1. Ekkar ñan Matu 7:13, 14, ilo kõkkar etke jemaroñ ba bwe jej jibadeke juon jikin?

ILO kõkkar, kõj aolep jej jibadeke juon jikin. Ijo jej jibadeke ak mejãnkajjik eo ad, ej ñan mour ilo lal̦ eo ekããl ium̦win tõl eo an Jeova. Kajjojo raan, jej kajjioñ in l̦oore ial̦ eo me ej tõll̦o̦k ñan mour. Bõtab ãinwõt an kar Jesus ba, eaidik ial̦ in im ewõr jet iien epen ñan l̦oore. (Riit Matu 7:13, 14.) Jejjab weeppãn, im epidodo ad el̦l̦o̦k jãn ial̦ in.​—Gal. 6:1.

2. Ta ko jenaaj etali ilo katak in? (Bar lale bo̦o̦k eo etan “ Ettã Bõro ej Jipañ Kõj ñan Kõm̦m̦an Oktak Ko.”)

² Ñe jekõn̦aan pãd wõt ilo ial̦ eo eaidik me ej tõll̦o̦k ñan mour, jej aikuj m̦õn̦õn̦õ in kõm̦m̦an oktak ilo wãween ad l̦õmn̦ak, ilo wãween ad watõk jet men, im ilo kõm̦m̦an ko ad. Rijjilõk Paul ear rõjañ Kũrjin ro me rej jokwe ilo Korint ñan wõnm̦aanl̦o̦k wõt im “kõm̦m̦an oktak.” (2 Kor. 13:11) Naanin jiroñ in ej bar jerbal ñan kõj. Ilo katak in, jenaaj kõnono kõn wãween an Baibõl̦ eo maroñ jipañ kõj ñan kõm̦m̦an oktak ko im wãween an ro m̦õttad me rerũtto ilo tõmak maroñ jipañ kõj ñan pãd wõt ilo ial̦ eo ñan mour. Jenaaj bareinwõt etale iien ta eo me emaroñ pen ñan ad l̦oore naanin tõl ko jãn doulul eo an Jeova. Jenaaj lale ewi wãween an ettã bõro maroñ jipañ kõj ñan kõm̦m̦an oktak ko ak ilo ejja iien eo wõt, en jab jako ad lañlõñ ilo ad karejar ñan Jeova.

3. Ta eo Naanin Anij emaroñ jipañ eok ñan kõm̦m̦ane?

³ Ejjab juon men epidodo ñe jej kajjioñ in etale l̦õmn̦ak im eñjake ko ad make. Bũruod ejel̦ã m̦on̦, im men in emaroñ kõm̦m̦an bwe en pen ñan ad jel̦ã ia eo ej tõle l̦o̦k kõj ñane. (Jrm. 17:9) Epidodo ñan ad m̦õn̦e kõj make kõn “l̦õmn̦ak ko rebõd.” (Jem. 1:22) Kõn men in, jej aikuj kõjerbal Naanin Anij ñan etale kõj make. Naanin Anij ej kwal̦o̦k kain armej rot kõj itulowa, ak “l̦õmn̦ak ko im kõn̦aan ko” rem̦wilal̦tata ilo bũruod. (Hib. 4:12, 13) Ilo  juon wãween, Naanin Anij ej ãinwõt juon kein X-ray, emaroñ kõm̦m̦an bwe jen lo ta ko itulowa. Bõtab, ej aikuj ettã bũruod ñe jekõn̦aan bwe jen bõk tokjãn jãn naanin kajjim̦we ko jej bũki ilo Baibõl̦ ak jãn ro Anij ear jitõñ er.

