Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

TSHIENA-BUALU TSHIA KULONGA 43

Yehowa udi wenda ulombola bulongolodi buende

Yehowa udi wenda ulombola bulongolodi buende

“‘Ki nku tshiluilu tshia basalayi, anyi ku bukole, kadi nku nyuma wanyi,’ ke mudi Yehowa wa biluilu wamba.”​—ZEK. 4:6.

MUSAMBU WA 40 Mfumu wetu nnganyi?

KADIOSHA *

1. Muena Kristo yonso ukadi mubatijibue udi ne bua kutungunuka ne kuenza tshinyi?

UKADI mubatijibue anyi? Biobi nanku, udi muleje bantu patoke muudi muitabuje Yehowa ne musue kumuenzela mudimu pamue ne bulongolodi buende. * Mu bulelela, ditabuja diebe bua Yehowa didi ne bua kutungunuka ne kukola. Bidi bikengela kabidi utungunuka ne kukolesha dituishibua diebe dia ne: Yehowa udi ukuata mudimu ne bulongolodi buende lelu.

2-3. Mmu mushindu kayi udi Yehowa ulombola bulongolodi buende lelu? File bilejilu.

2 Lelu, Yehowa udi ulombola bulongolodi buende mu mushindu udi uleja bumuntu buende, uleja malu adiye mulongolole, ne uleja mikenji yende ya malu a bikadilu. Tumonayi ngikadilu ya Yehowa isatu idi imuenekela mu bulongolodi buende.

3 Wa kumpala, “Nzambi kena ne kansungansunga to.” (Bien. 10:34) Dinanga diakasaka Yehowa bua kufila Muanende “bua bantu bonso bu tshia kupikulangana natshi.” (1 Tim. 2:6; Yone 3:16) Yehowa udi wenza mudimu ne bantu bende bua kuyisha bantu bonso badi mua kuteleja lumu luimpe. Mu mushindu eu, udi wambuluisha muntu yonso udi musue kupeta masanka a ku tshia kupikulangana natshi bua aapete. Ngikadilu muibidi, Yehowa nNzambi wa bulongame ne wa ditalala. (1 Kol. 14:33, 40) Bua bualu ebu, tudi ne bua kutekemena bua batendeledi bende bamuenzele mudimu bikale tshisumbu tshidi tshienza malu mu bulongame ne mu ditalala. Ngikadilu muisatu, Yehowa ‘mMulongeshi Munene.’ (Yesh. 30:20, 21) Ke bualu kayi bulongolodi buende mbudifile mu dilongesha Dîyi diende difundisha ku bukole bua nyuma, mu tshisumbu ne mu buambi. Mmunyi muvua ngikadilu isatu ya Yehowa eyi mimueneke mu tshisumbu tshia bena Kristo ba kumpala? Mmunyi mudiyi imueneka bikondo bietu ebi? Mmunyi mudi nyuma muimpe mua kukuambuluisha paudi wenza mudimu tshiapamue ne bulongolodi bua Yehowa lelu?

NZAMBI KENA NE KANSUNGANSUNGA TO

4. Bilondeshile Bienzedi 1:8, Yezu uvua mutumine bayidi bende dîyi bua kuenza tshinyi? Ndiambuluisha kayi divuabu ne bua kupeta?

4 Mu tshikondo tshia bena Kristo ba kumpala. Mukenji uvua Yezu uyisha uvua upetesha bukua bantu buonso ditekemena. (Luka 4:43) Wakatumina bayidi bende dîyi bua batungunuke ne mudimu ukavuaye mutuadije, bua kufila bumanyishi “too ne ku miaba ya kule menemene ya pa buloba.” (Bala Bienzedi 1:8.) Mu bulelela, kabavua mua kuenza mudimu eu ne bukole buabu nkayabu to. Bavua ne bua kuikala dijinga ne nyuma muimpe, uvua “muambuluishi” uvua Yezu mubalaye.​—Yone 14:26; Zek. 4:6.

5-6. Mmu mishindu kayi ivua nyuma muimpe muambuluishe bayidi ba Yezu?

