Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

TSHIENA-BUALU TSHIA KULONGA 48

“Tangila anu kumpala,” ku malu atshilualua

“Tangila anu kumpala,” ku malu atshilualua

“Mêsu ebe adi ne bua kutangila anu kumpala, eyowa, tangija mêsu ebe anu kumpala kuebe.”​—NSU. 4:25.

MUSAMBU WA 77 Butoke pa buloba bua mîdima

KADIOSHA *

1-2. Mmushindu kayi utudi mua kutumikila mubelu udi mu Nsumuinu 4:25? Fila tshilejilu.

ELABI meji bua bilejilu bisatu ebi: Muanetu wa bakaji ukadi mukulakaje udi uvuluka malu mimpe avuaye muenze patshivuaye nsonga. Nansha mudi nsombelu mumukolele mpindieu, udi utungunuka ne kuenzela Yehowa mudimu muende mudiye ukokeshila. (1 Kol. 15:58) Dituku dionso edi udi udifuanyikija udimona yeye ne balela bende ne balunda bende mu buloba bupiabupia. Muanetu wa bakaji mukuabu udi uvuluka muvua muanetu mukuabu mumunyingalaje, kadi kayi musue kumulamina munda to. (Kolos. 3:13) Muanetu wa balume udi uvuluka bilema biende bia kale, kadi udi udifila bua kuenza tshionso tshidiye mua kuenza bua kushala ne lulamatu kudi Yehowa.​—Mis. 51:10.

2 Mbualu kayi bua muomumue budi bena Kristo basatu aba benze? Buonso buabu badi bavuluka malu avua mabenzekele kale, tshibi kabena batamba kutumaku meji to, kadi ‘mbatangile anu kumpala,’ ku malu atshilualua.​—Bala Nsumuinu 4:25.

3. Bua tshinyi bidi ne mushinga bua ‘kutangila anu kumpala,’ ku malu atshilualua?

3 Bua tshinyi bidi ne mushinga bua ‘kutangila anu kumpala,’ ku malu atshilualua? Muntu yeye wendela mu kajila kalulame kadi wenda anu utangila panyima, kakuendelamu bimpe to. Bia muomue, tuetu tutuma meji etu anu ku malu avua matuenzekele kale, katuakuya kumpala mu mudimu wa Yehowa to.​—Luka 9:62.

4. Mu tshiena-bualu etshi netuakule bua malu kayi?

4 Mu tshiena-bualu etshi, netuakule bua malu asatu adi mua kutufikisha ku dituma meji bikole ku malu avua matufikile. Malu au ngowu aa: 1) kujinga nsombelu wa kale, 2) kulaminangana munda, ne 3) kudipisha kupitshisha. Mu bualu ne bualu buonso, netumone mudi mêyi manene a mu Bible mua kutuambuluisha bua katutambi kutuma meji ku “malu adi mashale panyima” to, kadi tuatuma ku “malu adi kumpala.”​—Filip. 3:13.

KUJINGA NSOMBELU WA KALE

Ntshinyi tshidi mua kutupangisha bua kutangila anu kumpala, ku malu atshilualua? (Tangila tshikoso 5, 9, 13) *

5. Ki mbimpe bua kudiela lukonko kayi?

5 Bala Muambi 7:10. Mvese eu kena uleja ne: mbibi bua kudiebeja ne: “Bua tshinyi matuku a kale avua ne malu mimpe?” to. Divuluka malu mimpe ndipa dia kudi Yehowa. Kadi udi wamba ne: “Kuebeji ne: ‘Bua tshinyi matuku a kale avua mimpe kupita a lelu.’” Tuetu tufuanyikija nsombelu wetu wa kale ne wa mpindieu ne tumona ne: utudi nende mpindieu mmubi menemene, tshintu atshi mbuteyi.

