Nghena endzeni

Hundzela eka leswi nga endzeni

Joseph F. Rutherford ni vamakwerhu van’wana va ri karhi va endzela eYuropa

1920—Malembe Ya Dzana Lama Hundzeke

1920—Malembe Ya Dzana Lama Hundzeke

KU SUKELA eku sunguleni ka 1920, vanhu va Yehovha a va chivirikela ntirho wo chumayela. Hi 1920, va hlawule ndzimana ya lembe leyi nge “HOSI i matimba ya mina ni risimu ra mina.”—Ps. 118:14, King James Version.

Hakunene Yehovha u va tiyisile vachumayeri lava, lava chivirikaka. Hi lembe rero, nhlayo ya makhalipotiya kumbe maphayona yi tlakukile ku suka eka 225 ku ya eka 350. A ku ri ro sungula vahuweleri vo tlula 8 000 va vika ntirho wa vona wo chumayela entsindza wa Timbhoni. Yehovha u wu katekisile swinene ntirho wa vona.

VA GINGIRITEKA HI NDLELA LEYI HLAMARISAKA

Hi March 21, 1920, Joseph F. Rutherford, loyi hi nkarhi wolowo a ri murhangeri wa Swichudeni swa Bibele, u nyikele mbulavulo lowu a wu ri ni nhlokomhaka leyi nge “Vanhu Va Timiliyoni Lava Hanyaka Sweswi A Va Nge Fi.” Swichudeni swa Bibele swi rhambe vanhu hinkwavo hilaha swi nga kotaka hakona leswaku va va kona enhlengeletanweni leyi. Swi buke ndhawu leyikulu ya swa mitlangu eNew York City naswona swi fambise swirhambo swa kwalomu ka 320 000.

Phephahungu leri nga ni xinavetiso xa mbulavulo lowu nge “Vanhu Va Timiliyoni Lava Hanyaka Sweswi A Va Nge Fi”

Enhlengeletanweni yoleyo ku te vanhu vo tala swinene ku tlula lava a va languteriwile. Vanhu vo tlula 5 000 a va leme ndhawu hinkwayo ya swa mitlangu naswona va kwalomu ka 7 000 va boheke ku jikisiwa hikuva a ku nga ha ri na ndhawu. Nhlangano wa Watch Tower wu vula leswaku “a ku na nhlengeletano yin’wana yo hlawuleka ku fana na yona leyi Swichudeni swa Bibele swi tshameke swi yi khoma.”

Swichudeni swa Bibele swi sungule ku tiviwa ngopfu hi ku va swi byele van’wana hi nhlokomhaka leyi nge “vanhu va timiliyoni lava hanyaka sweswi a va nge fi.” Hi nkarhi wolowo, Swichudeni swa Bibele a swi nga swi tivi leswaku rungula ra Mfumo wa Xikwembu ri fanele ri chumayeriwa etindhawini to tala swinene. Hambiswiritano, a swi gingiriteka swinene. Ida Olmstead, loyi a sunguleke ku ya etinhlengeletanweni hi 1902, u te: “A hi swi tiva leswaku vanhu vo tala va ta kuma mikateko hikwalaho a hi tshikanga ku byela vanhu hinkwavo mahungu lamanene lava a hi hlangana na vona ensin’wini.”

HI SUNGULA KU PRINTA MIKANDZIYISO

Leswaku hi ya emahlweni hi kuma swakudya swa moya, vamakwerhu eBethele va sungule ku printa mikandziyiso yin’wana. Va xave muchini wo kandziyisa, kutani va wu veka eka muako lowu rhentiweke lowu a wu ri e35 Myrtle Avenue, eBrooklyn, le New York ekusuhi ni le Bethele.

Leo Pelle na Walter Kessler va sungule ku tirha eBethele hi January 1920. Walter u ri: “Loko ha ha ku fika, mulanguteri wa ndzawulo yo kandziyisa u hi langutile kutani a ku, ‘Ka ha sale awara na hafu leswaku ku yiwa eku wiseni. Hi nga sungula ku tirha.’ U kombele leswaku hi paka mabokisi ya tibuku.”

Loko Leo a hlamusela leswi nga endleka hi xamundzuku wa kona, u ri: “Ntirho wa hina a ku ri ku hlantswa makhumbi exithezini xa le hansi xa muako wolowo. A ndzi nga si tshama ndzi tirha ntirho lowu siyaka munhu a lo pyi, ku fana ni wolowo. Kambe a ku ri ntirho wa Hosi naswona a hi wu teka wu ri wa nkoka.”