5 Bayidi ba Yezu bakapeta nyuma muimpe mu Pentekoste mu tshidimu tshia 33 P.Y. Nyuma muimpe wakabambuluisha, kutuadijabu diakamue kuyisha, mutantshi mukese bantu binunu ne binunu kuitababu lumu luimpe. (Bien. 2:41; 4:4) Pakajuka buluishi, bayidi abu kabakatshina to, kadi bakalomba Nzambi diambuluisha. Bakasambila bamba ne: “Wambuluishe bapika bebe bua batungunuke ne kuamba dîyi diebe ne dikima dionso.” Ke kuluabu kuwujibua tente ne nyuma ne kutungunukabu ne ‘kuamba dîyi dia Nzambi ne dikima.’​—Bien. 4:18-20, 29, 31.

6 Bayidi ba Yezu bakapeta kabidi ntatu mikuabu. Tshilejilu, mivungu ya Mifundu ivuabu nayi ivua mikese. Kabavua ne mikanda ivua yumvuija Bible mutudi nayi lelu to. Lutatu lukuabu ndua ne: bayidi bavua kabidi ne bua kuyisha bantu bavua bakula miakulu ya bungi mishilashilangane. Nansha muvuaku ntatu yonso eyi, bayidi ba tshisumi abu bakenza tshivua tshimueneka bu tshivua katshiyi mua kuenzeka. Mu bidimu bitue ku 30, bakavua bayishe lumu luimpe “munkatshi mua bifukibua bionso bidi muinshi mua diulu.”​—Kolos. 1:6, 23.

7. Katshia ku 1881, mmunyi muvua bantu ba Yehowa bamanye tshivuaye ubalomba? Ntshinyi tshiakenzabu?

7 Tshikondo tshietu etshi. Yehowa utshidi utungunuka ne kulombola bantu bende ne kubapesha bukole bua benze disua diende. Udi utamba kutulombuela kupitshila ku Dîyi diende difundisha ku bukole bua nyuma muimpe. Mbalejamu mudimu uvua Yezu muenze ne dîyi divuaye mutumine bayidi bende bua kutungunuka ne mudimu ukavuaye mutuadije. (Mat. 28:19, 20) Katshia anu ku ngondo wa 7/1881, Tshibumba tshia Nsentedi tshiakamba ne: “Katuvua babikidibue, anyi bedibue manyi bua kupeta lumu ne bubanji to, kadi mbua kuenza mudimu ne bitudi nabi ne kudifila tuetu bine bua kuyisha lumu luimpe.” Broshire wa Mbanganyi badibu bapeshe mudimu? (Mu Anglais) uvua mupatuke mu 1919 wakamba ne: “Mudimu udi umueneka kawuyi kutua tshiadi, kadi ngua Mukalenge, ne yeye neatupeshe bukole bua kuwenza.” Bushuwa, anu bu bena Kristo ba kumpala, bana betu aba bakaditua mu mudimu ne dikima dionso, batuishibue ne: nyuma muimpe uvua ne bua kubambuluisha bua kuyisha bantu ba mishindu yonso. Tudi petu ne dituishibua adi lelu.

Bulongolodi bua Yehowa mbuenze mudimu ne bintu bimpe bitambe bidiku bua kumuangalaja lumu luimpe (Tangila tshikoso 8-9)

8-9. Mmishindu kayi idi bulongolodi bua Yehowa buenza nayi mudimu bua kumuangalaja lumu luimpe?

8 Bulongolodi bua Yehowa mbuenze mudimu ne bintu bimpe bitambe bidiku bua kumuangalaja lumu luimpe. Mu bintu ebi mudi mikanda ya pa mabeji, “Foto Drame wa bufuki,” bisanji bia fono, mashinyi a bikolokolo, tudiomba, ne matuku mashale aa nkubuele kabidi dienza mudimu ne ordinatere ne Enternete. Bulongolodi bua Nzambi mbuditue kabidi mu mudimu munene wa dikudimuna mikanda utu kawuyi muanji kuenzeka kumpala! Bua tshinyi? Bua bantu ba mishindu yonso bumvue lumu luimpe mu muakulu wabu. Yehowa kena ne kansungansunga to; ukavua muambe ne: lumu luimpe luvua ne bua kuyishibua “kudi tshisamba tshionso, tshisa tshionso, muakulu wonso ne bantu bonso.” (Buak. 14:6, 7) Mmusue bua muntu yonso apete mushindu wa kumvua mukenji wa Bukalenge.

