Luslahng audepe kan

luslahng audepe kan

IREN ONOP 47

Ke Pahn Pousehlahte Wiahda Wekidekla kan?

Ke Pahn Pousehlahte Wiahda Wekidekla kan?

“Eri, riei ko, kumwail pousehlahte pereperen oh kapwungala amwail madamadau.”​—2 KOR. 13:11.

KOUL 54 “Iet Ahlo”

AUDEPEN ONOP *

1. Nin duwen me Madiu 7:13, 14 mahsanih, dahme kahrehda kitail kak nda me kitail kin doadoahk laud pwehn papah Siohwa?

KITAIL koaros kin doadoahk laud pwehn papah Siohwa pwe kitail en kak mour nan sampah kapwo pahn sapwellimen Siohwa kaunda me limpoak. Ehuehu rahn, kitail kin song en idawehn ahlo me kahluwalahng mour. Ahpw nin duwen me Sises mahsanih, ahlo me tehtik oh ekei pak apwal en idawehn. (Wadek Madiu 7:13, 14.) Pwehki kitail soh unsek, e kin mengei ong kitail en wetsang ahlo.​—Kal. 6:1.

2. Dahme kitail pahn koasoiapene nan iren onop wet? (Pil kilang koakon “ Aktikitik Kin Sewese Kitail en Wiahda Wekidekla kan.”)

2 Ma kitail men mihmihte nan ahl tehtiko me kahluwalahng mour, kitail anahne en men wekidala atail madamadau oh wiewia kan. Wahnpoaron Pohl kangoangehkin Kristian kan me kin mi Korint en pousehlahte ‘kapwungala arail madamadau.’ (2 Kor. 13:11) Kaweido pil kadoadoahk ong kitail. Nan iren onop wet, kitail pahn koasoiapene ia duwen Paipel eh kak sewese kitail en wiahda wekidekla kan oh ia duwen kompoakepatail kan me wia mehn kahlemeng mwahu ar kak sewese kitail en mihmihte nan ahlo me kin kahluwahlahng mour. Kitail pahn pil sukuhlki duwen dahme pahn kak kahrehda en apwal en idawehn kaweid me kohsang sapwellimen Siohwa pwihn. Kitail pahn kilang ia duwen aktikitik eh kak sewese kitail en wiahda wekidekla kan ni atail kolokolete atail peren.

MWEIDOHNG MAHSEN EN KOHT EN KAPWUNGUHKLA

3. Dahme Mahsen en Koht kak wiahiong uhk?

3 E sohte mengei ong kitail en kasawih atail madamadau oh pepehm kan. Dahme kahrehda? Pwehki atail mohngiong me widing, oh e kak apwal ong kitail en ese dahme e pahn kahrehiong kitail en wia. (Ser. 17:9) E kin mengei en pein pitihekin kitail “lamalam likamw.” (Seims 1:22) Eri kitail anahne doadoahngki Mahsen en Koht pwehn kasawih pein kitail. Mahsen en Koht kin kasalehda dahme mi loalatail, “madamadau oh ineng kan” en mohngiongitail. (Ipru 4:12, 13) Pil duwehte, Mahsen en Koht kin kadoadoahk duwehte misihn en X-ray me kin sewese kitail en kilang dahme sohte sansal. Ahpw kitail anahne aktikitik pwe kitail en kak doadoahngki kaweid sang nan Paipel de sang rehn irail kan me Koht kin ketin doadoahngki.

4. Dahme kasalehda me Nanmwarki Sohl wiahla ohl pohnmwahso men?

4 Mehn kahlemeng en Nanmwarki Sohl kasalehda dahme kak wiawi ni atail sohte kin aktikitik. Sohl uhdahn pohnmwahsohla me kahrehda e sohte kasalehda, pil ong pein ih, me e anahne wekidala eh madamadau oh wiewia kan. (Mel. 36:1, 2) Met sansalda ni ahnsou me Siohwa ketikihong Sohl kaweid oaritik ehu ong dahme e anahne wia mwurin eh kalowehdi mehn Amalek kan. Ahpw, Sohl sohte peikiong Siohwa. Oh ni soukohp Samuel eh koasoiaiong ih duwen ireo, Sohl sohte kasalehda eh sapwungo. Ahpw, e nda me dahme e wiao sohte wiahda mehkot laud oh me meteikan me idingkihong ih en wia. (1 Sam. 15:13-24) Mwoweo, Sohl wia mehkot me duwehte met. (1 Sam. 13:10-14) E kansensuwed me e mweidohng eh mohngiong en pohnmwahsohla. E sohte kapwungala eh madamadau, eri Siohwa ketin panawih oh soikala ih.

