1. Millisel teekonnal me oleme? (Vt Matt. 7:13, 14.)

ME KÕIK oleme otsekui teekonnal. Meie sihiks on jõuda uude maailma ja tunda rõõmu elust Jehoova valitsuse all. Ent Jeesus ütles, et elluviiv tee on kitsas ja vahel pole kerge sellel püsida. Seepärast tuleb meil iga päev pingutada, et sellel teel käia. (Loe Matteuse 7:13, 14.) Kuna me oleme ebatäiuslikud, võime kergesti eksiteele sattuda. (Gal. 6:1.)

2. Mida me selles artiklis arutame? (Vaata ka kasti „ Alandlikkus aitab meil teha muudatusi”.)

² Kui tahame püsida kitsal eluteel, peame olema valmis muutma oma mõtteviisi, suhtumist ja käitumist. Paulus ütles Korintoses elavatele kristlastele: „Seadke asjad korda.” (2. Kor. 13:11.) Sellega innustas ta neid end pidevalt muutma, muudatustega kaasa minema. See nõuanne käib ka meie kohta. Selles artiklis arutame, kuidas Piibel aitab meil teha muudatusi ja kuidas küpsed sõbrad saavad aidata meil püsida eluteel. Samuti vaatame, miks ei pruugi alati olla kerge järgida Jehoova organisatsiooni juhendeid. Näeme, kuidas alandlikkus aitab meil muudatusi teha, ilma et meie rõõm Jehoova teenistuses kahaneks.

3. Kuidas Jumala sõna meid aitab?

³ Oma mõtete ja tunnete läbiuurimine pole sugugi kerge. Meie süda on reetlik ja seepärast võib olla raske mõista, kuhu see meid juhib. (Jer. 17:9.) On lihtne petta end valede mõttekäikudega. (Jaak. 1:22.) Seepärast peame abiks võtma Jumala sõna. See aitab meil mõista meie südame mõtteid ja kavatsusi, seda,  millised me oleme seesmiselt. (Heebr. 4:12, 13.) Piibel on otsekui röntgeniaparaat, mis aitab meil enda sisse vaadata. Ent me peame olema alandlikud, et rakendada nõuandeid, mida me saame Piiblist või Jumala organisatsioonilt.

4. Millest ilmneb, et kuningas Saul muutus uhkeks?

⁴ Kuningas Sauli elust võime õppida, mis juhtub, kui inimene pole alandlik. Saul oli muutunud nii uhkeks, et ta ei tunnistanud isegi endale, et tal tuleks oma mõtlemist ja teguviisi parandada. (Laul 36:1, 2; Hab. 2:4.) See sai ilmsiks siis, kui Jehoova andis Saulile konkreetsed juhendid, mida tal tuleb teha pärast amalekkide hävitamist. Saul aga ei kuuletunud Jehoovale. Ja kui prohvet Saamuel temaga sellest rääkis, ei tunnistanud Saul oma viga. Ta hoopis õigustas end, vähendades oma eksimuse tõsidust ja ajades süü teiste kaela. (1. Saam. 15:13–24.) Selline hoiak oli tal juba varem. (1. Saam. 13:10–14.) Kahjuks lasi ta uhkusel endas kasvada. Kuna ta ei parandanud oma mõtteviisi, siis Jehoova noomis teda ja hülgas ta.

5. Mida meil tuleks teha, et vältida Sauli hoiakut?

⁵ Et vältida Sauli hoiakut, tuleb endalt küsida: „Kui loen Jumala sõnast mõnd nõuannet, siis kas kipun end õigustama? Kas ma vähendan oma eksimuste tõsidust? Kas ma kipun ajama süüd teiste kaela?” Kui meie vastus mõnele nendest küsimustest on jaatav, siis tuleks meil oma mõtlemist ja hoiakut parandada. Muidu võime muutuda nii ülbeks, et Jehoova ei pea meid enam oma sõbraks. (Jaak. 4:6.)

6. Mille poolest erines Saulist Taavet?

⁶ Pane tähele, kuidas erines Saulist Taavet – mees, kes armastas Jehoova seadust. (Laul 1:1–3.) Taavet teadis, et Jehoova päästab alandlikud, kuid ülbed pole talle meelepärased. (2. Saam. 22:28.) Seepärast lasi Taavet Jumala seadusel oma mõtlemist vormida. Ta kirjutas: „Ma ülistan Jehoovat, kes mulle nõu on andnud. Ööselgi noomivad mind mu sisimad mõtted.” (Laul 16:7.)