Muchini lowu a wu tirhisiwa ku printa Xihondzo xo Rindza

Ku nga si hela mavhiki ma nga ri mangani, Xihondzo xo Rindza se a xi printiwa hi vamakwerhu lava a va tirha hi ku tirhandzela. Ku kandziyisiwe 60 wa magidi ya tikopi ta Xihondzo xo Rindza xa February 1, 1920, hi ku tirhisa muchini lowu a wu ri exithezini xa vumbirhi. Exithezini xa le hansi vamakwerhu va veke muchini wo printa lowu a va wu vitana Xikepe xa Nyimpi. Ku sukela hi April 14, 1920, se a ku kandziyisiwa ni magazini wa The Golden Age. Swi le rivaleni leswaku Yehovha u ma katekisile matshalatshala ya Swichudeni sweswo swa Bibele.

“A ku ri ntirho wa Hosi kutani sweswo swi endle leswaku wu humelela”

“A HI TSHAMENI HI KU RHULA”

Vanhu va Yehovha vo tshembeka a va tiphina hi ku tirha ni ku gandzela swin’we. Kambe Swichudeni swin’wana swa Bibele swi tshike nhlangano hi nkarhi wa maxangu ku sukela hi 1917 ku ya eka 1919. A swi ta pfuniwa njhani?

Xihondzo xo Rindza xa April 1, 1920, a xi ri ni nhlokomhaka leyi nge “A Hi Tshameni Hi Ku Rhula.” Xi nyikele xitsundzuxo lexi nge: “Ha tiyiseka . . . leswaku un’wana ni un’wana loyi a nga ni moya wa Hosi . . . u tiyimisele ku rivala swilo swa le ndzhaku, . . . a hi tshameni swin’we hi vun’we kutani hi ya emahlweni tanihi miri un’we.”

Vo tala va xi amukele hi mandla mambirhi xitsundzuxo lexi. Vatekani van’wana va te: “Hi kote ku twisisa leswaku a hi endle xihoxo hi ku khondla mavoko hi tshika ntirho [wo chumayela] eka malembe lama hundzeke. . . . Sweswi hi tiyimisele ku chumayela hi ku chivirika.” Vatirhi volavo lava se a va tiyimisele ku tlhela va sungula ku chumayela a va ri ni ntirho lowukulu lowu a va fanele va wu endla.

BUKU LEYI NGE THE FINISHED MYSTERY YI FAMBISERIWA VANHU

Hi June 21, 1920, Swichudeni swa Bibele swi sungule tsima ro fambisela vanhu buku leyi nge The Finished Mystery. * Swiphemu swo tala swa buku leyi a swi tumbetiwile loko buku leyi yi yirisiwa hi 1918.

Ku rhambiwe makhalipotiya ni vahuweleri hinkwavo leswaku va ta hoxa xandla eku fambiseni ka buku leyi. “Muhuweleri un’wana ni un’wana loyi a khuvuriweke loyi a tsakelaka ku hoxa xandla eka ntirho lowu, a endle tano hi ku tirhandzela. Hinkwerhu a hi endleni leswi: ‘Leswi ndzi swi endlaka sweswi’ hi fambisa buku leyi nge The Finished Mystery.” Edmund Hooper u vula leswaku a ku ri ro sungula vo tala va chumayela hi yindlu ni yindlu hi nkarhi wolowo. U tlhele a ku: “Hi sungule ku swi twisisa kahle leswi a swi ta katseka entirhweni wolowo, lowu a wu ta kula swinene hi ndlela leyi hi nga yi langutelangiki.”

NTIRHO WO CHUMAYELA EYUROPA WU TLHELA WU HLERIWA

Leswi a swi tika ku vulavurisana ni Swichudeni swa Bibele ematikweni man’wana hi nkarhi wa Nyimpi yo Sungula ya Misava, Makwerhu Rutherford a a lava ku khutaza vamakwerhu lava ni ku tlhela a hlela ntirho wo chumayela. Kutani hi August 12, 1920, yena ni vamakwerhu van’wana va mune va teke riendzo ro leha ro ya eBritain, ematikweni man’wana ya le Yuropa swin’we ni le Middle East.

Makwerhu Rutherford a ri eEgypt

Loko Rutherford a endzela eBritain, Swichudeni swa Bibele swi khome tinhlengeletano tinharhu ta xifundzha ni tinhlengeletano ta 12 ta vandlha. Ku ringanyetiwa leswaku vanhu lava yeke etinhlengeletanweni teto a va ri 50 000. Loko Xihondzo xo Rindza xi katsakanya riendzo rero xi te: “Vamakwerhu va tiyisiwile eripfumelweni. Rirhandzu ra vona ri ye ri kula swinene naswona a va tirha swin’we va tsakile.” Loko a ri eParis, Makwerhu Rutherford u tlhele a vulavula hi nhlokomhaka leyi nge, “Vanhu Va Timiliyoni Lava Hanyaka Sweswi A Va Nge Fi.” Loko mbulavulo wu sungula a ku pfumaleka ni vuphelo bya marha eholweni. Endzhaku ka mbulavulo, vanhu va kwalomu ka 300 va lave ku tiva swo tala hileswi mbulavulo wolowo a wu vulavula ha swona.

