Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

ISIHLOKO SAMA-50

“Abafileko Bazokuvuswa Njani?”

“Abafileko Bazokuvuswa Njani?”

“Kufa, kuphi ukuhlula kwakho? Kufa, kuphi ukutinyela kwakho?”—1 KOR. 15:55.

INGOMA 141 Ipilo Iyikarisomraro

OKUZOKUCOCWA NGAKHO *

1-2. Kubayini amaKrestu kufuze azi okungeziweko ngevuko labazokuvuselwa ezulwini?

INENGI labantu elilotjha uJehova namhlanjesi linethemba lokuphila ephasini elitjha. Nanyana kunjalo, kunesibalo esincani samaKrestu azeswe ngommoya, anethemba lokuphila ezulwini. Abazesiwekwaba baqale phambili ekuboneni ukuthi ukuphila kwabo esikhathini esizako kuzokuba njani, kodwana kuthiwani ngabanethemba lokuphila ephasina? Njengombana sizokubona esihlokwenesi, ukuvuswa kwabazokuphila ezulwini kuzokulethela nalabo abaphila ephasini iimbusiso. Kungakhathaliseki bona sinethemba lokuphila ephasina namkha ezulwini kufuze sikuqale njengento eqakathekileko ukuvuswa kwalabo abaya ezulwini.

2 UZimu wasebenzisa abanye abafundi bakaJesu bona batlole ngethemba lokuyophila ezulwini. Umpostoli uJwanisi wahlathulula wathi: “Nje sesibantwana bakaZimu, kodwana kusengakabonakaliswa lokho esizokuba ngikho. Siyazi ukuthi nakabonakaliswako sizokuba njengaye.” (1 Jwa. 3:2) AmaKrestu azesiweko awazi ukuthi azokuba njani lokha nasele asezulwini anomzimba wommoya. Nanyana kunjalo, bazombona uJehova lokha nakabanikela umvuzwabo. IBhayibheli alikhulumi ngayo yoke imininingwana ekhona malungana nokuvuselwa ezulwini, kodwana umpostoli uPowula wasinikela eminye imininingwana eqakathekileko ngevuko lezulwini. Abazesiweko bazokuba noKrestu ‘lokha nasekaphelise yoke imibuso nalo loke ilawulo namandla’ lokho kuhlanganisa ‘nesitha sokugcina esizokupheliswa, okukufa.’ Ngemva kwalokho, uJesu nalaba azokubusa nabo bazokunikela zoke izinto kuJehova. (1 Kor. 15:24-28) Leso kuzoba sikhathi esithabisa kwamambala! *

3. Njengombana kuvezwe emtlolweni woku-1 kwebeKorinte 15:30-32, ukukholwa kwakaPowula evukweni kwamsiza bona enzeni?

3 Ukukholelwa kwakaPowula evukweni kwamsiza wakghodlhelela iintjhijilo ezinengi ezihlukahlukeneko. (Funda yoku-1 kwebeKorinte 15:30-32.) Watjela amaKrestu weKorinte bona: “Qobe langa ngiqalana nokufa.” Wabuye wathi: “Ngalwa neembandana e-Efesu.” Mhlamunye bekakhuluma ngesikhathi alwa neembandana zamambala e-Efesu. (2 Kor. 1:8; 4:10; 11:23) Namkha kungenzeka bekakhuluma ngamaJuda ebekaphikisa kunye nabanye ebebafana ‘neembandana.’ (IzE. 19:26-34; 1 Kor. 16:9) Kungakhathaliseki bona bekakhuluma ngani, uPowula waqalana neengozi zamambala, nanyana kunjalo waragela phambili anombono omuhle ngengomuso.—2 Kor. 4:16-18.

