Inda koshikalimo

Inda koshikalimo

OSHITOPOLWA SHOKUKONAKONWA 46

Ino tila, Jehova ote ku kwatha

Ino tila, Jehova ote ku kwatha

“Itandi ku etha nando; itandi ku thigi po.” — HEB. 13:5.

EIMBILO 55 Inamu ya tila!

ELALAKANO LYOSHITOPOLWA *

1. Oshike tashi vulu oku tu hekeleka, uuna tu uvite tu li otse atuke, nenge twa gwililwa po komaupyakadhi getu? (Episalomi 118:5-7)

MBELA oho kala wu uvite wu li ongoye awike, nokapu na ngoka ta vulu oku ku kwathela nomaupyakadhi ngoka wa taalela? Aantu oyendji osho ya li yu uvite ngawo, mwa kwatelwa wo naapiya yaJehova aadhiginini. (1 Aak. 19:14) Ngele shoka oshe ku ningilwa, dhimbulukwa euvaneko lyaJehova ndyoka tali ti: “Itandi ku etha nando; itandi ku thigi po.” Onkee ano, otatu vulu okupopya neinekelo tatu ti: “Omuwa oye omukwathi gwandje, itandi tila sha.” (Heb. 13:5, 6) Omuyapostoli Paulus okwa li a nyolele oohapu ndhoka ooitaali ooyakwawo yomuJudea, lwomomumvo 61 E.N. Oohapu dhe otadhi tu dhimbulukitha shoka sha nyolwa mEpisalomi 118:5-7. — Lesha.

2. Oshike tatu ka kundathana moshitopolwa shika, nomolwashike?

2 Ngaashi omupisalomi, Paulus okwa li e shi kutya Jehova oku li Omukwathi gwe, molwaashoka okwa kala noku mu kwathela lwiikando. Pashiholelwa, sho Paulus a nyolele Aahebeli ontumwafo ye, okwa li a yi molweendosikepa lwa nika oshiponga. (Iil. 27:4, 15, 20) Manga inaa ya molweendo ndoka naasho a li mulyo, Jehova okwa li e mu kwathele momikalo dha yoolokathana. Otatu ka kundathana ndatu dhomudho. Jehova okwa li a longitha Jesus, aayengeli, aantu mboka ye na oonkondopangelo nosho wo ooitaali ooyakwawo, ye mu kwathele. Okukonakona iiningwanima mbyoka ya ningwa monkalamwenyo yaPaulus otaku ke tu kwathela tu koleke einekelo lyetu meuvaneko lyaKalunga kutya ota ka yamukula omagalikano getu.

EKWATHO OKUZA KUJESUS NAAYENGELI

3. Paulus otashi vulika a li ti ipula nashike, nomolwashike?

3 Paulus okwa li a pumbwa ekwatho. Lwomomumvo 56 E.N., ongundu yaantu oya li ye mu kookololele pondje yotempeli muJerusalem, noya li ya kambadhala oku mu dhipaga. Esiku lya landula ko, sho Paulus e etwa komeho yoshigongi shaatokoli, okwaale a monithwe oshiponga kaatondi ye. (Iil. 21:30-32; 22:30; 23:6-10) Pompito ndjoka, otashi vulika Paulus a li ti ipula ta ti: ‘Sigo uunake ndi na okwiidhidhimikila onkalo ndjika?’

4. Jehovah okwa li a longitha ngiini Jesus a kwathele Paulus?

4 Ekwatho lini Paulus a li a mono? Uusiku mboka Paulus a mangwa po, “Omuwa,” Jesus, okwa holoka puye e te mu lombwele ta ti: “Ikolelela! Ngaashi wa hokolola ndje muJerusalem, ou na oku shi ninga wo muRoma.” (Iil. 23:11) Etsomukumo ndyoka kalya li tuu pethimbo! Jesus okwa li a pandula Paulus omolwuunzapo mboka a gandja muJerusalem. Oku uvanekele wo Paulus kutya ota ka thika muRoma, moka namo ta ka gandja mo uunzapo. Konima yeshilipaleko ndyoka, Paulus oku na okukala a li u uvite a gamenwa, ngaashi owala okanona haka kala ku uvite uuna ka papatelwa kuhe.

