Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

ISIHLOKO SAMA-40

“Kuvikele Lokho Ophathiswe Khona”

“Kuvikele Lokho Ophathiswe Khona”

“Thimothi, kuvikele lokho ophathiswe khona.” —1 THIM. 6:20.

INGOMA 29 Siyaliphilela Ibizo Esibizwa Ngalo

OKUZOKUCOCWA NGAKHO *

1-2. Ngokomtlolo weyoku-1 kaThimothi 6:20, khuyini uThimothi ebekaphathiswe khona?

ESIKHATHINI esinengi sibeka izinto eziligugu kithi ebantwini esibathembako. Ngokwesibonelo singafaka imalethu ebhanka. Nasenza njalo silindele bona imalethu ivikeleke, ingalahleki begodu ingetjiwa. Siyazwisisa ukuthi kutjho ukuthini ukuthemba umuntu ngento yakho eqakathekileko.

2 Funda yoku-1 kaThimothi 6:20. Umpostoli uPowula wakhumbuza uThimothi ngesipho esiqakathekileko asifumanako, selwazi elinembileko ngehloso kaZimu ngabantu. UThimothi wanikelwa umsebenzi ‘wokutjhumayela iliZwi’ ‘newokwenza umsebenzi wobuvangeli.’ (2 Thim. 4:2, 5) UPowula wakhuthaza uThimothi bona atlhogomele lokho aphathiswe khona. NjengoThimothi nathi siphathiswe izinto eziqakathekileko. Ngiziphi izintwezo? Begodu kubayini kufuze sitlhogomele izinto eziqakathekileko uJehova asiphathise zona?

SIPHATHISWE AMAQINISO AQAKATHEKILEKO

3-4. Ngimaphi amabanga enza bona amaqiniso aseBhayibhelini aqakatheke?

3 UJehova usiphe ilwazi eliqakatheke khulu, iqiniso elifumaneka eliZwini lakhe iBhayibheli. Amaqiniso la aqakatheke khulu ngombana asifundisa ukuthi sibe nobuhlobo obuhle ngoJehova begodu ahlathulula nokuthi khuyini engasinikela ithabo lamambala ekuphileni. Nasamukela amaqiniso begodu siphile ngawo sitjhaphuluka eemfundisweni zamala neendleleni ezimbi zokuziphatha.—1 Kor. 6:9-11.

4 Enye indlela eyenza bona iliZwi lakaZimu libe ngeliqakathekileko kukuthi uJehova wambulele abathobekileko “abazimisele ukufumana ukuphila okungapheliko.”(IzE. 13:48.) Abantwaba bamukela indlela uJehova asifundisa ngayo amaqiniso namhlanjesi. (Mat. 11:25; 24:45) Angeze sakghona ukuzifundela amaqiniso la ngokwethu, begodu ukuwazwisisa kuyinto eqakatheke khulu.—IzA. 3:13, 15.

5. Khuyini okhunye uJehova asiphathise khona?

5 UJehova usiphathise umsebenzi wokufundisa abantu iqiniso ngaye nangehloswakhe. (Mat. 24:14) Umlayezo lo, uqakatheke khulu ngombana usiza abantu bona babe mndeni kaJehova, ubanikele nethuba lokufumana ukuphila okungapheliko. (1 Thim. 4:16) Akukaqakatheki bona sisebenzisa isikhathi esincani namkha esinengi ekwenzeni umsebenzi lo, kodwana sisekela umsebenzi oqakathekileko owenziwa ngesikhathi sethu. (1 Thim. 2:3, 4) Kulilungelo elihle khulu ukuba ziinsebenzi zakaJehova.—1 Kor. 3:9.

KUBAMBISISE LOKHO ONIKELWE KHONA

UThimothi kwafuze akakarele eqinisweni lokha abanye nabalitjhiyako (Funda isigaba 6)

6. Khuyini okwenzeka kilabo ababhalelwa kuvikela abakuphathisiweko?

6 Amanye amaKrestu egade aphila ngesikhathi sakaThimothi, akhenge alithande ilungelo ebekanalo lokusebenza noZimu. Ngebanga lokuthi uDemasi bekathanda izinto zephasi walisa ukukhamba noPowula balotjhe uZimu. (2 Thim. 4:10) Kungenzaka ukuthi uFigelo no-Erimogenesi balisa ukulotjha uZimu ngebanga lokobana basaba ukuhlunguphazwa njengoPowula. (2 Thim. 1:15) UHimenewu, u-Alekzandra noFileto bavumela ukulalela iinhlubuki balisa iqiniso. (1 Thim. 1:19, 20; 2 Thim. 2:16-18) Kubonakala kwanga abantwaba khekwaba nesikhathi la bamthanda khulu khona uZimu, kodwana bavumela izinto ezingazisiko bona zibalisise.