4. Ta ko rej kaalikkar bwe Kiiñ Saul ear oktak im juon eo me eutiej bũruon?

⁴ Waanjoñak eo kõn Kiiñ Saul ej kaalikkar kõn ta eo emaroñ wal̦o̦k ñe ejjab ettã bũruod. Ear oktak im lukkuun utiej bũruon Saul, joñan ear jab kõn̦aan kwal̦o̦k bwe ej aikuj in kõm̦m̦an oktak ilo wãween an l̦õmn̦ak im kõm̦m̦an. (Sam 36:1, 2; Hab. 2:4) Ear jino an alikkar men in ilo iien eo Jeova ear lel̦o̦k naanin jiroñ ko ñan Saul kõn ta eo ej aikuj in kõm̦m̦ane ãlikin an naaj bõk anjo̦ ioon ri-Amelek ro, bõtab Saul ear jab pokake Jeova. Im ke ri-kanaan Samuel ear kõnnaan ñane kõn men eo ear kõm̦m̦ane, Saul ear jab kwal̦o̦k bwe ebõd. Ijoke, ear kajjioñ in jojomare e make im ba bwe ejjab apañ l̦apl̦ap men eo ear kõm̦m̦ane im bwe armej ro rar iuuni bwe en kõm̦m̦ane men eo. (1 Sa. 15:13-24) Im m̦oktal̦o̦k wõt jãn kar iien in, Saul ear bar kõm̦m̦ane juon men me ear ãinl̦o̦kwõt men in. (1 Sa. 13:10-14) Ekabũrom̦õjm̦õj bwe ear kõtl̦o̦k bwe en utiej bũruon. Ear jab kajim̦we wãween an l̦õmn̦ak, kõn men in Jeova ear kaje e im kõjekdo̦o̦ne.

5. Ta ko jemaroñ katak jãn waanjoñak eo kõn Saul?

⁵ Ñan katak jãn waanjoñak in kõn Saul, jemaroñ kajjitõk ippãd make kajjitõk kein: ‘Ñe ij riiti naanin jiroñ ko jãn Naanin Anij, ekkã aõ ke kõm̦m̦an jekpen ñan jab l̦oori? Ij ke l̦õmn̦ak bwe men eo ij kõm̦m̦ane ejjab lukkuun nana? Ij ke n̦aruon ro jet kõn men eo ij kõm̦m̦ane?’ El̦aññe uwaak eo ad ej aet ñan jabdewõt iaan kajjitõk kein, jej aikuj kõm̦m̦an oktak ilo wãween ad l̦õmn̦ak. Ñe jejjab, enaaj oktak im lukkuun utiej bũruod ñan joñan eo me Jeova enaaj kõjekdo̦o̦ne kõj jãn ad ro m̦õttan.​—Jem. 4:6.

6. Kõmel̦el̦eik oktak eo ikõtaan Kiiñ Saul im Kiiñ Devid.

⁶ L̦õmn̦ak kõn oktak eo ikõtaan Kiiñ Saul im eo ear bõk jikin, Kiiñ Devid, juon eo me ear yokwe “kien Jeova.” (Sam 1:1-3) Devid ear jel̦ã bwe Jeova ej lo̦mo̦o̦ren ro ettã bũrueer bõtab ej kõjekdo̦o̦ne ro eutiej bũrueer. (2 Sa. 22:28) Innem, Devid ear kõtl̦o̦k bwe kien ko an Anij ren ukot wãween an l̦õmn̦ak. Ear je: “Inaaj nõbar Jeova eo ej letok naanin kapilõk ñan eõ. Aet aõ ej katakin eõ ilo boñ ko.”​—Sam 16:7.

7. Ta eo jenaaj kõm̦m̦ane el̦aññe jej juon eo me ettã bũruon?

⁷ El̦aññe ettã bũruod, jenaaj kõtl̦o̦k bwe Naanin Anij en kajim̦we l̦õmn̦ak ko ad rebõd m̦okta jãn ad em̦m̦akũt im kõm̦m̦ani. Naanin Anij enaaj ãinwõt juon ainikien me ej ba ñan kõj: “Eñin ial̦ eo, [kwõn] etetal ilowaan.” Enaaj kakkõl kõj ñe jej jino el̦l̦o̦k jãn ial̦ eo​—el̦aññe jej jeor ñan anmoon̦ ak anmiiñ. (Ais. 30:21) Ñe jenaaj roñjake Jeova, jenaaj bõk tokjãn ilo elõñ wãween ko. (Ais. 48:17) Ñan waanjoñak, men in enaaj kõjparok kõj jãn an armej kajim̦weik kõj im kõm̦m̦an ad jook. Im jenaaj epaakel̦o̦k Jeova kõnke jej kile an kõm̦m̦an ñan kõj ãinwõt juon nejin me eaorõk.​—Hib. 12:7.

