Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

SIHLOKO LESIFUNDVWAKO 47

Utimisele Yini Kuchubeka Ulungiswa?

Utimisele Yini Kuchubeka Ulungiswa?

“Kwekugcina bazalwane, chubekani nijabula, nilungiswa.”—2 KHOR. 13:11.

INGOMA 54 “Nayi Indlela”

LOKUTAWUCOCWA NGAKO KULESIHLOKO *

1. Ngekusho kwaMatewu 7:13, 14, kungani sitsi sisendleleni?

SONKHE sisendleleni. Lapho siya khona, nobe umgomo wetfu kuphila eveni lelisha ngephansi kwekubusa kwaJehova lokunelutsandvo. Lilanga ngelilanga, setama kuhamba kulendlela leya ekuphileni. Njengobe Jesu asho, lendlela yincane futsi kumatima kuhamba ngayo. (Fundza Matewu 7:13, 14.) Ngenca yekutsi sinesono, kumelula ngatsi kutsi siyishiye lendlela.—Gal. 6:1.

2. Sitawucoca ngani kulesihloko? (Buka nelibhokisi lelitsi “ Kutfobeka Kuyasisita Kutsi Sente Lushintjo.”)

2 Nangabe sifuna kuhlala kulendlela lencane leya ekuphileni, kufanele sikulungele kushintja indlela lesicabanga ngayo, lesikutsandzako nalesikwenyanyako kanye netento tetfu. Umphostoli Pawula wakhutsata emaKhristu lebekahlala eKhorinte kutsi achubeke ‘alungiswa.’ (2 Khor. 13:11) Leseluleko siyasebenta nakitsi. Kulesihloko, sitawucoca ngekutsi liBhayibheli lingasisita njani kutsi sishintje indlela lesihamba ngayo nekutsi bangani labakahle bangasisita njani kutsi sichubeke sihamba endleleni leya ekuphileni. Sitawuphindze sicoce ngekutsi kunini lapho kungaba matima khona kulandzela sicondziso lesivela enhlanganweni yaJehova. Sitawubona nekutsi kutfobeka kungasisita njani kutsi sente lushintjo ngaphandle kwekulahlekelwa yinjabulo yetfu ekukhonteni Jehova.

VUMELA LIVI LANKULUNKULU LIKULUNGISE

3. LiVi laNkulunkulu lingakusita njani?

3 Nasetama kuhlola indlela lesicabanga ngayo nalesitiva ngayo, sibhekana nebumatima. Inhlitiyo yetfu iyayengana, ngako kungaba matima ngatsi kwati loko lefuna sikwente. (Jer. 17:9) Kulula ngatsi kutiyenga “ngekucabanga lokungemanga.” (Jak. 1:22) Ngako kufanele sisebentise liVi laNkulunkulu kuze sitihlole. LiVi laNkulunkulu liveta loko lesingiko ngekhatsi, “imicabango netinhloso tenhlitiyo” yetfu. (Heb. 4:12, 13) Ngemcondvo lofanako, liVi laNkulunkulu lifana nemshini i-X-ray, ngobe lisenta sibone loko lokungekhatsi. Kodvwa kufanele sitfobeke nangabe sifuna kusebentisa seluleko lesisitfola eBhayibhelini nobe etikhontini taNkulunkulu.

