Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

NIKASEMƆ 50

“Mɛɛ Gbɛ Nɔ Abaatsɔ Atee Gbohii Ashi?”

“Mɛɛ Gbɛ Nɔ Abaatsɔ Atee Gbohii Ashi?”

“Gbele, nɛgbɛ okunimyeli lɛ yɔɔ? Gbele, nɛgbɛ nɔ ni okɛtsɛ̃ɔ mɔ lɛ yɔɔ?”​—1 KOR. 15:55.

LALA 141 Wala Ji Naakpɛɛ Nii

NƆ NI ABAASUSU HE *

1-2. Mɛni hewɔ esa akɛ Kristofoi fɛɛ akase mɛi ni abaatee amɛ shi kɛya ŋwɛi lɛ ashitee lɛ he nii?

YEHOWA tsuji ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ ateŋ mɛi babaoo ahiɛnɔkamɔ ji akɛ, wɔsɛɛ lɛ, amɛbaahi shi kɛya naanɔ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ. Shi mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ ateŋ mɛi fioo ni eshwɛ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ miikpa gbɛ akɛ, wɔsɛɛ lɛ, amɛbaaya ŋwɛi, ni amɛmiishwe waa ni amɛle bɔ ni amɛshihilɛ baaji kɛ́ amɛtee lɛ. Shi ani enɛ kɔɔ mɛi ni yɔɔ hiɛnɔkamɔ akɛ amɛbaahi shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ ahe? Hɛɛ, ejaakɛ nɔ ni mɛi ni baaya ŋwɛi lɛ baatsu lɛ baahã mɛi ni baahi shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ aná jɔɔmɔi. No hewɔ lɛ, kɛ́ wɔhiɛnɔkamɔ ji akɛ wɔbaaya ŋwɛi jio, wɔbaahi shikpɔŋ lɛ nɔ jio lɛ, esa akɛ wɔkase mɛi ni baaya ŋwɛi lɛ ashitee lɛ he nii.

2 Eyɛ mli akɛ jeee nɔ fɛɛ nɔ ni kɔɔ mɛi ni baaya ŋwɛi lɛ ashitee lɛ he Biblia lɛ tsɔɔ wɔ moŋ, shi Nyɔŋmɔ kɛ emumɔ lɛ tsirɛ Yesu kaselɔi ni hi shi yɛ blema Kristofoi lɛ abeiaŋ lɛ ateŋ mɛi komɛi ni amɛŋma he sane amɛfɔ̃ shi. Amɛteŋ mɔ kome ji bɔfo Yohane. Eŋma akɛ: “Amrɔ nɛɛ Nyɔŋmɔ bii ji wɔ, shi ajieko nɔ ni wɔbaatsɔmɔ lɛ kpo. Wɔle akɛ, kɛ́ ajie lɛ kpo lɛ wɔbaatamɔ lɛ.” (1 Yoh. 3:2) Nɔ ni Yohane ŋma lɛ hãa wɔnaa akɛ, mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ leee bɔ ni amɛshihilɛ baafee wɔsɛɛ kɛ́ atee amɛshi kɛtee ŋwɛi lɛ. Shi ehãa wɔleɔ akɛ, mɛi ni abaatee amɛshi kɛya ŋwɛi lɛ baana Yehowa. Mɔ kroko ni wie mɛi ni abaatee amɛshi kɛya ŋwɛi lɛ ashitee lɛ he ji bɔfo Paulo. Ewie akɛ, mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ baafata Kristo he be ni efoɔ “nɔyeli fɛɛ kɛ hegbɛ fɛɛ kɛ hewalɛ fɛɛ sɛɛ lɛ,” ni “naagbee henyɛlɔ ni abaafo esɛɛ ji gbele.” Naagbee lɛ, Yesu kɛ mɛi ni baafata ehe kɛye maŋtsɛ lɛ kɛ amɛhe kɛ nɔ fɛɛ nɔ baawo Yehowa shishi. (1 Kor. 15:24-28) Kwɛ miishɛɛ ni wɔbaaná yɛ nakai beiaŋ! *

3. Tamɔ bɔ ni wɔnaa yɛ 1 Korintobii 15:30-32 lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ gbohiiashitee he hiɛnɔkamɔ ni Paulo yɔɔ lɛ ye ebua lɛ?