8. Ãinwõt an Jemes 1:22-25 kwal̦o̦k, ewi wãween ad maroñ kõjerbal Naanin Anij ãinwõt juon kilaaj?

⁸ Naanin Anij ej ãinwõt juon kilaaj ñan kõj. (Riit Jemes 1:22-25.) Elõñ iaad jej kalimjek kõj make ilo juon kilaaj kajjojo jibboñ m̦okta jãn ad em̦m̦akũt jãn m̦õko im̦õd. Unin ej kõnke jekõn̦aan jel̦ã el̦aññe jej aikuj in kakõm̦anm̦anl̦o̦k jabdewõt men m̦okta jãn an ro jet lo kõj. Ãindeinl̦o̦k wõt, ñe jej riiti Baibõl̦ eo kajjojo raan, jenaaj lo wãween ko me jemaroñ kõm̦m̦an oktak ie ilo wãween ad l̦õmn̦ak im ilo wãween ad watõk jet men. Elõñ rej lo tõprak jãn aer riiti unin tõl eo an raan eo aolep jibboñ m̦okta jãn aer etal jãn m̦weo im̦weer. Rej kõtl̦o̦k bwe men ko rar riiti en jelõt l̦õmn̦ak ko aer. Innem, ilo aolepen raan eo, rej pukot wãween ko remaroñ jerbale naanin kakapilõk eo jãn Naanin Anij. Kobal̦o̦k ippãn men in, ej aikuj wõr ad jikejuul̦  in katak me ekoba ad riit im kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn Naanin Anij kajjojo raan. Jemaroñ l̦õmn̦ak bwe ej juon men epidodo ñan kõm̦m̦ane, bõtab ej juon iaan men ko raorõktata me jej aikuj kõm̦m̦ane ñan jipañ kõj pãd wõt ilo ial̦ eo eaidik me ej tõll̦o̦k ñan mour.

9. Ñããt eo juon m̦õttam̦ emaroñ naaj aikuj in kajim̦weik eok?

⁹ Kwõnañin ke kar jino etetal ilo juon ial̦ me ear jino kattol̦o̦k eok jãn Jeova? (Sam 73:2, 3) El̦aññe juon m̦õttam̦ me erũtto ilo tõmak ear peran in kajim̦weik eok, kwaar ke roñjake im jerbale naanin jipañ eo an? El̦aññe aet, ejim̦we men eo kwaar kõm̦m̦ane, im ejjel̦o̦k pere bwe el̦ap am̦ kam̦m̦oolol bwe eo m̦õttam̦ ear kakkõl eok.​—JK. 1:5.

