Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

TSHIENA-BUALU TSHIA KULONGA 49

Tudi batuishibue ne: dibishibua dia bantu ku lufu nedikalaku!

Tudi batuishibue ne: dibishibua dia bantu ku lufu nedikalaku!

“Ndi ne ditekemena kudi Nzambi . . . [dia] ne: nekuikale dibishibua dia bantu ku lufu.”​—BIEN. 24:15.

MUSAMBU WA 151 Neababikile

KADIOSHA *

1-2. Mmalu kayi malenga adi batendeledi balelela batekemene?

KUTEKEMENA tshintu mbualu bua mushinga mukole. Bamue bantu batu batekemena ne: nebikale ne nsombelu wa disanka mu dibaka, kukolesha bana bikale ne makanda a mubidi mimpe, anyi batekemena ne: nansha masama makole owu mabakuate, nebumvue anu bimpe. Nansha tuetu bena Kristo tudi petu mua kutekemena malu aa. Kadi kudi bualu kampanda butudi batekemene budi bupite bionso ebi, ke bua kusomba ne muoyo kashidi ne kumona balela betu babishibue ku lufu.

2 Mupostolo Paulo wakamba ne: “Ndi ne ditekemena kudi Nzambi . . . [dia] ne: nekuikale dibishibua dia bantu ku lufu, dia bakane ne dia badi kabayi bakane.” (Bien. 24:15) Paulo kavua muntu wa kumpala uvua muakule bua dibishibua dia bantu ku lufu to, Yobo pende uvua muakule bua bualu buadi. Uvua mushindike ne: Nzambi uvua ne bua kumuvuluka bua kumupeshilula muoyo.​—Yobo 14:7-10, 12-15.

3. Malu adi mu 1 Kolinto nshapita wa 15 adi mua kutuambuluisha ku tshinyi?

3 “Dibishibua dia bafue” didi munkatshi mua malu adi enza “tshishimikidi,” anyi “malongesha a ntuadijilu” adi bena Kristo bitabuja. (Eb. 6:1, 2) Malu adi Paulo muambe bua dibishibua adi mu Kolinto wa kumpala nshapita wa 15. Malu avuaye mufunde au avua ne bua kuikala makoleshe bena Kristo ba mu bidimu lukama bia kumpala. Adi mua kutukolesha petu ne kutuambuluisha bua tulamate bikole ku ditekemena dia dibishibua dia bantu ku lufu ditudi mua kuikala bindile kukadi bidimu bia bungi.

4. Mbualu kayi bunene budi butufikisha ku ditekemena ne: balela betu nebabishibue ku lufu?

4 Dibishibua dia Yezu ku lufu ke bualu bunene budi butufikisha ku ditekemena ne: balela betu nebabishibue ku lufu. Dibishibua diende adi divua mu malu avua enza “lumu luimpe” luvua Paulo wambila bena Kolinto. (1 Kol. 15:1, 2) Uvua ubambila ne: muena Kristo yeye kayi witabuja dibishibua edi, ditabuja diende kadiena ne mushinga to. (1 Kol. 15:17) Dibishibua dia Yezu ku lufu ke bualu bunene budi butusaka bua kutekemena ne: bantu bakuabu nebabishibue ku lufu.

5-6. Mêyi adi mu 1 Kolinto 15:3, 4 adi atuambuluisha ku tshinyi?

5 Pavua Paulo mutuadije kuakula bua dibishibua dia bantu ku lufu, uvua mutele malu a mushinga asatu aa: 1) “Kristo wakafua bua mpekatu yetu.” 2) “Bavua bamujiike.” 3) Bavua “bamujule dituku disatu bu muvua Mifundu miambe.”​—Bala 1 Kolinto 15:3, 4.

6 Lufu lua Yezu, dijikibua diende, ne dibishibua diende ku lufu bidi bituambuluisha ku tshinyi? Muprofete Yeshaya uvua mudianjile kuamba ne: Yezu uvua ne bua ‘kumbushibua mu buloba bua badi ne muoyo’ ne bavua ne bua ‘kumupesha muaba wa kumujiikilabu pamue ne bantu babi.’ Ki nkujike to, Yeshaya uvua muambe kabidi ne: Masiya uvua ne bua ‘kuambula mpekatu wa bantu ba bungi.’ Yezu wakafila mulambu wa kupikulangana nawu bua malu onso aa kuenzekawu. (Yesh. 53:8, 9, 12; Mat. 20:28; Lomo 5:8) Nunku, lufu lua Yezu, dijiikibua diende, ne dibishibua diende ku lufu bidi bienza nshindamenu wa ditekemena ditudi nadi dia kupikudibua ku mpekatu ne ku lufu ne dia kumonangana kabidi ne balela betu bakadi bafue.

