I tru se Jehova i givim paoa long olgeta ya we oli wantem tumas blong prij. Long yia ya, namba blong ol kolpota, o paenia, i 225 mo i go antap long 350. Mo blong faswan taem, bitim 8,000 klas woka, o pablisa, oli givim ripot blong prij long hedkwota. Jehova i mekem wan bigfala samting blong blesem olgeta.

Long 21 Maj 1920, Joseph F. Rutherford we i stap lidim wok blong ol Baebol Studen long taem ya, i mekem tok long saed blong topik ya “Millions Now Living Will Never Die” (“Plante Milian Man We Oli Stap Laef Naoia, Bambae Oli No Save Ded Samtaem”). Ol Baebol Studen oli mekem bes blong olgeta blong invaetem evri man we oli intres, blong oli kam lesin. Oli rentem wan long ol bigfala tieta long New York City, mo oli seremaot samwe 320,000 invetesen.

Namba blong pablik we oli kam i bigwan bitim wanem we oli ekspektem. Bitim 5,000 man oli kam mo oli fulumap gud tieta ya, ale oli mas sanembak klosap 7,000 man. Wajtaoa i tokbaot taem ya se “i wan long ol miting we i sakses moa i bitim ol narafala miting blong ol Baebol Studen.”

Ol man oli save moa ol Baebol Studen from we oli stap talemaot se “plante milian man we oli stap laef naoia, bambae oli no save ded samtaem.” Long taem ya, oli no kasemsave se mesej blong Kingdom i mas goaot moa. Nating se i olsem, wok we oli mekem i gud tumas. Ida Olmstead, we i stat blong joen long ol miting long yia 1902, i tingbaot taem ya, mo i se: “Mifala i save se ol man bambae oli kasem plante bigfala blesing, mo mifala i neva stop blong talemaot gud nius ya long ol man we mifala i mitim long wok blong prij.”

Blong meksua se oltaem i gat kakae long spirit, ol brata long Betel oli stat blong printim ol buk. Oli pem masin mo oli instolem long wan bilding we oli rentem long 35 Myrtle Avenue, Brooklyn, Niu Yok hemia i no longwe long Betel hom.

Leo Pelle mo Walter Kessler oli go long Betel long Jenuware 1920, blong wok. Walter i talem se: “Taem mitufala i kamtru, ovasia blong printing i luk mitufala mo i talem se: ‘Yutufala i gat wan aoa haf blong wok, bifo lanj.’ Nao hem i talem long mitufala blong tekem ol katon blong buk i go long rum aninit long graon.”

Leo i rimemba samting we i hapen long nekis dei, i se: “Wok blong mitufala i blong  wasem ol wol long faswan stori blong bilding ya. Hemia wan doti wok we mi neva mekem bifo. Be hem i wok blong Masta, taswe i stret nomo.”

Long sam wik nomo, ol minista we oli volontia, oli wok strong nao oli printim Wajtaoa. Sikisti taosen kopi blong Wajtaoa blong 1 Februari 1920, i kamaot long printing bed long seken stori. Long semtaem, long rum aninit long graon, ol brata oli stanemap wan masin blong pres we oli kolem Battleship. Mo tu, oli stat blong wokem magasin ya The Golden Age blong 14 Eprel 1920. I klia nomo se Jehova i blesem traehad blong ol man ya we oli rere blong wok.

Ol gudfala man blong Jehova oli haremgud blong wok bakegen mo joen wetem ol narafala. Be long ol trabol taem long ol yia 1917 kasem 1919, sam Baebol Studen oli lego oganaesesen. ?Wanem i save givhan long olgeta?

Long Wajtaoa blong 1 Eprel 1920, i gat wan atikol we stamba tok blong hem i se: “I Gud Yumi Stap Long Pis.” Ol gudfala toktok blong hem i se: “Mifala i sua . . . se evriwan we i gat spirit blong Masta . . . i rere blong fogetem ol samting we oli pas finis, . . . blong oli joengud tugeta long wan tingting mo gohed blong wok olsem wan bodi.”

Ol tok ya we oli kaen, oli pulum plante man. Wan mared kapol i raetem se: “Mifala i luksave se long ol yia we i pas, mifala i stap westem taem nomo, taem ol narafala oli stap mekem wok [blong prij]. . . . Mifala i hop se bambae mifala i neva mestem olsem bakegen.” Olgeta ya we oli joen bakegen blong wok, oli gat plante wok long fored blong olgeta.

Long 21 Jun 1920, ol Baebol Studen oli stat bakegen blong mekem wan bigfala kampen blong seremaot “ZG,” hemia buk ya The Finished Mystery. * Bighaf blong ol buk ya oli storem i stap taem oli putum tabu long hem long 1918.