9 Kadi bua bantu bena mu mpangu idi mikole bua kubuela, pamuapa bua mudiku nsentedi anyi biibi bikange? Mu lungenyi lua kuyisha bantu ba bungi ba mushindu eu, bulongolodi bua Yehowa buakatuadija kulonda mishindu mishilashilangane ya kuyisha miaba itu bantu bapitshila. Tshilejilu, mu 2001, Kasumbu kaludiki kakanyisha bua batuadije kuyisha ne tumatempu tua mikanda ne bintu bikuabu bia kutekela mikanda mu ditunga dia France; pashishe kuitabaku kabidi bua bayishe nanku miaba mikuabu. Mudimu eu wakenda bimpe. Mu 2011, bakatuadija programme mupiamupia wa kuyisha mu États-Unis mu tshimue tshia ku bitupa binene bia mu New York mutu bantu babanda bapueka. Mu tshidimu tshia kumpala, bakafila mikanda 102 129 ne bibejibeji 68 911, bantu 4 701 kulombabu dilonga dia Bible! Bidi bimueneka bimpe ne: nyuma muimpe uvua wambuluisha mu mudimu au. Bua bualu ebu, Kasumbu kaludiki kakanyisha bua tuikale tuyisha ne tumatempu ne bintu bikuabu bia kutekela mikanda pa buloba bujima.

10. Ntshinyi tshitudi mua kuenza bua kuakaja mudimu wetu wa buambi?

10 Tshiudi mua kuenza. Yehowa utu utulongesha mu bisangilu mua kuyisha, nanku kushadi muvunge maboko to. Ikala ne tshibidilu tshia kuyisha ne kasumbu kenu ka buambi. Muomu amu badi mua kukuambuluisha bua kuakaja miaba iutshidi mua kuikala ne lutatu lua kuyisha ne tshilejilu tshimpe tshia bantu badimu tshidi mua kukukankamija. Ikala anu uyisha nansha wewe upeta ntatu. Anu mudi mvese utudi bangatshile tshiena-bualu etshi uleja, tudi tuenza disua dia Nzambi ku diambuluisha dia nyuma muimpe, ki nku bukole buetu to. (Zek. 4:6) Tuikale batuishibue ne: tshitudi tuenza mmudimu wa Nzambi.

YEHOWA NNZAMBI WA BULONGAME NE WA DITALALA

11. Umvuija muvua kasumbu kaludiki ka mu bidimu lukama bia kumpala kenze mudimu mu buobumue bua kulama bulongame mu bantu ba Nzambi.

11 Tshikondo tshia bena Kristo ba kumpala. Kasumbu kaludiki ka mu Yelushalema kavua kenza mudimu mu buobumue bua kulama bulongame ne ditalala munkatshi mua bantu ba Nzambi. (Bien. 2:42) Tshilejilu, pakajuka tshilumbu tshia ditengudibua bu mu 49 P.Y., kasumbu kaludiki kakatangila tshilumbu atshi ku bulombodi bua nyuma muimpe. Bu tshisumbu tshishale tshipanduluke bua tshilumbu etshi, mudimu wa buambi kawuvua mua kuenda bimpe to. Nansha muvua bapostolo ne bakulu bikale bena Yuda, kabavua balonda bilele bia bena Yuda anyi balonda tshivua bavua babilongeshangana bamba bamba kufua to. Kadi bakatangila mu Dîyi dia Nzambi ne kulondabu bulombodi bua nyuma muimpe bua kuangatabu dipangadika dimpe. (Bien. 15:1, 2, 5-20, 28) Tshiakenzeka ntshinyi? Yehowa wakabenesha dipangadika diabu, ditalala ne buobumue kushalabi mu tshisumbu, mudimu wa buambi pawu kuasawu nkela mutangile kumpala.​—Bien. 15:30, 31; 16:4, 5.

