Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

TSHIENA-BUALU TSHIA KULONGA 47

Neutungunuke ne kuitaba bua kupingajibua mu njila anyi?

Neutungunuke ne kuitaba bua kupingajibua mu njila anyi?

“Ndekelu wa bionso bana betu, tungunukayi ne kusanka, ne kupingajibua mu njila.”​—2 KOL. 13:11.

MUSAMBU WA 54 “Njila nyeye eu”

KADIOSHA *

1. Bilondeshile Matayi 7:13, 14, mmu ngumvuilu kayi mutudi mu luendu?

TUETU bonso tudi mu luendu batangile mu buloba bupiabupia, muatukokeshabu kudi mulombodi muimpe Yehowa. Dituku dionso edi, tudi tudienzeja bua kulonda njila udi ufikisha ku muoyo. Kadi anu muvua Yezu muambe, njila au mmubumbakane ne imue misangu bitu bikole bua kumulonda. (Bala Matayi 7:13, 14.) Bu mutudi bapange bupuangane, mbipepele bua tuetu kupambuka mu njila eu.​—Gal. 6:1.

2. Mmalu kayi atuakonkonona mu tshiena-bualu etshi? (Tangila kabidi kazubu ka ne: “ Didipuekesha didi dituambuluisha bua kushintulula malu atutu tuenza.”)

2 Tuetu basue kushala mu njila mubumbakane, tudi ne bua kuitaba bua kuakaja ngelelu wetu wa meji, mmuenenu wetu wa malu, ne malu atudi tuenza. Mupostolo Paulo wakakankamija bena Kristo bavua basombele mu Kolinto bua kutungunuka ne “kupingajibua mu njila.” (2 Kol. 13:11) Mubelu eu udi ututangila petu. Mu tshiena-bualu etshi, netumone mudi Bible mua kutuambuluisha bua kushintuluka ne mudi bana betu bashindame mua kutuambuluisha bua kushala mu njila udi ufikisha ku muoyo. Netumone kabidi malu adi mua kuenza ne: bitukolele bua kulonda buludiki budi bulongolodi bua Yehowa butupesha. Netumone mudi didipuekesha mua kutuambuluisha bua kushintulula nsombelu wetu katuyi tujimija disanka mu mudimu utudi tuenzela Yehowa.

LEKELA DÎYI DIA NZAMBI DIKUPINGAJE MU NJILA

3. Leja mudi Dîyi dia Nzambi mua kutuambuluisha.

3 Ki mbipepele bua kukonkonona meji etu ne mushindu utudi tudiumvua to. Bua tshinyi? Bualu muoyo wetu utu utudinga, ne bidi mua kutukolela bua kumanya kudiwu mua kutufikisha. (Yel. 17:9) Mbipepele bua tuetu kudishima ne “meji a dishima.” (Yak. 1:22) Nunku mbimpe tudikonkonone ne Dîyi dia Nzambi. Diodi didi dijandula tshitudi munda muetu, mmumue ne: “meji ne malu adi muoyo musue kuenza.” (Eb. 4:12, 13) Mu ngumvuilu kampanda, Dîyi dia Nzambi ditu dienza mudimu anu bu tshiamu tshia baminganga tshitubu bakuata natshi bantu foto bua kumona tshidi munda muabu. Kadi bua mibelu itudi tupeta mu Bible ne kudi baleji mpala ba Nzambi kutuambuluishayi, tudi ne bua kuikala ne didipuekesha.

4. Ntshinyi tshidi tshileja ne: mukalenge Shaula uvua mulue muena lutambishi?

4 Tshilejilu tshia mukalenge Shaula tshidi tshileja tshidi mua kuenzeka tuetu katuyi ne didipuekesha. Shaula wakapeta lutambishi lua bungi, katshiyi witaba ne: bivua bikengela ashintulule ngelelu wende wa meji ne malu avuaye wenza to. (Mis. 36:1, 2; Hab. 2:4) Lutambishi elu luakamueneka pavua Yehowa mumuleje bimpe tshivuaye ne bua kuenza pavuaye utshimuna bena Ameleka. Kadi Shaula kakatumikila Yehowa to. Pavua muprofete Samuele mumuleje bualu abu, yeye wakabenga kuitaba ne: uvua muenze tshilema. Wakabanga kuakula udibingisha, uleja muvua tshivuaye muenze atshi katshiyi tshibi menemene, eku wela bakuabu tshilumbu pambidi. (1 Sam. 15:13-24) Shaula ukavua muenze bualu bua muomumue kumpala. (1 Sam. 13:10-14) Bia dibungama, wakapeta lutambishi mu muoyo. Kakitaba bua kuakaja ngelelu wende wa meji to, ke kayi Yehowa wakamunyoka, kumuelaye nyima.