 Oli invaetem olgeta klas woka, i no jes ol kolpota nomo, blong joen long kampen ya. “Evri klas woka we i baptaes mo i naf blong joen, i mas glad blong mekem wok ya. I gud naoia evriwan oli folem motto ya: ‘Wan samting nomo mi mas mekem’—givimaot ZG.” Edmund Hooper i rimemba se long plante brata, kampen ya i faswan taem blong oli prij long ol haos wanwan. Hem i gohed i se: “Mifala i stat blong kasemsave long wok ya, we bambae i kam bigwan moa i bitim wanem we mifala i tingbaot.”

Long taem blong Wol Wo Wan, i had blong gat komunikesen wetem ol Baebol Studen long ol narafala kantri, taswe Brata Rutherford i wantem leftemap tingting blong ol brata ya mo oganaesem wok blong prij bakegen. Ale long 12 Ogis 1920, hem wetem fo nara brata oli mekem wan longfala trip i go long Briten, Yurop, mo Medel Is.

Taem Rutherford i visitim Briten, ol Baebol Studen oli holem tri bigfala asembli mo 12 pablik miting. Total namba blong ol man we oli kam i samwe long 50,000. Wajtaoa i tokbaot visit ya se: “Ol fren oli kasembak paoa mo oli harem gud bakegen. Lav mo wok blong prij i mekem oli joengud moa, mo hemia i mekem oli hapi.” Long Paris, Brata Rutherford i tokbaot bakegen tok ya, “Plante Milian Man We Oli Stap Laef Naoia, Bambae Oli No Save Ded Samtaem.” Taem tok ya i stat, haos i fas gud long ol man. Tri handred man oli askem blong gat moa infomesen.

Long ol wik we oli kam biaen, sam brata oli go visitim Atens, Kairo, mo Jerusalem. Blong mekem se i posibol blong gobak luk ol man long ol taon ya we oli intres, Brata Rutherford i stanemap wan ples long taon blong Ramala, klosap long Jerusalem, blong i kam ples blong putum ol buk mo magasin. Biaen hem i gobak long Yurop mo i stanemap Sentrol Yurop Ofis, mo i arenjem blong oli printim ol buk long ples ya.

Long Septemba 1920, ol Baebol Studen oli wokem The Golden Age N. 27. Magasin ya i spesel from i tokbaot olsem wanem ol man oli stap agensem ol Baebol Studen long yia 1918. Masin ya Battleship, we yumi tokbaot finis, i wok long naet mo long dei blong wokem bitim fo milian kopi blong magasin ya.

 Ol man we oli ridim magasin ya oli faenemaot samting we i hapen long Emma Martin. Sista Martin i wan kolpota long San Bernardino, Kalifonia. Long 17 Maj 1918, hem wetem tri brata, hemia E. Hamm, E. J. Sonnenburg, mo E. A. Stevens, oli joen long wan smol miting blong ol Baebol Studen.

Wan man we i stap long miting ya, hem i no kam blong lanem trutok blong Baebol. Hem i talem afta se: “Mi go long miting ya . . . folem oda blong Prosekuting atoni ofis. Mi go long miting ya blong faenem sam pruf.” Hem i kasem “pruf” ya we hem i stap lukaotem, hemia wan kopi blong buk ya The Finished Mystery. Sam dei biaen, oli arestem Sista Martin mo trifala brata ya. Oli talem se oli brekem loa taem oli seremaot buk ya we oli putum tabu long hem.

Oli talem se Emma mo ol fren blong hem oli gilti mo oli jajem olgeta se bae oli stap long prisen blong tri yia. Long 17 Mei 1920, oli traem apil plante taem long kot blong oli jenisim sentens ya, be i no wokaot, taswe oli sanem olgeta i go long prisen. Be i no longtaem afta, ol samting i jenis i kam moagud.

Long 20 Jun 1920, Brata Rutherford i tokbaot ekspiriens blong olgeta long wan bigfala asembli long San Francisco. Ol man oli sek bigwan long samting we ol Kristin ya oli kasem, ale oli sanem wan telegram i go long presiden blong Yunaeted Stet. Oli raetem se: “Mifala i luk se jajmen . . . blong Misis Martin . . . se i brekem loa, i no stret. . . . Aksen we ol Federol ofisa oli mekem blong yusum otoriti blong olgeta blong . . . putum trap long . . . Misis Martin . . . mo biaen mekem hem i pas long kot blong i go long prisen, . . . i no stret nating.”

Long nekis dei blong hem, Presiden Woodrow Wilson i jenisim kwiktaem desisen we kot i mekem blong Sista Martin wetem Brata Hamm, Sonnenburg, mo Stevens. Oli go long prisen blong nating nomo, be naoia oli kamfri.

Klosap long en blong 1920, ol Baebol Studen oli gat plante samting blong glad from. Wok long ol hedkwota i gohed blong kam bigwan moa, mo bitim ol taem bifo, ol tru Kristin oli wok strong blong talemaot se Kingdom blong God nao bambae i finisim olgeta problem blong ol man. (Mat. 24:14) Nekis yia blong hem, 1921, bambae i wan yia we i gud moa blong advetaesem trutok blong Kingdom.