Kaʼax ja bʼa sbʼaʼal

Kaʼax ja bʼa sbʼaʼali

ARTIKULO BʼA SPAKLAJEL 39

La jkoltaytik ja kermanatik jumasaʼ

La jkoltaytik ja kermanatik jumasaʼ

«Ja ixuke matik wa xcholowe ja lekil rasoni kʼotele jun niwan nole kʼakʼanum» (SAL. 68:11).

TSʼEBʼOJ 137 Tojil ixuke sok yaʼtijume Dyos

JA JAS OJ PAKLAXUK *

Ja kermanatike wa skʼulane jun niwan aʼtel ja yajni kongana wa xkoltaniye ja bʼa tsomjeliki, ja bʼa xcholjeli, stalnajel ja Naʼits bʼa Tsomjeli sok sjejel wa xcham skʼujole ja bʼa tuk. (Kʼela ja parrapo 1).

1. ¿Jastal wa skoltaye ja xchonabʼil ja Dyos ja hermanaʼiki, pe jastik wokol wa stʼaspune jitsan bʼa yeʼnle? (Kʼela ja poto ja bʼa skʼeʼulabʼil bʼa spatiki).

JELNI xkaʼatik tsʼakatal yuja tey jmoktik jitsan hermana ja bʼa kongregasyon bʼa jel tsats wa x-aʼtijiye. Jun sjejel, wa skʼulane participar ja bʼa tsomjeliki, wa xcholowe sok wa xcham skʼujole sbʼaja yermanoʼe. Chomajkil, ay jujuntik wa xkoltaniye bʼa stalnajel ja Naʼits bʼa Tsomjeli. Pe ja yeʼnleʼi cha wani x-ekʼ sbʼaje wokolik. Jujuntik wa stalnaye ja snantate bʼa ayxa skʼujole. Jaxa tuki wa stekʼawe jawa x-iljiye kontra yuja spamilyaʼe. Sok jaxa tuki, stuchʼil wane yajel kʼiʼuk ja yuntikile sok wa skʼujolane bʼa smakʼlajel.

2. ¿Jas yuj jel tʼilan oj jkʼujoluktik skoltajele ja kermanatiki?

2 ¿Jas yuj jel tʼilan oj jkʼujoluktik skoltajele ja kermanatiki? Yujni ja luʼumkʼinali mi tolabida wa skisawe ja ixukeʼi. Pe ja Biblia wani xyala kabʼtik la jkoltaytike. Jun sjejel, ja jekabʼanum Pablo skʼanayi ja kongregasyon bʼa Roma gustoxta a-skʼuluke recibir ja Febe sok a-skoltaye ja bʼa jas wa xmakuniyuji (Rom. 16:1, 2). Yajni ja Pablo waj fariseo, ja yeʼn yiʼaj jun kostumbre bʼa wa xyilawe menos ja ixukeʼi. Pe yajni kʼot jun nebʼuman, snocho ja smodo ja Jesús sok jel lek yila sok skisa ja ixukeʼi (1 Cor. 11:1).

3. ¿Jastal yila ja Jesús ja ixukeʼi, sok jastal yila ja matik wa skʼulane ja jas wa skʼana ja Dyosi?

3 Ja Jesús skisani spetsanil ja ixukeʼi (Juan 4:27). Mini jach kʼot jastal ja olomalik judío ja bʼa styempo. Jun enciclopedia sbʼaja Biblia wa xyala: «Yibʼanal ja jas yala ja Jesús mini jun ekʼele xchiktes bʼa skoʼelale ja ixukeʼi». Ja yeʼn jelni chaʼanyabʼalil yila ja ixuke wa skʼulane ja jas wa skʼana ja sTati. Sok ja mas jel tsamal yabʼjeli, yajni ja yeʼn yala ja matik teye ja bʼa spamilya wa xyaʼteltaye ja Dyosi, xchʼikani tanto ixuke sok winike (Mat. 12:50).

4. ¿Jasa oj jpaklaytik ja bʼa artikulo it?

