1. Mis on parim otsus, mida keegi saab teha?

VANEMATE valikud võivad mõjutada laste elu pikka aega. Kui vanemad teevad halbu valikuid, võib see lastele probleeme tekitada. Ent kui nad teevad tarku valikuid, loob see lastele võimaluse elada rahuldust pakkuvat elu. Muidugi tuleb ka lastel endil teha häid otsuseid. Parim otsus, mida keegi saab teha, on hakata teenima meie taevast isa Jehoovat. (Laul 73:28.)

2. Milliseid häid valikuid tegid Jeesus ja tema vanemad?

² Jeesuse vanemate Joosepi ja Maarja sooviks oli, et nende lapsed teeniksid Jehoovat. Seda kinnitasid ka nende teod. (Luuka 2:40, 41, 52.) Jeesus ise tegi samuti häid otsuseid, mis aitasid tal täita oma rolli Jehoova eesmärgis. (Matt. 4:1–10.) Temast sirgus lahke, julge ja ustav jumalateenija. Sellise poja üle võiks iga jumalakartlik lapsevanem tunda uhkust ja rõõmu.

3. Mis küsimusi me selles artiklis käsitleme?

³ Selles artiklis käsitleme järgmisi küsimusi. Milliseid häid valikuid tegi Jehoova seoses Jeesusega? Mida saavad kristlikud lapsevanemad õppida Jeesuse maistelt vanematelt ja milles tasub kristlikel noortel Jeesust eeskujuks võtta?

4. Millised vanemad valis Jehoova Jeesusele?

⁴ Jehoova valis Jeesusele suurepärased vanemad. (Matt. 1:18–23; Luuka 1:26–38.) Maarja siirastest  mõtteavaldustest ilmneb tema armastus Jehoova ja pühakirja vastu. (Luuka 1:46–55.) Ja sellest, kuidas Joosep reageeris Jehoova juhatusele, on näha tema jumalakartust ja soovi talle meeldida. (Matt. 1:24.)

5., 6. Mida lasi Jehoova Jeesusel kogeda?

⁵ Jehoova ei valinud Jeesusele rikkaid vanemaid. Sellest ohvrist, mis Joosep ja Maarja pärast Jeesuse sündi tõid, võib järeldada, et nad olid vaesed. (Luuka 2:24.) Joosepil võis Naatsaretis oma kodu lähedal olla väike puidutöökoda, kus ta puusepatööd tegi. Nende elujärg võis olla üsna kesine, eriti kui pidada silmas seda, et nende peres oli lõpuks vähemalt seitse last. (Matt. 13:55, 56.)

⁶ Jehoova kaitses Jeesust teatud ohtude eest. Samas ei säästnud ta oma poega kõigist raskustest. (Matt. 2:13–15.) Näiteks oli Jeesusel lähedasi, kes ei uskunud temasse. Mõtle, kui pettunud võis Jeesus olla, kui mõned tema pereliikmed ei tunnistanud esialgu, et ta on messias. (Mark. 3:21; Joh. 7:5.) Arvatavasti pidi Jeesus üle elama ka oma kasuisa Joosepi kaotuse. See võis talle kui vanimale pojale tähendada seda, et ta pidi pereäri üle võtma. (Mark. 6:3.) Vanemaks saades pidi ta hoolitsema oma pere heaolu eest. Ilmselt pidi ta selleks kõvasti tööd tegema. Seega ta teadis, mida tähendab olla päeva lõpuks väga väsinud.

7. a) Millele tuleks mõelda abielupaaril, kel on lapsed? b) Kuidas sa saad oma last õpetada kooskõlas tekstiga Õpetussõnad 2:1–6?

⁷ Kui te olete abieluinimesed ja soovite saada last, oleks hea mõelda, kas te olete alandlikud ja tugeva usuga jumalateenijad, kelle kätte Jehoova usaldaks uue elu. (Laul 127:3, 4.) Kui sa juba oled lapsevanem, küsi endalt: „Kas ma õpetan oma lapsi olema töökad? (Kog. 3:12, 13.) Kas ma teen oma parima, et kaitsta oma lapsi Saatana maailmas varitsevate ohtude eest?” (Õpet. 22:3.) Muidugi ei saa sa oma last vati sees hoida. Ent sa saad  last reaalseks eluks ette valmistada, kui õpetad teda Jumala sõnast nõuandeid otsima. (Loe Õpetussõnad 2:1–6.) Näiteks kui teie lähedane lõpetab Jehoova teenimise, aita oma lapsel Jumala sõna alusel mõista, miks on tähtis jääda Jehoovale ustavaks. (Laul 31:23.) Või kui mõni pereliige sureb, siis näita lapsele, kuidas Piiblist lohutust ja meelerahu leida. (2. Kor. 1:3, 4; 2. Tim. 3:16.)

