Rwa ḇeri ḇe roi swewar na

Rwa ḇeri ḇe sasyos sarser

FARKARKOR 49

Saneraro Kaḇakḇok ya Isya Kaku!

Saneraro Kaḇakḇok ya Isya Kaku!

”Yana kakyar faro Allah . . . nari [kaḇakḇok ya] isya faro snonkaku ḇeḇor ḇemar sya.”​—KIS. 24:15.

DOYA 151 Nari Dor

ROI NA KOFARKOR *

1-2. Saneraro rosai Yahwe manfamyan Ḇyesi sismai na?

KONA saneraro ḇepyum ro ras naiwama ima fyandun kaku. Snonggaku sia sisnesna ryo sismai monda payamyum ro farḇakḇuk sena, sfaduru pyum romawa sesi, ma siprei kaḇer ro dafduf ḇemarḇak. Snonggaku Kristen koine kakmander roi ḇeradirya na kako. Imboi isyadi ya, komarisen kokenem fyoro ma kosrow kaḇer kuker snonggaku koswar kaku ḇemar kwar sya.

2 Manwawan Paulus doḇe, ”Yana kakyar faro Allah . . . nari [kaḇakḇok ya] isya faro snonkaku ḇeḇor ḇemar sya, iḇye snonkaku ḇenapes sya ma ḇenapes ḇa sya.” (Kis. 24:15) Paulus iso ḇepon kaku ḇekofenḇair saneraro kaḇakḇok ine ḇa. Ayub dakkofen roi ine ḇepon kako. Ayub ikyar kaku Allah Yahwe nari iswarepen i ma ḇyawes i fa ikenem kaḇer.​—Ayb. 14:7-10, 12-15.

3. Roi ḇepyum rosai kosmai ro syap 1 Korintus fasal 15 ya?

3 Saneraro kaḇakḇok faro snonggaku ḇemar kwar sya ima farkarkor ḇeknam kaku ro kakyar Kristen. (Ibr. 6:1, 2) Ro syap 1 Korintus fasal 15, Manwawan Paulus dawosḇair saneraro kaḇakḇok ine. Rosai fyas na nsambraḇser snonggaku Kristen ḇero abad randak siwara. Ma nsambraḇser ko kako fa kokyar saneraro kaḇakḇok ya isya kaku.

4. Rosai ḇefnai fa kokyar snonggaku koswar sya simar kwar, mboi nari sikḇok kaḇer?

4 Yesus ikḇok ro marmar ya kwar, inja kokyar snonggaku koswar sya simar kwar ma ko kako fyor komar ido, nari kaksmai kaḇakḇok ya. Ine iso angginem ḇepyum Paulus ikofenḇair ḇe snonggaku Korintus sya. (1 Kor. 15:1, 2) Inja, Paulus doḇe snonggaku Kristen oso ikyar ḇa faro saneraro kaḇakḇok ine ido, kakyar ḇyena nari nefromo monda. (1 Kor. 15:17) Kokyar Yesus ikḇok kwar, inja kokyar snonggaku ḇese ḇemar kwar sya na sakḇok kaḇer kako.

5-6. Rosai kofarkor ro 1 Korintus 15:3, 4 ya?

5 Paulus dap ḇepon roi rikyor ḇefandun kaku ro fasfas ḇyena ḇekur kaḇakḇok ya. Isoine (1) ”Kristus imar kwar snar sasar koḇena”. (2) Ima ”ḇyeḇekrir kwar”. (3) ”Ḇyeḇeḇawes kaḇer wer ro ras ḇeḇekiorya. Ine kako ḇyeḇefas ro Refo kwar”.​—Wasya 1 Korintus 15:3, 4.

6 Rosai kofarkor ro Yesus marmar, karamram, ma kaḇakḇok ḇyeja? Nabi Yesaya ikofen ḇepon kwar Mesias nari smun i bur sup snonggaku ḇekenem sya ma rus sbuk ḇe i isya ro fandu snonggaku ḇeḇarḇor sya. Ḇape roi ḇese isya, Yesaya ikofen wer ḇo doḇe Mesias nari kyamar sasar snonggaku ḇebor sya. Yesus ifrur roi ine kuker imarwarek si. (Yes. 53:8, 9, 12; Mat. 20:28; Rm. 5:8) Inja Yesus marmar, karamram, ma kaḇakḇok ḇyeja nafrur fa kokyar nari komkei ro sasar ma marmar ya, ma kosrow kaḇer kuker snonggaku koswar kaku ḇemar kwar sya.