4 Ja Jesús tolabida pwesto ajyi bʼa skoltajel ja yermanaʼik bʼa wa xyaʼteltaye ja Dyosi. Chomajkil, chaʼanyabʼalil yila sok skʼulan defender. La jpaklaytik jastal oj jnochtik ja yajni wa xkoltaytike ja hermanaʼiki.

LA AJYUKOTIK ALTANTO SBʼAJA YEʼNLE

5. ¿Jas yuj wokolni bʼa jujuntik hermana yabʼjel stsamalil ja smojtajel ja tuki?

5 Ama winikotik ma ixukotik, jpetsaniltik wani xkʼanatik oj kabʼtik stsamalil smojtajel ja tuki. Pe ja it wokolni xyabʼye jujuntik hermanaʼik. ¿Jas yuj? La kiltik. Jun hermana sbʼiʼil Jordán * wa xyala: «Yuja mito nupanelukon, jitsan ekʼele wa xkabʼ mi xtaʼa bʼa oj ajyukon ja bʼa kongregasyoni sok mi jbʼajuk tiwi». Jaxa Kristen, jun precursora bʼa waj koltanuk mas ja bʼa xcholjeli, wa xyala: «Yajni kʼotelato bʼa jun kongregasyon, oj bʼobʼa wabʼ wa tuchʼil aya». Pe jaxa matik teye soka spamilyaʼe bʼa mi Taʼumantiʼuke, oj bʼobʼ yabʼye mi jel kʼubʼan ayesok tanto soka mero spamilyaʼe sok jachuk ja hermanoʼik. Chomajkil, oj bʼobʼ yabʼye stuchʼil aye ja maʼ mi xbʼobʼ eluk ja bʼa snaj yuj jun chamel sok ja maʼ wa stalnaye jun spamilya bʼa maloʼay. Jun hermana sbʼiʼil Annette yala: «Yuja keʼn mero wa xtalnay ja jnani, mini xbʼobʼ wajkon ja bʼa wala lokjiyon».

Jastalni Jesús, la jetik wa xcham jkʼujoltik sok wa xyajtaytik ja kermanatik jumasaʼ. (Kʼela ja parrapo 6 man 9). *

6. Jastalni wa xyala ja Lucas 10:38-42, ¿jastal skoltay ja Jesús ja Marta sok ja María?

6 Ja Jesús ya ekʼ tyempo soka yermanaʼik matik wa xyaʼteltaye ja Dyosi sok kʼotni jun meran yamigoʼe bʼa yeʼnle. La jpensaraʼuktik jastal yamigoʼan sbʼaje soka María sok ja Marta, bʼa mitoni nupaneluke (kʼuman ja Lucas 10:38-42). Ja yeʼnleʼi gustoni wa x-ajyiye yuja jastal wa xkʼumajiye sok wa x-iljiye yuja Jesús. Ja María mini xiw oj kulanuk bʼa stsʼeʼel yok ja sMaestro bʼa oj snebʼ bʼa yeʼna. * Jaxa Marta mini xiw yaljel yabʼ ja Jesús bʼa chʼinaj ay yuja mi wan koltajel yuja María. Ja yeʼn ya el slekilal ja ekʼeleʼik jaw bʼa sjejelyile jujuntik rasonik bʼa jel tʼilan. Chomajkil, sjeʼa wani xcham skʼujol sbʼaja yeʼnleʼi sok sbʼaja Lázaro yajni yulatay bʼa tuk ekʼeleʼik (Juan 12:1-3). Jakʼa yuj, yajni koʼ chamel ja Lázaro, ja María sok ja Marta wegoxtani skʼanaweyi skoltajel (Juan 11:3, 5).

7. ¿Jastal oj bʼobʼ jtsatsankʼujoluktik ja hermanaʼiki?