Umndeni omaKrestu ohlala lapha umsebenzethu wokutjhumayela ukhandelwe khona uyakghodlhelela begodu unethemba lokuthi uZimu uzowubusisa (Funda isigaba 4)

4. Ithemba ngevuko liqinise njani amaKrestu namhlanjesi? (Qala isithombe esingaphandle.)

4 Siphila eenkhathini eziyingozi. Abanye abafowethu nabodadwethu babe bongazimbi bobulelesi. Abanye bahlala eendaweni eziyingozi khulu, lapha abangakaphephi khona. Kuthi kusese njalo abanye bahlala eendaweni lapho umsebenzi wethu wokutjhumayela ukhandelwe khona, kodwana nanyana kunjalo balotjha uJehova naphezu kobungozi abaqalana nabo. Bayakukghodlhelelela koke lokho balotjhe uJehova, ngesikhathi esifanako basibekela isibonelo. Bayaqiniseka bona nanyana bangahlongakala esikhathini sanamahlanjesi, uJehova ubabekele ingomuso elihle.

5. Ngimuphi umbono oyingozi ongenza bona singakholwela evukweni?

5 UPowula wayelelisa abafowabo ngombono omumbi abanye ebebanawo bebathi: “Nangabe abafileko angekhe bavuswe asigomeni, sisele ngombana ngomuso sizokufa.” Umbono ongakafaneli lo besele kade ukhona ngaphambi kokufika kwakaPowula. Kungenzeka bekakhuluma ngomtlolo ka-Isaya 22:13, ebewukhuluma ngendlela ama-Israyeli bekaziphatha ngayo. Kunokutjhidela kuZimu, akhe ubungani naye aragela phambili nokuzithabisa ngezinto zawo. Kuhlekuhle indlela ama-Israyeli ebawaziphatha ngayo bekufana nokuthi athi ‘kufuze sithabele ukuphila nje, ngombana ithabwelo lingaphela nanyana kunini,’ umbono lo urhagele nanamhlanjesi. Umphumela omumbi ama-Israyeli aqalana nawo utloliwe phasi.—2 Kron. 36:15-20.

6. Ukuvuswa kwabantu abahlongakeleko, kufuze kuyithinte njani indlela esikhetha ngayo abangani?

6 Kuyakhanya ukuthi iqiniso lokuthi uJehova angakghona ukuvusa abahlongakeleko, kufuze lilawule indlela esikhetha ngayo abangani. Abafowethu beKorinte kwatlhogeka bona bakhethe abangani, bangakhethi abantu abangakholelwa evukweni. Kunokuthileko esingakufunda nathi namhlanjesi. Akukho okuhle esingakwenza nangabe sinabangani abaphilela ilanga lanamhlanjesi kwaphela. Ukubamngani wabantu abanjalo kungonakalisa indlela umKrestu aqala ngayo izinto, konakalise nemikghwa emihle. Kuhlekuhle kungamenza naye bona aphile ngendlela uZimu angayifuniko, bekenze nesono. Kungebangelo uPowula athi: “Qaqulukani ngendlela elungileko, ningenzi isono.”—1 Kor. 15:33, 34.

MZIMBA ONJANI?

7. Ngimuphi umbuzo omalungana nevuko abanye abanayo, njengombana kutjengiswe emtlolweni woku-1 kwebeKorinte 15:35-38?

7 Funda yoku-1 kwebeKorinte 15:35-38. Umuntu obekafuna ukukhuluma kumbi ngevuko angabuza: “Abafileko bazokuvuswa njani?” Kuzokuba kuhle ukucabanga ngependulo kaPowula ngombana banengi abantu abanemibono ehlukahlukeneko ngokuphila ngemva kokufa. Kodwana khuyini efundiswa yiBhayibheli?

Asebenzisa imbewu nesitjalo, uPowula wenza umfanekiso otjengisa ukuthi uZimu angabanikela imizimba efaneleko labo abazokuvuswa (Funda isigaba 8)

8. Ngimuphi umfanekiso ongasisiza sizwisise ivuko lezulwini?

8 Umuntu nakafako umzimbakhe uyonakala. Kodwana Owabumba iphasi angakghona ukumvusa umuntu loyo. (Gen. 1:1; 2:7) UPowula wasebenzisa umfanekiso ukutjengisa ukuthi uZimu akutlhogeki amnikele umzimba ofanako nakamvusako. Cabanga ‘ngethoro kwaphela’ namkha omunye umhlobo “wembewu.” Lokha ithoro yembewu nayitjaliweko iyakhula ibe sitjalo, isitjalweso siyahluka singasabi yithoro encani yembewu. UPowula wasebenzisa umfanekiso lo ukutjengisa ukuthi uMdalethu ‘angasinikela umzimba ngendlela athanda ngayo.’