ḆEMAM KAKU YESUS KAḆAKḆOK ḆYEDI

7-8. Rosai na ḇefrur fa kokyar Yesus ikḇok ro marmar ya kwar?

7 Saneraro koḇena faro kaḇakḇok ya neknam ro Yesus kaḇakḇok ḇyedi. Inja, fandun fa kokyar Yesus ikḇok ro marmar ya kwar. Rosai ḇefrur fa kokyar Allah Yahwe ḇyawes Yesus i kwar fa ikenem kaḇer?

8 Ḇemam kaku Yesus kaḇakḇok ḇyedi sisya sibore, mura sikofenḇair na ḇe ḇesesya. (1 Kor. 15:5-7) Paulus dap randak snonggaku ḇemam kaku Yesus kaḇakḇok ḇyedi iso Manwawan Petrus i. Manfamyan ono soḇe Petrus myam Yesus ikḇok kwar. (Luk. 24:33, 34) Oso wer ido, fyor Yesus ikḇok kwar anya, manwawan sya kako smam i. Ramnai ro swaf oso, Yesus fyasnai manggundi ro ḇarpon naek srar ri 500. Ine iso sarawrow ḇeyun raryaḇ ro Galilea imnis fawar ḇero Matius 28:16-20 ya. Yesus fyasnai manggundi kako ḇe naek pari ḇyedi, Yakobus i. Randak ya, naek ḇyanine ikyar ḇa snar Yesus ima Mesias dirya. (Yoh. 7:5) Myam Yesus ikḇok ro marmar ya kwar, insape dakkyar faro i. Inja ro taun 55 Masehi fyor Paulus fyas syapram ḇyedi, snonggaku ḇemam kaku Yesus kaḇakḇok ḇyedi sikenem kaker. Rarirya, ḇekyar manggun ḇa sya bisa srower ḇeri ro si.

9. Ro Farfyar 9:3-5 ya, rariso Paulus fyasnaibos kaku Yesus kaḇakḇok ḇyedi?

9 Ḇarpur mura, Yesus fyasnai manggundi ḇe Paulus i. (1 Kor. 15:8) Paulus isya imbran ḇe Damaskus rofyor ryower mgarem ro Yesus ḇekḇok kwar ani ma myam fasasnai ḇekur Yesus baba ḇyena ro nanggi. (Wasya Farfyar 9:3-5.) Roi Paulus ismai nane nfasnaibos kaku Yesus ikḇok ro marmar ya kwar.​—Kis. 26:12-15.

10. Paulus ikyar Yesus ikḇok ro marmar ya kwar, inja rosai ifrur ya?

10 Rosai Paulus ikofen na nafrur fa snonggaku sya imbe sifawi kaku kukro randak ya iso ḇewayam snonggaku Kristen sya. Paulus manggundi ikyar Yesus ikḇok kwar, inja syewar fa ifnoḇek snonggaku ḇese fa sakkyar kakaku ine. Samswen nabor kaku nkur Paulus i kukro imbe ikofenḇair Yesus kaḇakḇok ḇyedi. Snonggaku sya smun i, sisun i ḇe bui, ma kapal dek anya imsar. (1 Kor. 15:9-11; 2 Kor. 11:23-27) Paulus ikyar kaku Yesus ikḇok ro marmar ya kwar, inja imgak ḇaḇeri fa dawoswarek roi ikyar nane. Snonggaku ḇemam kaku Yesus kaḇakḇok ḇyedi roi sikofen na, nafrur fa kokyar kako ḇae. Nane nsambraḇser ko fa kokyar faro saneraro kaḇakḇok ro ras naiwama.