3 Le ni Paulo le akɛ abaatee gbohii lɛ ashi lɛ ye ebua lɛ ni efi shi yɛ kai srɔtoi amli. (Kanemɔ 1 Korintobii 15:30-32.) Ekɛɛ nyɛmimɛi ni yɔɔ Korinto lɛ akɛ: “Daa gbi lɛ, mikɛ gbele kpeɔ hiɛ kɛ hiɛ.” Ewie hu akɛ: “Mikɛ kooloi awuiyelɔi wu yɛ Efeso.” Be ni Paulo yɔɔ Efeso lɛ, ani eeenyɛ efee akɛ amɔ lɛ kɛtee amɛshwɛmɔhei lɛ eko ni agbele kooloi awuiyelɔi awo lɛ ni ekɛ amɛ anɔ? (2 Kor. 1:8; 4:10; 11:23) Aloo no mli lɛ, eewie Yudafoi kɛ mɛi krokomɛi ni tamɔ “kooloi awuiyelɔi” ni te shi amɛwo lɛ waa lɛ ahe? (Bɔf. 19:26-34; 1 Kor. 16:9) Ekɔɔɔ he eko emli nɔ ni no mli lɛ Paulo wieɔ he lɛ, ewiemɔi lɛ hãa wɔnaa akɛ, ekɛ oshãrai srɔtoi kpe. Kɛ̃lɛ, ehe eye akɛ kɛ́ efi shi lɛ, ebaaná miishɛɛ wɔsɛɛ.​—2 Kor. 4:16-18.

Atsĩ wɔnitsumɔ lɛ naa yɛ maŋ nɔ he ni nyɛmi nɛɛ kɛ eweku lɛ yɔɔ lɛ. Shi akɛni amɛheɔ amɛyeɔ kɛ amɛtsui fɛɛ akɛ nibii kpakpai ni Nyɔŋmɔ esaa eto amɛ lɛ baaba mli hewɔ lɛ, amɛmiiya nɔ amɛmiijá lɛ (Kwɛmɔ kuku 4)

4. Mɛɛ gbɛ nɔ gbohiiashitee he hiɛnɔkamɔ lɛ wajeɔ Kristofoi ŋmɛnɛ? (Kwɛmɔ mfoniri ni yɔɔ wolo lɛ hiɛ lɛ.)

4 Ŋmɛnɛ hu lɛ, Kristofoi kɛ oshãrai pii kpeɔ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ojotswalɔi kɛ awuiyelɔi krokomɛi eye wɔnyɛmimɛi lɛ ekomɛi awui. Amɛteŋ mɛi komɛi hu yɛ ni aawu ta yɛ amɛmaji lɛ anɔ, ni no hewɔ lɛ, daa gbi lɛ, amɛkɛ gbele kpeɔ hiɛ kɛ hiɛ. Yɛ wɔnyɛmimɛi lɛ ekomɛi hu agbɛfaŋ lɛ, atsĩ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ naa yɛ amɛmaji lɛ anɔ loo ahãaa amɛná heyeli kɛtsu lɛ bɔ ni amɛtsui shweɔ, ni kɛ̃lɛ, amɛmiiya nɔ amɛmiisɔmɔ Yehowa, eyɛ mli akɛ no baanyɛ ahã awo amɛ tsuŋ loo agbe amɛ po. Nyɛmimɛi ni yɔɔ shihilɛi ni wɔtsĩtsĩi tã nɛɛ amli lɛ fɛɛ miiya nɔ amɛmiijá Yehowa, ni amɛji nɔkwɛmɔnɔ kpakpa kɛhã wɔ. Amɛle akɛ kɛ́ amɛwala je amɛdɛŋ po lɛ, Yehowa baatee amɛ shi, ni enɛ hewɔ lɛ amɛsheee gbeyei.