7. Ngiziphi ezinye izinto uSathana azisebenzisako bona asilisise amagugu esiwaphathisiweko?

7 USathana ulinga ngayiphi indlela ukusilisisa amagugu uJehova asiphathise wona. Tjheja ezinye iindlela uSathana azisebenzisako. Usebenzisa izinto esizibukelako bona asenze sicabange begodu senze izinto ezingavumelani nentando kaJehova, anethemba lokuthi uzosilisisa amagugu uJehova asiphathise wona. Tjheja ezinye iindlela zakaSathana azisebenzisako, ulinga ukusithusela ngokuthi asebenzise abantu esifunda namkha esisebenza nabo bona basitjhutjhise besilise ukutjhumayela. Ulinga nokusidosela ekulaleleni “iinkulumo ezililize” zeenhlubuki bona silahle iqiniso.—1 Thim. 6:20, 21.

8. Khuyini oyifunda kilokho okwenzeka kumfowethu ibizo lakhe elinguDaniel?

8 Nasingatjhejiko, kancanikancani singalisa ukubamba izinto eziligugu esiphathiswe zona. Akhesicoce ngokwenzeka kuDaniel * obekathanda ukudlala amagemu wevidiyo. Uthi, “Ngathoma ukudlala amagemu wevidiyo ngineminyaka eli-10, ekuthomeni amagemu ebengiwadlala, bekangalimazi nokho. Kodwana kancanikancani ngathoma ukudlala amagemu anenturhu nanamadimoni,” kwathi kungakayiphi besele ngidlala amagemu la ama-awara ali-15 qobe lilanga. UDaniel uthi, “Ehliziywenami bengazi kuthi amagemu engiwadlalako la nesikhathi engisisebenzisela ukuwadlala angidedisela kude noJehova kodwana besele ngiyiqinisile ihlokwami. Bengikholelwa bona iinkambiso zeBhayibheli azingithinti mina.” Imikghwa emimbi engatjhejekiko yokuzithabisa, ingenza silahle lokho esiphathiswe khona. Lokho nakungenzeka singagcina sele silahla izinto eziligugu uJehova asiphathise zona.

ESINGAKWENZA BONA SIVIKELE IQINISO

9. Ngokuya ngeyoku-1 kaThimothi 1:18, 19, uPowula wafanisa uThimothi nani?

9 Funda yoku-1 kaThimothi 1:18, 19. UPowula wafanisa uThimothi nesotja, wabe wamkhuthaza wathi, “uragele phambili ulwa ipi yokulunga.” Ipi uPowula ebekakhuluma ngayo bekungasi yipi yamambala kodwana bekuyipi engokomfanekiso. AmaKrestu afaniswa ngayiphi indlela namasotja asepini? Njengamasotja kaKrestu ngibuphi ubuntu ekufuze sibe nabo? Akhesicoce ngeemfundo esizifumana emfanekisweni kaPowula, ezizosisiza sibambelele eqinisweni.

10. Kutjho ukuthini ukuzinikela kuZimu begodu kubayini kutlhogeka?

10 Zinikele kuZimu. Isotja elithembekileko liyazimisela. Ngebanga lokuthi lithembekile, lizokulwa budisi bona livikele umuntu namkha into eliyithandako. UPowula wakhuthaza uThimothi bona athande uZimu khulu, okutjho bona athembeke kuye. (1 Thim. 4:7) Nasizimiseleko begodu simthanda uZimu sizokghona nokubambelela eqinisweni.—1 Thim. 4:8-10; 6:6.