KAKARA ḆESASAR ḆEKUR KAḆAKḆOK YA

11. Rosai ḇefrur fa snonggaku Kristen ḇero Korintus siwara sia sna kakara ḇesasar ḇekur kaḇakḇok ya?

11 Snonggaku Kristen ḇero kota Korintus ro Yunani, sia sna kakara ḇesasar ḇekur kaḇakḇok ya. Sia soḇe kaḇakḇok ya isya kaku ḇa. Skara rarirya kukro? (1 Kor. 15:12) Manfawinanem ḇero Atena sya skoryae snonggaku ḇekyar faro Yesus kaḇakḇok ḇyedi. Kakara ḇeradine nakyaren kako snonggaku ḇeḇeso ḇero sidang Korintus sya. (Kis. 17:18, 31, 32) Sia wer skara kaḇakḇok ima roi na ndarirya kaku ḇa. Soḇe ine ḇyeḇair ḇe snonggaku oso imar ro sasar ḇyena ma ikenem kaḇer ḇe snonggaku Kristen. Mboi, snonggaku Kristen simewer sikyar faro kaḇakḇok ya ido, nari kakyar sena nefromo monda. Allah ḇyawes Yesus i ḇa ido, na ḇyak namuk snonggaku sya ḇa ma sikenem ro sasar ya pdef. Inja snonggaku ḇemewer ḇekyar faro kaḇakḇok sya sna saneraro oḇa.​—1 Kor. 15:13-19; Ibr. 9:12, 14.

12. Imnis wos ḇero 1 Petrus 3:18, 22, rosai ḇefrur fa Yesus kaḇakḇok ḇyedi iḇese ro kaḇakḇok ḇejadi ro ḇepon naiwara?

12 Paulus manggundi ifawi ’Kristus ḇyeḇeḇawes ro marmar ya’ kwar. Inema kaḇakḇok ḇepyum syadi ro kaḇakḇok ḇejadi ro ḇepon naiwara kukro ḇekḇok kwar ro fafisu naiwara, ḇarpur ya simar wer. Paulus doḇe Yesus iso ḇerandak kaku ro snonggaku ḇeyenef kwar ro marmar ya. Yesus iso snonggaku ḇerandak ḇekḇok ro marmar ya fa ismai kankenem rur, ma iso ḇepon kaku ḇesmai kaḇakḇok ḇe nanggi.​—1 Kor. 15:20; Kis. 26:23; wasya 1 Petrus 3:18, 22.

SNONGGAKU ḆEKENEM WER

13. Raris roi Paulus ikofen ya, moḇsa Adam iḇese ro Yesus i?

13 Moḇsa marmar ro snonggaku oso dun kankenem ḇe snonggaku ḇebor sya rai? Paulus byuk kankarem ḇesnai faro fakfuken ine. Ikofenḇair rosai Adam dun ḇe snonggaku sya iḇese ro Yesus i. Doḇe, ”Snonkaku oser ifnai fa marmarya syun ro supswan ine.” Fafisu Adam ifrur sasar anya, dun marmar ḇe manggundi ma kpu up ḇyesi. Isof ro baboine, koḇekandera kaker kukro Adam isouser ḇa. Imboi Allah Yahwe ḇyawes Yesus i kwar, inja nari kosmai fafisu ḇepyum ro ras naiwama. Paulus ikofen wer, ”Snonkaku oser ifnai fa kaḇakḇok ro marmari ḇyeḇeḇuk faro snonkakusya kako. Imnis snonkaku kam simar snar ḇaḇeoser kuker Adam, rarirya kako nari sikam sikenem wer, snar ḇaḇeoser kuker Kristus.”​—1 Kor. 15:21, 22.

14. Adam nari ismai kaḇakḇok ke? Fasnaiḇair na.

14 Paulus doḇe ”snonkaku kam simar snar ḇaḇeoser kuker Adam”. Mansei kyur kaku ya? Paulus isya dawosḇair Adam kpu up ḇyesi, sismai sasar ro Adam i mura nari simar. (Rm. 5:12) Adam nari daksmai kaḇakḇok oḇa. Daksmai payamyum ro Yesus marmar ḇyedi ḇa kukro kyinfir fa isouser faro Allah Yahwe I ḇa fafisu ḇye snonggaku ḇenapes kaker. Adam nari ismai kankenem fyoro ḇa. Ine imnis roi ḇekur snonggaku nari Yesus ḇyemankara si ḇe kambing.​—Mat. 25:31-33, 46; Ibr. 5:9.