5. Mɛɛ susumɔ gbonyo baanyɛ ahã hemɔkɛyeli ni wɔyɔɔ akɛ abaatee gbohii lɛ ashi lɛ mli agbɔjɔ?

5 Paulo bɔ enyɛmimɛi lɛ kɔkɔ akɛ, kɛ́ amɛyanu he akɛ ‘ateŋ gbohii ashi lɛ,’ no lɛ, susumɔ gbonyo ko ni mɛi komɛi hiɛ lɛ baaná amɛnɔ hewalɛ. No ji: “Nyɛhãa wɔyea ni wɔnua, ejaakɛ wɔ́ benɛ wɔgboi.” Jeee Paulo beiaŋ mɛi bɔi nɛkɛ sane nɛɛ wiemɔ. Anɔkwa, eeenyɛ efee akɛ, no mli lɛ Paulo miitsɛ wiemɔi ni yɔɔ Yesaia 22:13 lɛ yisɛɛ. Nakai ŋmalɛ lɛ hãa wɔnaa akɛ, nɔ najiaŋ ni Israelbii lɛ baahã Yehowa jamɔ he ahia amɛ lɛ, amɛtiu ŋɔɔmɔyeli sɛɛ. Amɛfee amɛnii tamɔ akɛɔ akɛ, “Nyɛhãa wɔshwɛa wɔhiɛ ejaakɛ wɔ́ benɛ wɔgboi lɛ.” Ni ŋmɛnɛ hu lɛ, mɛi komɛi hiɛ susumɔ nɛɛ nɔŋŋ. Shi bɔ ni nibii anaa yakpa hã Israelbii lɛ hãa wɔnaa akɛ, susumɔ nɛɛ yɛ oshãra.​—2 Kro. 36:15-20.

6. Mɛɛ gbɛ nɔ hiɛnɔkamɔ ni wɔyɔɔ akɛ abaatee gbohii lɛ ashi lɛ baanyɛ aye abua wɔ ni wɔle mɛi ni wɔkɛbaabɔ naanyo?

6 Esa akɛ hemɔkɛyeli ni wɔyɔɔ akɛ Yehowa baatee gbohii ashi lɛ aye abua wɔ ni wɔle mɛi ni wɔkɛbaabɔ naanyo. Paulo bɔ nyɛmimɛi ni yɔɔ Korinto lɛ kɔkɔ ni amɛkɛ mɛi ni heee gbohiiashitee lɛ amɛyeee lɛ akabɔ naanyo. Mɛni wɔkaseɔ yɛ nɔ ni ekɛɛ amɛ lɛ mli? No ji, kɛ́ wɔkɛ mɛi ni shwɛmɔ-kɛ-ŋɔɔmɔ ehe amɛjwɛŋmɔ fɛɛ ni amɛjwɛŋŋ amɛwɔsɛɛ he lɛ bɔ gbagbalii lɛ, ebaaye wɔ awui. Kɛ́ wɔkɛ mɛi ni tamɔ nakai lɛ bɔ gbagbalii lɛ, amɛbaanyɛ amɛfite wɔ, ni kɛ́ wɔkwɛɛɛ ni ahi lɛ, amɛbaanyɛ amɛhã wɔfee nibii ni Nyɔŋmɔ sumɔɔɔ, no ji, wɔfee esha. Enɛ hewɔ lɛ, esa akɛ wɔkɛ ŋaa ni Paulo wo Korintobii lɛ atsu nii. Ekɛɛ amɛ akɛ: “Nyɛhɛlea shi yɛ jalɛ gbɛ nɔ, ni nyɛkayaa nɔ nyɛfea esha.”​—1 Kor. 15:33, 34.

MƐƐ GBƆMƆTSO AMƐKƐBAABA?