5. Dahme kitail kak sukuhlkihsang en Sohl mehn kahlemeng?

5 Kitail sohte men duwehte Sohl, eri kitail anahne pein idek rehtail peidek pwukat: ‘Ni ahnsou me I kin wadek Mahsen en Koht, I kin rapahki kahrepe kan pwe ien dehr doadoahngki dahme I wadek? I kin medewe me dahme I kin wia sohte uhdahn suwed? I kin kapwukoahki meteikan dahme I kin wia?’ Ma omw pasapeng ong peidek pwukat iei ei, kitail anahne wekidala atail madamadau oh wiewia. Pwe ma soh, kitail kak pohnmwahsohla me kahrehda Siohwa sohla pahn ketin kompoakepahnkin kitail.​—Seims 4:6.

6. Menlau kawehwehda wekpeseng en nanpwungen Nanmwarki Sohl oh Nanmwarki Depit.

6 Tehk wekpeseng en nanpwungen Nanmwarki Sohl oh Nanmwarki Depit, ohl emen me kin poakohng kosonned en Siohwa. (Mel. 1:1-3) Depit ese me Siohwa kin ketin doarehla irail me aktikitik ahpw e kin ketin uhwong me pohnmwahso kan. (2 Sam. 22:28) Eri Depit mweidohng sapwellimen Koht kosonned en wekidala eh madamadau. E ntingihedi: “I kin patohwan kapinga KAUN-O, pwehki eh kin ketin kaweid ie, oh ei pepehm pil kin katamankin ie nipwong.”​—Mel. 16:7.

MAHSEN EN KOHT

Mahsen en Koht kin katamankin kitail ma kitail tepida wia mehkot me sapwung. Ma kitail aktikitik, kitail pahn mweidohng Mahsen en Koht en kapwungala atail madamadau sapwung (Menlau kilang parakrap 7)

7. Dahme kitail pahn wia ma kitail kin aktikitik?

7 Ma kitail kin aktikitik, kitail pahn mweidohng Mahsen en Koht en wekidala atail madamadau sapwung kan mwohn ar pahn kahrehiong atail mwekid ni ahl sapwung. Mahsen en Koht pahn duwehte ngihl ehu me kin ndaiong kitail: “Iet ahlo, kumwail idawehn.” E pahn katamankin kitail ma kitail tepida wia mehkot me sapwung. (Ais. 30:21) Ni atail kin rong Siohwa, kitail pahn pein paiekihda ni ahl tohto. (Ais. 48:17) Karasepe, kitail sohte pahn namenekla pwehki emen aramas anahne kapwungkitailla. Oh kitail pahn karanihala Siohwa pwehki kitail ese me e kin ketin nsenohki kitail duwehte pahpa limpoak men.​—Ipru 12:7.

8. Nin duwen me Seims 1:22-25 mahsanih, ia duwen atail kak doadoahngki Mahsen en Koht duwehte kilahs en irongen ehu?

8 Mahsen en Koht kak duwehte kilahs en irongen ehu ong kitail. (Wadek Seims 1:22-25.) Pali laud en kitail kin irongen ehuehu nimenseng mwohn atail kohkohsang imwatail. Ni ahl wet, kitail kak kilang ma kitail anahne wiahda wekidekla mwohn meteikan pahn kilang kitail. Pil duwehte, ni atail kin wadek Paipel ehuehu rahn, kitail pahn kilang ahl kan me kitail kak wekidala atail madamadau oh wiewia. Me tohto diarada me en kin wadek iren rahn nimenseng koaros mwohn ar kohkohsang imwarail kin sawas. Re kin mweidohng dahme irail kin wadek en kamwakid arail madamadau. Eri erein rahno pwohn, irail kin rapahki ahl kan me re kak doadoahngki iren kaweid me kohsang Mahsen en Koht. Pil patehng, kitail anahne onop oh doudouloale Mahsen en Koht rahn koaros. Met mwomwen mengei en wia, ahpw e wia ehu soahng kesempwal me kitail kak wia pwehn sewese kitail en mihmihte nan ahl tehtiko me kohlahng mour.