4. Yini lekhombisa kutsi iNkhosi Sawula yabese iyatigcabha?

4 Sibonelo seNkhosi Sawula sisikhombisa loko lokungenteka nasingakatfobeki. Sawula bekatigcabha kangangekutsi bekangafuni kwemukela kutsi kucabanga kwakhe nendlela lenta ngayo tintfo bekudzinga kulungiswa. (Hla. 36:1, 2; Hab. 2:4) Loko kwabonakala ngesikhatsi Jehova anika Sawula sicondziso saloko lobekufanele akwente ngemuva kwekuncoba ema-Amaleki. Nobe kunjalo, Sawula akazange amlalele Jehova. Ngesikhatsi umphrofethi Samuweli ambuta ngalokungalaleli kwakhe, Sawula akazange alivume liphutsa lakhe. Kunaloko, watsi lena bekungasiyo inkinga lenkhulu futsi ngulabantfu lebebamphocelele kutsi akwente. (1 Sam. 15:13-24) Sawula bekangacali kwenta intfo lefana nalena. (1 Sam. 13:10-14) Lokubuhlungu kutsi besekatigcabha. Akazange ayishintje indlela lebekacabanga ngayo, ngako Jehova wamsola futsi wamshiya.

5. Yini lesingayifundza esibonelweni saSawula?

5 Kuze sifundze esibonelweni saSawula, senta kahle ngekutibuta nayi imibuto: ‘Nangifundza seluleko eVini laNkulunkulu, ngetama kutfola tizatfu tekungasilaleli yini? Ngicabanga kutsi lengikwentako akusiko kubi kangako yini? Ngisola labanye yini ngaloko lengikwentako?’ Nangabe imphendvulo yetfu kulemibuto ingu-yebo, kufanele silungise indlela lesicabanga ngayo. Nasingenti njalo, singatigcabha kangangekutsi Jehova ayekele kuba ngumngani wetfu.—Jak. 4:6.

6. Chaza umehluko emkhatsini weNkhosi Sawula neNkhosi Davide.

6 Naka umehluko emkhatsini weNkhosi Sawula neNkhosi Davide. Davide bekawutsandza ‘umtsetfo waSimakadze.’ (Hla. 1:1-3) Davide bekati kutsi Jehova uyabasindzisa labo labatfobekile kodvwa umelene nalabo labatigcabhako. (2 Sam. 22:28) Ngako Davide wavumela umtsetfo waNkulunkulu kutsi ushintje indlela lebekacabanga ngayo. Wabhala watsi: “Ngiyamdvumisa Simakadze lowangeluleka, nanembeza wami uyangiyala ebusuku.”—Hla. 16:7.

LIVI LANKULUNKULU

LiVi laNkulunkulu liyasecwayisa nasesiphambuka endleleni. Nangabe sitfobekile, sivumela liVi laNkulunkulu kutsi lilungise kucabanga kwetfu lokukabi (Buka sigaba 7)

7. Yini lesitawuyenta nasitfobekile?

7 Nangabe sitfobekile, sitawuvumela liVi laNkulunkulu kutsi lilungise indlela lesicabanga ngayo ngaphambi kwekutsi sente loko lesikucabangako. LiBhayibheli litawufana nelivi lelitsi kitsi: “Nansi indlela, hambani ngayo.” Litasecwayisa nasesicala kwenta intfo lembi. (Isa. 30:21) Kutasisita kakhulu kulalela Jehova. (Isa. 48:17) Sibonelo saloko kutsi sitawubalekela lihlazo lekwekhutwa ngulomunye umuntfu. Sitawusondzela kakhulu kuJehova ngobe sitawubona kutsi usiphatsa njengemntfwanakhe lamtsandzako.—Heb. 12:7.

8. Njengobe kusho Jakobe 1:22-25, liVi laNkulunkulu singalisebentisa njani njengesibuko?

8 LiVi laNkulunkulu lingafanana nesibuko kitsi. (Fundza Jakobe 1:22-25.) Linyenti letfu litibuka esibukweni njalo ekuseni ngaphambi kwekutsi lihambe. Ngaleyondlela, siyabuka kutsi kute yini lasingatilungisa khona ngaphambi kwekutsi labanye basibone. Ngendlela lefanako, nasilifundza onkhe malanga liBhayibheli, sitawubona tindlela lesingalungisa ngato kucabanga kwetfu. Labanyenti kuyabasita kufundza umBhalo welusuku njalo ekuseni bangakahambi. Bavumela loko labakufundzako kutsi kushintje indlela labacabanga ngayo. Ngako lilanga nalichubeka, babuka tindlela labangasisebentisa ngaso seluleko labasitfole eVini laNkulunkulu. Ngetulu kwaloko, kufanele sifundze liVi laNkulunkulu onkhe malanga futsi sizindle ngalo. Loku kungabonaka kumelula, kodvwa lena ngulenye yetintfo letibalulekile letingasisita kutsi sichubeke sihamba kulendlela lencane leya ekuphileni.