7. Tamɔ bɔ ni wɔnaa yɛ 1 Korintobii 15:35-38 lɛ, mɛɛ sane eeenyɛ efee akɛ mɛi komɛi bi yɛ gbohiiashitee lɛ he?

7 Kanemɔ 1 Korintobii 15:35-38. Eeenyɛ efee akɛ, mɛi komɛi ni heee gbohiiashitee lɛ amɛyeee lɛ bi sane ko ni baanyɛ ahã mɛi ayiŋ afee amɛ kɔshikɔshi yɛ gbohiiashitee lɛ he. Amɛbi akɛ: ‘Mɛɛ gbɛ nɔ abaatsɔ atee gbohii lɛ ashi? Mɛɛ gbɔmɔtso amɛkɛbaaba?’ Paulo hã sanebimɔ nɛɛ hetoo yɛ wolo ni eŋma Korintobii lɛ mli. Ni ehe miihia ni wɔsusu he, ejaakɛ ŋmɛnɛ lɛ mɛi pii hiɛ susumɔi srɔtoi yɛ nɔ ni baa mɛi anɔ kɛ́ amɛgboi lɛ he. Shi mɛni Biblia lɛ kɛɔ yɛ he?

Paulo kɛ dumɔwu kɛ tso fee nɔkwɛmɔnɔ kɛtsɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ baanyɛ ahã mɛi ni abaatee amɛ shi lɛ gbɔmɔtso hee ni tamɔɔɔ nɔ ni amɛkɛgboi lɛ (Kwɛmɔ kuku 8)

8. Mɛɛ nɔkwɛmɔnɔ hãa wɔnaa akɛ Nyɔŋmɔ baanyɛ atee mɔ ko shi kɛ gbɔmɔtso hee ni tamɔɔɔ nɔ ni ekɛgbo lɛ?

8 Kɛ́ mɔ ko gbo ni afu lɛ lɛ, egbɔmɔtso lɛ kpɔtɔɔ, shi Yehowa baanyɛ atee lɛ shi ni ehã lɛ gbɔmɔtso hee. Ani jeee lɛ ebɔ jeŋ muu lɛ fɛɛ kɛjɛ shishijee lɛ be ni nɔ ko nɔ ko bɛ shihilɛ mli lɛ? (1 Mo. 1:1; 2:7) Paulo kɛ nɔkwɛmɔnɔ ko ni kɔɔ “dumɔwu” he tsu nii kɛtsɔɔ bɔ ni enɛ baa mli ehãa yɛ mɛi ni abaatee amɛ shi kɛya ŋwɛi lɛ agbɛfaŋ. Ewie akɛ, kɛ́ adu dumɔwu lɛ, ekwɛ̃ɔ ni ebatsɔɔ tso hee. Kɛ́ akɛ tso lɛ ni ekwɛ̃ lɛ to dumɔwu lɛ he lɛ, esoro lɛ kwraa. Paulo wie akɛ, Nyɔŋmɔ hãa dumɔwu lɛ “tso bɔ ni esumɔɔ.” Nakai nɔŋŋ ebaanyɛ ehã mɛi ni abaatee amɛ shi lɛ gbɔmɔtsei bɔ ni esumɔɔ.

9. Mɛni 1 Korintobii 15:39-41 lɛ hãa wɔleɔ yɛ gbɔmɔtsei ahe?

9 Kanemɔ 1 Korintobii 15:39-41. Paulo wie akɛ, nibii ni Yehowa ebɔ lɛ yɛ lɛ srɔtoisrɔtoi. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ewie akɛ ‘esoro heloo fɛɛ heloo, esoro tsinai aheloo, ni esoro loofɔji aheloo, ni esoro nu mli loi aheloo.’ Agbɛnɛ hu, ewie akɛ ‘esoro hulu anunyam, ni esoro nyɔɔŋtsere hu anunyam, ni esoro ŋulamii anunyam.’ Ni ekɛfata he akɛ, “esoro ŋulami kome anunyam yɛ ŋulami kroko nɔ he.” Kɛ́ ookwɛ ŋulamii lɛ ni ohiɛɛɛ shwɛde lɛ, obaasusu akɛ amɛ fɛɛ ekome. Shi jeŋ shikpalɔi kɛɔ akɛ ayɛ ŋulamii tsuji, kɛ ŋulamii yɛji, kɛ ŋulamii ni su miiba lɛ tamɔ hulu lɛ, dani ayɛ ŋulamii agboi kɛ bibii hu. Paulo wie hu akɛ: “Ŋwɛi gbɔmɔtsei yɛ, ni shikpɔŋ nɔ gbɔmɔtsei hu yɛ.” Ni enɛ ji anɔkwale. Mɛi ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ yɛ heloo gbɔmɔtsei, shi ŋwɛibɔfoi lɛ kɛ mɛi krokomɛi ni yɔɔ ŋwɛi lɛ yɛ mumɔŋ gbɔmɔtsei.