Sho Paulus a li moshikungulu oshidhigu mefuta, omuyengeli okwa li e mu shilipaleke kutya ayehe mboka ya li mosikepa otaya ka hupa (Tala okatendo 5)

5. Jehova okwa li a kwathele ngiini Paulus okupitila momuyengeli? (Tala ethano lyokombanda.)

5 Paulus okwa li a taalele omashongo galwe geni? Sho pwa piti oomvula mbali, konima yiiningwanima mbyoka ya ningwa muJerusalem, Paulus okwa londo osikepa yu uka kuItalia ndjoka ye ki iyadha moshikungulu oshinene, naantu yalwe mboka ya li mosikepa ndjoka oya li taya dhiladhila kutya otaya ka sa. Ihe Paulus ka li a tila. Omolwashike mbela? Okwa lombwele mboka a li nayo mosikepa a ti: “Uusiku mbuka omuyengeli gwaKalunga kandje, Kalunga ngoka handi mu longele, okwa li i iholele ndje nokwa lombwele ndje a ti: ‘Paulus, ino tila! Ongoye ou na oku ka thikama koshipala shomupangeli Omuroma. Nokuli omolwoye Kalunga ota ka hupitha ayehe mboka ye li pamwe nangoye mosikepa.’” Jehova okwa longitha omuyengeli, a pe Paulus eshilipaleko ndyoka e mu pele nale okupitila muJesus. Paulus okwa li a thiki muRoma ngaashi Jehova u uvaneka. — Iil. 27:20-25; 28:16.

6. Euvaneko lini lyaJesus tali vulu oku tu koleka, nomolwashike?

6 Ekwatho lini hatu mono? Jesus ote ke tu ambidhidha, ngaashi owala a li a ningile Paulus. Pashiholelwa, oku uvanekela aalanduli ye, a ti: “Ngame otandi kala pamwe nane omasiku agehe sigo ehulilo lyuuyuni.” (Mat. 28:20) Oohapu ndhoka dhaJesus otadhi vulu oku tu koleka. Omolwashike tatu tile ngawo? Omolwaashoka omathimbo gamwe ohatu iyadha momaudhigu. Pashiholelwa, uuna twa silwa omuholike, ihatu kala owala tu uvite nayi uule womasiku, ihe otashi vulika shi tu pule oomvula odhindji tu hupule. Yamwe oye na okuungaunga nomaupyakadhi ngoka hage endele pamwe nuukulupe, omanga yalwe ya gwililwa po noya polimana. Nonando ongawo, ohatu idhidhimike, molwaashoka otu shi kutya Jesus oku li pamwe natse omasiku agehe,” mwa kwatelwa nomasiku ngoka hatu taalele omashongo. — Mat. 11:28-30.

Aayengeli ohaye tu kwathele noku tu wilika uuna tu li muukalele (Tala okatendo 7)

7. Shi ikolelela kEhololo 14:6, Jehova ohe tu kwathele ngiini kunena?

7 Oohapu dhaKalunga otadhi tu shilipaleke kutya Jehova oha longitha aayengeli e tu kwathele. (Heb. 1:7, 14) Pashiholelwa, aayengeli ohaye tu ambidhidha noku tu wilika, sho tatu uvithile aantu ‘yomihoko adhihe, omaludhi agehe, nomalaka agehe’ “onkundana ombwanawa yUukwaniilwa”. — Mat. 24:13, 14; lesha Ehololo 14:6.

EKWATHO OKUZA KWAAMBOKA YE NA OONKONDOPANGELO

8. Jehova okwa li a longitha ngiini omuwiliki gwetangakwiita a kwathele Paulus?

8 Ekwatho lini Paulus a li a mono? Momumvo 56 E.N., Jesus okwa li a shilipaleke Paulus kutya ota ka thika kuRoma. Ihe Aajuda yamwe yomuJerusalem oya li ye na ompangela yokuponokela Paulus noku mu dhipaga. Ihe sho omuwiliki gwetangakwiita, Klaudius Lisias, e shi uvu, okwa ningi po sha a kwathele Paulus. Mbalambala, okwa tumine Paulus ngoka a li a gamenwa kaakwiita oyendji kuKesarea, oshilando shoka sha li ookilometa 105 lwaampono okuza muJerusalem. Sho ya thiki kuKesarea, Omuleli gwoshilongo, Feliks, okwa gandja elombwelo Paulus “a kale a langelwa mombala yaHerodes.” Mboka ya li ya hala okudhipaga Paulus kaya li we taya vulu oku shi ninga. — Iil. 23:12-35.

