar bõk jeraam̦m̦an eo ñan kõnono bar juon kajin im kwal̦o̦k ñan ro jet kõn “jerbal ko rekabwilõñlõñ an Anij.”​—Jrb. 1:14; 2:2-4, 11.

13. Ta ko kõrã ro jeid im jatid rej kõm̦m̦ani rainin, im ewi wãween ad maroñ kwal̦o̦k ad kam̦m̦oolol kõn jerbal ko rej kõm̦m̦ani?

¹³ Ej tõllo̦kũn kõrã ro jeid im jatid ñan bõk nõbar kõn aolep men ko rej kõm̦m̦ani ilo jerbal eo an Jeova. Jerbal kein ekitibuj kalõk im kõjparok Im̦õn Kweilo̦k ko im m̦õko jet an doulul in, jipañ kumi ko rej kõnono bar juon kajin, im kõjerbal iien ko aer ñan jerbal ilo Betel̦. Rej bareinwõt jipañ ilo jikin ko rejorrããn jañ lañ ko rel̦l̦ap, jipañ ukot bok ko ad, im jerbal ãinwõt bainier im mijinede. Ãinwõt em̦m̦aan ro jeid im jatid, kõrã rein rej bar etal ñan jikuul̦ in bainier, Jikuul̦ eo ñan Ri-Kwal̦o̦k Naan ro an Aelõñ Eo, im Jikuul̦ in Giliad. Bareinwõt, kõrã ro rej jipañ l̦õm̦aro pãleer ilo aer kajejjet eddo ko aer ilo eklejia eo im doulul eo. Em̦m̦aan rein rej ãinwõt “menin letok ko” im elõñ men ko rej kõm̦m̦ani ñan jipañ ro jet. Bõtab rejjab maroñ karejar ñan joñan eo rej kõm̦m̦ane el̦aññe kõrã ro ippãer rejjab rejetake er. (Ep. 4:8) Kwõmaroñ ke l̦õmn̦ak kõn wãween ko jemaroñ kwal̦o̦k ad rejetake kõrã rein jeid im jatid kõn jerbal ko rej kõm̦m̦ani?

14. Kõn wõt mel̦el̦e eo ilo Sam 68:11, ta eo em̦m̦aan ro rej lale eklejia im relol̦o̦kjen̦ rej kõm̦m̦ane?

¹⁴ Em̦m̦aan ro rej lale eklejia im relol̦o̦kjen̦ rejel̦ã bwe kõrã ro jeid im jatid rej juon “jar el̦ap”  in kõrã ro rem̦õn̦õn̦õ in jerbal, im ekkã an l̦ap aer kapeel ilo jerbalin kwal̦o̦k naan. (Riit Sam 68:11.) Kõn men in, em̦m̦aan ro rej lale eklejia rej kajjioñ katak jãn kõrã rein. Abigail, eo me kar kwal̦o̦k kake m̦oktal̦o̦k, ej kam̦m̦oolol ñe em̦m̦aan ro jeid im jatid rej kajjitõk ippãn kõn ta ko ej loi im rekeiie ñan jino kõnnaan ippãn armej ro ilo kwal̦o̦k naan. Ej ba, “Men in ej jipañ eõ ñan lo bwe ewõr ijo kun̦aõ ilo doulul eo an Jeova.” Bareinwõt, em̦m̦aan ro rej lale eklejia rej kile bwe kõrã ro retiljek im rerũtto ilo tõmak el̦ap aer maroñ jipañ jiroñ ro kõm̦adm̦õde apañ ko rej iiooni. (Tai. 2:3-5) Alikkar bwe kõrã ro jeid im jatid ej tõllo̦kier bwe jen kwal̦o̦k ad kam̦m̦oolol kake er!