7. Mida me teeme, kui oleme alandlikud?

⁷ Kui oleme alandlikud, siis laseme Jumala sõnal oma vääraid mõtteid korrigeerida, enne kui need juhivad meid väärate tegudeni. Jumala sõna on otsekui hääl, mis ütleb meile: „See on tee, käige sellel.” See hoiatab meid, kui kaldume teelt paremale või vasakule. (Jes. 30:21.) Jehoovat tasub kuulda võtta mitmel põhjusel. (Jes. 48:17.) Näiteks väldime nii piinlikku olukorda, et keegi inimene peab meid noomima. Ja me saame Jehoovaga lähedasemaks, sest me mõistame, et ta kohtleb meid nagu armastav isa. (Heebr. 12:7.)

8. Mis mõttes on Jumala sõna nagu peegel? (Vt Jaak. 1:22–25.)

⁸ Jumala sõna on ka nagu peegel. (Loe Jaakobuse 1:22–25.) Tavaliselt vaatame hommikul peeglisse enne kodust lahkumist. See aitab meil näha, kas on vaja enda juures midagi korda seada, enne kui teised meid näevad. Samamoodi on Piibli lugemisega. Kui loeme seda iga päev, aitab see näha, kas meil on vaja oma mõtlemises või hoiakus midagi korda seada. Paljud leiavad, et on hea lugeda päevateksti igal hommikul  enne kodust lahkumist. Nii lasevad nad loetul oma mõtteviisi mõjutada. Päeva jooksul võivad nad leida võimalusi, kuidas neid nõuandeid ellu rakendada. Seega on hea, kui meil on harjumus iga päev Piiblit lugeda ja selle üle mõtiskleda. See näib olevat väike asi, kuid tegelikult on see äärmiselt oluline, et püsida eluteel.

9. Millal võib olla vajalik, et sõber sind korrale kutsub?

⁹ Kas sa oled kunagi hakanud õigelt teelt kõrvale kalduma? (Laul 73:2, 3.) Kui küpsel sõbral oli julgust sind korrale kutsuda, kas võtsid tema nõuannet kuulda? Kui võtsid, siis toimisid õigesti ja olid kahtlemata oma sõbrale tänulik. (Õpet. 1:5.)

10. Kuidas on mõistlik reageerida, kui sõber sind korrale kutsub?

¹⁰ Piibel ütleb: „Sõbra löödud haavad on löödud ustavusest.” (Õpet. 27:6.) Miks peab see väide paika? Toome ühe näite. Oletame, et sa seisad tiheda liiklusega tee ääres. Sa oled süvenenud oma telefoni ja astud hajameelselt teele. Samal hetkel haarab sõber su käest kinni ja tirib sind tagasi. Tema haare on nii tugev, et teeb sulle haiget. Ent tema kiire tegutsemine päästab sind auto alla jäämast. Isegi kui sinu käsi on veel mitu päeva valus, kas oled sellepärast oma sõbra peale pahane? Kindlasti mitte. Sa oled hoopis talle abi eest tänulik. Nii on ka siis, kui sõber sind hoiatab, et sinu sõnad või teod pole kooskõlas Jumala põhimõtetega. See võib sulle algul haiget teha. Ent ära lükka tema nõuannet tagasi ja ära solvu. See oleks rumal. (Kog. 7:9.) Ole tänulik, et su sõbral oli julgust sinuga rääkida.

11. Mis võib takistada kedagi nõuannet vastu võtmast?

¹¹ Mis võib takistada hea sõbra nõuannet vastu võtmast? Uhkus. Neile, kes on uhked, meeldib kuulda seda, „mille järele nende kõrvad sügelevad. Nad sulgevad kõrvad tõele”. (2. Tim. 4:3, 4.) Nad arvavad, et ei vaja teiste nõuandeid, sest teavad ise kõike paremini. Paulus aga kirjutas: „Kui keegi peab end tähtsaks – kuigi selleks pole põhjust –, siis ta petab end.” (Gal. 6:3.) Ja kuningas Saalomon ütles: „Parem vaene ja tark nooruk kui vana ja rumal kuningas, kel pole enam taipu hoiatust kuulda võtta.” (Kog. 4:13.)

12. Mida me õpime Peetruselt? (Vt Gal. 2:11–14.)

¹² Kuidas reageeris Peetrus, kui Paulus teda avalikult noomis? (Loe Galaatlastele 2:11–14.) Peetrus oleks võinud Pauluse peale pahaseks saada, kui oleks keskendunud sellele, kui otse ja avalikult Paulus teda noomis. Peetrus aga võttis nõuannet targalt kuulda ega hakanud Pauluse peale vimma kandma. Hiljem nimetas Peetrus teda armsaks vennaks. (2. Peetr. 3:15.)