10. Ta eo kwõmaroñ kõm̦m̦ane ñe juon m̦õttam̦ ej kajim̦weik eok?

¹⁰ Naanin Anij ej kakeememej kõj kõn naan kein: “Kinej ko an juon jera retiljek.” (JK. 27:6) Ilo wãween et an m̦ool naan kein? L̦õmn̦ak kõn waanjoñak in: Jen ba bwe kwõj kõttar bwe kwõn cross e juon ial̦ me eobrak kõn wa ko rej ettõr ak kwõj m̦ad kõn cell phone eo nejũm̦. Kwõj jino tõn cross e ial̦ eo ak kwõjjab reito reitak. Innem ilo m̦õkaj, juon m̦õttam̦ ej jibwe peim̦ im kanõk tok eok ñan bar tõrerein ial̦ eo. Joñan an l̦ap an kar dãpij peim̦ ke ear kanõktok eok, ekõm̦m̦an bwe en mao, ijoke kõn an kar m̦õkaj an em̦m̦akũt, ear maroñ lo̦mo̦o̦ren eok jãn an juon wa naaj kar dibõj eok. Meñe eo m̦õttam̦ ear kõm̦m̦an bwe en mao peim̦ im ekõm̦m̦an bwe en metak ium̦win jejjo raan, ak kwõn kar ke illu ippãn kõn an kar kanõk eok? Alikkar kwoban kar! Kwõnaaj kar lukkuun kam̦m̦oolol bwe ear jipañ eok. Ejja ãindeinl̦o̦k wõt, ñe juon m̦õttam̦ ear kakkõl eok im ba bwe naan ko ak kõm̦m̦an ko am̦ rejjab ekkar ñan kien ko rewãnõk an Anij, ilo jinoin kwõmaroñ metak. Bõtab, jab illu kõn an kar lewaj naanin kajjim̦we. Enaaj juon menin bwebwe. (Ekl. 7:9) Ijoke, kwõn kam̦m̦oolol kõn an kar eo m̦õttam̦ peran in kõnnaan ippam̦ kake.

11. Ta eo emaroñ kõm̦m̦an bwe juon armej en m̦akoko in roñjake naanin jipañ ko rem̦m̦an jãn juon jeran?

¹¹ Ta eo emaroñ kõm̦m̦an bwe juon armej en m̦akoko in roñjake naanin jipañ ko rem̦m̦an jãn juon jeran me el̦ap an yokwe? Utiej bõro. Armej ro eutiej bũrueer rekõn̦aan roñ “men ko em̦m̦an ñan an lo̦jilñier roñ.” Rej “el̦l̦o̦k jãn aer roñjake m̦ool eo.” (2 Tim. 4:3, 4) El̦ap aer kautiej er make im l̦õmn̦ak ko aer jãn ro jet. Ijoke, rijjilõk Paul ear je naan kein: “El̦aññe jabdewõt ej l̦õmn̦ak bwe eutiej, meñe ilo m̦ool ejjab utiej, ej m̦on̦e e make.” (Gal. 6:3) Elukkuun em̦m̦an an kar Kiiñ Solomon kwal̦o̦k kõn men in. Ear je im ba: “Juon em̦m̦aan em̦m̦an ded ejeram̦õl im mãlõtlõt, em̦m̦an jãn juon kiiñ el̦al̦l̦ap im ri-bwebwe im ejaje ekõjkan en bar bõk naanin kauwe.”​—Ekl. 4:13.

12. Ta eo jej katak jãn joñak eo rijjilõk Piter ear likũt ñan kõj, ãinwõt an wal̦o̦k ilo Galetia 2:11-14?

¹² L̦õmn̦ak kõn joñak eo rijjilõk Piter ear likũt ñan kõj ke rijjilõk Paul ear kajim̦weiki im̦aan mejãn ro jet. (Riit Galetia 2:11-14.) Piter emaroñ kar illu kõn men eo Paul ear ba, im l̦õmn̦ak wõt kõn wãween an kar kõnnaan im kõn jikin eo ear kããlõt ñan kõnnaan ippãn ie. Bõtab, Piter ear juon eo emãlõtlõt. Ear m̦õn̦õn̦õ in bõk naanin kajjim̦we eo im ear jab dãpij an illu ippãn Paul. Ijoke, tokãlik ear ãñinñini Paul “eo jeid im jatid ejitõnbõro.”​—2 Pit. 3:15.