9. Ngokuya ngokomtlolo woku-1 kwebeKorinte 15:39-41, imizimba ihluke ngayiphi indlela?

9 Funda yoku-1 kwebeKorinte 15:39-41. UPowula watjheja ukuthi uZimu khenge adale imizimba ngendlela efanako. Ngokwesibonelo, kunemizimba yenyama engafaniko njengomzimba wekomo awufani nomzimba wenyoni begodu awufani nomzimba wefesi. Waveza nokuthi nasiqala phezulu emkayini, sibona umehluko hlangana kwelanga nenyanga. Watjheja nokuthi “iphazimulo yenye ikwekwezi ihlukile kwenye.” Ngitjho nanyana singekhe siwubone umehluko ngamehlwethu kodwana abososayensi batjheje ukuthi kuneenkwekwezi ezikulu ezibovu, kube neenkwekwezi ezifitjhani ezimhlophe nezisarulana njengelanga. Watjho godu nokuthi “kunemizimba yezulwini nemizimba yephasini.” Kutjho ukuthini lokho? Ephasina sinemizimba yenyama kuthi ezulwini kube nemizimba yommoya njengeweengilozi.

10. Ukuhluka kwemizimba kuhlobene njani nevuko?

10 Tjheja lokho okwatjhiwo nguPowula: “Ngokufanako nangokuvuswa kwabafileko umzimba utjalwa unokonakala uvuswa unganakho ukonakala.” Lokha umuntu nakafako umzimba uyonakala, ubuyela ethulini. (Gen. 3:19) Yeke kwenzeka njani ukuthi umzimba womuntu ‘uvuswe unganakho ukonakala?’ UPowula bekangakhulumi ngokuvuswa komuntu ovuselwa ephasinapha okwenziwa ngu-Elitjha, u-Eliya, noJesu. Bekakhuluma ngomuntu ovuswa ‘anomzimba wommoya.’—1 Kor. 15:42-44.

11-12. Ngimaphi amatjhuguluko enzeka kuJesu nakavuswako begodu amatjhuguluko la enzeka njani nakilabo abazesiweko?

11 UJesu nakasephasini bekanomzimba wenyama, kodwana lokha nakavuswako “waba mmoya onikela ukuphila” wabuyela ezulwini. Ngokufanako, namaKrestu azesiweko azokuvuswa anomzimba wommoya. UPowula wahlathulula wathi: “Njengombana senziwe safana naloyo owenziwe ngethuli, godu sizokufana naloyo ovela ezulwini.”—1 Kor. 15:45-49.

12 UPowula besele afikelela emongweni wendaba yevuko le. Kuqakathekile ukukhumbula ukuthi uJesu khenge avuswe anomzimba wenyama. UPowula wathi: “Inyama neengazi ngeze zawuzuza njengelifa umBuso kaZimu” ezulwini. (1 Kor. 15:50) Abapostoli nabanye abazesiweko ngeze bavuselwe ezulwini banemizimba eyonakalako yenyama neengazi. Alo bekuyinto ezokwenzeka nini leyo? UPowula wathi ivukweli yinto ebeyisezako, bebangeze bavuke msinyana ngemva kokuhlongakala. UPowula nakatlola incwadi yoku-1 kwebeKorinte abanye ‘besele balele ekufeni,’ ngokwesibonelo omunye wabo ngumpostoli uJakopo. (IzE. 12:1, 2) Abanye abapostoli nabanye abazesiweko bebasaphila ‘bangakalali ekufeni.’—1 Kor. 15:6.