RONG KOMPOAKEPAH KOAHIEK KAN

KOMPOAKEPATAIL KOAHIEK KAN

Ele kompoakepatail Kristian koahiek men kapwungala kitail ni kadek. Ia duwe, kitail kalahnganki me kompoakepatailo ahneki eimah pwehn koasoiaiong kitail duwen met? (Menlau kilang parakrap 9)

9. Ni ahnsou dah me kompoakepahmw men ele anahne kapwunguhkala?

9 Mie pak me ke tepida wia mehkot me kauwehla omw nanpwungmwahu rehn Siohwa? (Mel. 73:2, 3) Ma kompoakepah men ahneki eimah en kapwunguhkala, ke rong ih oh doadoahngki eh kaweido? Ma ei, ke wia mehkot me pwung, oh ke uhdahn kalahnganki me kompoakepahmwo kapwunguhkala.​—Lep. Pad. 1:5.

10. Dahme ke anahne wia ma kompoakepahmw men kapwunguhkala?

10 Mahsen en Koht katamankihong kitail: “Mehnda ma kompoakepahmw men kansensuwedihiukala.” (Lep. Pad. 27:6) Ia wehwehn met? Tehk karasaras wet: Medewehla me ke awiawih pwehn kotehla ahl ehu me diren sidohsa oh ke sohla tehk mwahu pwehki ke kedirepwkihla noumw sehlpwohno. Ke sokala pohn ahlo ni omw sohte sarada. Eri, kompoakepahmwo parok pehmwen oh waikuhkodo ni keilen ahlo. Eh koluhkedi kehlail me kahrehiong pehmwen eh toal, ahpw eh mwadang en mwekid kapituhksang sidohsa eh pahn lel uhk. Mendahki toal me e wiahiong ni pehmwen kahrehiong ken medengki rahn kei, ke pahn mwehlkihda me kompoakepahmwo parokuhkedi? Uhdahn soh! Ke pahn kalahnganki eh sawas. Pil duwehte, ma kompoakepahmw men ndaiong uhk me omw koasoi oh wiewia kan sohte kin pahrekiong sapwellimen Koht koasoandi pwung kan, ele ke pahn medengkihla nin tapio. Ahpw ke dehr lingeringerki de nsensuwedki eh kaweido. Met pahn wia tiahk pweipwei ehu. (Ekl. 7:9) Ahpw, kalahnganki me kompoakepahmwo ahneki eimah en koasoiaiong uhk duwen met.

11. Dahme kak kahrehiong emen en soikala kaweid mwahu sang kompoakepah men?

11 Dahme kak kahrehiong emen en soikala kaweid mwahu sang rehn kompoakepah limpoak men? Pohnmwahso. Aramas pohnmwahso kin perenki “dahme re kin men rong.” Irail kin “sohpeiweisang ar kin rong me mehlelo.” (2 Tim. 4:3, 4) Irail kin medewe me re sohte anahne kaweid pwehki re medewe me irail loalokong de kesempwalsang meteikan. Ahpw, wahnpoaron Pohl ntingihedi: “Ma emen kin medewe me ih mehkot ni eh sohte mehkot, e kin pitih pein ih.” (Kal. 6:3) Nanmwarki Solomon kawehwehda met ni sansal. E ntingihedi: “Seri semwehmwe ahpw loalokong men mwahusang nanmwarki likeilapalahr men ahpw pweipwei, me solahr eh lamalam en rong kaweid.”​—Ekl. 4:13, NW.

12. Dahme kitail sukuhlkihsang mehn kahlemeng me wahnpoaron Piter wiahda, nin duwen me kileldi nan Kalesia 2:11-14?

12 Medewehla dahme Piter wia ni ahnsou me Pohl kapwungala ih nanpwungen aramas akan. (Wadek Kalesia 2:11-14.) Piter kakete lingeringerki dahme Pohl nda pwehki mwomwen en Pohl eh koasoiong oh pwehki e wia met mwohn aramas. Ahpw Piter loalokong. E pwungki kaweido oh sohte kolokol lingeringer ong Pohl. Mwuhr e ndahki Pohl emen “riatail kompoak.”​—2 Pit. 3:15.