15. Iien ta ko kõrã ro jeid im jatid renaaj aikuj bwe jen jipañ im jojomare er?

¹⁵ Ewõr iien kõrã ro jeid im jatid renaaj aikuj bwe juon en jipañ im jojomare er ñe rej iioon juon wãween epen. (Ais. 1:17) Ñan waanjoñak, juon kõrã eo emej l̦eo pãleen ak juon eo em̦õj an jepel jãn l̦eo pãleen emaroñ aikuj jipañ ñan kõnono ilo etan ak kõm̦m̦ani jet men me l̦eo ippãn ekõn kõm̦m̦ani. Juon jeid im jatid lel̦l̦ap emaroñ aikuj jipañ ñan kõnono ippãn taktõ ro. Ak bõlen juon jeid im jatid kõrã me ej bainier ak ej bar kõm̦m̦ani jerbal ko jet ilo doulul in, emaroñ aikuj juon ñan an jojomare e ñe ro jet rej kõnanaiki kõn an jeja aer loe ilo jerbalin kwal̦o̦k naan ãinwõt bainier ro jet. Ebar wõr ke wãween ko jet jemaroñ jipañ kõrã ro jeid im jatid? Eokwe jen bar etale joñak eo an Jesus.

16. Ewi wãween an kar Jesus jojomare Meri ãinwõt an Mark 14:3-9 kwal̦o̦ke?

¹⁶ Ear m̦õkaj an Jesus jojomare kõrã ro jein im jatin ilo tõmak ilo iien ko ear bõd an ro jet l̦õmn̦ak kake er. Ñan waanjoñak, ear jojomare Meri ke Marta ear kõnanaiki. (Luk 10:38-42) Tokãlik ear bar jojomare Meri ke jet armej rar illu im kõnanaiki kõnke rar l̦õmn̦ak enana pepe eo ear kõm̦m̦ane. (Riit Mark 14:3-9.) Jesus ear mel̦el̦e kõn unin an kar Meri kõm̦m̦ane men in, innem ear nõbare ilo an ba: “Men in ear kõm̦m̦ane ñan ña ekanooj in em̦m̦an. . . . Ear kõm̦m̦an ekkar ñan joñan maroñ eo an.” Joñan, ear kanaan bwe men eo ejouj Meri ear kõm̦m̦ane naaj kar kwal̦o̦k kake jabdewõt jikin eo “renaaj kwal̦o̦k kõn ennaan eo em̦m̦an ilo aolepen lal̦ in,” ejja ãinwõt an katak in kõm̦m̦ane kiiõ. Ekãitoktoklimo bwe Jesus ear kwal̦o̦k kake men eo kõrã in ear kõm̦m̦ane, im kõn an ekkejell̦o̦k ñan joñan an naaj jerbal in kwal̦o̦k naan peddejake aolepen lal̦ in! Naan ko an Jesus remaroñ kar lukkuun kaenõm̦m̦ane ãlikin an kar ro jet bõd aer l̦õmn̦ak kake e!

17. Ñããt eo jemaroñ aikuj jojomare juon jeid im jatid kõrã? Jouj im kwal̦o̦k juon waanjoñak.

¹⁷ Kwõj ke jipañ im jojomare kõrã ro jeim̦ im jatũm̦ ñe rej aikuj jipañ? L̦õmn̦ak m̦õk kõn waanjoñak in. Jen ba bwe jet iaan ri-kwal̦o̦k naan ro rej loe an juon jeid im jatid kõrã me l̦eo ippãn ejjab juon rũttõmak, emmakijkij an rum̦wijtok ñan iien kweilo̦k ko, im em̦õkaj an ro̦o̦l ãlikin kweilo̦k. Rej bar kile bwe ejeja an bõktok ajri ro nejin ñan kweilo̦k ko. Kõn men in, rej kõnanaiki kõn aer l̦õmn̦ak bwe en kar jutak pen im iuuni l̦eo pãleen ñan an kõtl̦o̦k bwe en bõktok ajri ro nejin ñan kweilo̦k ko. Bõtab, rejjab kile bwe ilo m̦ool, kõrã in jeid im jatid ej kate e joñan wõt an maroñ. Ejjab e wõt me ej kõm̦m̦ane jikejuul̦ eo an im ejjab e wõt ej kõm̦m̦an pepe ko kõn ajri ro nejin kõnke maroñ eo ej itok jañ l̦eo pãleen. Innem ta eo kwõmaroñ kõm̦m̦ane ñan jojomare kõrã in jeid im jatid? El̦aññe kwõj nõbar kõrã in jeid im jatid im kwal̦o̦k kõn men ko rem̦m̦an ej kõm̦m̦ani, bõlen kwõnaaj kabõjrak an ro jet kõnanaiki.