10. Mɛɛ gbɔmɔtso abaahã mɛi ni abaatee amɛ shi kɛya ŋwɛi lɛ?

10 Kadimɔ nɔ ni Paulo wie yɛ enɛ sɛɛ. Ewie akɛ: “Nakai nɔŋŋ gbohiiashitee lɛ hu ji. Aduɔ gbɔmɔtso lɛ yɛ fitemɔ mli; ateɔ lɛ shi yɛ nɔ ni fiteee mli.” Kɛ́ wɔgboi lɛ, wɔgbɔmɔtso lɛ kpɔtɔɔ loo efiteɔ ni etsɔɔ sũ. (1 Mo. 3:19) No hewɔ lɛ, mɛni nɔ ni Paulo wie lɛ tsɔɔ? Ni namɛi ahe ekɔɔ? Nɔ ni Paulo wie nɛɛ kɔɔɔ mɛi ni ateɔ amɛ shi kɛbaa shikpɔŋ lɛ nɔ, tamɔ mɛi ni Elia, Elisha, kɛ Yesu tee amɛ shi lɛ nɛkɛ lɛ ahe. Moŋ lɛ, ekɔɔ mɛi ni ateɔ amɛ shi kɛyaa ŋwɛi lɛ ahe. Ahãa mɛi nɛɛ ŋwɛi gbɔmɔtsei loo ‘mumɔŋ gbɔmɔtsei.’​—1 Kor. 15:42-44.

11-12. Be ni Yesu yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, mɛɛ gbɔmɔtso eyɔɔ, shi mɛɛ gbɔmɔtso akɛtee lɛ shi? Mɛɛ gbɛ nɔ mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ agbohiiashitee lɛ tamɔ enɔ lɛ?

11 Be ni Yesu yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, no mli lɛ eyɛ heloo gbɔmɔtso. Shi be ni atee lɛ shi lɛ ‘ebatsɔ mumɔ ni hãa wala,’ ni eku esɛɛ kɛtee ŋwɛi. Nakai nɔŋŋ ebaaba lɛ yɛ Kristofoi ni afɔ amɛ mu lɛ agbɛfaŋ. Kɛ́ atee amɛ shi lɛ, abaahã amɛ mumɔŋ gbɔmɔtsei. Paulo wie akɛ: “Bɔ ni wɔtamɔ mɔ ni akɛ sũ fee lɛ lɛ, nakai nɔŋŋ wɔbaatsɔmɔ tamɔ mɔ ni jɛ ŋwɛi lɛ hu.”​—1 Kor. 15:45-49.

12 Nɔ kome ni ehe miihia ni wɔkai be fɛɛ be ji akɛ, ateee Yesu shi kɛ heloo gbɔmɔtso. Be ni Paulo miihe amu gbohiiashitee lɛ he sane lɛ naa lɛ, etsɔɔ nɔ hewɔ. Ewie akɛ: “Heloo kɛ lá nine nyɛŋ ashɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ nɔ.” (1 Kor. 15:50) Kɛ́ atee bɔfoi lɛ kɛ Kristofoi krokomɛi ni afɔ amɛ mu lɛ shi lɛ, jeee heloo kɛ lá gbɔmɔtsei amɛkɛbaaya ŋwɛi lɛ, ejaakɛ no nyɛɔ efiteɔ. Shi mɛɛ be kwraa abaatee mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ shi? Paulo kɛɛ blema Kristofoi lɛ akɛ, gbohiiashitee nɛɛ baaba mli wɔsɛɛ, ni no hewɔ lɛ, kɛ́ amɛgboi lɛ, ateŋ amɛ shi amrɔ nɔŋŋ. Be ni Paulo ŋma 1 Korintobii lɛ, no mli lɛ, kaselɔi lɛ ateŋ mɛi komɛi egboi momo, tamɔ bɔfo Yakobo nɛkɛ. (Bɔf. 12:1, 2) Sɛɛ mli lɛ, bɔfoi ni eshwɛ lɛ kɛ mɛi krokomɛi ni afɔ amɛ mu lɛ hu gboi.​—1 Kor. 15:6.