13. Ta ko jej aikuj in l̦õmn̦ak kaki ñe jej itõn kajim̦weik juon?

¹³ El̦aññe ewõr iien kwõj kile bwe kwõj aikuj lel̦o̦k naanin kajjim̦we ñan juon m̦õttam̦, ta ko kwõj aikuj in l̦õmn̦ak kaki? M̦okta jãn am̦ kepaak eo m̦õttam̦, kajjitõk ippam̦ make, ‘El̦e jãn joñan aõ ‘kõwãnõk’ eõ make ke?’ (Ekl. 7:16) Juon eo me el̦e jãn joñan an kõwãnõk e make ej ekajete ro jet, ejjab ekkar ñan kien ko an Jeova, ak ekkar ñan l̦õmn̦ak ko an make, im emaroñ  juon eo me ejjab lukkuun tũriam̦o. Ãlikin am̦ etale eok make im kwõj lo wõt bwe kwõj aikuj in kõnnaan ippãn eo m̦õttam̦, en alikkar am̦ kwal̦o̦k ta likjab eo im kõjerbal kajjitõk ko me remaroñ jipañ eo m̦õttam̦ ñan kile likjab eo an. Lale bwe men ko kwõj ba ren pedped wõt ioon Baibõl̦, im keememej bwe eo m̦õttam̦ enaaj aikuj uwaak, ejjab ñan kwe, ak ñan Jeova. (Rom 14:10) Atartar ioon mãlõtlõt eo jãn Naanin Anij, im ñe kwõj kajim̦weik juon, anõke wãween an kar Jesus kwal̦o̦k tũriam̦o. (JK. 3:5; Matu 12:20) Etke? Kõnke Jeova enaaj kõm̦m̦an ñan kõj ekkar ñan wãween ad kõm̦m̦an ñan ro jet.​—Jem. 2:13.

14. Ta ko em̦õj an doulul eo an Anij litok ñan kõj?

¹⁴ Jeova ej tõl kõj ilo ial̦ eo me ej tõll̦o̦k ñan mour ikijjeen doulul eo an ijin ioon lal̦, im doulul in an ej letok ñan kõj pijain alwõj ko, bok ko, im kweilo̦k ko me rej jipañ kõj aolep ñan jerbale naanin jiroñ ko jãn Naanin Anij. Aolepen men kein rej pedped ioon Baibõl̦ eo. Ñe Kumi eo Ej Lale Aolep Eklejia ko an Ri-Kõnnaan ro an Jeova ej kõm̦m̦an pepe im lale ta wãween ko rem̦m̦antata ñan kajejjete jerbalin kwal̦o̦k naan eo, rej atartar ioon jetõb kwõjarjar. Meñe ãindein, ak ekkã aer bar etali pepe ko rar kõm̦m̦ani kõn wãween aer kar kõllaajrake jerbal in. Etke? Kõnke “men ko rej wal̦o̦k ilo lal̦ in rej oktakl̦o̦k,” im doulul eo Anij ej aikuj in kõm̦m̦an oktak ko ekkar ñan wãween kein rekããl.​—1 Kor. 7:31.

15. Ta wãween eo epen me jet iaan ri-kwal̦o̦k naan ro rej jelm̦aiki?

¹⁵ Ejjel̦o̦k pere bwe em̦õkaj ad l̦oori naanin tõl ko jej bũki ikijjeen katak ko ak kõn mour erreo. Bõtab ewi wãween ad em̦m̦akũt ñe doulul eo an Anij ej kõm̦m̦ane juon pepe me ej jelõt wãween ko jet ilo mour ko ad? Ñan waanjoñak, ilo iiõ ko remootl̦o̦k, em̦õj an lukkuun l̦apl̦o̦k joñan jããn eo jej kõjerbale ñan ekkal im kõjparok Im̦õn Kweilo̦k ko. Kõn men in, Kumi eo Ej Lale Aolep Eklejia ko an Ri-Kõnnaan ro an Jeova ear karõk bwe en lõñl̦o̦k eklejia ko me rej kõjerbale juon Im̦õn Kweilo̦k. Itok wõt jãn karõk in, em̦õj an jet eklejia ko kobal̦o̦k ippãn eklejia ko jet, im em̦õj wiakake jet iaan Im̦õn Kweilo̦k ko. Im em̦õj kõjerbali jããn kein ñan kalõk Im̦õn Kweilo̦k ko ilo jikin ko me elukkuun l̦ap aer aikuji. El̦aññe kwõj jokwe ilo juon jikin me em̦õj wiakake Im̦õn Kweilo̦k ko im em̦õj kakobaik eklejia ko ippãn doon, bõlen kwõmaroñ lo bwe epen  ñan am̦ kõm̦m̦an ukoktak ñan wãween kein rekããl. Ewõr jet iaan ri-kwal̦o̦k naan ro me aetokl̦o̦k kiiõ ial̦ eo aer ñan etal ñan iien kweilo̦k ko. Im ñan ro jet me rar kate er ñan kalõk ak kõjparoke Im̦õn Kweilo̦k ko aer, remaroñ l̦õmn̦ak kõn etke rej kiiõ wiakake Im̦õn Kweilo̦k eo. Remaroñ l̦õmn̦ak bwe ejjel̦o̦k tokjãn aer kar jol̦o̦k iien im kate ko aer. Meñe ãindein, ak rein rej l̦oore karõk in ekããl im ekkar bwe ren bõk nõbar kõn aer kõm̦m̦ane men in.