9. Omuleli gwoshilongo, Festus, okwa kwathele ngiini Paulus?

9 Paulus okwa kala mondholongo muKesarea uule woomvula mbali. Feliks ka li we omuleli gwoshilongo, oshoka okwa pingenwa po kuFestus. Aajuda oya pula Festus Paulus e etwe kuJerusalem, opo a pangulwe, ihe Festus okwa tindi. Otashi vulika Festus a li e shi kutya Aajuda oya li ye na ‘ompangela, ye mu dhipagele mondjila.’ — Iil. 24:27–25:5.

10. Omuleli gwoshilongo, Festus, okwi inyenge ngiini sho Paulus e mu pula a ka pangulwe komupangeli Omuroma?

10 Lwanima, Paulus okwa pangulilwa muKesarea. Molwaashoka Festus okwa li “a hala okwoopalela Aajuda,” okwa pula Paulus a ti: “Owa hala, tu ye kuJerusalem, ndi ka pulakene oohapu dhoye hwiyaka?” Paulus okwa li e shi kutya kuJerusalem otashi vulika a ka dhipagelwe ko nokwa li wo e shi shoka e na okuninga, opo a hupithe omwenyo gwe, a ye kuRoma noku tsikile ishewe nuukalele we. Okwa yamukula Festus a ti: “Ngame otandi igameke komupangeli Omuroma.” Sho Festus a kundathana nomalenga ge, okwe mu yamukula a ti: “Ngoye sho wi igameke komupangeli Omuroma, onkee ano okuye u na okuya.” Etokolo lyaFestus lyokutumina Paulus kuRoma, olya gamene Paulus kaatondi ye. Muule wethimbo efupi, Paulus okwa li ta kaya kuRoma, kokule nAajuda mboka ya li ya hala oku mu dhipaga. — Iil. 25:6-12.

11. Paulus otashi vulika a li ha dhiladhila koohapu dhini tadhi londodha ndhoka dha nyolwa kuJesaja?

11 Sho Paulus a li a tegelela a ye molweendo lwe kuItalia, otashi vulika a li ha dhiladhila kombinga yelondodho ndyoka omuhunganeki Jesaja a pa aantu mboka ye li ompinge naJehova. Jehova okwa li a nwetha mo Jesaja a nyole ta ti: “Pangeleni oompangela, ihe itamu tompola sha. Uvathaneni, ihe itashi tsakanithwa, oshoka Kalunga oku li pamwe natse.” (Jes. 8:10) Paulus okwa li e shi kutya Kalunga ote ke mu kwatha, naashoka oshi na okukala sha li she mu nkondopaleke a vule okutaalela omashongo gomonakuyiwa.

Ngaashi a ningile monakuziwa, kunena Jehova ota vulu okwiinyengitha mboka ye na oonkondopangelo a gamene aapiya ye (Tala okatendo 12)

12. Julius okwa li u ungaunga ngiini naPaulus, noshike Paulus tashi vulika a li a ndhindhilike?

12 Mo 58 E.N., omo Paulus a li a tameke nolweendo lwe okuya kuItalia. Molwaashoka Paulus okwa li onkwatwa, okwa gandjwa miikaha yomunethele Omuroma, gwedhina Julius. Molwaashono Julius okwa li e na oonkondopangelo, okwa li ta vulu okuungaunga naPaulus nonyanya nenge nolukeno. Mbela okwa li a longitha ngiini oonkondopangelo dhe? Esiku lya landula ko sho ya thiki kuSidon, “Julius okwa li e na ombili naPaulus nokwe mu pe epitikilo oku ka talele po ookuume.” Lwanima, Julius okwa li nokuli a hupitha omwenyo gwaPaulus. Omomukalo guni mbela? Aakwiita oya li ya hala okudhipaga oonkwatwa adhihe mosikepa, ihe Julius okwe ya keelele kaaye shi ninge. Omolwashike? Okwa li “a hala okuhupitha Paulus.” Paulus otashi vulika a li e shi ndhindhilike mo kutya Jehova oye i inyengitha Julius e ya hupithe. — Iil. 27:1-3, 42-44.

