1. Miks võib öelda, et inimeste õpetamine on elupäästev töö?

KUI me inimesi õpetame, et nad saaksid Jeesuse jüngriteks, teeme elupäästvat tööd. Jeesus andis käsu: „Minge ja õpetage inimesi ... et nad saaksid mu jüngriteks. Ristige neid.” (Matt. 28:19, 20.) Miks on ristimine tähtis? Ilma selleta pole võimalik saada päästet. Neil, kes soovivad lasta end ristida, peab olema usk, et pääste on võimalik vaid tänu sellele, et Jeesus suri meie eest ja äratati üles. Peetrus ütles oma usukaaslastele: „Ristimine ... päästab nüüd teidki Jeesus Kristuse ülestõusmise kaudu.” (1. Peetr. 3:21.) Kui inimene ristitakse, on tal lootus elada igavesti.

2. Millised õpetajad me peaksime olema? (Vt 2. Tim. 4:1, 2.)

² Et me võiksime aidata kellelgi saada Kristuse jüngriks, tuleb meil arendada oma õpetamisoskust. (Loe 2. Timoteosele 4:1, 2.) Miks see on nii tähtis? Sest Jeesus ise käskis inimesi õpetada. Paulus ütles, et meil tuleb selles töös olla püsiv, sest nõnda päästame me nii enda kui ka need, kes meid kuulda võtavad. Seepärast ta ütles: „Jälgi ennast ja seda, kuidas sa õpetad.” (1. Tim. 4:16.) Kuna meie õpetustöö aitab saada inimestel Kristuse jüngriteks, siis tahame teha seda võimalikult hästi.

3. Mida me selles artiklis arutame?

³ Üle maailma toimub regulaarselt miljoneid piibliuurimisi. Kuid nagu eelmine artikkel märkis, on meie soov, et veel rohkem inimesi jõuaks ristimiseni. Selles  artiklis arutame viit asja, mida iga õpetaja peaks tegema, et aidata piibliõpilasel jõuda ristimiseni.

4. Miks on piibliuurimise juhatajal vaja enesevalitsust? (Vaata ka allmärkust.)

⁴ Me armastame Piibli tõdesid, mida me õpetame. Seepärast võib meil olla kiusatus rääkida korraga liiga palju. Ent ükskõik, kas tegemist on Vahitorni-uurimise, koguduse piibliuurimise või koduse piibliuurimisega, ei tohiks juhataja liiga palju rääkida. Et lasta Piiblil õpetada, on õpetajal vaja enesevalitsust. Ta ei peaks püüdma rääkida mingi piiblisalmi või teema kohta kõike, mida ta sellest teab. * (Joh. 16:12.) Võrdle oma praegusi teadmisi Piibli kohta selle ajaga, kui sa läksid ristimisele. Ilmselt mõistsid sa algul vaid Piibli põhiõpetusi. (Heebr. 6:1.) Praeguste teadmisteni jõudmine on võtnud sul aastaid. Seepärast ära püüa rääkida õpilasele korraga kõike, mida sa tead.

5. a) Mida peaks piibliõpilane mõistma? (Vt 1. Tess. 2:13.) b) Kuidas me saame ergutada õpilast õpitu üle arutlema?

⁵ Me tahame, et piibliõpilane mõistaks, et see, mida ta õpib, põhineb Jumala sõnal. (Loe 1. Tessalooniklastele 2:13.) Kuidas seda saavutada? Erguta õpilast õpitu üle arutlema. Selle asemel et alati ise piiblitekste selgitada, palu seda vahel teha temal endal. Aita piibliõpilasel näha, kuidas Piibli mõtted teda puudutavad. Esita suunavaid ja seisukohta selgitavaid küsimusi, et saada teada, mida ta mõtleb ja tunneb. (Luuka 10:25–28.) Näiteks võiksid temalt küsida: „Millist Jehoova omadust tõstab see salm esile? Kuidas selle Piibli tõe teadmine sulle kasuks tuleb? Mis tundeid see salm sinus tekitab?” (Õpet. 20:5.) Kõige olulisem pole mitte see, kui palju õpilane teab, vaid kuivõrd ta hindab neid teadmisi ja rakendab neid ellu.