BUJADIKI BUA KUDI BANTEMU BA BUNGI

7-8. Ntshinyi tshidi tshijadikila bena Kristo ne: Yezu uvua mubishibue ku lufu?

7 Bua tuetu kutuishibua ne: nekuikale dibishibua dia bantu ku lufu, bidi bikengela tuanji kuitaba ne: Yezu uvua mubishibue ku lufu. Bua tshinyi tudi batuishibue ne: Yehowa uvua mubishe Yezu ku lufu?

8 Kuvua bantu ba bungi bavua bamone Yezu ne abu abidi bavua bajadike ne: Yezu uvua mubishibue ku lufu. (1 Kol. 15:5-7) Paulo mmutele bantu abu mubangishe ne Petelo (Kefa). Bayidi bakuabu ndambu bakamba muvua Petelo mudimuene dibishibua dia Yezu ku lufu. (Luka 24:33, 34) Paulo wakamba kabidi ne: “bapostolo 12” bakamona Yezu panyima pa dibishibua diende. Pashishe Kristo “wakamuenekela bana betu bapite pa 500 musangu umue,” pamuapa ku Galela mu tshisangilu tshia disanka tshidibu bakuile mu Matayi 28:16-20. Yezu wakalua kabidi “kumuenekela Yakobo.” Pamuapa Yakobo eu uvua muanabu ne Yezu uvua kumpala kayi witabuja Yezu bu Masiya to. (Yone 7:5) Pakamonaye Yezu uvua mubishibue ku lufu, ke yeye kutuishibua ne: uvua Masiya. Bu mu 55 P.Y. pavua Paulo mufunde mukanda eu, bantu ba bungi bavua bamone Yezu uvua mubishibue ku lufu batshivua ne muoyo; nunku muntu kayi yonso uvua ne mpata, uvua mua kubebeja.

9. Bilondeshile Bienzedi 9:3-5, ntshinyi tshivua mua kusaka Paulo bua kujadikila kabidi bantu ne: Yezu uvua mubishibue ku lufu?

9 Pashishe Yezu wakamuenekela Paulo nkayende. (1 Kol. 15:8) Paulo (Shaula) uvua mu njila mutangile ku Damaseke dîba divuaye mumvue dîyi dia Yezu mubishibue ku lufu ne mumumone mu tshikena kumona mu butumbi bua mu diulu. (Bala Bienzedi 9:3-5.) Bualu buvua Paulo mumone ebu buvua bujadika kabidi ne: dibishibua dia Yezu kadivua muanu to.​—Bien. 26:12-15.

10. Pakatuishibua Paulo ne: Yezu uvua mubishibue ku lufu, biakamusaka bua kuenza tshinyi?

10 Bujadiki buvua Paulo mua kufila ke buvua nangananga bamue bantu mua kuitaba ne muoyo mujima bualu kumpala uvua ukengesha bena Kristo. Pakatuishibuaye ne: Yezu uvua mubishibue ku lufu, wakadienzeja bikole bua kujadikila bakuabu bualu abu. Pavuaye umuangalaja lumu lua muvua Yezu mufue kadi mulue kubishibua, uvua ututshibua, bamuela mu buloko, ne imue misangu mazuwa amutshibukila pa mâyi; nansha nanku uvua anu unanukila. (1 Kol. 15:9-11; 2 Kol. 11:23-27) Paulo uvua mutuishibue bikole ne: Yezu uvua mubishibue ku lufu, ke yeye kudifila bua kuyisha bantu bakuabu bualu ebu nansha biakumona lufu. Bujadiki bua kudi bena Kristo ba mu bidimu lukama bia kumpala aba kabuenaku bukushindikila ne: Yezu uvua mubishibue ku lufu anyi? Kabuenaku butamba kukushindikila ne: nekuikale dibishibua dia bantu ku lufu kumpala eku anyi?