13. Dahme kitail anahne medewe mwohn atail pahn kihong emen kaweid?

13 Ma ke medewe me ke anahne kihong kompoakepahmw men kaweid, dahme ke anahne tamataman? Mwohn omw pahn koasoiong kompoakepahmwo, pein idek rehmw, ‘I “nohn kin men wiahla aramas pwung”?’ (Ekl. 7:16) Emen me kin nohn men wia aramas pwung kin kadeik meteikan, kaidehn sang ni sapwellimen Siohwa koasoandi kan, ahpw sang pein ah, oh ele e wia aramas men me sohte kin mahk. Ma ke medewe ni keneinei duwen dahme kahrehda ke men kihong kompoakepahmwo kaweid oh medewe me ke anahne wia met, padahkihong ia kahpwalo oh doadoahngki peidek kan pwehn sewese ih en wehwehki dahme e wia me sapwung. Tehk mwahu me dahme ke kin nda kin poahsoandahsang nan Paipel, oh tamataman me met kaidehn omw pwukoa en kadeik kompoakepahmwo, ahpw sewese ih en wehwehki sapwellimen Siohwa pepehm ong dahme e kin wia. (Rom 14:10) Doadoahngki erpit me dierek nan Mahsen en Koht, oh ni omw kin kihong emen kaweid, kahlemengih Sises eh kin ketin poakehla aramas. (Lep. Pad. 3:5; Mad. 12:20) Dahme kahrehda? Pwehki Siohwa pahn ketin kadeikitailda ni ahlohte me kitail wiahiong meteikan.​—Seims 2:13.

IDAWEHN KAWEID ME KOHSANG SAPWELLIMEN KOHT PWIHN

SAPWELLIMEN KOHT PWIHN

Sapwellimen Koht pwihn kin kihda sawaspen Paipel kan, kisin kasdo kan, oh mihting kan me kin sewese kitail en doadoahngki kaweid sang nan Mahsen en Koht. Ekei pak, Pwihn me Kin Apwalih Mwomwohdiso nan Sampah Pwon kin wiahda wekidekla kan ong mwomwen doadoahko eh kin koasoansoandi (Menlau kilang parakrap 14)

14. Dahme sapwellimen Siohwa pwihn kin kihda ong kitail?

14 Siohwa kin ketin kaweid kitail nan ahlo me kolahng mour sang ni eh ketin doadoahngki sapwellime pwihn nin sampah, me kin kihda kisin kasdo kan, sawaspen Paipel kan, oh mihting kan me kin sewese kitail koaros en doadoahngki kaweid me mi nan sapwellimen Koht Mahsen. Ire wet likilik pwehki e poahsoandahsang iren Paipel kan. Ni Pwihn me Kin Apwalih Mwomwohdiso nan Sampah Pwon ar kin wiahda pilipil kan ong ahl me keieu mwahu en wia doadoahk en kalohk, irail kin koapworopworki sapwellimen Koht manaman. Oh pil, Pwihn wet kin kaukaule pwurehng koasoiapene pilipil pwukat pwehn kilang ma re anahne wiahda wekidekla kan. Dahme kahrehda? Pwehki “mwomwen sampah wet kin wekiwekila,” oh sapwellimen Koht pwihn anahne wiahda wekidekla kan.​—1 Kor. 7:31.