5. Tshilejilu tshia Shaula tshidi tshitulongesha tshinyi?

5 Bua tshilejilu tshia Shaula kutupeteshatshi dilongesha, mbimpe tudiele nkonko eyi: ‘Pantu mpeta mubelu udi untangila mu Dîyi dia Nzambi, ntu nkeba bua kudibingisha anyi?’ Ntu ngamba mudi malu andi ngenza au kaayi mabi menemene anyi? Ntu ngela bakuabu tshilumbu pambidi anyi? Tuetu bandamune lukondo nansha lumue ne: eyowa, tudi ne bua kushintulula ngelelu wetu wa meji, tshianana tudi mua kupeta lutambishi lua bungi mu muoyo, biobi kusaka Yehowa bua kubenga kutuangata kabidi bu balunda bende.​—Yak. 4:6.

6. Leja dishilangana didi pankatshi pa mukalenge Shaula ne mukalenge Davidi.

6 Tangila dishilangana didi pankatshi pa mukalenge Shaula ne mukalenge Davidi. Davidi uvua munange “mikenji ya Yehowa.” (Mis. 1:1-3) Uvua mumanye ne: Yehowa utu upandisha badi badipuekesha kadi kena utangila badi baditambisha nansha. (2 Sam. 22:28) Ke bualu kayi Davidi wakalekela mikenji ya Nzambi ishintulula ngelelu wende wa meji. Wakafunda ne: “Nentumbishe Yehowa udi mumpeshe mibelu. Nansha mêba a butuku, meji a munda muanyi menemene adi ambela.”​—Mis. 16:7.

DÎYI DIA NZAMBI

Patudi tupambuka mu njila, Dîyi dia Nzambi didi ditudimuija. Tuetu bikale ne budipuekehi, tudi tulekela Dîyi dia Nzambi diakaja ngelelu wetu mubi wa meji. (Tangila tshikoso 7)

7. Tuetu bikale ne didipuekesha, ntshinyi tshituenza?

7 Tuetu bikale ne budipuekeshi, netulekele Dîyi dia Nzambi dishintulula ngelelu wetu mubi wa meji kumpala kua tuetu kuenza bualu bubi butudi tuelela meji abu. Mifundu minsantu idi anu bu dîyi ditudi tumvua dituambila ne: “Njila nyeye eu. Endelayimu.” Yidi itudimuija nanku dîba ditudi tusua kupambuka mu njila, tusua kuya ku dia bakaji anyi ku dia balume. (Yesh. 30:21) Tuetu tuteleja Yehowa, nebituambuluishe tuetu bine mu mishindu ya bungi. (Yesh. 48:17) Tshilejilu, muntu mukuabu yeye mumone ne: bidi bikengela atupingaje mu njila, kabiakututonda to. Netusemene pabuipi menemene ne Yehowa bualu tudi tuitaba ne: udi utuenzela malu anu bu bana bende bananga.​—Eb. 12:7.

8. Anu mudi Yakobo 1:22-25 uleja, ntshinyi tshitudi mua kuenza ne Dîyi dia Nzambi bua dikale bu lumuenu?

8 Dîyi dia Nzambi didi anu bu lumuenu. (Bala Yakobo 1:22-25.) Ba bungi ba kutudi batu baditangila mu lumuenu kumpala kua kumbukabu ku mbelu. Dîba adi, pikalaku bia kuakaja badi babakiakaja pamutu pa bantu bakuabu kuyabu kubimona. Bia muomumue, tuetu tubala Dîyi dia Nzambi dituku dionso, tudi mua kumanya mishindu itudi mua kuakaja ngelelu wetu wa meji ne ngenzelu wetu wa malu. Bana betu ba bungi batu bamona ne: mbimpe kukonkonona mvese wa ku dituku mu dinda dionso kumpala kua kumbuka kumbelu. Batu benza bua ngelelu wabu wa meji alonde bidibu babale. Nunku munda mua dituku dijima, badi bakeba mishindu idibu mua kutumikila mibelu ya mu Dîyi dia Nzambi ivuabu bapete mu mvese au. Bualu bukuabu, tudi kabidi ne bua kuikala ne tshibidilu tshia kulonga Dîyi dia Nzambi, tudibala ne tuelangana meji a bitudi babale abi dituku dionso. Bidi mua kumvuika anu bu bualu bua bilele, kadi mbumue bua ku malu a mushinga wa bungi atudi ne bua kuenza bua kushala anu mu njila mubumbakane udi ufikisha ku muoyo.