PAULO WAKUMBUSHA MALONGESHA MABI MU MITU YA BANTU

11. Bua tshinyi bamue ba mu Kolinto bavua mua kuikala bapete mmuenenu mubi bua dibishibua dia bantu ku lufu?

11 Bamue bantu ba mu tshimenga tshia Kolinto tshia bena Greke bavua ne mmuenenu ya dishima bua dibishibua dia bantu ku lufu, bafika too ne ku diamba ne: “kakuena dibishibua dia bafue” to. Bua tshinyi? (1 Kol. 15:12) Bena malu a nkindi anyi filozofi ba mu Atena, tshimenga tshikuabu tshia bena Greke, bavua baseka bantu bavua bamba ne: Yezu uvua mubishibue ku lufu. Pamuapa bamue bena mu Kolinto bakavua pabu bitabe dilongesha dia dishima adi. (Bien. 17:18, 31, 32) Bakuabu bavua mua kuikala bela meji ne: dibishibua dia bantu ku lufu mbualu bua mu tshimfuanyi. Bavua bela meji ne: patshivua muntu muena mpekatu kayi muena Kristo, uvua “mufue,” kadi padiye mulue muena Kristo, mmupetulule “muoyo.” Nansha bobu ne bualu kayi buvua bubasaka bua kuela meji nanku, kuamba ne: dibishibua dia bantu ku lufu kadienaku kuvua kuleja muvua ditabuja diabu dia patupu. Bikalabi ne: Nzambi kavua mubishe Yezu ku lufu, nanku kakuvua tshiakupikulangana natshi tshivuabu bafile to, ne bonso buabu batshivua anu mu mpekatu. Nunku bantu bavua bamba ne: kakuena dibishibua dia bantu ku lufu kabavua ne ditekemena dilelela to.​—1 Kol. 15:13-19; Eb. 9:12, 14.

12. Bilondeshile 1 Petelo 3:18, 22, dibishibua dia Yezu ku lufu ndishilangane ne dia ba kumpala kuende ku tshinyi?

12 Paulo yeye nkayende uvua mumanye ne: ‘bakavua bajule Kristo ku lufu.’ Dibishibua dia Yezu ku lufu divua dipite dibishibua dia bantu bavuabu bajule ku lufu kumpala bualu bobu bavua balue kufua kabidi. Paulo wakamba ne: Yezu uvua “mamuma a kumpala a badi balale tulu mu lufu.” Yezu uvua wa kumpala mu ngumvuilu kayi? Mu ngumvuilu wa ne: Yeye ke muntu wa kumpala uvua mubishibue bu tshifukibua tshia mu nyuma, ne yeye ke muntu wa kumpala ku diya mu diulu.​—1 Kol. 15:20; Bien. 26:23; bala 1 Petelo 3:18, 22.

BANTU ‘BAPETA MUOYO’

13. Ndishilangana kayi didi Paulo muleje pankatshi pa Adama ne Yezu?

13 Mmushindu kayi udi lufu lua muntu umue mua kupetesha bantu miliyo ya bungi muoyo? Paulo mmufile diandamuna ditoke. Udi uleja dishilangana pankatshi pa tshidi Adama mukebele bantu ne tshidi bantu mua kupetela mu Kristo. Paulo wakafunda bua Adama uleja muvua “lufu lufumine kudi muntu umue.” Pakenza Adama mpekatu, wakadikebela yeye ne ndelanganyi yende lufu. Tutshidi tukenga bibi anu bua dibenga diende dia kutumikila Nzambi adi. Kadi bu mukadi Nzambi mubishe Muanende ku lufu, tudi mua kupeta nsombelu mulenga kumpala eku. Paulo wakamba ne: “Dibishibua dia bafue didi difumina padi kudi muntu umue,” Yezu. Wakeleshisha bena Kolinto meji wamba ne: “Bualu anu bu mudi bantu bonso bafua mu Adama, nunku kabidi mu Kristo bonso nebapete muoyo.”​—1 Kol. 15:21, 22.

14. Adama neabishibue ku lufu anyi? Umvuija.

14 Pavua Paulo muambe mudi “bantu bonso bafua mu Adama” uvua wakula bua banganyi? Bua tuetu ndelanganyi ya Adama. Bu mutudi bapiane mpekatu ne dipanga bupuangane kudi Adama, ke bualu kayi tudi tufua. (Lomo 5:12) Adama kakuikala munkatshi mua bantu ‘bapeta muoyo’ to. Mulambu wa tshiakupikulangana natshi wa Kristo kawakumuambuluisha to, bualu uvua mupuangane ne uvua mubenge kutumikila Nzambi ku bukole. Neapete difutu dia muomumue ne dia bantu bikala “Muana wa muntu” mua kuangata bu “mbuji,” mmumue ne: nebaye mu “kabutu ka tshiendelele.”​—Mat. 25:31-33, 46; Eb. 5:9.