LALELA BANGANI LABAKAHLE

BANGANI LABAKAHLE

UmKhristu lesikanye naye angasiniketa secwayiso lesinemusa. Siyajabula yini kutsi umngani wetfu ube nesibindzi sekukhuluma natsi? (Buka sigaba 9)

9. Kunini lapho umngani wakho kufanele akulungise khona?

9 Uke wayenta yini intfo lelimata buhlobo bakho naJehova? (Hla. 73:2, 3) Nangabe umngani lokahle aba nesibindzi sekukulungisa, wamlalela yini futsi wasisebentisa leseluleko sakhe? Nangabe wenta njalo, wenta intfo lenhle futsi uyajabula ngekutsi umngani wakho wakwecwayisa.—Taga 1:5.

10. Yini lokufanele uyente nangabe umngani wakho akulungisa?

10 LiVi laNkulunkulu lisikhumbuta ngekutsi: “Umngani usuke atimisele lokuhle ngawe, nome akulimatile.” (Taga 27:6) Asho kutsini lamavi? Ase ucabange nganangu umfanekiso: Asesitsi umele kwewela umgwaco lophitsitelako bese uphatanyiswa lucingo lwakho. Ubese uyangena ungakabuki. Kutsi kusenjalo, umngani wakho akubambe ngesandla futsi akususe emgwacweni. Ukubamba kabuhlungu kangangekutsi uyalimala kodvwa kushesha kwakhe akubambe kukusitile wangashayiswa yimoto. Ngisho nobe kungaphela emalanga kubuhlungu lapho akubambe khona, bewungatfukutsela yini kutsi umngani wakho ukubambile? Cha! Utawujabula kutsi ukusitile. Ngendlela lefanako, nangabe umngani wakho akucwayisa ngekutsi indlela lokhuluma ngayo netintfo lotentako akuhambisani netimiso taNkulunkulu letilungile, ungacale uve buhlungu. Nobe kunjalo, ungacansuki ngekutsi ukwelulekile. Loko kungaba bulima. (Shu. 7:9) Kunaloko, jabula ngekutsi umngani wakho ube nesibindzi sekukhuluma nawe.

11. Yini lengenta umuntfu angasilaleli seluleko lesihle semngani wakhe?

11 Yini lengenta lotsite angasemukeli seluleko lasinikwa ngumngani lomtsandzako? Kutigcabha. Bantfu labatigcabhako batsandza ‘kukitatwa tindlebe.’ ‘Bayayekela kulalela liciniso.’ (2 Thim. 4:3, 4) Bacabanga kutsi abasidzingi seluleko ngobe bacabanga kutsi bahlakaniphile futsi babalulekile kunalabanye. Nobe kunjalo, umphostoli Pawula wabhala watsi: “Nangabe umuntfu acabanga kutsi ulutfo nanobe angesilo, usuke atiyenga.” (Gal. 6:3) INkhosi Solomoni yakuchaza kahle loku. Yatsi: “Uncono umuntfu lomusha lophuyile nalohlakaniphile kunenkhosi lendzala lesilima nalengasatitsatsi teluleko.”—Shu. 4:13.