Tala okatendo 13

13. Ongiini tashi vulika Jehova a longithe mboka ye na oonkondopangelo?

13 Ekwatho lini hatu mono? Uuna shi li metsokumwe nehalo lye, Jehova otashi vulika a longithe ombepo ye ondjapuki ndjoka yi na oonkondo, yi inyengithe mboka ye na oonkondopangelo, ya ninge shoka a hala. Omukwaniilwa Salomo okwa nyola a ti: “Omutima gwomukwaniilwa ogu li miikaha yOmuwa ngaashi omikanka dhomeya; ote gu gameke hoka a hala.” (Omayel. 21:1) Mbela eyeletumbulo ndyoka olya hala okutya shike? Omuntu oha vulu okufula omukanka u ukithe omeya hoka a hala. Sha faathana, Jehova ota vulu okulongitha ombepo ye, a nwethe mo aapangeli ya katuke metsokumwe nehalo lye. Uuna shoka sha ningwa, mboka ye na oonkondopangelo ohaya kala ye na ehalo lyokuninga omatokolo ngoka tage etele oshigwana shaKalunga uuwanawa. — Yelekanitha Esra 7:21, 25, 26.

14. Metsokumwe nIilonga 12:5, otatu vulu okugalikana kombinga yoolye?

14 Oshike tatu vulu okuninga? Otatu vulu okukala hatu galikana uuna “aakwaniilwa naapangeli ayehe” mboka ye na oonkondopangelo ye na okuninga omatokolo ngoka taga vulu okuguma emanguluko lyetu lyokuuvitha nokugongala. (1 Tim. 2:1, 2; Neh. 1:11) Ngaashi Aakriste yomethelemumvo lyotango, natse ohatu galikanene aluhe aamwatate naamwameme mboka ye li moondholongo. (Lesha Iilonga 12:5; Heb. 13:3) Otatu vulu wo okugalikana kombinga yaalangeli yoondholongo, moka mu na aamwatate naamwameme. Otatu vulu okugalikana Jehova i inyengithe aantu mboka ya kale ngaashi Julius, mokuungaunga nooitaali ooyakwetu ‘nombili.’ — Iil. 27:3.

EKWATHO OKUZA KOOITAALI OOYAKWETU

15-16. Jehova okwa li a longitha ngiini Lukas naAristarkus ya kwathele Paulus?

15 Ekwatho lini Paulus a li a pewa? Sho Paulus a li molweendo lwe okuya kuRoma, Jehova okwa li a longitha aamwatate naamwameme lwiikando, e mu kwathele. Natu ka taleni kiiholelwa yimwepo.

16 Ookuume yaali yaPaulus aadhiginini, Aristarkus naLukas, oya li ya tokola ya ye pamwe naye kuRoma. * Oya li ye na ehalo noya tula oomwenyo dhawo moshiponga ya kale pamwe naPaulus, nonando kaya li ya shilipalekwa kuJesus kutya nayo otaya ka thika kuRoma. Lwanima, sho ye li molweendo ndoka lwa nika oshiponga, opo owala yu uvu kutya otaya ka thika kuRoma. Onkee ano, sho Aristarkus naLukas ya londo osikepa muKesarea, Paulus oku na okukala a li a galikana Jehova tashi zi komutima, te mu pandula omolwekwatho ndyoka e mu pe okupitila mooitaali yaali mboka aadhiginini. — Iil. 27:1, 2, 20-25.

17. Jehova okwa li a kwathele Paulus ngiini okupitila mooitaali ooyakwawo?

17 Sho Paulus a li molweendo lwe, okwa li a kwathelwa kooitaali ooyakwawo. Pashiholelwa, moshilando shetulilosikepa, Sidon, Julius okwa li a pe Paulus epitikilo ‘a ka talele po ookuume ke, opo ye mu pe shoka a pumbwa.’ Lwanima, Paulus nookuume ke moshilando shaPuteoli oya ‘adha mo ooitaali yamwe noye ya pula, ya kale puyo uule woshiwike shimwe.’ Sho ooitaali mboka momahala ngoka ya kala taya sile oshimpwiyu Paulus nookuume ke, kapu na omalimbililo kutya Paulus okwa li he ya nyanyudha, moku ya hokololela iimoniwa tayi tsu omukumo. (Yelekanitha Iilonga 15:2, 3.) Konima yaashoka, Paulus nookuume ke oya tsikile nolweendo lwawo. — Iil. 27:3; 28:13, 14.