Munkatshi mua bantu ba bungi badi ne bua kubishibua bua kuya mu diulu, Yezu ke muntu wa kumpala ku dibishibua (Tangila tshikoso 15-16) *

15. Mu “bonso” ‘bapeta muoyo’ mudi banganyi?

15 Mona ne: Paulo mmuambe ne: “mu Kristo bonso nebapete muoyo.” (1 Kol. 15:22) Paulo uvua ufundila bena Kristo bela manyi ba mu Kolinto. Pavuabu mua kufua, bavua ne bua kubabisha ku lufu bua kuikalabu ne muoyo mu diulu. Bena Kristo aba ‘bavua babajidile mu buobumue ne Kristo Yezu, babikidibue bua kuikala bansantu.’ Uvua kabidi mutele “bantu badi balale tulu mu lufu mu buobumue ne Kristo.” (1 Kol. 1:2; 15:18; 2 Kol. 5:17) Paulo wakafunda mu mukanda mukuabu ne: bantu badi “mu buobumue [ne Yezu] bamufuane ku lufu luende” nebikale kabidi “nende mu buobumue bamufuane ku dibishibua diende ku lufu.” (Lomo 6:3-5) Yezu uvua mubishibue tshifukibua tshia mu nyuma kuyaye mu diulu. Ke tshiafikila kabidi bantu bonso “badi mu buobumue ne Kristo,” mmumue ne: bena Kristo bela manyi.

16. Ntshinyi tshivua Paulo musue kuamba pavuaye mubikile Yezu ne: “mamuma a kumpala”?

16 Paulo wakafunda ne: bavua bajule Kristo bu “mamuma a kumpala a badi balale tulu mu lufu.” Vuluka ne: bantu bakuabu bu mudi Lazalo, bakabishibua ku lufu, kadi anu Yezu ke muntu wa kumpala uvua mubishibue ku lufu muikale tshifukibua tshia mu nyuma bua kupeta muoyo wa tshiendelele. Tudi mua kumufuanyikija ne mamuma a kumpala a dinowa avua bena Isalele balambula Nzambi. Bualu bukuabu, padi Paulo mubikile Yezu ne: “mamuma a kumpala,” uvua usua kuleja ne: kuvua bantu bakuabu bavuabu ne bua kujula ku lufu bua kupeta muoyo mu diulu. Bapostolo ne bantu bakuabu “badi mu buobumue ne Kristo” bavua ne bua kulonda Yezu. Mu tshikondo tshiakanyine, nebabajule pabu ne mubidi wa mu nyuma bua kuya mu diulu anu bu Yezu.

17. Ndîba kayi divua bantu badi “mu buobumue ne Kristo” mua kupeta difutu diabu mu diulu?

17 Dibishibua ku lufu bua kuya mu diulu bua bantu “badi mu buobumue ne Kristo” kadivua dianji kutuadija tshikondo tshivua Paulo ufundila bena Kolinto to. Kadi Paulo wakaleja ne: divua ne bua kuenzeka mu matuku atshivua alua, babisha “muntu ne muntu mu mulongo wende: Kristo mamuma a kumpala, pashishe bantu ba Kristo mu tshikondo tshia dikalaku diende.” (1 Kol. 15:23; 1 Tes. 4:15, 16) Lelu tudi mu tshikondo tshia “dikalaku” dia Kristo tshikavua Bible muambe. Bushuwa, bapostolo ne bena Kristo bakuabu bela manyi bakavua bafue bavua ne bua kuindila tshikondo etshi bua kupetabu difutu diabu mu diulu ne kuikalabu “mu buobumue [ne Yezu] bamufuane ku dibishibua diende ku lufu.”

UDI NE DITEKEMENA DIA BUSHUWA!

18. a) Bua tshinyi tudi tuamba ne: nekuikale dibishibua dikuabu dia bantu ku lufu, pakumbusha dia badi baya mu diulu? b) Anu mudi 1 Kolinto 15:24-26 uleja, ntshinyi tshienza Yezu mu diulu?