Ngemva kwelanga elide sisebenza budisi kungatlhogeka bona sizikatelele siye emihlanganweni, kodwana sizokubusiswa ngokwenza njalo (Funda isigaba 11)

11. Kubayini sitlhoga ukuzimisela?

11 Zimisele ukwenza okulungileko. Nalizakulungela ukulwa, isotja kufuze lizimisele. Okwenza uThimothi wahlala aqinile kukuthi walandela iseluleko sakaPowula sokubalekela imikghwa emimbi, wazimisela ngokufuna ukuba nobuntu obuhle bakaZimu nokuzihlanganisa nabantu akholwa kunye nabo. (2 Thim. 2:22) Lokho bekutlhoga ukuzimisela. Sitlhoga ukuzimisela nasizakuthumba ipi hlangana nathi neemfiso zethu ezingakalungi. (Rom. 7:21-25) Ngaphezu kwalokho, sitlhoga ukuzimisela nasizakuragela phambili silwa nokukhupha ubuntu obudala, simbathe ubuntu obutjha. (Efe. 4:22, 24) Nasele sisebenze budisi, kutlhoga godu bona sizikatelele bona siye emihlanganweni.—Heb. 10:24, 25.

12. Ngiziphi iindlela esingazisebenzisa bona sithuthukise ikghono lethu lokusebenzisa iBhayibheli?

12 Isotja kufuze lizibandule, lifunde ukusebenzisa iinkhali zalo. Nalizakuba nekghono, kufuze lizibandule qobe. Nathi ngendlela efanako kufuze sibe nekghono nakuziwa endabeni yokusebenzisa iliZwi lakaZimu. (2 Thim. 2:15) Amakghono la singawafunda emihlanganweni yobuKrestu. Nasifuna ukusiza abanye bakholelwe bona iBhayibheli lingabasiza, kuqakathekile bona nathi silifunde qobe iBhayibheli, ukwenzela bona siqinise ukukholwa kwethu. Kufuze senze okungaphezu kokufunda iBhayibheli. Kufuze sizindle ngalokho esikufundako, senze irhubhululo eencwadini zehlangano, bona sikuzwisise kuhle lokho esikufundako nalokho esikufumana emitlolweni. (1 Thim. 4:13-15) Nasenza njalo, sizokukghona ukusebenzisa iliZwi lakaZimu bona sifundise abanye. Kufuze sikhumbule godu ukuthi lokho kungaphezu kokumane sifunde amagama aseBhayibhelini. Sifuna ukusiza abantu esifunda nabo bazwisise amavesi weBhayibheli begodu bakghone ukuwasebenzisa ekuphileni kwabo. Nasizimisela ukufunda iliZwi lakaZimu qobe, sizokuthuthuka begodu sizokuba nekghono elihle lokusebenzisa iliZwi lakaZimu bona sifundise abanye.—2 Thim. 3:16, 17.

13. Ngokukhambisana nomtlolo webeHebheru 5:14, kubayini kufuze sihlale siphapheme?

13 Hlala uphapheme. Isotja kufuze libe nekghono lokubona ingozi iseza begodu libe nendlela yokuyibalekela. Yeke nathi, kufuze sibe nekghono lokubona izinto ezingasilimaza, begodu sibe nendlela yokuzibalekela izintwezo. (IzA. 22:3; funda amaHebheru 5:14.) Ngokwesibonelo, kufuze sihlakaniphe nasikhetha zokuzithabisa, amahlelo we-TV namamuvi kanengi aveza ukuziphatha okusilapheleko. Ukuziphathokhu akumthabisi uJehova begodu nathi ekugcineni kuyasilimaza. Siyazibalekela zokuzithabisa ezingangcina sele ziqede ithando esinalo ngoZimu.—Efe. 5:5, 6.

14. Ukuhlala atjhejisisa kwamsiza njani uDaniel?

14 UDaniel ekhekwakhulunywa ngaye phambilini, wathoma ukutjhejisisa ukuthi ukudlala amagemu anenturhu nobudimoni bekuyikinga. Wenza irhubhululo ku-Watchtower Library elamsiza waqalana nekingakhe. Lokho kwaba namuphi umphumela? Walisa ukudlala amagemu angakalungi, walisa nokuba nobuhlobo nabantu ebekadlala nabo. UDaniel uthi, “Kunokudlala amagemu wamavidiyo, ngathoma ukuba nesikhathi esinengi ngingaphandle, begodu ngaba nobungani nabantu bebandleni.” Sikhuluma nje, uDaniel uliphayona lesikhathi esizeleko begodu ungumdala.