TELEJA BANA BETU BASHINDAME

BANA BETU BASHINDAME

Muena Kristo mushindame udi mua kutupesha mubelu muimpe bua kutudimuija. Tudiku tuela muanetu eu tuasakidila bua mudiye mupete dikima dia kulua kutudimuija anyi? (Tangila tshikoso 9)

9. Ndîba kayi didi muanetu mua kumona ne: bidi bikengela kutupingaja mu njila?

9 Ukavuaku mubange kuenza bualu bukavua buenda bukusemeja kule ne Yehowa anyi? (Mis. 73:2, 3) Bikalabi ne: muena Kristo kampanda uvua mupete dikima dia kukupesha mibelu, uvuaku muyiteleje ne muyitumikile anyi? Biwikale uvua muyitumikile, kalumbandi aku! Nansha wewe udi ne disanka dia bungi bua muvuaye mukupeshayi.​—Nsu. 1:5.

10. Ntshinyi tshiudi ne bua kuenza mulunda webe yeye mukupingaje mu njila?

10 Dîyi dia Nzambi didi dituvuluija ne: “Mputa mitapa kudi mulunda nya lulamatu.” (Nsu. 27:6) Mmunyi mutudi mua kuitaba ne: mêyi aa mmalelela? Tuangate tshilejilu etshi: Teka ne: udi muindile bua kusambuka njila udi mashinyi ne mito biuwule tente, katupa telefone webe ukubueja mu ditanaji; ubanga kusambuka njila katshia anu muinangile mu telefone. Diakamue mulunda webe kampanda udi ukukuata ku diboko ukupingaja ku luseke. Mmukukuate bikole diboko dibange ne kukusama, nansha nanku mmukuepule ku njiwu ya mashinyi. Nansha muikalabi mua kukusama matuku ndambu, neufiikile mulunda webe au munda bua muvuaye mukukoke ku diboko anyi? Nansha kakese! Neumuele tuasakidila. Bia muomumue, muanetu yeye mukuambile ne: biudi wamba ne wenza kabiena biumvuangana ne mikenji miakane ya Nzambi, bidi mua kuanji kukuenza bibi. Kadi kumufiikidi munda anyi kumvu bibi to, bualu kuenza nanku kudi mua kuleja ne: udi mutshimbakane. (Muam. 7:9) Muela tuasakidila bua mudiye mupete dikima dia kukulejabi patoke.

11. Ntshinyi tshidi mua kufikisha muntu ku dibenga mubelu wa nsongo wa kudi mulunda muimpe?

11 Ntshinyi tshidi mua kufikisha muntu ku dibenga mubelu wa nsongo wa kudi mulunda muimpe? Lutambishi. Bena lutambishi batu basue “kumvua malu adi abafunya matshi.” Batu ‘babenga kuteleja bulelela.’ (2 Tim. 4:3, 4) Batu badimona bena meji, kabayi dijinga ne mibelu to. Kadi mupostolo Paulo wakafunda ne: “Bikala muntu wela meji ne: udi ne mushinga wa bungi pende kayi nawu, udi udidinga.” (Gal. 6:3) Mukalenge Solomo wakumvuija bualu ebu bimpe wamba ne: “Muana wa meji udi mupele mmupite mukalenge udi muntu mukulumpe kadi mutatakane udi kayi ne lungenyi lukumbane bua kuteleja didimuija.”​—Muam. 4:13.

12. Anu mudi Galatiya 2:11-14 uleja, tshilejilu tshia mupostolo Petelo tshidi tshitulongesha tshinyi?

12 Mona tshiakenza mupostolo Petelo pavua mupostolo Paulo mumupingaje mu njila bakaji ne bana bisombe. (Bala Galatiya 2:11-14.) Petelo uvua ne bua kuikala anu mumvue bibi bua mushindu uvua Paulo muakule ne bua muvuaye mumubelele pa bantu. Kadi Petelo uvua ne meji. Wakitaba mubelu, kakashala mukuatshile Paulo tshiji to. Wakalua kubikila Paulo panyima pa matuku ne: “muanetu munanga.”​—2 Pet. 3:15.