18 Kadi ntshinyi tshienzekela bena Kristo ba lulamatu badi kabayi ne ditekemena dia kuya kusomba ne Kristo mu diulu? Bobu pabu badi ne ditekemena dia kubishibua ku lufu. Bible udi wamba ne: Paulo ne bantu bakuabu badi baya mu diulu badi mu “dibishibua dia bantu ku lufu didi didianjila kumpala.” (Filip. 3:11) Mêyi aa adi aleja ne: nekuikale dibishibua dia bantu dikuabu dikala mua kulonda. Bidi bipetangana ne tshivua Yobo muambe bua matuku atshivua alua. (Yobo 14:15) “Bantu ba Kristo [bikalaku] mu tshikondo tshia dikalaku diende” nebikale ne Yezu mu diulu pajimijaye mbulamatadi yonso ne bukokeshi buonso ne bukole buonso. Nansha ‘muena lukuna wa ndekelu, lufu’ nebamujimije pende. Bushuwa, lufu lutudi bapiane kudi Adama, kaluakukuata kabidi bantu badibu babishe kulu bua kuya mu diulu nansha. Kadi bua bakuabu?​—Bala 1 Kolinto 15:24-26.

19. Ntshinyi tshidi bantu badi ne ditekemena dia kusomba pa buloba mua kuindila?

19 Ntshinyi tshidi bantu badi ne ditekemena dia kusomba pa buloba mua kuindila? Mbatekemene bualu budi mu mêyi a Paulo aa: “Ndi ne ditekemena . . . [dia] ne: nekuikale dibishibua dia bantu ku lufu, dia bakane ne dia badi kabayi bakane.” (Bien. 24:15) Mbiumvuike bimpe ne: muntu udi kayi muakane nansha umue kakubuela mu diulu to; nunku mêyi adi aleja ne: nekuikale dibishibua dia bantu ku lufu matuku atshilualua pa buloba apa.

Tuetu batuishibue ne: nekuikale dibishibua dia bantu ku lufu, netushale bindile nsombelu mulenga matuku atshilualua ne dishindika dionso (Tangila tshikoso 20) *

20. Ntshinyi tshidi tshikushindikila ne: nekuikale dibishibua dia bantu ku lufu?

20 Kakuyi mpata, “nekuikale dibishibua dia bantu ku lufu”! Bantu babishabu pa buloba nebikale ne ditekemena dia kusombapu bua kashidi. Ikala mutuishibue ne: mulayi eu neukumbane. Biwikale ukadi mufuishe, mulayi eu udi mua kukukolesha. Balela bebe abu nebabishibue ku lufu tshikondo tshiakokesha Kristo ne bantu bakuabu “bu bakalenge bidimu tshinunu.” (Buak. 20:6) Wewe pebe udi mua kutekemena ne dishindika dionso ne: wewe mufue kumpala kua bidimu tshinunu abi kutuadija, neubishibue ku lufu. “Ditekemena [edi] kadiena dielangana mâyi ku makasa” nansha. (Lomo 5:5) Didi mua kukukolesha mpindieu ne kuvudija disanka diebe mu mudimu uudi wenzela Nzambi. Kadi kudi malu makuabu atudi mua kulonga mu 1 Kolinto nshapita 15. Netuamone mu tshiena-bualu tshialonda.

MUSAMBU WA 147 Mbatulaye muoyo wa tshiendelele

^ tshik. 5 Kolinto wa kumpala nshapita wa 15 udi utamba kuakula bua dibishibua dia bantu ku lufu. Bua tshinyi dilongesha edi didi ne mushinga kutudi? Ntshinyi tshidi tshitushindikila ne: Yezu uvua mubishibue ku lufu. Mu tshiena-bualu etshi, netuandamune nkonko eyi ne mikuabu kabidi idi itangila dibishibua dia bantu ku lufu.

^ tshik. 56 DIUMVUIJA DIA TSHIMFUANYI: Yezu ke wa kumpala ku diangatshibua bua kuya mu diulu. (Bien. 1:9) Mu bayidi bende bamulonda mu diulu mudi Tomase ne Yakobo ne Ludia ne Yone ne Mariya ne Paulo.

^ tshik. 58 DIUMVUIJA DIA TSHIMFUANYI: Muanetu wa balume mufuishe mukajende udibu benzele nende Yehowa mudimu bidimu bia bungi. Mmutuishibue ne: neabishibue ku lufu, ne yeye udi utungunuka ne kuenzela Yehowa mudimu ne lulamatu.