7 Bʼa jujuntik hermanaʼik, kechani wa xbʼobʼ ajyukesok ja hermanoʼik ja bʼa tsomjelaliki. Ja yuj wani xkʼanatik oj katik el slekilal ja ekʼeleʼik it bʼa oj katikyi jun lekil sjulele, loʼilanelsoke sok sjejelyile wa xcham jkʼujoltike. Ja Jordán, bʼa jtaʼatikta tiʼal, wa xyala: «Jelni chaʼanyabʼalil xkila ja wala kʼulajiyon felisitar yuja wa xkʼulan komentar ja bʼa tsomjelaliki, ja wa slokowone smojtajele ja bʼa xcholjeli ma wa sjeʼaweki wa xcham skʼujol jmoke bʼa tuktukil modo». Ayabʼye ja kermanatik jel chaʼanyabʼalil xkilatike. Jun hermana sbʼiʼil Kia wa xyala: «Ta jchʼaya jun tsomjelal, wanxani xnaʼa oj jekjuki jun mensaje bʼa sjobʼjelki ta lek ayon. Ja jaw wa sjeʼaki ja kongregasyon altanto ay jmok».

8. ¿Bʼa jastik tuk modo wa xbʼobʼ jnochtik ja Jesús?

8 La jkʼuluktik jastal Jesús sok la jpiltik tyempo bʼa oj ajyukotik soka kermanatik jumasaʼ. Bʼobʼta oj jloktike waʼel bʼa jnajtik ma oj katik ekʼukesok gusto jutsʼin. Ja bʼa ekʼeleʼik jaw, la loʼilanukotik bʼa jastik wa stsatsankʼujolani (Rom. 1:11, 12). Ja bʼa it, jelni tʼilan ja ansyanoʼiki oj sjeʼe ja smodo ja Jesús. Ja yeʼn wani snaʼa bʼa jujuntik mini pasiluk ja mito nupaneluke. Pe ya chiknajuk lek ja gustoʼil bʼa tolabida mi jaʼuk ja nupaneli ma oj ajyuk untik, jani yajel bʼajtan bʼej ja bʼa jsakʼaniltik ja yaʼteltajel ja Jyoba (Mat. 19:12; Luc. 11:27, 28).

9. ¿Jastal oj bʼobʼ skoltaye ja ansyanoʼik ja hermanaʼiki?

9 Ja ansyanoʼik yeʼnleni bʼajtan oj yil-e ja hermanaʼik jastal snane sok jastal smoje bʼa yaʼteltajel lajan ja Dyosi (1 Tim. 5:1, 2). Tʼilani oj skʼujoluke oj spil-e tyempo bʼa oj loʼilanukesok ja yajni mito xkʼe ja tsomjeli ma ja yajni chʼakta. Ja Kristen wa xcholo: «Jun ansyano yaʼa sbʼaj kwenta jelni latsan ayon sok skʼanaki oj jchol yabʼ jastal ay ja koraʼiki. Jel kayi tsʼakatal yuja meran wa xcham skʼujol jmoki». Yajni ja ansyanoʼik wa spilawe tyempo bʼa loʼilanel tikʼan soka hermanaʼiki, wani sjeʼayile wa xcham skʼujole bʼa yeʼnle. * Ja Annette wa xcholo june ja bʼa slekilal yajni jach wa xkʼulaxi: «Jachuk wa xkʼot jnaʼe sbʼaje lek sok cha jachuk ja yeʼnleʼi. Anto, yajni wa x-ekʼ jbʼaj jun tsatsal wokol, masni pasil xkabʼ oj jkʼanyile ja skoltanele».

LA KATIK TSʼAKATAL JA JAS WA SKʼULANE

10. ¿Jasa jel lek oj bʼobʼ yabʼye ja kermanatiki?