ABAAYE GBELE NƆ KUNIM

13. Mɛɛ nibii baatsɔɔ akɛ be ni Yesu eba lɛ eshɛ?

13 Yesu kɛ Paulo fɛɛ wie be ko ni sa kadimɔ ni baaba wɔsɛɛ lɛ he. No ji be ni Kristo eba lɛ. Yesu gba akɛ nibii ni baatsɔɔ akɛ be nɛɛ eshɛ lɛ ekomɛi ji, tai, shikpɔŋhosomɔi, tsɛŋemɔ helai, kɛ nibii gbohii krokomɛi ni baaya nɔ yɛ je lɛŋ hei srɔtoisrɔtoi lɛ. Kɛjɛ afi 1914 kɛbaa nɛɛ, wɔmiina faŋŋ akɛ, gbalɛ nɛɛ eba mli. Yesu tsɔɔ nɔ kroko ni sa kadimɔ ni baatsɔɔ akɛ be nɛɛ eshɛ. Ewie akɛ, abaashiɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he sane kpakpa lɛ “yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ fɛɛ koni akɛye jeŋmaji lɛ fɛɛ odase, ni no sɛɛ lɛ naagbee lɛ baaba.” (Mat. 24:3, 7-14) Paulo tsɔɔ nɔ kroko hu ni baaya nɔ yɛ “be ni Nuŋtsɔ lɛ eba lɛ” mli. No ji, abaatee Kristofoi ni afɔ amɛ mu ni egboi lɛ shi.​—1 Tes. 4:14-16; 1 Kor. 15:23.

14. Ŋmɛnɛ lɛ, kɛ́ mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ ateŋ mɔ ko gbo lɛ, mɛni baa?

14 Ŋmɛnɛ lɛ, kɛ́ mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ ateŋ mɔ ko gbo lɛ, ateɔ lɛ shi amrɔ nɔŋŋ ni eyaa ŋwɛi. Nɔ ni Paulo wie yɛ 1 Korintobii 15:51, 52 lɛ tsɔɔ nakai. Ewie akɛ: “Jeee wɔ fɛɛ wɔbaagboi, shi abaatsake wɔ fɛɛ, amrɔ nɔŋŋ, yɛ hiŋmɛitswaa kome mli, be mli ni akpãa naagbee tɛtɛrɛmantɛrɛ lɛ.” Nɔ ni Paulo wie lɛ miiba mli ŋmɛnɛ. Kɛ́ atee Kristo nyɛmimɛi lɛ shi lɛ, ‘amɛkɛ lɛ baahi shi daa,’ ni enɛ hãa amɛnáa miishɛɛ waa.​—1 Tes. 4:17.

Kɛ́ atee mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ shi lɛ, amɛbaafata Yesu he ni amɛjwara jeŋmaji lɛ (Kwɛmɔ kuku 15)

15. Mɛɛ nitsumɔ mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ baatsu kɛ́ atee amɛ shi kɛtee ŋwɛi?

15 Kɛ́ atee mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ shi kɛtee ŋwɛi lɛ, mɛni amɛbaatsu? Biblia lɛ hãa wɔleɔ akɛ, Yesu, ni ji amɛ-Tatsɛ lɛ, baanyiɛ amɛhiɛ ni amɛkɛ dadetso baakpala jeŋmaji lɛ. (Kpo. 19:11-15) Yesu kɛɛ amɛ akɛ: “Mɔ ni yeɔ kunim, ni ehiɛɔ minifeemɔi lɛ amli kɛyashiɔ naagbee lɛ, mahã lɛ hegbɛ yɛ jeŋmaji lɛ anɔ, tamɔ bɔ ni mi hu miná kɛjɛ mi-Tsɛ ŋɔɔ lɛ, ni ekɛ dadetso baakpala mɛi lɛ tamɔ tookwɛlɔ feɔ lɛ, koni ejwara amɛ dukuduku tamɔ ajwaraa sũ kukwɛii lɛ.”​—Kpo. 2:26, 27.