15. Kubayini iinkulumo ezimamala ziyingozi?

15 Nathi njengoThimothi kufuze sitjheje iingozi zemilayezo emamala erhatjhwa ziinhlubuki. (1 Thim. 4:1, 7; 2 Thim. 2:16) Ngokwesibonelo, iinhlubuki zingalinga ukurhatjha iindaba ezimamala ngabafowethu. Namkha zingalinga ukusenza singasayithembi ihlangano kaJehova. Imilayezo le ingabogabogisa ukukholwa kwethu. Kufuze sikubalekele ukukhohliswa ziimfundiswezi. Lokho kungombana iindabezi zirhatjhwa babantu “abonakeleko emkhumbulweni nabangasanaqiniso,” umnqophwabo kuthoma, “ukuphikisana nokunghanghisana ngamanga.” (1 Thim. 6:4, 5) Bafuna sikholelwe amala begodu singasabathemba abafowethu.

16. Ngiziphi izinto ezingasithikazisa ekufuze sizibalekele?

16 Balekela ukuthikaziswa. “Njengesotja elihle lakaKrestu” uThimothi kwafuze ahlale adzimelele emsebenzini wokutjhumayela kunokuthikaziswa zizinto ezinjengomsebenzi wokuziphilisa namkha zizinto zakanokutjho. (2 Thim. 2:3, 4) NjengoThimothi, kufuze sikubalekele ukuthikaziswa ziimfiso zethu zezinto zakanokutjho, “Amandla akhohlisako wobunjinga” angaminyanisa ukuthanda kwethu uJehova nokuthanda kwethu iliZwi lakhe kunye nesifiso sethu sokucoca nabanye ngeendaba ezimnandi. (Mat. 13:22) Kufuze silise ukuba nezinto ezinengi ekuphileni kwethu. Kunalokho kufuze sisebenzise amandla nesikhathi sethu ‘sifune umBuso kaZimu qangi’.—Mat. 6:22-25, 33.

17-18. Khuyini esingayenza bona sivikele ubuhlobo bethu noZimu?

17 Kulungele ukuthatha igadango msinyana. Isotja kufuze libe nendlela yokuzivikela. Nasizakuvikela izinto uJehova asinikela zona. Kufuze sikwenze lokho msinyana, khulukhulu nasibona ingozi. Khuyini engasisiza sithathe amagadango msinyana? Kufuze siyilungiselele kusese nesikhathi indlela esizokusabela ngayo.

18 Akhesifanekise, nasizakuya esenzakalweni esithileko, kanengi abantu abalapho batjelwa bona kufuze bahlale hlanu komnyango othileko abangaphuma ngawo nakuba nobujamo oburhabako. Lokho kwenzelwa ukuthi nakuba nobujamo oburhabako bakghone ukuphuma msinyana. Ngendlela efanako nathi kufuze siphrakthize indlela “yokuphuma” nakwenzeka kuba nobujamo oburhabako. Mhlamunye lokha nakuvela iinthombe ezisilapheleko ku-TV, isenzo senturhu namkha imilayezo yeenhlubuki ku-inthanethi nalokha nasibukele amamuvi. Nasihlala sikulungele lokho okungenzeka, sizokukghona ukuthatha amagadango msinyana bona sivikele ubuhlobo bethu noZimu begodu sihlale sihlanzekile emehlwenakhe.—Rhu. 101:3; 1 Tim. 4:12.

19. Ngiziphi iimbusiso esizozifumana nasivikela izinto eziqakathekileko uJehova asiphathise zona?

19 Kufuze sizivikele izinto eziqakathekileko uJehova asiphathise zona. Okumaqiniso weBhayibheli nelungelo lokufundisa abanye ngaye. Nasenza njalo sizokuba nonembeza ohlanzekileko, ukuphila okunomnqopho begodu sizokuthabela nokusiza abanye bazi uJehova. Ngokusizwa nguJehova sizokukghona ukuvikela lokho asiphathise khona.—1 Thim. 6:12, 19.

INGOMA 127 Umuntu Ekufuze Ngibe Nguye

^ isig. 5 Kulilungelo elihle khulu ukwazi iqiniso begodu silifundise abanye. Isihlokwesi sizosisiza sibona ukuthi khuyini esingayenza nasizakuvikela ilungelweli lingasilahlekeli.

^ isig. 8 Ibizo litjhugululiwe.