10 Jpetsaniltik jel lek xkabʼtik yajni ja tuki wa xyilawe ja jas jel lek xkʼulantiki sok wa xyalawe kabʼtik jel chaʼanyabʼalil wa xyilawe ja kaʼteltiki. Ta mi maʼ skʼulan, wani syopesotik. Jun precursora bʼa mito nupaneluk sbʼiʼil Abigaíl wa xyala ay ekʼele wa xyabʼ mi xkisji: «Kechan wa xyilawone jastal yakʼix ja hermano jaw ma yermana ja hermano jaw. Ay ekʼele wa xkabʼ mi maʼ xyilawon». Pe la cha kiltik jasa yala jun hermana mi nupaneluk sbʼiʼil Pam, bʼa aʼtiji jitsan jabʼil jastal misionera, pe yajni ekʼ ja tyempo tʼilani kumxi ja bʼa snaji bʼa stalnajel ja snantati. Ja wego ayxa yiʼoj mas ja 70 jabʼili, wantoni aʼtel jastal precursora sok wa xyala: «Ja jasa jel skoltayoni jaʼa yajni ja tuk wa xyalawekabʼ jel syajtayone».

11. ¿Jastal sjeʼa ja Jesús jelni chaʼanyabʼalil yila ja ixuke matik koltajiyuji?

11 Ja Jesús jel chaʼanyabʼalil yila jastal koltaniye jujuntik ixuk toj ja yajni yaʼawe «ja jas yioje» bʼa oj skoltaye (Luc. 8:1-3). Sok mi kechan yayile ja cholal jaw, cha yala yabʼye jastik jel chaʼanyabʼalil bʼa Dyos. Jun sjejel, yala yabʼye oj chamuk sok oj sakʼwuk (Luc. 24:5-8). Jastalni skʼulan soka jekabʼanumiki, xchapa ja ixuke it bʼa oj kuchyujile ja bʼa ekʼeleʼik mas tsats oj ekʼyujile ja yajni xyilawe wan yijel wokol sok ja yajni oj chamukii (Mar. 9:30-32; 10:32-34). Sok wani xya jpensaraʼuktik, ja yajni yamji ja Jesús sok spakawe ajnel ja jekabʼanumiki, jujuntik ja bʼa ixuke jaw mi sjipawekan ja yajni wan yijel wokol ja bʼa poste (Mat. 26:56; Mar. 15:40, 41).

12. ¿Jas aʼtel yayi ja Jesús jujuntik ixuke?

12 Ja Jesús yayile jujuntik aʼtelik bʼa jel tʼilan ja ixukeʼi. Jun sjejel, ja matik bʼajtan yilawe bʼa sakʼwita, wajyeni ixuke bʼa toj. Yayile ja cholal bʼa ayale yabʼ ja jekabʼanumik ke ja yeʼn sakʼwita (Mat. 28:5, 9, 10). Jaxa bʼa Pentecostés bʼa jabʼil 33, yajni koʼ ja yip ja Dyosi, bʼobʼta ajyiyeni ixuke. Ta jach waji, ja hermanaʼik it bʼa ajkʼachto tsaʼubʼale bʼobʼni ajukyile ja majtanal bʼa yaljel ja tuktukil kʼumal ja jas jel tsamal «huan scʼulajel ja Diosi» (Hech. 1:14; 2:2-4, 11).

13. ¿Jastal wa xyaʼteltaye ja Jyoba ja hermanaʼik ja bʼa jtyempotiki? b) ¿Jastal oj bʼobʼ jetikyile wa xkatik yile tsʼakatal ja janekʼ wa skʼulaneʼi?

13 Ja hermanaʼiki wani sbʼajine oj katik yile tsʼakatal yuja janekʼ wa skʼulane ja bʼa yaʼteltajel ja Jyoba. Pes wani xkoltaniye yajel kʼeʼuk sok stalnajel naʼitsik, wa xkoltaniye bʼa grupoʼik bʼa tuk kʼumalik, wa x-aʼtijiye bʼa Betel sok tuk jasunuk. Chomajkil, wa xkoltaniye bʼa aʼtelik yajni wa x-ekʼ jun desgrasya sok sutjel ja juʼuniki, sok precursoraʼik sok misioneraʼik. Sok jastalni ja hermanoʼik, ja yeʼnleʼi wani xwajye ja bʼa eskwela bʼa precursor, bʼa cholumanik sok bʼa Galaad. Chomajkil, ay hermanaʼik nupanele bʼa wa skoltaye ja statame bʼa oj skʼuluke aʼtelik jel tʼilan ja bʼa kongregasyon sok ja bʼa xchonabʼil ja Dyosi. Lek mi xkoltajiye yuja xcheʼume, ja winike it, bʼa kʼotele ‹jastal majtanalik›, mini oj bʼobʼ skʼuluke tsʼikan lek ja yaʼtele (Efes. 4:8). Ja bʼa janekʼ wa skʼulane bʼa yaʼteltajel ja Jyoba, ¿ay maʼ tuk modoʼik bʼa oj jkoltaytik ja kermanatiki?