18. Ta wãween ko jet jemaroñ jipañ kõrã ro jeid im jatid ie?

¹⁸ Jemaroñ kwal̦o̦k ñan kõrã ro jeid im jatid kõn joñan ad kea kake er ilo ad m̦õn̦õn̦õ in jipañ er kõn men ko rej aikuj jipañ ie. (1 Jon 3:18)  Annette, kõrã eo jeid im jatid me ear lale im kauuk lel̦l̦ap eo jinen me ear nañinmej, ej ba: “Jet iaan ro jeid im jatid rar itok im kotaik eõ, ak bõktok m̦õñã. Kõn aer kar kõm̦m̦ane men in, iar kile joñan aer yokwe eõ im bwe ij m̦õttan eklejia eo.” Jordan ear bar bõk jipañ jãn ro jet ilo eklejia eo. Juon jeid im jatid em̦m̦aan ear jipañ e kõn kilen kõjparok wa eo waan. Jordan ej ba: “Em̦m̦an an ro jeiũ im jatũ kea kake eõ im rejjab kõn̦aan bwe en wõr jorrããn ñe ij kattõr.”

19. Ta wãween ko jet em̦m̦aan ro rej lale eklejia remaroñ jipañ kõrã ro jeid im jatid?

¹⁹ Ilo ejja wãween in wõt, em̦m̦aan ro rej lale eklejia eo rej lale aikuj ko an kõrã ro jeid im jatid. Rejel̦ã bwe eaorõk ippãn Jeova kõn wãween ad kõm̦m̦an ñan kõrã rein. (Jem. 1:27) Kõn men in, rej anõke joñak eo an Jesus ãinwõt juon eo ear mel̦el̦e kõn armej, ilo aer jab kõm̦m̦an kien ko ñe en kar ekkarl̦o̦k bwe ren kwal̦o̦k jouj im mel̦el̦e kõn armej. (Matu 15:22-28) Em̦m̦aan ro me rej make em̦m̦akũt im lel̦o̦k jipañ rej kõm̦m̦an bwe kõrã ro jeid im jatid ren eñjake an Jeova im doulul eo an yokwe er. Ñan waanjoñak, ke em̦m̦aan eo ej lale kumi in kwal̦o̦k naan eo an Kia ear roñ bwe ej em̦m̦akũt ñan bar juon jikin, ekar m̦õkaj im kõm̦m̦an karõk ñan jipañ e. Kia ej ba, “Kõn wõt men eo ear kõm̦m̦ane, ekar kadikl̦o̦k aõ inepata. Kõn an kar em̦m̦aan ro rej lale eklejia rõjañ eõ im letok jipañ ñan ña, rar kaalikkar bwe iaorõk ñan eklejia eo im bwe ijjab make aõ ñe ij iiooni wãween ko reppen.”

20-21. Ewi wãween jemaroñ kwal̦o̦k ad kaorõk aolep kõrã ro jeid im jatid ilo tõmak?

²⁰ Rainin ñe jej reito reitak ilowaan eklejia eo, jej loe elõñ waanjoñak ko rem̦m̦an an kõrã ro jeid im jatid me el̦ap aer kate er. Kõrã rein ej tõllo̦kier bwe jen rejetake er. Ãinwõt ad kar katak jãn joñak eo an Jesus, jemaroñ jipañ kõrã rein ilo ad jol̦o̦k iien ippãer im kal̦apl̦o̦k ad jel̦ã kajjier. Jemaroñ kwal̦o̦k ad kam̦m̦oolol kõn er im jerbal ko rej kõm̦m̦ani ñan Anij. Im jemaroñ jojomare er ñe rej aikuj jipañ.

²¹ Ilo jem̦l̦o̦kin lõta eo an rijjilõk Paul ñan ri-Rom ro, ekar kwal̦o̦k kõn ratimjuon kõrã ro jein im jatin ilo tõmak. (Rom 16:1, 3, 6, 12, 13, 15) Ejjel̦o̦k pere bwe naanin yokyokwe eo an Paul im kõn an kar nõbar er ear kõketak kõrã rein. Kõn men in, jen bareinwõt rejetake aolep kõrã ro jeid im jatid ilo eklejia eo ad. Ilo ad kõm̦m̦ane men in jej kwal̦o̦k bwe el̦ap ad kaorõk er im yokwe er ãinwõt ro m̦õttan baam̦le eo ad ilo tõmak.