8. Mida Joosep ja Maarja tegid? (Vt 5. Moos. 6:6, 7.)

⁸ Jeesuse vanemad järgisid oma poega kasvatades Jehoova juhendeid. (Loe 5. Moosese 6:6, 7.) Tänu sellele oli Jeesusel suureks sirgudes Jehoova soosing. Joosep ja Maarja armastasid Jehoovat väga ja nad õpetasid ka oma lapsi Jehoovat armastama.

9. Millised harjumused olid Joosepil ja Maarjal?

⁹ Joosepi ja Maarja perel olid head vaimsed harjumused. Võib arvata, et nad käisid iga nädal Naatsareti sünagoogis ja iga aasta Jeruusalemmas paasapüha pidamas. (Luuka 2:41; 4:16.) Võib-olla rääkisid nad Jeruusalemma rändamise ajal Jeesusele ja tema vendadele-õdedele Jehoova rahva ajaloost. Samuti võisid nad külastada pühakirjas mainitud paiku. Kui nende pere kasvas, ei pruukinud Joosepil ja Maarjal olla lihtne neid käike teha ja lapsi õpetada. Kuid see tasus end ära. Kuna nende peres oli jumalateenimine esikohal, olid neil Jehoovaga lähedased suhted.

10. Mida võivad lapsevanemad Joosepilt ja Maarjalt õppida?

¹⁰ Mida on jumalakartlikel vanematel Joosepilt ja Maarjalt õppida? Kõige tähtsam on näidata lastele nii oma sõnade kui ka tegudega, kui väga sa Jehoovat armastad. Parim kingitus, mida saad neile teha, on õpetada ka neid Jehoovat armastama. Samuti on väga tähtis neile õpetada, kui oluline on korrapäraselt Piiblit uurida, palvetada,  koosolekutel käia ja kuulutada. (1. Tim. 6:6.) Muidugi tuleb sul hoolitseda ka laste materiaalsete vajaduste eest. (1. Tim. 5:8.) Kuid kõige olulisem on see, et neil oleksid lähedased suhted Jehoovaga. See aitab neil elada üle praeguse maailma lõpu ja jõuda Jumala uude maailma. * (Hes. 7:19; 1. Tim. 4:8.)

11. a) Kuidas aitavad nõuanded tekstis 1. Timoteosele 6:17–19 teha vanematel laste kasvatamisel häid valikuid? b) Milliseid eesmärke võiks teie pere endale seada ja milliseid õnnistusi see võib tuua? (Vaata kasti „ Mõningaid eesmärke, mida perega seada”.)

¹¹ On rõõmustav näha, et paljud kristlikud lapsevanemad on teinud häid valikuid, et nende lastel oleks Jehoovaga lähedased suhted. Sellised pered teenivad Jehoovat üheskoos. Nad käivad koguduse koosolekutel ja kokkutulekutel ning teevad kuulutustööd. Mõnedel peredel on isegi võimalik kuulutada harva läbitöötatud territooriumitel. Mõned külastavad Peetelit või löövad kaasa ehitusprojektidel. See kõik võib nõuda neilt rahalisi väljaminekuid ja pingutusi. Ent Jehoova tasub neile selle eest heldelt. (Loe 1. Timoteosele 6:17–19.) Sellistes peredes üles kasvanud lastel on sageli head vaimsed harjumused ja nad on oma vanematele selle eest väga tänulikud. * (Õpet. 10:22.)

12. Mida pidi Jeesus suureks sirgudes tegema?

¹² Jeesuse taevane isa teeb alati häid valikuid ja ka Jeesuse maised vanemad tegid häid otsuseid. Ent kui Jeesus sirgus, pidi ta ise hakkama otsuseid langetama. (Gal. 6:5.) Nagu meil kõigil, oli ka temal tahtevabadus. Ta oleks võinud oma huvid kõigest muust ettepoole seada. Selle asemel hoidis ta aga häid suhteid Jehoovaga. (Joh. 8:29.) Mida on tänapäeva noortel Jeesuselt õppida?