14. Jastalni wa xyala ja Salmo 68:11, ¿jas wa skʼulane ja lekil ansyanoʼiki?

14 Ja lekil ansyanoʼik wani snaʼawe ja hermanaʼiki kʼotele «jun niwan nole kʼakʼanum» pwesto aye bʼa oj aʼtijuke. Cha jitsane bʼa yeʼnle jelni lek xcholowe ja lekil notisya (kʼuman ja Salmo 68:11). Ja yuj ja ansyanoʼiki wa sleʼawe modoʼik bʼa oj yawe el slekilal ja bʼa jas wa snaʼaweʼi. Ja Abigaíl, bʼa jtaʼatikta tiʼal, jelni stsatsankʼujolaji yajni wa xjobʼjiyi yuja hermanoʼik jas modoʼik wa xya makunuk bʼa oj ya kʼeʼuk ja sloʼili. Ja yeʼn wa xyala: «Ja jaw wa skoltayon bʼa oj kil ja Jyoba yaʼunejki jun lugar ja bʼa xchonabʼili». Ja ansyanoʼik cha tʼabʼani skʼujole ja hermanaʼik bʼa toje sok yijexa wani xbʼobʼ skoltaye soka swokole ja hermanaʼik bʼa mas akʼixeto (Tito 2:3-5). Chikani lek, ja kermanatik wani sbʼajine oj katik yile tsʼakatal sok yajxta oj kiltike.

LA JKʼULTIK DEFENDER SOK LA JKOLTAYTIK JA HERMANAʼIKI

15. ¿Bʼa jas ekʼeleʼik ja hermanaʼik wa skʼanawe ay maʼ oj kʼulajukeyuj defender sok oj koltajuke?

15 Ay ekʼeleʼik, jujuntik hermanaʼik wa skʼanawe ay maʼ oj kʼulajukeyuj defender sok oj koltajuke (Is. 1:17). Jun sjejel, jun hermana biguda bʼa skʼutsunejxa ja snupaneli bʼobʼta wa skʼana ay maʼ oj kʼumanuk bʼa sparte ma oj koltajuk bʼa skʼulajel aʼtelik bʼa yeʼn wa skʼulan ajyi ja statami. Jun hermana bʼa ayxa skʼujol wani skʼana oj koltajuk bʼa skʼumjel ja loktoriki. Sok jun precursora bʼa wa xkoltani bʼa tuk aʼtelik ja bʼa xchonabʼ ja Dyosi, bʼobʼta wa skʼana ay maʼ oj kʼulajukyuj defender ta wa xloʼiltaji yuja mi xcholo tikʼan jastal ja tuk precursorik. ¿Jas oj bʼobʼ jkʼuluktik yuj bʼa yeʼnle? La kumxukotik ja bʼa sjejel bʼa Jesús.