Ngaashi a li a ningile Paulus, Jehova ohe tu kwathele okupitila mooitaali ooyakwetu (Tala okatendo 18)

18. Oshike sha li sha ningitha Paulus a hambelele Kalunga noku kale a tsuwa omukumo?

18 Sho Paulus te ende u uka kuRoma, oku na okukala a li ti ipula naashoka a nyolele egongalo ndyoka, oomvula ndatu dha ka pita, sho a tile: “Onda kala oomvula odhindji ndi na ehalo okuya, ndi mu talele po.” (Rom. 15:23) Nonando ongawo, ka li a tegelela e ye kuRoma e li onkwatwa. Ka li tuu a tsuwa omukumo sho a mono aamwahe yomuRoma ye mu tegelela pooha dhondjila ye mu kunde! “Paulus sho e ya mono, okwa hambelele Kalunga nokwa tsuwa omukumo.” (Iil. 28:15) Ndhindhilika kutya Paulus okwa hambelele Kalunga sho a mono aamwahe. Omolwashike e shi ningi? Omolwaashoka natango okwa ndhindhilike nkene Jehova te mu kwathele okupitila mooitaali ooyakwawo.

Tala okatendo 19

19. Ngaashi sha popiwa muPetrus gwotango 4:10, Jehova otashi vulika e tu longithe ngiini, a kwathele mboka ya pumbwa ekwatho?

19 Oshike tatu vulu okuninga? Mbela owu shi aamwatate naamwameme yomegongalo lyeni mboka ya taalela oonkalo oondhigu, ya silwa omuholike gwawo nenge tayu ungaunga nomashongo? Ngele otwa ndhindhilike kutya gumwe oku li monkalo ya fa ndjoka, otatu vulu okupula Jehova e tu kwathele tu mu lombwele sha nenge tu mu ningile sha shoka tashi mu ulukile kutya otu mu hole. Oohapu dhetu naashoka tatu ningi, otashi vulu okutsa omukumo aamwatate naamwameme. (Lesha 1 Petrus 4:10.) * Ngele otwe ya kwathele, otashi vulika ya kale ishewe yi itaala meuvaneko lyaJehova ndyoka tali ti: “Itandi ku etha nando; itandi ku thigi po.” Mbela shoka itashi ke ku nyanyudha?

20. Omolwashike tatu vulu okupopya nomukumo kutya ‘Jehovah oye omukwathi gwandje’?

20 Ngaashi Paulus nookuume ke, natse ohatu tsakaneke omashongo monkalamwenyo. Nonando ongawo, otatu vulu okukala tu na omukumo, molwaashoka Jehova oku li pamwe natse. Ohe tu kwathele okupitila muJesus naayengeli. Shimwe ishewe, uuna shi li metsokumwe nehalo lye, Jehova ota vulu okulongitha mboka ye na oonkondopangelo, e tu kwathele. Ngaashi oyendji yomutse twe shi mona, Jehova oha longitha ombepo ye ondjapuki yi inyengithe omitima dhaamwatate naamwameme ya kwathele ooitaali ooyakwawo mboka ya pumbwa ekwatho. Onkee ano, ngaashi Paulus otatu vulu okupopya nomukumo kutya “Omuwa oye omukwathi gwandje, itandi tila sha. Omuntu ota ningi ndje shike?” — Heb. 13:6.

EIMBILO 38 Ote ke ku koleka

^ okat. 5 Oshitopolwa shika otashi ka kundathana omikalo ndatu moka Jehova a li a kwathele omuyapostoli Paulus i idhidhimikile omaupyakadhi. Okutala nkene Jehova a li a kwathele aapiya ye yonale, otaku ke tu kwathela tu kale twa tompwa kutya nokunena ote ke tu kwathela wo tu idhidhimikile omaupyakadhi gonkalamwenyo.

^ okat. 16 Monakuziwa Aristarkus naLukas oya li haye ende pamwe naPaulus. Aalumentu yaali mbaka aadhiginini oya li wo ya kala pamwe naPaulus, sho a li a mangwa po muRoma. — Iil. 16:10-12; 20:4; Kol. 4:10, 14.

^ okat. 19 Tala Oshungonangelo ye 1 Januali 2009, ep. 17-18, okat. 5-9.