Bodo leyi nga ni xinavetiso xa mbulavulo lowu a wu ta nyikeriwa eRoyal Albert Hall le London

Eka mavhiki lama landzeleke, vamakwerhu van’wana va endzele madoroba ya Athens, Cairo na Jerusalem. Leswaku a fikelela vanhu vo tala lava tsakelaka ku tiva swo tala hi Bibele etindhawini leti, Makwerhu Rutherford u hlele leswaku ku va ni ndhawu leyi mikandziyiso a yi ta fikela eka yona edorobeni ra Ramallah, ekusuhi ni le Jerusalem. Endzhaku ka sweswo, u tlhelele eYuropa laha a fikeke a simeka rhavi kutani a hlela leswaku mikandziyiso ya hina yi kandziyisiwa kwalaho.

VUHOMBOLOKI BYI PALUXIWA

Hi September 1920, Swichudeni swa Bibele swi humese magazini wa vu-27 wa The Golden Age, magazini wolowo a wu paluxa ku xanisiwa ka Swichudeni swa Bibele hi 1918. Muchini lowu vuriwaka Xikepe xa Nyimpi lowu ku vulavuriweke ha wona eku sunguleni a wu tirha vusiku na nhlikanhi leswaku wu kandziyisa tikopi ta magazini lowu to tlula mune wa timiliyoni.

Xinepe xa Emma Martin loko a ri ejele

Vahlayi va magazini wolowo va hlaye hi ta nandzu lowu nga tolovelekangiki wa Emma Martin. Makwerhu wa xisati Martin a a ri khalipotiya eSan Bernardino, California. Hi March 17, 1918, yena ni vamakwerhu vanharhu ku nga E. Hamm, E. J. Sonnenburg na E. A. Stevens, va ye enhlengeletanweni ya vandlha ya Swichudeni swa Bibele leyi a yi ri ni vanhu vatsongo.

Enhlengeletanweni yoleyo a ku ri ni wanuna un’wana loyi a nga telanga ku ta dyondza Bibele. Endzhakunyana wanuna yoloye u te: “A ndzi ye enhlengeletanweni yoleyo . . . hileswi a ndzi rhume hi muavanyisi. A ndzi yela ku ya kuma vumbhoni byo karhi.” U byi kumile vumbhoni lebyi a byi lava hikuva u fike a kuma buku leyi nge The Finished Mystery. Endzhaku ka masiku ma nga ri mangani, Makwerhu wa xisati Martin ni vamakwerhu vanharhu va khomiwile. Va hehliwe hi ku tlula nawu hi ku fambisa tikopi ta buku leyi yirisiweke.

Emma ni vamakwerhu vanharhu lava a a ri na vona va voniwe nandzu kutani va gweviwa ku tshama ekhotsweni malembe manharhu. Va sungule ku tirhela xigwevo xa vona hi May 17, 1920, endzhaku ka loko swikombelo swa vona swo kombela ku herisa nandzu swi bakanyeriwe etlhelo. Kambe swilo a swi ta cinca ku nga ri khale.

Hi June 20, 1920, Makwerhu Rutherford u vulavule hi mitokoto ya vona eka nhlengeletano ya xifundzha leyi a yi khomeriwe eSan Francisco. Lava a va ri kona enhlengeletanweni yoleyo a va khomekanga kahle loko va twa hi ta ku xanisiwa ka vamakwerhu volavo, kutani va tsalele presidente wa le United States thelegiramu. Va ku: “Hi ni xirilo xa ndlela leyi Mfumo wu tirhiseke matimba ya wona hayona . . . emhakeni ya Manana Martin . . . Maphorisa ma n’wi salasala endzhaku hi xikongomelo xo lava swivangelo swo n’wi pfalela ejele.”

Hi siku leri landzelaka, Presidente Woodrow Wilson u tshunxe Makwerhu wa xisati Martin na Vamakwerhu vanharhu ku nga Hamm, Sonnenburg na Stevens. Swihehlo leswi a va hehliwa hi swona swi herisiwile.

Loko lembe ra 1920 ri ya eku heleni, Swichudeni swa Bibele a swi kume swilo swo tala swo tsakisa. Ntirho wu ye wu kula swinene entsindza wa Timbhoni ta Yehovha, Vakreste va ntiyiso va chumayele hi Mfumo wa Xikwembu ku tlula rini na rini tanihi lowu nga ta tlhantlha swiphiqo swa vanhu. (Mat. 24:14) Lembe leri a ri ta landzela ra 1921, a ri ta va lembe lerinene ngopfu ro chumayela ntiyiso mayelana ni Mfumo wa Xikwembu.

^ par. 18 The Finished Mystery a ku ri vholumo ya vunkombo ya buku leyi nge Studies in the Scriptures.