12. Yini lesiyifundzako esibonelweni semphostoli Phetro njengobe kusho Galathiya 2:11-14?

12 Cabanga ngalokwentiwa nguPhetro ngesikhatsi elulekwa nguPawula embikwalabanye bantfu. (Fundza Galathiya 2:11-14.) Phetro bekangatfukutsela ngaloko Pawula lakusho, ngendlela lakusho ngayo nangekutsi wakhuluma embikwebantfu. Kodvwa Phetro bekahlakaniphile. Wasemukela leseluleko futsi akazange abambele Pawula ligcubu. Ngekuhamba kwesikhatsi watsi Pawula ‘ungumzalwane wetfu lotsandzekako.’—2 Phet. 3:15.

13. Ngutiphi tintfo lokufanele sitikhumbule naseluleka labanye?

13 Nawucabanga kweluleka umngani wakho, ngutiphi tintfo lokufanele utikhumbule? Ngaphambi kwekutsi ukhulume nemngani wakho tibute kutsi, ‘Ngitenta “lolunge kakhulu” yini?’ (Shu. 7:16) Umuntfu lolunge kakhulu, akabehluleli labanye ngetimiso taJehova, kunaloko ubehlulela ngetakhe futsi akakavami kuba nemusa. Nangabe sewutihlolile futsi ubona sidzingo sekukhuluma nemngani wakho, mtjele inkinga yakhe futsi usebentise imibuto kuze umsite alibone liphutsa lakhe. Ciniseka kutsi lokushoko kusekelwe emiBhalweni futsi ukhumbule kutsi ngumngani wakho lotawutilandzisela kuJehova hhayi wena. (Rom. 14:10) Sebentisa kuhlakanipha lokuseVini laNkulunkulu futsi naweluleka lotsite, bani nemusa njengaJesu. (Taga 3:5; Mat. 12:20) Leni? Ngobe Jehova utasiphatsa ngendlela lesibaphatsa ngayo labanye.—Jak. 2:13.

LANDZELA SICONDZISO LESISINIKWA YINHLANGANO YANKULUNKULU

INHLANGANO YANKULUNKULU

Inhlangano yaNkulunkulu isinika tincwadzi, ema-video nemihlangano lesisita kutsi sisebentise seluleko lesiseVini laNkulunkulu. Ngalesinye sikhatsi, Sigungu Lesibusako senta lushintjo endleleni lomsebenti lohlelwa ngayo (Buka sigaba 14)

14. Yini inhlangano yaNkulunkulu lesiniketa yona?

14 Jehova uyasicondzisa kulendlela leya ekuphileni asebentisa incenye yenhlangano yakhe lelamhlabeni, lesiniketa ema-video, tincwadzi nemihlangano lesisita kutsi sisebentise seluleko lesisitfola eVini laNkulunkulu. Lemfundvo lesiyitfolako singayetsemba ngobe isekelwe emiBhalweni. Sigungu Lesibusako setsembele emoyeni longcwele kutsi utasicondzisa nasenta tincumo endleleni umsebenti wekushumayela longentiwa kahle ngayo. Nanobe kunjalo, Sigungu Lesibusako sihle sibuketa tincumo lesitentile kuze sibone kutsi lukhona yini lushintjo loludzingekako. Kungani? Kungobe “simo salelive siyashintja” futsi inhlangano yaNkulunkulu kufanele itemukele timo letinsha.—1 Khor. 7:31.