15. Kahpwal dahieu me ekei sounkalohk kan lelohng?

15 Ni ahnsou me sapwellimen Koht pwihn kin kihong kitail kawehwe kapw en padahk en Paipel de kihong kitail kaweid kan me pid atail tiahk oh wiewia, kitail kin pwungki oh kapwaiada met. Ahpw dahme kitail kin wia ni ahnsou me sapwellimen Koht pwihn kin wiahda wekidekla ehu me wekidala ekei koasoandi kan nan atail mour? Karasepe, pahr kan me kerendo pweinen ihmw oh kamwahwihala wasahn kaudok kan uhdahn laudla. Eri Pwihn me Kin Apwalih Mwomwohdiso nan Sampah Pwon koasoanehdi me mwomwohdiso tohto pahn doadoahngkipene Wasahn Kaudok ehute. Ihme kahrehda mwomwohdiso kan kohpene wiahla ehu oh ekei Wasahn Kaudok kan netila. Re doadoahngki mwohni ko pwehn sewese kauwada wasa kan me keieu anahne wasahn kaudok. Ma ke kin mi wasa ehu me wasahn kaudok kan netila oh mwomwohdiso kan kohpene wiahla ehu, ele e pahn apwal ong uhk en ahnla wekidekla kapwo. Met ekei sounkalohk kan kin anahne seiloakla wasa doh pwehn iang towehda mihting kan. Ekei me kin doadoahk laud pwehn kauwada de kamwahwihala Wasahn Kaudok ele kin medewe dahme kahrehda wasahn kaudoko netila. Ele re kin medewe me arail ahnsou oh nanti sohte katepe. Ahpw, irail kin utung koasoandi kapw wet oh anahne ale kaping.

16. Ia duwen atail doadoahngki kaweido nan Kolose 3:23, 24 eh pahn sewese kitail en kolokolete atail peren?

16 Kitail pahn pousehlahte ahneki peren ma kitail tamataman me doadoahk koaros me kitail kin wia kin kowohng Siohwa oh me e kin ketin kaukaweid sapwellime pwihn. (Wadek Kolose 3:23, 24.) Nanmwarki Depit wiahda mehn kahlemeng mwahu ni ahnsou me e kihda mwohni pwehn kauwada tehnpas sarawio. E nda: “Ngehi oh ei tungoal aramas akan sohte kak patohwanohng komwi mehkot, pwehki mehkoaros iei kisakis ehu sang rehmwi, oh ihte se kasapahlwohng komwi dahme uhdahn sapwellimomwi.” (1 Kron. 29:14) Ni ahnsou me kitail kin kihda mwohni, kitail pil kin patohwanohng Siohwa dahme e ketikihongehr kitail. Ahpw met kin kaperenda Siohwa ni atail kin patohwanohng ih atail ahnsou, kehl, oh mwohni pwehn wia sapwellime doadoahk.​—2 Kor. 9:7.

MIHMIHTE NAN AHL TEHTIKO

17. Dahme kahrehda ken dehr nsensuwed ma ke anahne wiahda wekidekla kan?

17 Pwehn mihmihte nan ahl tehtiko me kolahng mour, kitail koaros anahne idawehn sapwellimen Sises mehn kahlemeng. (1 Pit. 2:21) Ma e mwomwen me ke anahne wiahda wekidekla kan, dehr nsensuwed. En pohnese me ke anahne wekidala omw wiewia kan kin kasalehda me ke men idawehn sapwellimen Siohwa kaweid. Dehr manokehla me Siohwa ketin mwahngih me kitail soh unsek. Eri e sohte ketin kasik me kitail en kahlemengih sapwellimen Sises mehn kahlemeng ni unsek.

18. Dahme kitail anahne wia pwehn lel atail mehn akadei?

18 Kitail koaros en kilangwohngete ahnsou kohkohdo oh men wekidala atail madamadau oh wiewia kan. (Lep. Pad. 4:25; Luk 9:62) Kitail en kolokolete aktikitik, ‘pousehlahte pereperen oh kapwungala atail madamadau.’ (2 Kor. 13:11) Ma kitail wia met, “Koht en limpoak oh popohl pahn kin ketin ieiang [kitail].” E pahn ketin sewese kitail en peren ni ahnsou wet oh ketikihong kitail mour nan sampah kapwo.

KOUL 34 Kekeid ni Lelepek

^ par. 5 Ele ekei kitail kin diarada me e apwal en wekidala atail madamadau, dahme kitail kin perenki oh sohte perenki, oh atail wiewia kan. Iren onop wet pahn kawehwehda dahme kahrehda kitail koaros anahne wiahda wekidekla kan oh ia duwen atail kak kolokolete atail peren ni atail wia met.

^ par. 76 WEHWEHN KILEL: Ni mwahnakapw pwulopwulo eh koasoia dahme wiawihong ih mwurin eh wiahda pilipil sapwung ehu, brother teio (ni pali koahiek) rong ni meleilei pwehn esehda ma e anahne kihda ekei kaweid.