13. Milline laps Jeesus oma vanematele oli?

¹³ Lapsena oli Jeesus oma vanematele sõnakuulelik. Ta ei vaielnud kunagi neile vastu ega arvanud, et teab rohkem kui nemad. (Luuka 2:51.) Kahtlemata suhtus Jeesus pere vanima pojana oma kohustustesse tõsiselt. Ilmselt õppis ta hoolega oma  kasuisalt puusepaametit, et perele abiks olla.

14. Kust me teame, et Jeesus oli hoolas pühakirjauurija?

¹⁴ Joosep ja Maarja arvatavasti rääkisid Jeesusele tema imepärasest sünniloost ja sellest, mida Jumala sõnumitoojad olid tema kohta öelnud. (Luuka 2:8–19, 25–38.) Ent Jeesus ei piirdunud nende teadmistega, vaid uuris ka ise hoolega pühakirja. Kust me seda teame? Kui ta 12-aastase poisina Jeruusalemmas oli, imestasid õpetajad tema arusaamisvõime ja vastuste üle. (Luuka 2:46, 47.) Juba nii noorena oli Jeesus veendunud, et Jehoova on tema taevane isa. (Luuka 2:42, 43, 49.)

15. Millest ilmnes Jeesuse otsustavus täita Jehoova tahet?

¹⁵ Kui Jeesus sai teada, mis on tema roll Jehoova eesmärgis, oli ta meeleldi valmis seda täitma. (Joh. 6:38) Jeesus teadis, et paljud hakkavad teda vihkama ja see võis anda talle tõsist mõtteainet. Siiski otsustas ta alluda Jehoovale. Pärast seda, kui Jeesus aastal 29 ristiti, keskendus ta täielikult Jehoova tahte täitmisele. (Heebr. 10:5–7.) Isegi piinapostil olles ei löönud tema otsusekindlus kõikuma. (Joh. 19:30.)

16. Mida saavad lapsed Jeesuselt õppida?

¹⁶ Kuuletu oma vanematele. Joosep ja Maarja polnud täiuslikud ja seda ei ole ka sinu vanemad. Samas on Jehoova andnud neile ülesande sind kaitsta, õpetada ja juhatada. Kui sa neile kuuletud ja neist lugu pead, läheb sul hästi. (Efesl. 6:1–4.)

17. Mis otsus tuleb noortel teha? (Vt Joosua 24:15.)

¹⁷ Tee otsus, keda sa tahad teenida. Sul tuleb endale selgeks teha, kes on Jehoova, mis on tema eesmärk ja kuidas see on seotud sinu eluga. (Rooml. 12:2.) Siis saad teha kõige tähtsama otsuse oma elus, otsuse teenida Jehoovat. (Loe Joosua 24:15; Kog. 12:1.) Kui loed ja uurid korrapäraselt Piiblit, siis sinu armastus Jehoova  vastu kasvab ja sinu usk saab tugevamaks.

18. Millise otsuse peaksid noored veel tegema ja mis on tulemus?

¹⁸ Sea Jehoova tahe oma elus esikohale. Saatana maailma sõnum on see, et kui sa kasutad oma ande ja võimeid iseenda huvides, siis oled õnnelik. Tegelikult võib öelda, et materiaalsetele väärtustele keskendumine põhjustab palju valu. (1. Tim. 6:9, 10.) Kui sa aga kuulad Jehoovat ja sead tema tahte elus esikohale, siis tegutsed sa targalt ja su teekond õnnestub. (Joosua 1:8.)

19. Mida peavad vanemad meeles pidama?

¹⁹ Lapsevanemad, tehke oma parim, et aidata oma lastel hakata teenima Jehoovat. Kui te toetute temale, aitab ta teil teha tarku valikuid. (Õpet. 3:5, 6.) Pidage meeles, et teie teod avaldavad lastele suuremat mõju kui teie sõnad. Seega tehke otsuseid, mis aitavad teie lastel Jehoovaga lähedasemaks saada.

20. Milliseid õnnistusi kogevad noored, kes teevad otsuse teenida Jehoovat?

²⁰ Noored, teie vanemad saavad aidata teil teha tarku valikuid. Jehoova soosingu saavutamine sõltub aga teist endist. Seepärast võtke eeskujuks Jeesus ja tehke otsus teenida oma taevast isa. (1. Tim. 4:16.) Kui te seda teete, ootab teid mõttekas ja põnev elu juba praegu ja parim võimalik elu tulevikus.