15. Ngutiphi tinkinga labanye bamemeteli lababhekene nato?

15 Kuliciniso kutsi siyasilandzela sicondziso lesiseBhayibhelini lesisitfolako, lesimayelana nenchazelo lensha yalokufundziswa liBhayibheli nendlela lekahle yekutiphatsa. Kodvwa senta njani nangabe inhlangano yaNkulunkulu yenta lushintjo lolutsintsa indlela lesiphila ngayo? Nasi sibonelo, tindleko tekwakha tindzawo tekukhontela netekutinakekela tikhule kakhulu. Ngako Sigungu Lesibusako sakhipha sicondziso sekutsi emaHholwa eMbuso asetjentiswe ngemabandla langetulu kwalinye. Kungako kuhlanganiswe emabandla futsi kwatsengiswa lamanye emaHholwa eMbuso. Lemali isetjentiselwa kwakha emaHholwa etindzaweni letinesidzingo lesikhulu. Nangabe uhlala endzaweni lapho khona emaHholwa atsengiswa nemabandla ahlanganiswa, kungase kube matima kwemukela lolushintjo. Labanye bamemeteli sekudzingeka bahambe emabanga lamadze nabaya emihlanganweni yelibandla. Labanye labasebenta kamatima ekwakheni nasekunakekeleni emaHholwa eMbuso bangase batibute kutsi kungani sekatsengiswa. Bangeva shengatsi badlale ngesikhatsi sabo nangemandla abo. Nobe kunjalo, bayachubeka bahambisana nalelilungiselelo futsi kufanele banconywe.

16. Kusebentisa seluleko lesitfolakala kuKholose 3:23, 24, kungasisita njani kutsi sihlale sijabula?

16 Sitawuhlale sijabula nangabe sikhumbula kutsi sisebentela Jehova nekutsi nguye locondzisa inhlangano yakhe. (Fundza Kholose 3:23, 24.) INkhosi Davide yasibekela sibonelo lesihle nayinikela ngemali kuze kwakhiwe lithempeli. Yatsi: “Mine bengingubani, sona sive sami besiyini kutsi besingakhona kunikela kakhulu kangaka? Konkhe kuphuma kuwe, natsi sikunike kona loko lokuphuma esandleni sakho.” (1 Khr. 29:14) Nasinikela, sisuke sipha Jehova loko lasiphe kona. Ngetulu kwaloko, Jehova uyajabula ngesikhatsi, emandla nemali lesiyinikelako kuze sisekele umsebenti wakhe lafuna wentiwe.—2 Khor. 9:7.

CHUBEKA UHAMBA NGENDLELA LENCANE

17. Kungani kungakafaneli udvumale nangabe kunelushintjo lokufanele ulwente?

17 Kuze sichubeke sihamba kulendlela lencane leya ekuphileni, sonkhe kufanele silandzele tinyatselo taJesu edvute. (1 Phet. 2:21) Nawubona kutsi kufanele wente lushintjo, ungadvumali. Loko kungaba luphawu lolukahle lolukhombisa kutsi uyafuna kucondziswa nguJehova. Khumbula kutsi Jehova akakalindzeli kutsi silingise Jesu ngalokuphelele ngobe sinesono.

18. Yini lokufanele siyente kuze sitfole umvuzo?

18 Shengatsi sonkhe singalibuka ngalabovu likusasa futsi sitimisele kwenta lushintjo endleleni lesicabanga ngayo nasendleleni lesenta ngayo tintfo. (Taga 4:25; Luk. 9:62) Shengatsi singahlala sitfobekile futsi ‘sichubeke sijabula, nasilungiswa.’ (2 Khor. 13:11) Nasenta njalo, “Nkulunkulu welutsandvo nekuthula utawuba [natsi].” Utasisita kutsi sijabule nyalo futsi asiphe kuphila eveni lelisha.

INGOMA 34 Kuphila Ngekwetsembeka

^ sig. 5 Linyenti letfu likutfola kumatima kwenta lushintjo endleleni lesicabanga ngayo, etintfweni lesititsandzako nalesitenyanyako nakuloko lesikwentako. Kulesihloko, sitawubona kutsi kungani sonkhe kudzingeka sente lushintjo nekutsi singachubeka njani sijabula nasenta lolushintjo.

^ sig. 76 KUCHAZWA KWESITFOMBE: Umzalwane losemusha ucoca ngesincumo lesibi lasentile, futsi umzalwane losakhulile (longasekudla) uyalalelisisa kuze abone kutsi lomzalwane uyasidzinga yini leseluleko.