16. Jastalni wa xyala ja Marcos 14:3-9, ¿jastal skʼulan defender ja Jesús ja María?

16 Ja Jesús wegoxtani kʼumani bʼa sparte ja hermanaʼik yajni mi abʼjiye stojol. Jun sjejel, skʼulan defender ja María yajni ja Marta kʼumani bʼa yeʼna (Luc. 10:38-42). Sok cha skʼulan yajni ja utji yuja tuk yujni spensaraʼane mi lekuk ja jasa skʼulani (kʼuman ja Marcos 14:3-9). Ja Jesús wani snaʼa jas yuj jach skʼulan. Ja yuj stoyo soka yaljelik it: «Jel tzamal juntiro ja jas scʼulunej quii [...] scʼulunej spetzanil ja jas huax bob yujili». Cha yalanikani: «Chican ba lugar ja ba spetzanil ja mundo oj to cholxuqui, oj ni abjuc ja jas scʼulan qui ja ixuc iti». Sok jani jaw ja jas wan stajel tiʼal ja artikulo it. ¡Janekʼto maʼ aji kulan skʼujol ja it ja María! Sok jelni tsamal ja ya slaj sbʼaj ja Jesús ja xcholjel bʼa yibʼanal ja luʼum soka lekil skʼujoli.

17. Aʼa jun sjejel jas ekʼele oj bʼobʼ makunukyuj jun hermana oj jkʼultik defender.

17 ¿Wan maʼ xkʼulantike defender ja kermanatik yajni wa xmakuniyujile? La jpensaraʼuktik ke jitsan hermanoʼik wa xyilawe jun hermana bʼa mi Taʼumantiʼuk ja statami, ja yeʼn jitsan ekʼele tardexa wa xkʼot ja bʼa tsomjeliki sok wegoxta wa xwaj ja wa xchʼaki. Chomajkil ayni mi xyiʼaj och ja yuntikili. Ja yuj wa x-och sloʼiltaye sok wa sjobʼo sbʼaje jas yuj mi jas xyala yabʼ ja statami. Pe ja smeranili wani skʼulajel ja janekʼ wa xbʼobʼyuji. Mini yeʼn wa skʼulan mandar ja styempoʼi sok mi yeʼn wa xyala ja jas oj kʼulaxuk soka yuntikili. ¿Jasa oj bʼobʼ jkʼuluktiki? Ta wa xkʼulantik felisitar yuja jas wa skʼulani sok wa xkalatik yabʼ ja tuk sbʼaja jaw, bʼobʼta jachuk mixa oj loʼiltajuk.

18. ¿Bʼa jastik tuk modo oj bʼobʼ jkoltaytik ja kermanatiki?

18 Tuk modo bʼa oj jetikyi ja kermanatik wa xcham jkʼujoltik bʼa yeʼnle, jani skʼapjel jbʼajtik bʼa skoltajele (1 Juan 3:18). Ja Annette, ja hermana maʼ wa stalnay ja snan maloʼayi, wa xyala: «Jujuntik kamigo wa xjak skoltayone jujuntik ekʼele bʼa jachuk oj jkʼul tuk jastik junuk ma wa xyiʼajejan jas oj kabʼtikon. Ja jaw wa xya kabʼ tini jbʼaj bʼa kongregasyon sok wa syajtayone». Ja Jordan, wani x-ajiyi rasonik yuj jun hermano bʼa jastal oj stalnay ja skarro. Ja yeʼn wa xyala: «Jelni tsamal yabʼjel ja wa xcham skʼujole ja hermanoʼik bʼa mi jas oj ekʼ jbʼaj».

19. ¿Bʼa jastik tuk modo oj bʼobʼ skoltaye ja ansyanoʼik ja hermanaʼiki?

19 Ja ansyanoʼiki tʼilani oj ajyuke altanto ja bʼa jas wa xmakuniyujile ja hermanaʼiki. Wani snaʼawe ja Jyoba wa xyaʼa sat ja jastal wa xkʼulaxiye tratari (Sant. 1:27). Ja yuj, jastalni Jesús, wani xyabʼye stojol sok mini xyawe kujlajuk mandarik ja yajni mi xbʼobʼi (Mat. 15:22-28). Yajni wa sleʼawe modo bʼa skoltajele, jelni gusto wa x-ajyiye. Jani jaw ja jas ekʼ sbʼaj ja Kia, yajni sjeltes sbʼaj pilan naʼits. Yajni yabʼ ja olomal bʼa tsome xcholjeli, xchapa bʼa oj waj jkoltajuk yuja hermanoʼiki. Ja Kia wa xcholo: «Yani elki jitsan pensar. Soka yaljelik bʼa jel stsatsankʼujolani sok ja skoltanele, ja ansyanoʼiki xchikteseki lek jel tʼilanon ja bʼa kongregasyoni sok mi jtuchʼil ayukon ja bʼa wokoliki».