16. Mɛɛ gbɛ nɔ adesai pii baaye gbele nɔ kunim?

16 Kɛ́ atee mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ shi lɛ, no baatsɔɔ faŋŋ akɛ, amɛye gbele nɔ kunim. (1 Kor. 15:54-57) Enɛ baahã amɛná hegbɛ amɛfata Kristo he kɛwu Harmagedon ta lɛ ni akɛjie efɔŋfeemɔ fɛɛ kɛje shikpɔŋ lɛ nɔ. Kristofoi akpekpei abɔ hu baafo “amanehulu kpeteŋkpele lɛ” kɛbote jeŋ hee lɛ mli. (Kpo. 7:14) Nɔ kroko ni baatsɔɔ akɛ aye gbele nɔ kunim ji akɛ, abaatee mɛi akpekpe toi akpei abɔ ni egboi lɛ shi, ni mɛi ni baaje amanehulu kpeteŋkpele lɛ mli lɛ baaye enɛ he odase. Kwɛ miishɛɛ ni wɔbaaná yɛ nakai beiaŋ! (Bɔf. 24:15) Mɛi fɛɛ ni baaye Yehowa anɔkwa lɛ baaye gbele ni wɔná akɛ gboshinii kɛjɛ Adam ŋɔɔ lɛ nɔ kunim, ni amɛbaahi shi kɛya naanɔ.

17. Mɛni esa akɛ ŋmalɛ ni yɔɔ 1 Korintobii 15:58 lɛ atsirɛ wɔ ni wɔfee bianɛ?

17 Esa akɛ Kristofonyo fɛɛ Kristofonyo ni yɔɔ wala mli ŋmɛnɛ lɛ ada Yehowa shi waa akɛ, ekɛ emumɔ lɛ tsirɛ Paulo ni eŋma gbohiiashitee lɛ he sane ni shɛjeɔ mɔ mii ni yɔɔ Korintobii Aklɛŋklɛŋ Wolo lɛ mli lɛ. Wɔyɛ yiŋtoi kpakpai pii ahewɔ ni esa akɛ wɔbo ŋaa ni Paulo wo lɛ toi ni wɔtsu babaoo “yɛ Nuŋtsɔ lɛ nitsumɔ lɛ mli.” (Kanemɔ 1 Korintobii 15:58.) Kɛ́ wɔjɛ wɔtsui muu fɛɛ mli wɔtsu nɔ ni wɔbaanyɛ yɛ nitsumɔ nɛɛ mli be fɛɛ be lɛ, wɔsɛɛ lɛ wɔbaaná miishɛɛ waa. Nɔ ko bɛ ni wɔbaanyɛ wɔkɛto miishɛɛ ni wɔbaaná nakai beiaŋ lɛ he. Wɔbaana faŋŋ akɛ, nitsumɔ ni wɔtsu waa yɛ Nuŋtsɔ lɛ mli lɛ efeko efolo.

LALA 140 Naanɔ Wala Lɛ Nɛ!

^ kk. 51 Korintobii yitso 15 lɛ, Paulo wie gbohiiashitee lɛ he, titri lɛ, mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ ashitee lɛ. Shi nɔ ni ewie lɛ kɔɔ gwantɛŋi krokomɛi lɛ hu ahe. Yɛ nikasemɔ nɛɛ mli lɛ, wɔbaasusu yitso nɛɛ fã lɛ ni eshwɛ lɛ he, ni ebaaye ebua wɔ ni wɔna akɛ, esa akɛ gbohiiashitee lɛ aná bɔ ni wɔhiɔ shi wɔhãa amrɔ nɛɛ nɔ hewalɛ, ni ebaatsɔɔ wɔ nɔ hewɔ ni wɔbaanyɛ wɔkpa gbɛ akɛ wɔsɛɛ lɛ, wɔbaaná miishɛɛ.

^ kk. 2 Agbala nɔ ni Paulo wie yɛ 1 Korintobii 15:29 lɛ mli yɛ “Sanebimɔi Ni Jɛ Kanelɔi Adɛŋ” ni yɔɔ Buu-Mɔɔ nɛɛ mli lɛ mli.