6. Miks oleks hea võtta piibliuurimisele kaasa mõni kogenud õpetaja?

⁶ Kas sa kutsud mõnikord oma piibliuurimisele kaasa teisi kuulutajaid, kes on kogenud õpetajad? Võid küsida neilt tähelepanekuid oma õpetamisviisi  kohta ja selle kohta, kui hästi sa lased Piiblil õpetada. Õpetamisoskuse arendamine nõuab alandlikkust. (Vrd Ap. t. 18:24–26.) Pärast uurimist küsi kuulutajalt, kas tema arvates piibliõpilane mõistab õpitut. Kui oled mõned nädalad ära, siis palu selsamal kuulutajal juhatada piibliuurimist sinu asemel. See hoiab uurimise regulaarsena ja rõhutab õpilasele, kui tähtis see on. Ära kunagi arva, et see on vaid sinu uurimine ja et mitte keegi teine ei saa seda juhatada. Sa ju soovid oma õpilasele parimat, et tema areng oleks pidev.

7. Mis aitab piibliõpilasel õpitust vaimustuda?

⁷ Õpilane peab nägema sinu entusiasmi ja veendumust Piibli tõdede suhtes. See võib aidata tal õpitavast vaimustuda. (1. Tess. 1:5.) Võib-olla saad rääkida, kuidas Piibli põhimõtete järgi elamine on sind ennast aidanud. Nii võib õpilane mõista, et Piiblis on häid nõuandeid, mis on kasulikud ka talle.

8. Kuidas sa saad piibliuurimist sisukamaks muuta ja miks tasub seda teha?

⁸ Räägi piibliõpilasele tõsielulugusid meie usukaaslastest, kel on olnud sarnaseid probleeme nagu temal. Võid võtta uurimisele kaasa kellegi kogudusest, kes oleks talle heaks eeskujuks. Julgustavaid lugusid leiab meie veebisaidilt jw.org sarjast „Piibel muudab inimeste elu” *. Sellised artiklid ja videod aitavad piibliõpilasel näha, kui tark on rakendada ellu Piibli põhimõtteid.

9. Kuidas innustada piibliõpilast rääkima õpitust oma pereliikmetele ja sõpradele?

⁹ Kui sinu piibliõpilane on abielus või tal on elukaaslane, siis kas tema uurib samuti Piiblit? Kui mitte, siis kutsu ka teda teiega ühinema. Innusta õpilast rääkima õpitust oma pereliikmetele ja sõpradele. (Joh. 1:40–45.) Võiksid temalt näiteks küsida: „Kuidas sa selgitaksid seda Piibli mõtet oma lähedastele? Mis piiblisalmi sa selle toetuseks kasutaksid?” Nii annad talle väljaõpet, et temast endastki saaks õpetaja.  Kui ta vastab nõuetele, võib temast saada ristimata kuulutaja. Küsi temalt, kas ta teab kedagi, kes tahaks Piiblit uurida. Kui ta teab, siis saaks ta ehk korraldada sulle temaga kokkusaamise. Sa võiksid näidata sellele inimesele videot „Kuidas piiblikursus toimub?” * ja pakkuda võimalust Piiblit uurida.

10. Kuidas saab õpetaja järgida Pauluse eeskuju? (Vt 1. Tess. 2:7, 8.)

¹⁰ Õpetaja peaks oma piibliõpilasest siiralt hoolima ja suhtuma temasse kui tulevasse usukaaslasesse. (Loe 1. Tessalooniklastele 2:7, 8.) Ilmselt pole õpilasel kerge oma ilmalikest sõpradest loobuda ja teha Jehoova teenimiseks vajalikke muudatusi. Aita tal leida kogudusest häid sõpru. Ole talle ise sõbraks ja veeda koos temaga aega ka siis, kui te Piiblit ei uuri. Helista talle, saada sõnumeid või astu tema juurest vahel läbi, nii et ta näeks, et sa tõesti hoolid temast.

11. Miks on vaja, et piibliõpilane leiaks kogudusest häid sõpru?

¹¹ Üks Aafrika vanasõna ütleb, et lapse kasvatamiseks on vaja tervet küla. Meie võime öelda, et läheb tarvis tervet kogudust, et inimesest saaks Kristuse jünger. Seepärast tutvustab tubli piibliõpetaja oma õpilasele teisi vendi-õdesid oma kogudusest, kes võivad aidata tal Jehoovaga lähedasemaks saada. Nii saab õpilane seltsida Jehoova teenijatega, kes pakuvad talle emotsionaalset ja vaimset tuge. Me soovime, et õpilane tunneks, et ta on osa meie kogudusest ja usuperest. Kui ta õpib tundma meie kristlikku vennaskonda, on tal lihtsam lõpetada tihe läbikäimine inimestega, kes ei armasta Jehoovat. (Õpet. 13:20.) Ja kui tema endised sõbrad ei soovi temaga enam mingit tegemist teha, siis ta teab, et kogudusest võib ta leida tõelisi sõpru. (Mark. 10:29, 30; 1. Peetr. 4:4.)