13. Mmalu kayi atudi ne bua kuelela meji kumpala kua kupesha muntu mibelu?

13 Mmalu kayi atudi ne bua kuelela meji kumpala kua kupesha muntu mibelu? Kumpala kua kuyukila nende, diebeja ne: ‘Ndi nsua kumueneka “muakane kupitshisha ne pa mikalu” anyi?’ (Muam. 7:16) Muntu udi muakane kupitshisha ne pa mikalu utu ulumbuluisha bakuabu, kayi wimanyina pa mikenji ya Yehowa to, kadi pa yende yeye, ne pamuapa katu ne luse to. Wewe mumane kudikonkonona ne mumone anu ne: bidi bikengela kumupesha mibelu, muleje muaba udi bualu, ne umuele nkonko idi imuelesha meji bua amone ne: tshivuaye muenze tshivua tshibi. Wenze bua biudi wamba bikale bimanyine mu Mifundu minsantu, eku uvululuka ne: Nzambi ke wabadilaye malu, ki ng’wewe to. (Lomo 14:10) Eyemena meji adi mu Dîyi dia Nzambi. Paudi upesha muntu mibelu, ikala ne luse anu bu lua Yezu. (Nsu. 3:5; Mat. 12:20) Bua tshinyi? Bualu Yehowa neatuenzele malu anu mushintu utudi tuenzelangana petu.​—Yak. 2:13.

LONDA BULUDIKI BUDI BULONGOLODI BUA NZAMBI BUFILA

BULONGOLODI BUA NZAMBI

Bulongolodi bua Nzambi budi butupatuila mikanda ne filme, butulongoluela ne bisangilu. Bionso ebi bidi bituambuluisha bua kutumikila mibelu idi mu Dîyi dia Nzambi. Imue misangu, Kasumbu kaludiki katu kashintulula malu mu mushindu udi mudimu wa buambi ne bua kuenzeka (Tangila tshikoso 14)

14. Mbintu kayi bidi bulongolodi bua Nzambi butupetesha lelu?

14 Yehowa utu utulombola mu njila udi ufikisha ku muoyo ku diambuluisha dia tshitupa tshia bulongolodi buende tshidi pa buloba. Tshitupa tshia bulongolodi buende etshi tshidi tshitupatuila filme ne mikanda, tshitulongoluela ne bisangilu; bionso ebi bituambuluisha bua kutumikila mibelu idi mu Dîyi dia Nzambi. Bionso ebi mbia kueyemena bualu mbimanyine pa Mifundu minsantu. Patu bena mu Kasumbu kaludiki bangata mapangadika a mudi mudimu wa kuyisha mua kuenzeka bimpe menemene, batu bakeba buludiki bua kudi nyuma muimpe. Nansha nanku, batu baatangilula pa tshibidilu bua kumona ni kudi malu a kushintulula bua mudimu eu. Bua tshinyi? Bualu “malu a panu apa adi enda ashintuluka,” nunku bulongolodi bua Nzambi budi ne bua kuenza malu bilondeshile nsombelu udiku.​—1 Kol. 7:31.

15. Ndutatu kayi ludi bamue bamanyishi bapete?

15 Bushuwa, katutu tujanguluka bua kulonda buludiki bua mu Bible butudi tupeta mu malu a ntendelelu ne a bikadilu to. Kadi ntshinyi tshitutu tuenza patu bulongolodi bua Nzambi bushintulula malu, bilenga ne nsombelu wetu mu amue malu? Tshilejilu, bidimu bidi panshi ebi, tudi batule makuta a bungi menemene mu mudimu wa dibaka ne diakajilula miaba yetu ya ntendelelu. Nunku Kasumbu kaludiki nkangate dipangadika dia ne: bisumbu ndambu bienzele bisangilu mu Nzubu wa Bukalenge umue. Bua bualu abu, mbasangishe bimue bisumbu ne mbapane imue Nzubu ya Bukalenge. Makuta a ku nzubu eyi adi enda ambuluisha bua kuibaka nzubu yetu mikuabu muaba udibi bikengela ne: bayibake. Wewe musombele muaba udibu bapanyisha Nzubu yetu ya Bukalenge ne basangisha bisumbu mushindu au, bidi mua kukutonda. Bamue bamanyishi badi mpindieu benda ntanta mile bua kubuela mu bisangilu. Bana betu bakuabu bavua benze mudimu mukole bua kuibaka Nzubu ya Bukalenge anyi kuyakajilula badi mua kudiebeja ne: bua tshinyi bakadi bapana Nzubu wa Bukalenge eu? Badi mua kuela meji ne: bavua bajimije dîba diabu ne makanda abu bua kumuibaka. Nansha nanku, badi bitaba mapangadika aa; ne tudi tubela kalumbandi.