13. Mida me peaksime meeles pidama, kui anname kellelegi nõu?

¹³ Kui sa tunned, et peaksid sõbrale nõu andma, siis mida meeles hoida? Enne kui sõbraga rääkima lähed, oleks hea endalt küsida: „Kas ma pole äkki liiga õiglane?” (Kog. 7:16.) Liiga õiglane inimene mõistab teiste üle kohut omaenda normide, mitte Jehoova põhimõtete järgi. Ja võib arvata, et ta pole eriti halastav. Kui sa pärast enda läbiuurimist  tunned, et ikkagi pead oma sõbraga rääkima, siis selgita talle kõigepealt, milles on probleem. Aita küsimuste abil tal oma eksimust mõista. Sinu nõuanded peaksid põhinema Piiblil. Ja pea meeles, et sinu sõber peab aru andma Jehoovale, mitte sinule. (Rooml. 14:10.) Toetu nõu andes Jumala sõna tarkusele ja püüa olla sama leebe nagu Jeesus. (Õpet. 3:5; Matt. 12:20.) Miks on see tähtis? Sest Jehoova kohtleb meid samamoodi, nagu meie kohtleme teisi. (Jaak. 2:13.)

14. Mida Jumala organisatsioon meie heaks teeb?

¹⁴ Jehoova juhib meid eluteel oma organisatsiooni maise osa vahendusel. See aitab meil videote, väljaannete ja koosolekute kaudu Jumala sõna nõuandeid ellu rakendada. Kogu see materjal põhineb pühakirjal. Kuulutustööd korraldades palub juhtiv kogu püha vaimu abi. Samas vaatab juhtiv kogu korrapäraselt üle otsused, mis nad selle tööga seoses on teinud. Seda on vaja sellepärast, et „selle maailma näitelava muutub” ja Jumala organisatsioon peab kohanema uute olukordadega. (1. Kor. 7:31.)

15. Milline olukord võib mõnele kuulutajale raskusi valmistada?

¹⁵ Kui Jumala organisatsioon esitab mõne uue õpetusliku selgituse või annab juhatust moraali vallas, siis üldjuhul on meil lihtne seda omaks võtta. Ent kuidas me reageerime, kui tehakse muudatusi, mis mõjutavad meie elu muid aspekte? Näiteks on viimastel aastatel meie jumalateenimisega seotud hoonete ehitus- ja hoolduskulud järsult tõusnud. Juhtiv kogu on seetõttu andnud juhendi, et ühte ja sama saali kasutaksid võimalikult paljud kogudused. Seepärast on kogudusi kokku liidetud ja kuningriigisaale maha müüdud. Säästetud raha on kasutatud uute saalide ehitamiseks piirkondades, kus vajadus on suurem. Paikades, kus kuningriigisaal on ära müüdud ja kogudusi liidetud, võib kuulutajatel olla raske uue olukorraga kohaneda. Mõnel võtab koosolekule minek nüüd palju rohkem aega. Need, kes on löönud kaasa kuningriigisaali ehitusel või hooldusel, võivad mõelda, miks  see saal maha müüdi. Nad võivad tunda, et nende aeg ja kõva töö on tühja läinud. Siiski on nad valmis selle uue korraldusega kaasa minema ja nad väärivad selle eest kiitust.

16. Kuidas aitab tekstis Koloslastele 3:23, 24 oleva nõuande järgimine meil rõõmu säilitada?

¹⁶ Me ei kaota oma rõõmu, kui mõtleme sellele, et kõik, mida me teeme, teeme Jehoovale, ja et tema juhib oma organisatsiooni. (Loe Koloslastele 3:23, 24.) Kuningas Taavet andis head eeskuju, kui tegi templi ehitamiseks annetusi. Ta ütles: „Kes olen mina ja kes on mu rahvas, et me suudame tuua selliseid vabatahtlikke ohvreid? Kõik tuleb ju sinult ja sinu käest me anname sulle.” (1. Ajar. 29:14.) Kui teeme annetusi, siis anname ka meie Jehoovale tagasi seda, mida ta meile on andnud. Ent Jehoova on väga rõõmus, kui anname oma aega, jõudu ja vahendeid tema töö toetamiseks. (2. Kor. 9:7.)

17. Miks sa ei peaks tundma masendust, kui pead tegema muudatusi?

¹⁷ Et püsida kitsal eluteel, tuleb meil käia hoolsalt Jeesuse jälgedes. (1. Peetr. 2:21.) Kui sa mõistad, et pead mingeid muudatusi tegema, siis ära masendu. See on tegelikult hea märk, mis näitab, et sa lased Jehooval end suunata. Pea meeles, et Jehoova ei oota meilt, ebatäiuslikelt inimestelt, et järgiksime Jeesuse eeskuju täiuslikult.

18. Mida me peame tegema, et jõuda sihini?

¹⁸ Hoidkem pilk tulevikul ja olgem valmis muutma oma mõtteviisi, hoiakut ja käitumist. (Õpet. 4:25; Luuka 9:62.) Jäägem alandlikuks ja järgigem Pauluse nõuannet: „Olge ikka rõõmsad, seadke asjad korda.” (2. Kor. 13:11.) Kui me seda teeme, siis armastuse ja rahu Jumal on meiega. Nii jõuame sihini ja tunneme oma teekonnast rõõmu.