Bena Isalele bamane kupatuka mu Ejipitu, ntshilema kayi tshinene tshivuabu benze? (Tangila tshikoso 6)

6. Bua tshinyi ki mbimpe kuela meji ne: nsombelu utuvua nende kale ke uvua muimpe? Fila tshilejilu.

6 Bua tshinyi ki mbimpe tushale tuela meji ne: nsombelu wetu wa kale ke uvua muimpe? Dijinga matuku a kale didi mua kutusaka bua kuvuluka anu malu mimpe atuvua bapete kale, anyi kutufikisha ku dipua ntatu ivua itukuata muoyo. Tuakulabi bua bena Isalele. Pakumbukabu mu Ejipitu, bakapua kasuba kavuabu babamueneshamu muoyo ne lukasa luonso. Bobu kuimanyina anu pa biakudia bilenga bivuabu badia, bamba ne: “Kaa! Tudi tuvuluka mishipa ituvua tudia tshianana mu Ejipitu ne tuyijinga, kabidi ne konkombre, pasteke, matungulu a puaro, matungulu a tshianana ne matungulu a ayi!” (Nom. 11:5) Mu bulelela, bavua babidia “tshianana” anyi? Tòo. Bavua bakenga bibi be! Bavua babakengesha bu bapika mu Ejipitu amu bibi menemene. (Ekes. 1:13, 14; 3:6-9) Kadi panyima pa matuku bakapua ntatu ayi muoyo, kujingabu matuku a kale. Bakimanyina pa bikondo bia malu mimpe a mu Ejipitu pamutu pa kuimanyina pa malu mimpe avua Yehowa ufuma ku dibenzela. Tshikadilu tshiabu atshi katshiakasankisha Yehowa to.​—Nom. 11:10.

7. Ntshinyi tshivua tshiambuluishe muanetu wa bakaji bua kubenga kutungunuka ne kuela meji ne: nsombelu uvuaye nende kumpala ke uvua muimpe?

7 Ntshinyi tshidi mua kutuambuluisha bua kubenga kujinga matuku a kale? Tuangate tshilejilu tshia muanetu wa bakaji uvua mutuadije kuenza mudimu ku Betele wa ku Brooklyn mu 1945. Bidimu bikese pashishe, bakaselangana ne muena ku Betele nende, kutungunukabu ne mudimu wabu munkatshi mua bidimu bia bungi. Kadi mu 1976, bayende wakatuadija kusama. Wakamba ne: pakamona bayende ne: ukavua anu wa lufu, wakamupesha mubelu uvua mua kumuambuluisha pavuaye ushala mukaji mukamba. Wakamuambila ne: “Katshia tuaselangana tutu anu ne nsombelu wa disanka. Bantu ba bungi kabatu banji kuikala ne nsombelu wa nanku to.” Kumuambilaye kabidi ne muoyo mujima ne: “Ndi mumanye ne: newikale anu uvuluka malu mimpe atudi benze nebe, kadi kushadi utamba kutumaku meji to. Mu kupita kua matuku kanyinganyinga kebe nekakepe. Kutambi kuteketa mu maboko ne kutambi kubungama bua malu adi makufikile to. Ikala ne disanka bua bikondo bionso bimpe bitudi bapitshishe nebe tuenzela Yehowa mudimu. . . . Malu mimpe onso aa ndipa ditudi nadi dia kudi Yehowa.” Kuenaku umona pebe ne: eu mmubelu muimpe anyi?

8. Muanetu wa bakaji eu kavua mutambe kutuma meji ku malu avua mamufikile to. Mmunyi muvuabi bimuambuluishe?

8 Muanetu wa bakaji au wakatumikila mubelu au. Wakenzela Yehowa mudimu too ne pakafuaye ne bidimu 92. Bidimu ndambu kumpala uvua muambe ne: “Pandi mvuluka mudimu wa ku dîba ne ku dîba utudi benzele Yehowa, disanka didiwu mutupeteshe didi diyila ne panshi.” Bua tshinyi? Udi umvuija ne: “Mbipepele bua kuikala ne disanka bualu tudi ba mu dîku dia bana betu ba pa buloba bujima ne bonso tudi ne ditekemena dia kusomba nabu mu Mparadizu pa buloba apa, tuenzela Yehowa, Mufuki wetu Munene, Nzambi umuepele mulelela, mudimu bua kashidi.” * Muanetu wa bakaji eu udi tshilejilu tshimpe bua muvuaye mushale mutangile anu kumpala, ku malu atshilualua.