12. Ntshinyi tshidi tshileja ne: lelu mu bulongolodi bua Yehowa mudi bulongame ne ditalala?

12 Tshikondo tshietu etshi. Bulongolodi bua Yehowa mbuambuluishe bantu bende bua kulama bulongame ne ditalala munkatshi muabu. Mu 1895, mu Tshibumba tshia Nsentedi tshia Siona ne mumanyishi wa dikalaku dia Kristo tshia 15/11 muvua tshiena-bualu tshia ne: “Malu enzeke bimpe ne mu bulongame,” tshiangatshila mu 1 Kolinto 14:40. Tshiena-bualu atshi tshivua tshiamba ne: “Bapostolo bakafundila tshisumbu tshia bena Kristo ba kumpala malu a bungi bua bulongame . . . Bidi ne mushinga bua tuetu kutungunuka ne kutumikila ‘malu avuabu bafunde kale bua kutulongesha,’ kuatumikila ne muoyo mujima.’” (Lomo 15:4) Bushuwa, dijinga divua nadi bena Kristo ba kumpala bua kuenza malu mu bulongame ne kuikala mu ditalala didi kabidi dimueneka mu bulongolodi bua Yehowa lelu. Tuangate tshilejilu etshi: Wewe muye kulonda Dilonga dia Tshibumba tshia Nsentedi mu tshisumbu tshikuabu, nansha mene mu ditunga dikuabu, newudianjile kumanya mualombolabu dilonga adi ne tshiena-bualu tshialongabu. Neumvue diakamue anu bu udi mu tshisumbu tshienu! Anu nyuma wa Nzambi ke udi mua kuenza bua buobumue bua nunku buikalaku.​—Sef. 3:9, dim.

13. Yakobo 3:17 neatusake bua kudiela nkonko kayi?

13 Tshiudi mua kuenza. Yehowa mmusue bua bantu bende ‘balame buobumue bua nyuma mu tshisuikidi tshia buobumue tshia ditalala.’ (Ef. 4:1-3) Nunku diebeja ne: ‘Ntuku ngenza bua buobumue ne ditalala bikale mu tshisumbu anyi? Ntu ntumikila bantu badi balombola anyi? Bantu bakuabu badi mua kungeyemena, nangananga meme ne midimu mu tshisumbu anyi? Ntu ngenza malu pa dîba diawu anyi? Ntu ngambuluisha bakuabu anyi? Ntu mene ne muoyo wa kuenza mudimu anyi?’ (Bala Yakobo 3:17.) Wewe mumone ne: kudi muaba uudi mua kuakaja, lomba Yehowa nyuma wende. Wewe ne tshibidilu tshia kulekela nyuma eu ufumba bumuntu buebe ne wakaja bienzedi biebe, bena Kristo nebe nebatambe kukunanga ne kukuleja dianyisha.

YEHOWA UDI UTULONGESHA NE UTUPAYA

14. Bilondeshile Kolosayi 1:9, 10, umvuija muvua Yehowa mulongeshe bantu bende mu bidimu lukama bia kumpala.

14 Tshikondo tshia bena Kristo ba kumpala. Yehowa utu musue kulongesha bantu bende. (Mis. 32:8) Mmusue bua bamumanye, bamunange, bikale bana bende bananga ne bikale ne muoyo wa kashidi. Bionso ebi kabivua mua kuenzeka bu yeye kayi utulongesha to. (Yone 17:3) Yehowa wakalongesha bantu bende ku diambuluisha dia tshisumbu tshia bena Kristo ba kumpala. (Bala Kolosayi 1:9, 10.) Nyuma muimpe, anyi “muambuluishi” uvua Yezu mulaye, wakambuluisha kabidi bayidi bikole. (Yone 14:16) Nyuma muimpe wakambuluisha bayidi bua kumvua Dîyi dia Nzambi ne kubavuluija malu a bungi avua Yezu muenze ne muambe, avuabu mua kulua kubala pashishe mu Evanjeliyo. Dimanya edi diakakolesha ditabuja dia bena Kristo ba kumpala, kuvudija kabidi dinanga divuabu banange nadi Nzambi ne Muanende, ne divuabu nadi munkatshi muabu.

15. Leja mishindu iudi umona mudi Yehowa ukumbaja mulayi wende udi mu Yeshaya 2:2, 3.

15 Tshikondo tshietu etshi. Yehowa ukavua muambe ne: “ku ndekelu kua matuku,” bantu ba bisamba bionso bavua ne bua kupuila ku mukuna wende wa mu tshimfuanyi bua balongeshibue njila yende. (Bala Yeshaya 2:2, 3.) Tudi tumona mudi mêyi a buprofete au ende akumbana lelu. Ntendelelu mulelela mmubandishibue ku mutu kua bitendelelu bionso bia dishima. Yehowa udi kabidi upesha bantu bende biakudia bia mu nyuma bia bungi! (Yesh. 25:6) Ku diambuluisha dia “mupika wa lulamatu udi mudimuke,” kena utupesha anu biakudia bia bungi patupu to, udi utupesha kabidi nabi bia mishindu ne mishindu. Tshilejilu, tudi mua kubala biena-bualu bishilashilangane, kuteleja miyuki, kumona filme ya bimfuanyi binyunga, ne filme mikuabu ya tshianana. (Mat. 24:45) Tudi tumvua anu bu Elihu mulunda wa Yobo uvua muambilamu wamba ne: “Mmulongeshi kayi udi bu [Nzambi]?”​—Yobo 36:22.

