Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

50. UURIMISARTIKKEL

„Kuidas surnud üles äratatakse?”

„Kuidas surnud üles äratatakse?”

„Surm, kus on sinu võit? Surm, kus on sinu astel?” (1. KOR. 15:55)

LAUL 141 Elu ime

ÜLEVAADE *

1., 2. Miks peaksid kõik kristlased tundma huvi võitute ülesäratamise vastu?

ENAMIKUL Jehoova teenijatest on lootus elada igavesti maa peal. Võitud kristlased, kes on praegu veel maa peal, äratatakse aga üles taevasse. Neile võitutele pakub kindlasti huvi, milline nende elu tulevikus on. Ent miks peaks võitute tulevik huvitama maise elu lootusega inimesi? Sest võitute ülesäratamine taevasse toob õnnistusi ka neile, kel on lootus elada igavesti maa peal. Seega, olgu meil taevase või maise elu lootus, me peaksime olema huvitatud võitud kristlaste ülesäratamisest.

2 Esimesel sajandil lasi Jumal mõnel Jeesuse jüngril kirjutada võitute ülesäratamisest. Näiteks apostel Johannes ütles: „Me oleme praegu Jumala lapsed, kuid veel pole ilmsiks saanud, missugused me tulevikus oleme. Me aga teame, et kui ta saab nähtavaks, siis me oleme tema sarnased.” (1. Joh. 3:2.) Seega võitud ei tea täpselt, millised nad on, kui nad vaimse kehaga üles äratatakse. Aga kindel on see, et nad näevad siis Jehoovat. Piibel ei avalda kõiki üksikasju selle kohta, kuidas toimub ülesäratamine taevasse, kuid Paulus siiski rääkis sellest mingil määral. Võitud on koos Kristusega, kui ta kõrvaldab kõik valitsused ja võimud, sealhulgas viimase vaenlase surma. Viimaks allutab Jeesus koos oma kaasvalitsejatega kõik, sealhulgas iseendid, Jehoovale. (1. Kor. 15:24–28.) See on tõesti täiesti erakordne aeg! *

3. Kuidas aitas Paulust usk ülesäratamisse? (Vt 1. Kor. 15:30–32.)

3 Pauluse usk ülesäratamisse aitas tal vastu pidada mitmesugustes katsumustes. (Loe 1. Korintlastele 15:30–32.) Paulus kirjutas korintlastele: „Iga päev seisan ma surmaga silmitsi.” Samuti ütles ta: „Ma olen nagu teisedki võidelnud Efesoses metsloomadega.” Võib-olla vihjas ta sellele, et tal tuli võidelda päris metsloomadega Efesose areenil. (2. Kor. 1:8; 4:10; 11:23.) Või siis pidas ta silmas vaenulikke juute ja teisi inimesi, kes olid otsekui metsloomad. (Ap. t. 19:26–34; 1. Kor. 16:9.) Igal juhul seisis Paulus silmitsi tõsiste ohtudega. Kuid ta vaatas tulevikku lootusrikkalt. (2. Kor. 4:16–18.)

Pere, kes elab maal, kus meie tööd ei saa vabalt teha, teenib ustavalt Jehoovat edasi. Nad on kindlad, et Jehooval on neile palju head varuks (vaata lõiku 4)

4. Kuidas on ülesäratamislootus andnud jõudu kristlastele tänapäeval? (Vaata kaanepilti.)

4 Ka meie elame praegu ohtlikul ajal. Mõned meie vennad on langenud kuritegevuse ohvriks. Teistel tuleb elada sõjapiirkondades. Paljud teenivad Jehoovat maades, kus kuulutustöö on piiratud või keelustatud, ja nad riskivad seejuures oma vabaduse või isegi eluga. Kõigest hoolimata peavad need vennad ja õed vastu ja on meile seega eeskujuks. Nad teavad, et kui nad peaksidki oma elu praegu kaotama, on Jehooval neile varuks suurepärane tulevik.

5. Milline mõtteviis võib nõrgestada meie usku ülesäratamisse?

5 Paulus hoiatas vendi, et neil ei tekiks säärane hoiak nagu sellistel, kes ütlesid: „Kui surnuid üles ei äratata, siis „söögem ja joogem, sest homme me sureme”.” Selline mõtteviis oli tegelikult olemas juba ammu enne esimest sajandit. Paulus võis tsiteerida teksti Jesaja 22:13, mis räägib tolleaja iisraellaste hoiakust. Selle asemel et saada lähedasemaks Jumalaga, keskendusid nad elumõnudele. Nende iisraellaste suhtumine oli „võta elult, mis võtta annab”. Selline hoiak on levinud ka tänapäeval. Piiblis on aga kirjas ka see, millised tagajärjed olid iisraellaste suhtumisel. (2. Ajar. 36:15–20.)