KULAMINANGANA MUNDA

9. Anu mudibu baleje mu Lewitiki 19:18, ndîba kayi didibi nangananga mua kutukolela bua kubenga kulaminangana munda?

9 Bala Lewitiki 19:18. Muntu udi mutuenzele bualu bubi yeye muikale muena Kristo netu, mulunda wetu wa pa muoyo, anyi mulela wetu, misangu ya bungi bitu bitukolela bua kulekela bualu abu, tushala anu bamulamine munda. Tshilejilu, muanetu wa bakaji kampanda uvua mushiminyine muanetu wa bakaji kansanga ne: uvua mumuibe makuta. Panyima yeye kulua kumona ne: uvua mumushiminyine, ke yeye kumulomba luse. Kadi muanetu wa bakaji mukuabu au kushalaye mumukuatshile tshiji. Ukadiku pebe mulaminangane munda mushindu eu anyi? Nansha biobi ne: katutu banji kutuilangana ne bualu bua muomumue ebu, ba bungi ba kutudi bakadi anu pamuapa balaminangane munda, bamba muvuabu kabayi mua kufuilangana luse to.

10. Ntshinyi tshidi mua kutuambuluisha bituikale balaminangane munda?

10 Ntshinyi tshidi mua kutuambuluisha bituikale balaminangane munda? Bualu bunene bua kuvuluka budi ne: Yehowa udi umona malu onso. Mmumanye malu onso atudi tutuilangana nawu, too ne malu mabi adibu batuenzela. (Eb. 4:13) Udi umvua bibi patudi tukenga. (Yesh. 63:9) Yeye muine udi utulaya ne: neafike anu ku dijikija tunyinganyinga tutukebela kudi malu mabi adibu batuenzele.​—Buak. 21:3, 4.

11. Patudi tulekela kulaminangana munda, bidi bituambuluisha tuetu bine. Mushindu kayi?

11 Mbimpe tuvuluke kabidi ne: patudi tulekela kulaminangana munda, bidi bituambuluisha tuetu bine. Ke tshivua muanetu wa bakaji uvuabu bashiminyine au mulue kujingulula. Pakapita matuku, wakalekela kulamina muinende au munda. Wakafika ku diamba ne: patudi tufuila bakuabu luse, Yehowa udi utufuila petu luse. (Mat. 6:14) Kavua muambe ne: tshivua muinende au mumuenzele tshivua tshimpe anyi mutshipepeje to, kadi wakalekela kumulamina munda. Ke bualu kayi wakashala ne disanka dia bungi, kumuambuluishabi bua kudifila mu mudimu wa Yehowa bikole.

KUDIPISHA KUPITSHISHA

12. Mbualu kayi budi 1 Yone 3:19, 20 utujadikila?

12 Bala 1 Yone 3:19, 20. Kutu misangu itutu tudipisha. Tshilejilu, bamue batu badipisha bua malu mabi avuabu benze kumpala kua kulongabu bulelela. Bakuabu bobu mbua mbilema bivuabu benze panyima pa batismo wabu. Bitu bitufikila tuetu bonso bua kudipisha. (Lomo 3:23) Bushuwa, tutu basue kuenza malu makane. Kadi “tuetu bonso tutu tulenduka misangu ya bungi.” (Yak. 3:2; Lomo 7:21-23) Katutu basue kudipisha to, kadi kudipisha eku kudi mua kutupetesha malu mimpe. Bua tshinyi? Bualu kudi mua kutusaka bua kuakaja bilema bietu ne kudisuika bua kubenga kubienzulula.​—Eb. 12:12, 13.

13. Bua tshinyi ki mbimpe kudipisha kupitshisha?

13 Ku lukuabu luseke, bidi mua kutufikila bua tubange kudipisha tupitshisha, mmumue ne: tutungunuka ne kudipisha bua mpekatu utukavua banyingalele, Yehowa pende mumane kuleja ne: mmutufuile luse. Didipisha dia mushindu eu didi mua kutuenzela bibi. (Mis. 31:10; 38:3, 4) Mushindu kayi? Tuangate tshilejilu tshia muanetu wa bakaji mukuabu uvua udipisha bua mpekatu ivuaye muenze kale. Wakamba ne: “Ndi mmona ne: kabiena ne mushinga bua meme kudifila mu mudimu wa Yehowa to, bualu pamuapa tshiakusungidibua to.” Bana betu ba bungi badi pabu mua kuamba mushindu eu. Bidi ne mushinga wa bungi bua katudipishi tuela ne kalele to. Mu bulelela, Satana neasanke bikole patumonaye tulekela kuenzela Yehowa mudimu, eku Yehowa mutshikale mutunange!​—Fuanyikija ne 2 Kolinto 2:5-7, 11.