Bueja bulelela mu muoyo webe, ubutumikile (Tangila tshikoso 16) *

16. Ntshinyi tshiudi mua kuenza bua kukola mu nyuma?

16 Tshiudi mua kuenza. Nyuma wa Nzambi neakuambuluishe bua kutumikila malu audi ubala ne ulonga mu Dîyi dia Nzambi. Sambila pebe bu mufundi wa misambu uvua muambe ne: “Yehowa wanyi, ndongesha malu a njila webe. Nengendele mu bulelela buebe. Vuija muoyo wanyi muoyo umue bua ntshine dîna diebe.” (Mis. 86:11) Nanku tungunuka ne kudia biakudia bia mu nyuma bidi Yehowa utupeshila mu Dîyi diende ne kudi bulongolodi buende. Mu bulelela, tshipatshila tshiebe ki ntshia kupeta anu dimanya patupu to. Udi musue kubueja bulelela mu muoyo webe ne kubutumikila. Nyuma wa Yehowa udi mua kukuambuluisha bua kuenza nanku. Udi kabidi mua kukankamija bena Kristo nebe. (Eb. 10:24, 25) Bua tshinyi? Bualu mbena mu dîku dienu dia mu nyuma. Sambila bua nyuma wa Nzambi akuambuluishe bua wikale ufila mandamuna mu bisangilu ne muoyo umue ne wikale udilongolola bimpe menemene paudi ne mudimu wa kuenzamu. Wewe wenza nunku udi uleja Yehowa ne Muanende ne: udi munange “mikoko” yabu ya mushinga mukole.​—Yone 21:15-17.

17. Leja mishindu iudi mua kuleja ne: udi utua bulongolodi bua Yehowa mpanda ne lulamatu luonso.

17 Mu katupa kîpi emu, bulongolodi bumuepele buashala pa buloba apa nebuikale anu budibu balombola kudi nyuma wa Nzambi. Nanku eleshangana nabu diboko ne tshisumi tshionso. Manyisha bantu bonso baudi upetangana nabu lumu luimpe bua uleje pebe muudi mubanange anu bu Nzambi kuyi ne kansungansunga. Enza bua buobumue buikale mu tshisumbu bua uleje muudi mumufuane ku dinanga bulongame ne ditalala. Ikala udia biakudia bia mu nyuma bidiye ufila ubidilamu bua kuleja muudi uteleja Mulongeshi webe munene. Dîba adi, patua bulongolodi bua Satana ku tshibungubungu, wewe kuakuikala ne buôwa to. Kadi newikale wewe ne dikima ne newikale munkatshi mua badi benza mudimu pamue ne bulongolodi bua Yehowa ne lulamatu luonso.

MUSAMBU 3 Bukole buetu, ditekemena dietu, tshieyemenu tshietu

^ tshik. 5 Udiku mutuishibue ne: Yehowa udi wenda ulombola bulongolodi buende lelu anyi? Mu tshiena-bualu etshi, netumone muvua Yehowa mulombole tshisumbu tshia bena Kristo ba kumpala ne mudiye utungunuka ne kulombola bantu bende lelu.

^ tshik. 1 DIUMVUIJA: Bulongolodi bua Yehowa budi ne bitupa bibidi, tshia mu diulu ne tshia pa buloba. Mu tshiena-bualu etshi, muaku “bulongolodi” udi uleja tshitupa tshia pa buloba.

^ tshik. 52 DIUMVUIJA DIA TSHIMFUANYI: Padi muanetu wa bakaji udi mpanda-njila umona filme ne umona bana betu bakuabu benza mudimu miaba idibu dijinga ne bamanyishi ba bungi, udi upeta pende dijinga dia kulonda tshilejilu tshiabu. Ndekelu wa bionso, udi ukumbaja tshipatshila tshiende atshi tshia kuya muaba udibu dijinga ne bamanyishi ba bungi bua kuenzapu pende mudimu.