Yesus iso snonggaku ḇerandak ḇesmai kaḇakḇok fa ikenem ro nanggi (Mam syos ḇe 15-16) *

15. Wos ḇeyoḇe ”sikam sikenem wer” kyur ḇe mansei?

15 Komam kada, Paulus doḇe ”sikam sikenem wer, snar ḇaḇeoser kuker Kristus”. (1 Kor. 15:22) Paulus fyas syapram ḇyedine faro snonggaku Kristen ḇesmai ramrem ro Korintus, siso nari ḇesmai kaḇakḇok ḇe nanggi. Snonggaku Kristen ansine sima seḇefasren kwar fa sḇeoser kuker Yesus Kristus ma sismai fararyor fa sḇe snonggaku ḇesren. Paulus doḇe snonggaku ḇeyenef ro marmar ya sima snonggaku ḇeoser kuker Kristus. (1 Kor. 1:2; 15:18; 2 Kor. 5:17) Ro syap ḇese, Paulus doḇe snonggaku ansine sḇeoser kwar kuker Kristus kukro simar fnoḇek i kwar, inja nari sḇeoser kuker i kako ro kaḇakḇok ḇyedi. (Rm. 6:3-5) Yesus ikḇok kuker baken rur ma dek ḇe nanggi kwar. Snonggaku ”ḇeoser kuker Kristus” ḇaido ḇesmai ramrem ansine kam nari saksmai kaḇakḇok ḇemnis kako.

16. Paulus dap Yesus i ḇe ḇerandak kaku, ine kyur faro?

16 Paulus doḇe Yesus ikḇok kwar ma iso ḇerandak kaku ro snonggaku ḇeyenef kwar ro marmar ya. Koswarepen snonggaku ḇese raris Lazarus i, ikḇok kwar ma ikenem wer ro supswan ine. Imbape Yesus iso snonggaku ḇerandak ḇekḇok kuker baken rur ma ismai kankenem fyoro ya. Ima imnis ra bon ḇerandak er Israel sya siryur fa sbuk ḇe farsarser faro Allah. Oso wer ido, snar Paulus doḇe Yesus iso ḇerandak kaku, ine kyurfasnai snonggaku ono sisya wer na sakḇok fa sikenem ro nanggi kako. Manwawan ma Yesus manfamyan ḇyesi ḇesmai ramrem sya nari siso Yesus i. Ḇarpur mura, nari saksmai kaḇakḇok ḇemnis ra Yesus ismai anya.

17. Fafisu risai snonggaku Kristen ḇesmai ramrem sikḇok fa sek ḇe nanggi?

17 Fafisu Paulus fyas syapram ḇyedi faro sidang Korintus anya, kaḇakḇok ḇe nanggi faro snonggaku Kristen ḇesmai ramrem sya ndarirya ḇaim. Paulus doḇe ro fafisu iyama insape nari ndarirya. Doḇe, ”Oser-oser nari ḇyeḇeḇawes imnis rarwas ḇyedi: ḇepon kakuya Kristus; ḇarpurya ro fafisu Kristus [raramuma ḇyedi,] insape rarwas snonkaku ḇesun ro Kristus kawasa ḇyesi.” (1 Kor. 15:23; 1 Tes. 4:15, 16) Baboine, koisya kokenem ro fafisu Yesus ”raramuma ḇyedi”. Manwawan ma snonggaku ḇesmai ramrem ḇemar kwar sya, nari siwaf isof ro Yesus raramuma ḇyedi insape sikḇok fa sek ḇe nanggi ma sḇeoser kuker Yesus i.

SANERARO KOḆENA NA NDARIRYA KAKU!

18. (a) Rosai ḇefnai fa koḇe kaḇakḇok ḇe nanggi raposa, kaḇakḇok oso ḇese ndarirya wer? (b) Ro 1 Korintus 15:24-26 ya, rosai kofawi na ḇejadi ro nanggi?