14. Ntshinyi tshidi mua kutujadikila ne: Yehowa utshidi mutunange?

14 Bidi kabidi mua kufikila yonso wa kutudi bua kudiebeja ne: ‘Ntshinyi tshidi mua kunjadikila ne: Yehowa utshidi munnange?’ Mu kuamba kuimpe, etshi si ndukonko diandamuna. Kukadi bidimu bia bungi mpindieu, Tshibumba tshia Nsentedi tshiakamba ne: “Tudi mua kudimona tuenda tusesuka, ne misangu ya bungi tudimona tukadi benzulule amue malu mabi atuvua tuenza kumpala kua kutuadija kuenzela Yehowa mudimu. . . . Kuteketshi mu maboko to. Kuambi ne: udi muenze mpekatu udi Yehowa kayi mua kukubuikidila to. Satana ke udi musue bua wele meji nanku. Wewe umvua bibi bua mpekatu uudi muenze, ntshijadiki tshia ne: kuena muntu mubi to, ne Yehowa udi mua kukufuila luse. Dipuekesha, utungunuke ne kulomba Yehowa bua akubuikidile, akupeteshe kondo ka muoyo kimpe ne akuambuluishe. Ndaku kudiye anu bu mudi muana uya kudi tatuende ne bualu bumue bumue abu misangu ya bungi. Yehowa neakuambuluishe anu bua ngasa wende.” *

15-16. Mmunyi muvua bamue bana betu badiumvue pakajingululabu ne: Yehowa utshivua anu mubanange?

15 Padi bantu ba Nzambi ba bungi bafike ku dimona ne: Yehowa utshidi anu mubanange, mbibakoleshe bikole. Tshilejilu, kukadi bidimu ndambu mpindieu, malu avua muanetu wa balume mukuabu mubale mu biena-bualu bia ne: “Bible utu ushintulula bantu,” akamulenga ku muoyo bikole. Muanetu wa bakaji kampanda uvua muambe mu tshimue tshia ku biena-bualu ebi ne: bua malu avuaye muenze kale, bivua bimukolele bua kuitaba ne: Yehowa utshivua anu mumunange. Biakashala bimutatshisha bidimu bia bungi panyima pa batismo wende. Kadi pakelanganaye meji bua mulambu wa kupikulangana nawu, wakabanga kumona ne: Yehowa utshivua anu mumunange. *

16 Mmunyi muvua bualu buende ebu buambuluishe muanetu wa balume eu? Yeye muine muanetu wa balume wakafunda ne: “Pantshivua nsonga, nkavua mulue mupika wa ditangila bimfuanyi bia malu a bantu butaka. Matuku mashale aa, mvua mubitangile kabidi. Meme kukeba bakulu, bobu kungambuluisha, ke meme kulekela tshilele atshi. Bavua banjadikile ne: Nzambi utshivua munnange ne uvua ne bua kumfuila luse. Nansha nanku kutu misangu intu ndiumvua tshiyi ne mushinga, mmona anu bu ne: Yehowa kena mua kunnanga kabidi to. Kadi pangakabala bualu bua muanetu wa bakaji au, biakangambuluisha bikole. Mpindieu meji owu manduile bua kudiambila ne: Nzambi kena mua kumfuila luse, mbienze anu bu ndi nsua kuamba ne: mulambu wa Muanende kawena ukumbana bua kumbuikidila mibi yanyi to. Ngakatula anu mabeji avua ne tshiena-bualu atshi kualama bua ngikale ngabala ne ngelangana meji a bindi mbalamu musangu wonso udi muoyo ungambila ne: Yehowa ki mmunnange to.”