6. Kuidas peaks ülesäratamislootus mõjutama meie seltskonnavalikut?

6 Tõsiasi, et Jehoova äratab surnud üles, peaks mõjutama ka meie seltskonnavalikut. Korintose kristlased pidid hoidma eemale neist, kes eitasid ülesäratamist. Sedasama tasub teha ka meil. Ei tule midagi head sellest, kui valida oma kaaslasteks need, kes ei hooli üldse tulevikust ja elavad vaid naudingute nimel. Selliste inimestega seltsimine võib rikkuda meie mõtteviisi ja kasulikud harjumused. See omakorda võib viia patuse eluviisini, mida Jumal vihkab. Seepärast pani Paulus kirja üsna otsese manitsuse: „Tulge mõistusele ja tehke seda, mis on õige, ning loobuge patusest elust.” (1. Kor. 15:33, 34.)

MILLISE KEHAGA VÕITUD ÜLES ÄRATATAKSE?

7. Mida võis mõni ülesäratamise kohta küsida? (Vt 1. Kor. 15:35–38.)

7 Loe 1. Korintlastele 15:35–38. Keegi, kes tahtis teisi ülesäratamises kahtlema panna, võis küsida: „Kuidas surnud üles äratatakse?” Kuna inimestel on erisuguseid arvamusi selle kohta, mis saab pärast surma, oleks meil hea mõtiskleda Pauluse vastuse üle.

Paulus selgitas näite abil seemnest ja taimest, et Jumal saab anda ülesäratatutele sellised kehad nagu vaja (vaata lõiku 8)

8. Milline näide võib aidata meil mõista ülesäratamist taevasse?

8 Pärast inimese surma tema keha kõduneb. Ent Jumal, kes lõi universumi mitte millestki, suudab inimese üles äratada ja anda talle sellise keha nagu vaja. (1. Moos. 1:1; 2:7.) Paulus selgitas ühe näite abil, et Jumalal pole vaja taastada sama keha. Mõtle taime seemnele. Muldapandud seeme hakkab idanema ja sellest tärkab taim. See taim on sellest seemnest üsna erinev. Paulus näitas selle võrdluse abil, et Looja saab luua just sellise keha, nagu ta tahab.

9. Millistest kehadest räägib tekst 1. Korintlastele 15:39–41?

9 Loe 1. Korintlastele 15:39–41. Paulus tõi välja, et loomistöö on väga mitmekesine. Näiteks on veiste, lindude ja kalade kehad väga erinevad. Samuti ütles Paulus, et päike, kuu ja tähed on üksteisest väga erinevad. Kuigi me kõiki tähti palja silmaga ei näe, on olemas näiteks punaseid hiidtähti, valgeid kääbuseid ja kollaseid tähti, nagu meie päike. Paulus ütles ka, et „on taevaseid kehasid ja maiseid kehasid”. Mida ta sellega mõtles? Maapealsetel elusolenditel on füüsilised kehad, taevastel olenditel, nagu inglitel, aga vaimsed kehad.

10. Millise keha saavad need, kes äratatakse üles taevasse?

10 Järgmiseks ütles Paulus: „Sama lugu on surnute ülesäratamisega. Külvatakse kaduvana, üles äratatakse kadumatuna.” Muidugi me teame, et pärast surma inimese keha laguneb ja saab mullaks. (1. Moos. 3:19.) Kuidas siis on võimalik, et keegi äratatakse üles kadumatuna? Paulus ei rääkinud siin nendest, kelle näiteks Eelija, Eliisa ja Jeesus äratasid üles maa peale. Ta rääkis hoopis neist, kes äratatakse üles taevasse ja kes saavad vaimse keha. (1. Kor. 15:42–44.)

11., 12. Milline muutus toimus Jeesusega, kui ta üles äratati, ja mida sarnast kogevad võitud kristlased?

11 Maa peal elades oli Jeesusel füüsiline keha. Ent kui ta üles äratati, sai ta „vaimuks, kes annab elu.” Ka võitud kristlased äratatakse üles vaimolenditena. Paulus selgitas: „Nii nagu me sarnaneme mullast tehtuga, nii hakkame sarnanema ka sellega, kes tuli taevast.” (1. Kor. 15:45–49.)

12 On oluline meeles pidada, et Jeesust ei äratatud üles inimkehaga. Paulus selgitas tabavalt: „Liha ja veri ei saa pärida Jumala kuningriiki.” (1. Kor. 15:50.) Apostlid ja teised tolleaja võitud kristlased ei pidanud saama pärast ülesäratamist taevasse füüsilisi, kaduvaid kehasid. Millal aga nende ülesäratamine pidi toimuma? Paulus ütles, et nad äratatakse üles alles mingil ajal tulevikus, mitte kohe pärast surma. Selleks ajaks, kui Paulus kirjutas oma esimese kirja korintlastele, olid mõned jüngrid, nagu Jaakobus, juba suikunud surmaunne. (Ap. t. 12:1, 2.) Ent teisi apostleid ja võituid ootas see veel ees. (1. Kor. 15:6.)