18 Ḇape snonggaku Kristen ḇesoasuser ḇeyaksmai saneraro fa sikenem ro nanggi ḇa, moḇsa na seraryo? Si kako saksmai saneraro kaḇakḇok ya. Refo doḇe Paulus ma ḇeyek ḇe nanggi ḇesesya siso snonggaku ḇesmai ”kaḇakḇok ḇepon”. (Why. 20:6) Ine ḇyeḇair kaḇakḇok ḇe nanggi ya raposa, kaḇakḇok oso ḇese ndarirya wer. Ine iso Ayub ikyar nari ismai ro fafisu iyama. (Ayb. 14:15) ”Snonkaku ḇesun ro Kristus kawasa ḇyesi” ro fafisu Yesus raramuma ḇyedi, nari sro nanggi kwar fafisu Yesus imkok pamarenta ma ḇaḇepapoik nakam. Mura ”mbroḇ ḇepupes” isoine marmar ya nari ipromes. Ḇesmai kaḇakḇok ḇe nanggi syakam nari sipok simar wer ḇa. Ḇape rosai na ḇejadi wer?​—Wasya 1 Korintus 15:24-26.

19. Snonggaku ḇena saneraro fa sikenem ro supswan ine rosai sikyar ya?

19 Snonggaku ḇena saneraro fa sikenem ro supswan ine rosai sikyar ya? Sna kakyar raris rosai Paulus ikofen na. Doḇe, ”Yana kakyar . . . nari [kaḇakḇok ya] isya faro . . . snonkaku ḇenapes sya ma ḇenapes ḇa sya.” (Kis. 24:15) Inja, snonggaku ḇenapes ḇa sima sipok sikenem ro nanggi ḇa. Mnuk ine kyurfasnai ḇe kaḇakḇok nari ḇerarirya ro supswan ine ro fafisu iyama.

Kokyar faro saneraro kaḇakḇok ya ido, na komam ḇe ras ḇarpon naiwama kuker raryaḇ (Mam syos ḇe 20) *

20. Rariso saneraro kaḇakḇok ya syambraḇser ko rai?

20 Kokyar saneraro kaḇakḇok ya isya kaku! Ḇesmai kaḇakḇok ro supswan ine sya bisa sikenem fyoro. Saneraro ine nbuk sneprei ḇe ko rofyor koswarepen mura ḇe snonggaku koswar kaku ḇemar kwar sya. Ro fafisu Yesus ma ḇewarpu i sya sḇepoik ḇe raja ro swaf taun syaran oser, nari snonggaku koswar sine sikḇok fa sikenem kaḇer. (Why. 20:6) Komar rofyor Ḇaḇepapoik Taun Syaran Oser imbran ḇaim ido, kokyar nari kosmai kaḇakḇok kako. Saneraro koḇenane nari nefromo ḇa. (Rm. 5:5) Ine nsambraḇser ko ro fafisu ine ma nun raryaḇ ro fararmyan koḇena ḇe Yahwe I. Ro farkarkor ḇerama ya, nari kun farkarkor nabor syadi ro syap 1 Korintus fasal 15 ya.

DOYA 147 Kankenem Fyoro Ḇyeasas Kwar

^ par. 5 Syap 1 Korintus fasal 15 dawosḇair saneraro kaḇakḇok ya. Rosai ḇefnai kaku kofarkor saneraro ine, ma rosai ḇefnai fa kokyar Yesus ikḇok ro marmar ya kwar? Farkarkor ine nari kyarem fakfuken nane ma fakfuken ḇesena ḇekur kaḇakḇok ya.

^ par. 56 SONIN ḆERO: Yesus iso snonggaku ḇerandak ḇesmai kaḇakḇok fa ikenem ro nanggi. (Kis. 1:9) Manfamyan ḇeḇeso ḇesmai kaḇakḇok ḇeradine siso Tomas, Yakobus, Yohanes, Maria, ma Paulus.

^ par. 58 SONIN ḆERO: Mambesrar oso swari iswar kaku ya, imarbur i kwar. Sufarmyan kayam ro swaf kawan kwar. Ikyar kaku nari swari ikḇok fa ikenem kaḇer, inja ifarmyan pdef ḇe Yahwe I.