SPETSANILE WA SKʼANA OJ JKOLTAYTIKE

20, 21. ¿Jastal oj jetik jel chaʼanyabʼalil xkilatik spetsanil ja kermanatiki?

20 Malantasok oj jkʼeltik lek ja bʼa jkongregasyontiki bʼa jachuk oj jtatik jitsan hermanaʼik jel x-aʼtijiye sok wani sbʼajine oj jkoltaytike. Yajni jpaklaytik ja sjejel bʼa Jesús, jnebʼatik jelni tʼilan oj jkʼujoluktik bʼa oj katik ekʼ tyempo soka yeʼnle sok snajel sbʼaje lek. La jetik wa xkatik yile tsʼakatal ja janekʼ wa skʼulane ja bʼa yaʼteltajel ja Dyosi sok la jkʼuluktike defender ja yajni ay stʼilanili.

21 Ja bʼa xchʼakulabʼil ja skarta bʼa romanos, ja jekabʼanum Pablo staʼa tiʼal ja sbʼiʼil bʼalune hermana (Rom. 16:1, 3, 6, 12, 13, 15). Jelni maʼ tsatsankʼujolajiye ja yajni jekjiyile skoltanele sok ja toyjiyeʼi. Ta ja keʼntiki cha wa xkoltaytik ja kermanatiki, ojni jetik jel chaʼanyabʼal wa xkilatike sok yiljele bʼa lajani wanotik yaʼteltajel ja Dyosi.

TSʼEBʼOJ 136 Ja Jyoba oj stupawi

^ par. 5 Ja kermanatik jumasaʼ wa stʼaspune jitsan wokolik. Ja bʼa artikulo it oj jpaklaytik jastal ja sjejel bʼa Jesús oj bʼobʼ skoltayotik bʼa skoltajele. Oj kiltik jastal ja Jesús ya ekʼ tyemposoke, chaʼanyabʼal yila sok skʼulan defender.

^ par. 5 Jujuntik ja bʼiʼilali tukbʼesnubʼal.

^ par. 6 Jun komentario sbʼaja Biblia wa xcholo: «Ja nebʼumaniki tini wa xkulaniye bʼa stsʼeʼel yok ja smaestroʼe. Ja nebʼumanik bʼa wa skʼujolaneʼi wane xchapjel sbʼaje bʼa oj kʼotuke maestro, jun cholal bʼa mini xbʼobʼ skʼuluke ja ixukeʼi. [...] Ja modoʼal sjeʼa ja María sok ja sgustoʼil bʼa oj snebʼ ja jas jejiyi yuja Jesús ama mi kʼajyeluk wa skʼulane ja ixukeʼi [...] bʼobʼta mini lek yilawe tʼusan mi yibʼanaluk ja winike judíoʼiki».

^ par. 9 Ja ansyanoʼiki wani xyaʼa skwidadoʼe ja yajni wa skoltaye ja hermanaʼiki. Jun sjejel, wa sleʼawe modo mi oj wajuke stuchʼile jawa xyulataye ja hermanaʼik.

^ par. 65 XCHOLJEL SBʼAJA POTO: Jitsan hermano wane snochjel ja jastal chamskʼujol ja Jesús sbʼaja ixukeʼi: jun hermano wan skoltajel chabʼ hermana bʼa skʼulajel kambiar ja syantaʼil ja skarroʼe, jaxa juni wan yulatajel jun hermana maloʼay sok pilan hermano wajsok ja xcheʼumi bʼa oj skʼuluke ja tsomjelal bʼa pamilya lajansok jun hermana soka yakʼixi.