16. Mmunyi mudi kutumikila mubelu udi mu Kolosayi 3:23, 24 mua kutuambuluisha bua kubenga kujimija disanka dietu?

16 Tuetu tuvuluka ne: mudimu wonso utudi tuenza eu tudi tuwenza bua Yehowa, ne yeye ke udi ulombola bulongolodi buende, katuakujimija disanka dietu nansha. (Bala Kolosayi 3:23, 24.) Mukalenge Davidi mmutushile tshilejilu tshimpe tshia muvuaye mufile makuta bua kuibaka ntempelo. Wakamba ne: “Meme ne tshisamba tshianyi tudi banganyi bua tuetu kufila milambu ya budisuile mushindu eu? Bualu bintu bionso bidi bifumina kuudi, ne tuetu tudi bakupeshe anu tshidi tshifumine ku tshianza tshiebe wewe.” (1 Kul. 29:14) Patudi tufila makuta, tuetu petu tudi tupesha Yehowa tshidi tshifumine ku tshianza tshiende yeye. Nansha nanku, patudi tufila dîba dietu, makanda etu ne makuta etu bua kukuatshisha mudimu udiye musue bua wenzeke, udi usanka bikole.​—2 Kol. 9:7.

SHALA ANU MU NJILA MUBUMBAKANE

17. Bua tshinyi katuena ne bua kuteketa mu mikolo biobi bitulomba bua kushintulula malu atutu tuenza pa tshibidilu?

17 Bua tuetu bonso kushala mu njila mubumbakane udi ufikisha ku muoyo, tudi ne bua kulonda mu makasa a Yezu bimpe menemene. (1 Pet. 2:21) Biobi bimueneka ne: bidi bikengela ushintulule malu autu wenza pa tshibidilu, kuteketshi mu mikolo to. Bualu bidi mua kuikala bileja ne: udi witaba bua kulonda buludiki bua Yehowa. Vuluka ne: Yehowa mmumanye ne: tudi bantu bapange bupuangane, kakutulomba bua tuidikije tshilejilu tshia Yezu mu mushindu mupuangane to.

18. Ntshinyi tshitudi ne bua kuenza bua tuetu kufika kutuyaya?

18 Tutumayi tuetu bonso meji etu ku matuku atshilualua ne tuitabayi bua kushintulula ngelelu wetu wa meji, mmuenenu wetu wa malu, ne malu atutu tuenza. (Nsu. 4:25; Luka 9:62) Tuikalayi anu ne didipuekesha, “tutungunuka ne kusanka, ne kupingajibua mu njila.” (2 Kol. 13:11) Tuetu benze nanku, “Nzambi wa dinanga ne ditalala neikale [netu].” Neatuambuluishe bua tuikale ne disanka mpindieu ne ndekelu wa bionso kutufikisha kutuyaya, mu buloba bupiabupia.

MUSAMBU WA 34 Nengende ne muoyo wanyi mutoke

^ tshik. 5 Bidi mua kukolela bamue ba kutudi bua kushintulula ngelelu wabu wa meji, mmuenenu wabu wa malu, ne malu atubu benza. Mu tshiena-bualu etshi netumone ne: bidi bikengela tuetu bonso tushintulule amue malu, ne netumone tshia kuenza bua kulama disanka dietu patudi tuashintulula.

^ tshik. 76 DIUMVUIJA DIA TSHIMFUANYI: Muanetu wa balume utshidi nsonga uleja muanetu wa balume ukadi mukulumpe (ku dia balume) tshivua tshimufikile bua dipangadika dibi divuaye muangate. Muanetu wa balume mukulumpe mmumuteleje ne lutulu bua kumanya ni bidi bikengela kumupesha mibelu.