17. Ntshinyi tshivua tshiambuluishe mupostolo Paulo bua kubenga kudipisha kupitshisha?

17 Malu a bana betu aba adi atuvuluija mupostolo Paulo. Kumpala kua kuluaye muena Kristo, uvua muenze mpekatu minene ya bungi. Bushuwa uvua uvuluka bivuaye muenze, kadi kavua utamba kutumaku meji to. (1 Tim. 1:12-15) Buende yeye, tshia kupikulangana natshi tshivua dipa difila buende yeye nkayende. (Gal. 2:20) Ke tshivua tshiambuluisha Paulo bua kadipishi upitshisha to, kadi adifile bua kuenzela Yehowa mudimu ne muende muonso, mutangile anu kumpala.

TUMA MEJI KU MALU ATSHILUALUA!

Tuikalayi badisuike bua kutuma meji etu ku malu atshilualua (Tangila tshikoso 18-19) *

18. Tudi balonge tshinyi mu tshiena-bualu etshi?

18 Malu asatu atudi bakonkonone aa mmatulongeshe tshinyi? 1) Kuvuluka malu mimpe ndibenesha dia kudi Yehowa; nansha bikalabi ne: nsombelu utuvua nende kale uvua muimpe, kadi utuikala nende mu buloba bupiabupia neikale yeye muimpe be! 2) Bakuabu badi mua kutunyingalaja, kadi patudi tubafuila luse, nebituambuluishe bua kuya kumpala. 3) Kudipisha kupitshisha kudi mua kutupangisha bua kuenzela Yehowa mudimu ne disanka. Nunku anu bu Paulo, mbimpe tuitabe ne: Yehowa ukadi mutufuile luse.

19. Ntshinyi tshidi tshitujadikila ne: mu buloba bupiabupia katuakuvuluka malu adi atubungamija lelu?

19 Tudi ne ditekemena dia kupeta muoyo kashidi. Mu buloba bupiabupia, katuakuvuluka bualu nansha bumue bua ku malu onso adi atubungamija lelu to. Bible udi wamba bua tshikondo atshi ne: “Malu a kale kaakubavuila kabidi mu lungenyi” to. (Yesh. 65:17) Anji elabi meji, bamue ba kutudi mbakulakajile mu mudimu wa Yehowa, kadi mu buloba bupiabupia, netulue kabidi bansonga. (Yobo 33:25) Nunku, tuikalayi badisuike bua kubenga kushala batume meji etu ku malu avua matufikile kale. Kadi tuatumayi ku malu atshilualua mu buloba bupiabupia ne tuenzayi tshionso tshitudi mua kuenza ku mpindieu bua tusombamu.

MUSAMBU WA 142 Tukuate ditekemena dietu bikole

^ tshik. 5 Kuvuluka malu avua matufikile kale ki nkubi to. Kadi ki mbimpe kutamba kutumaku meji etu onso to, bualu bidi mua kutupangisha bua kuenzela Yehowa mudimu ne muetu muonso lelu anyi kutufikisha ku dipua malu malenga adi Yehowa mutulaye muoyo. Mu tshiena-bualu etshi, netuakule bua malu asatu adi mua kutufikisha ku dituma meji bikole ku malu avua matufikile. Netukonkonone mêyi manene a mu Bible ne bilejilu bia bana betu ba matuku etu aa bidi mua kutuambuluisha bua kuepuka malu aa.

^ tshik. 14 Tangila Tshibumba tshia Nsentedi tshia dia 15/6/1954, dib. 185 (mu Mfualansa).

^ tshik. 58 DIUMVUIJA DIA TSHIMFUANYI: Kujinga nsombelu wa kale, kulaminangana munda, ne kudipisha kupitshisha bidi anu bu bujitu bua bungi butudi tuenda tukoka, butupangisha bua kuya kumpala mu njila utudi ne bua kupetela muoyo.

^ tshik. 65 DIUMVUIJA DIA TSHIMFUANYI: Tuetu bumbushe bujitu ebu, netudiumvue basulakane, bikale ne disanka, ne netupetulule bukole. Dîba adi nebituambuluishe bua kuya batangile kumpala.