16. Ñe jenaaj l̦oore naanin jiroñ eo ilo Kolosse 3:23, 24 ewi wãween an men in jipañ kõj ñan lañlõñ wõt?

¹⁶ Jemaroñ lañlõñ wõt ñe jej keememej bwe jej jerbal ñan Jeova im bwe e eo ej tõl doulul eo an. (Riit Kolosse 3:23, 24.) Kiiñ Devid ear likũt juon joñak em̦m̦an ilo an kar lel̦o̦k jabawõt ko ñan kalõke tampel̦ eo. Ear ba: “A wõn ña, im ta ri-aelõñ eo aõ, bwe kõmin maroñ in m̦õn̦õn̦õ in lel̦o̦k ãinwõt in? Bwe men ko otemjej rej itok jãn kwe, im jãn men ko am̦ kõmar lewaj ñan kwe.” (1 Kro. 29:14) Ñe jej jabawõt, jej bareinwõt lel̦o̦k ñan Jeova men ko me rar itok jãn pein. Meñe ãindein, ak el̦ap an Jeova kam̦m̦oolol ñe jej lel̦o̦k iien, maroñ, im jããn ak m̦weiuk ko ñan rejetak jerbal eo me ekõn̦aan bwe en dedel̦o̦k.​—2 Kor. 9:7.

17. Etke kwõjjab aikuj ebbweer ñe kwõj aikuj kõm̦m̦an oktak ko?

¹⁷ Bwe jen pãd wõt ilo ial̦ eo eaidik me ej tõll̦o̦k ñan mour, kõj aolep jej aikuj kanooj anõke jenkwan neen Jesus. (1 Pit. 2:21) El̦aññe kwõj kile bwe kwõj aikuj in kõm̦m̦an oktak ko, jab ebbweer. Men in emaroñ juon kein kõkal̦l̦e em̦m̦an kõnke ej kaalikkar bwe kwõj kaorõk naanin tõl ko an Jeova. Keememej bwe Jeova ejjab kõtmãne bwe kõj​—ro me rejjab weeppãn—​en lukkuun jim̦we im jejjet ad anõke joñak ko an Jesus.

18. Ta eo jej aikuj in kõm̦m̦ane bwe jen tõpar mejãnkajjik eo ad?

¹⁸ Jen aolep kate kõj ñan reilo̦k wõt ñan raan ko repãd im̦aan im jen m̦õn̦õn̦õ in kõm̦m̦an oktak ko ilo wãween ad l̦õmn̦ak, ilo wãween ad watõk jet men, im ilo kõm̦m̦an ko ad. (JK. 4:25; Luk 9:62) Jen dãpij wõt ad ettã bõro, ‘wõnm̦aanl̦o̦k wõt im lañlõñ, im kõm̦m̦an oktak.’ (2 Kor. 13:11) El̦aññe jej kõm̦m̦ane men in, “Anij in yokwe im aenõm̦m̦an enaaj pãd [ippãd].” Im jeban baj tõpar wõt jikin eo jej jibadeke ak jenaaj bar m̦õn̦õn̦õ ilo ial̦ eo ad l̦o̦k.