12. Miks me peaksime rääkima õpilasega pühendumisest ja ristimisest?

¹² Räägi õpilasega avameelselt, kui tähtis on pühendumine ja ristimine.  On ju meie eesmärk, et piibliõpilasest saaks Kristuse ristitud jünger. Kui regulaarne uurimine on toimunud juba mitu kuud ja õpilane on hakanud koosolekutel käima, peaks ta mõistma, et piibliuurimise eesmärk on, et temast saaks Jehoova tunnistaja.

13. Milliseid samme peab õpilane astuma, et jõuda ristimiseni?

¹³ Et piibliõpilane jõuaks ristimiseni, tuleb tal astuda mitmeid samme. Kõigepealt tuleb tal Jehoovat tundma õppida, teda armastama hakata ja temasse uskuda. (Joh. 3:16; 17:3.) Ta loob Jehoovaga lähedased suhted ja hakkab kogudusega läbi käima. (Heebr. 10:24, 25; Jaak. 4:8.) Ta hülgab halvad harjumused ja kahetseb oma patte. (Ap. t. 3:19.) Lisaks tekib tal soov rääkida oma uskumustest ka teistele. (2. Kor. 4:13.) Lõpuks pühendub ta Jehoovale ja laseb end ristida. (1. Peetr. 3:21; 4:2.) Milline rõõmus päev see on! Kui õpilane sammub oma eesmärgi poole, siis kiida ja julgusta teda, et ta seda teekonda jätkaks.

14. Kuidas saab õpetaja analüüsida õpilase edenemist?

¹⁴ Et aidata õpilasel liikuda pühendumise ja ristimiseni on meil vaja kannatlikkust. Kuid mingil hetkel tuleb meil ikkagi kindlaks teha, kas ta soovib saada Jehoova tunnistajaks. Kas õpilane püüab järgida Jeesuse käske või soovib ta lihtsalt Piiblist teadmisi saada?

15. Mis näitab seda, kas õpilane edeneb või mitte?

¹⁵ Õpilase arengut tuleks kogu aeg jälgida. Näiteks, kas ta väljendab oma tundeid Jehoova vastu? Kas ta palvetab Jehoova poole? (Laul 116:1, 2.) Kas talle meeldib Piiblit lugeda? (Laul 119:97.) Kas ta käib korrapäraselt koguduse koosolekutel? (Laul 22:22.) Kas ta on teinud oma elus vajalikud muudatused? (Laul 119:112.) Kas ta räägib oma usust perele ja sõpradele? (Laul 9:1.) Ja mis kõige tähtsam, kas ta tahab saada Jehoova tunnistajaks? (Laul 40:8.) Kui õpilane ei edene üheski mainitud valdkonnas, püüa taktitundeliselt  välja uurida põhjus. Räägi temaga lahkelt, kuid otsekoheselt. *

16. Mille järgi otsustada, kas uurimine tuleks lõpetada?

¹⁶ Kaalu aeg-ajalt läbi, kas on mõttekas õpilasega piibliuurimist jätkata. Küsi endalt: „Kas õpilane valmistub uurimisteks? Kas ta käib koosolekutel? Kas ta on jätnud maha halvad harjumused? Kas ta on lahkunud valereligioonist?” Kui vastused neile küsimustele on eitavad, siis oleks uurimise jätkamine sama mõttetu, kui püüda ujumist õpetada kellelegi, kes ei taha märjaks saada. Kui õpilane ei pea õpitavat väärtuslikuks ega soovi enda juures muudatusi teha, siis milleks uurimist jätkata?

17. Mida peaksid kõik piibliõpetajad tegema? (Vt 1. Tim. 4:16.)

¹⁷ Me suhtume inimeste õpetamisse tõsiselt. Me tahame aidata oma õpilastel jõuda ristimiseni. Seepärast me laseme Piiblil oma töö teha ning õpetame entusiasmi ja veendumusega. Me julgustame õpilast kogudusest endale sõpru leidma ning rõhutame, kui tähtis on pühendumine ja ristimine. Ja aeg-ajalt me analüüsime, kuidas õpilane on edenenud. (Vaata kasti „ Piibliõpetajal on vaja ...”.) Selles elupäästvas töös osalemine toob meile palju rõõmu. Tehkem siis oma parim, et meie piibliõpilased võiksid edeneda ristimiseni.