VÕIT SURMA ÜLE

13. Mis pidi toimuma Kristuse kohaloleku ajal?

13 Nii Jeesus kui ka Paulus rääkisid ühest erilisest ajast inimkonna ajaloos: Kristuse kohaloleku ajast. Seda aega pidid iseloomustama sõjad, maavärinad, katkud ja muud ülemaailmsed hädad. See aeg algas aastal 1914. Kuid Kristuse kohaloleku ajal pidi toimuma veel midagi tähelepanuväärset. Jeesus ennustas, et siis kuulutatakse head sõnumit Jumala rajatud kuningriigist „kogu maailmas tunnistuseks kõigile rahvastele ja siis tuleb lõpp”. (Matt. 24:3, 7–14.) Paulus tõi välja, et lisaks äratatakse Isanda kohaloleku ajal üles need võitud kristlased, kes on suikunud surmaunne. (1. Kor. 15:23; 1. Tess. 4:14–16.)

14. Mida kogevad need võitud, kes surevad Kristuse kohaloleku ajal?

14 Võitud kristlased, kes praegusel ajal surevad, äratatakse kohe üles taevasse. Seda kinnitavad Pauluse sõnad tekstis 1. Korintlastele 15:51, 52: „Me kõik ei suigu surmaunne, kuid meid kõiki muudetakse, ühe hetkega, ühe silmapilguga, viimase trompeti puhumise ajal.” Need Pauluse sõnad ongi praegu täitumas. Pärast ülesäratamist tunnevad need Kristuse vennad suurt rõõmu, sest nad saavad olla kogu aeg koos oma Isandaga. (1. Tess. 4:17.)

Need, kes muudetakse ühe silmapilguga, kõrvaldavad koos Jeesusega maa pealt kogu kurjuse (vaata lõiku 15)

15. Mida hakkavad ülesäratatud võitud tegema?

15 Piibel räägib, mida hakkavad ülesäratatud võitud taevas tegema. Jeesus ütleb neile: „Sellele, kes võidab ja täidab mu tahet kuni lõpuni, annan ma võimu maailma rahvaste üle – nagu mina olen saanud võimu oma isalt – ja ta karjatab inimesi raudkepiga, nii et nad lüüakse puruks kui savinõud.” (Ilm. 2:26, 27.) Nad järgivad oma juhti Jeesust ja karjatavad rahvaid raudkepiga. (Ilm. 19:11–15.)

16. Kuidas võidavad paljud surma ära?

16 On selge, et võitud võidavad surma ära. (1. Kor. 15:54–57.) Ülesäratatutena saavad nad aidata kaasa kurjuse kõrvaldamisele tulevases Harmagedooni sõjas. Miljonid teised kristlased tulevad suurest viletsusest ja hakkavad elama uues maailmas. (Ilm. 7:14.) Nad näevad veel üht võitu surma üle, kui miljardid surnud äratatakse üles maa peale. Kui rõõmus aeg see küll on! (Ap. t. 24:15.) Kõik need, kes jäävad Jehoovale ustavaks, võidavad päritud surma. Neil on võimalik elada igavesti.

17. Mida innustab meid tegema tekst 1. Korintlastele 15:58?

17 Meil on põhjust olla Paulusele väga tänulik nende julgustavate mõtete eest seoses ülesäratamisega. Ja me järgime Pauluse üleskutset „olgu teil alati palju teha Isanda töös”. (Loe 1. Korintlastele 15:58.) Kui me anname selles töös endast parima, ootab meid rõõmurikas tulevik. Elu uues maailmas on kaugelt imelisem, kui me suudame ette kujutada. Seega me võime olla kindlad, et meie vaevanägemine Isanda teenistuses ei ole asjatu.

LAUL 140 Lõpuks see ongi käes!

^ lõik 5 Pauluse esimese kirja korintlastele 15. peatüki teine pool räägib edasi ülesäratamisest ja eriti just võitud kristlaste ülesäratamisest. Pauluse mõtted pakuvad kindlasti huvi ka maise elu lootusega inimestele. Sellest artiklist ilmneb, kuidas ülesäratamislootus peaks meie elu mõjutama praegu ja miks see annab põhjuse vaadata tulevikku kindlustundega.

^ lõik 2 Selles ajakirjanumbris on ka „Lugejate küsimus”, milles käsitletakse Pauluse mõtet tekstis 1. Korintlastele 15:29.