UKUHLULA UKUFA

13. Ukubakhona kwakaJesu kuzokubonakala njani?

13 UJesu noPowula bakhuluma ngesikhathi esikhethekileko esisezako sokufika kwakaKrestu. Isikhathesi sizokubonakala ngezipi, ukusikinyeka kwephasi, amagulo nobujamo obumbi obenzeka ephasini loke. Isiphorofidwesi sazaliseka kusukela ngo-1914. Bekuzoba netshwayo eliqakatheke khulu. UJesu wathi iindaba ezimnandi zomBuso kaZimu ojanyisiweko zizokutjhunyayelwa “kilo loke iphasi bona kube bufakazi kizo zoke iintjhaba, ngemva kwalokho isiphelo sizokufika.” (Mat. 24:3, 7-14) UPowula wathi ‘ukuba khona kweKosi’ kuzokuba sikhathi sokuvuswa kwamaKrestu azesiweko ‘alele ekufeni.’—1 Thes. 4:14-16; 1 Kor. 15:23.

14. Kwenzekani ngamaKrestu azesiweko, ahlongakala ngesikhathi sokuba khona kwakaKrestu?

14 AmaKrestu azesiweko namhlanjesi ngemva kokuhlongakala msinyana avuselwa ezulwini. Amezwi kaPowula asemtloweni woku-1 kwebeKorinte 15:51, 52 ayakuqinisekisa lokho nakathi: “Angekhe silale ekufeni soke, kodwana soke sizokutjhugululwa, ngesikhatjhana, ngokuphazima kwelihlo nakulila ibhorompita yamaswaphela.” Amezwi kaPowula la ayazaliseka. Ekuvusweni kwabo, abafowabo bakaKrestu bazokuba nethabo ‘bazokuhlala baneKosi.’—1 Thes. 4:17.

Laba abazokutjhugululwa “ngokuphazima kwelihlo” bazokuhlanganyela noJesu ekususeni boke ubumbi obusephasini (Funda isigaba 15)

15. Ngimuphi umsebenzi olindelwe ngilabo abazokutjhugululwa “ngokuphazima kwelihlo”?

15 IBhayibheli lisitjela ngomsebenzi walabo abatjhugululwe “ngokuphazima kwelihlo” abazowenza ezulwini. UJesu uthi kibo: “Nakiloyo ohlulako begodu alandele izenzo zami bekube sekupheleni, ngizomnikela ilawulo phezu kweentjhaba, uzokwelusa abantu ngentonga yesimbi ukuze baphadlheke njengesitja sebumba babe ziinquntwana, njengombana nami ngilamukele kuBaba.” (IsAm. 2:26, 27) Bazokulandela uJesu emsebenzini abanikelwe wona, wokulusa iintjhaba ngentonga yesimbi.—IsAm. 19:11-15.

16. Abantu bazokuhlula njani ukufa?

16 Kuyakhanya bona abazesiweko bazokuhlula ukufa. (1 Kor. 15:54-57) Ukuvuswa kwabo kuzobenza basize ekususeni boke ubumbi obusephasini hlangana nepi i-Arimagedoni. Iingidi zamanye amaKrestu, zabafazi namadoda ‘zizokuvela esizini elikhulu’ zidlulele ephasini elitjha. (IsAm. 7:14) Abasindileko bazokuba bofakazi bokuhlula ukufa, ukuvuswa kweengidigidi zabantu ebebahlongakeleko. Akhucabange bona kuzothabisa kangangani ukubona isenzwesi! (IzE. 24:15) Boke abathembela kuJehova ngokupheleleko bazokuhlula ukufa esikufumane njengelifa. Bazokukghona godu ukuphila ngokungapheliko.

17. Ngokucabanga ngomtlolo woku-1 kwebeKorinte 15:58, khuyini ekufuze siyenze nje?

17 Woke umKrestu ophilako nje kufuze awathabele amezwi aduduzako malungana nevuko uPowula awatlola emtlolweni webeKorinte. Sinamabanga azwakalako wokulalela iseluleko sakaPowula sokobana sibe nokunengi kokukwenza “emsebenzini weKosi.” (Funda yoku-1 kwebeKorinte 15:58.) Nasenza koke esingakwenza emsebenzini lo sizokuqala phambili engomusweni elihle nelithabisako. Ingomuswelo lizokuba lihle khulu ukudlula nanyana yini esingayicabanga. Kuzosiduduza ukwazi kuthi umsebenzi esiwenzele iKosi awusililize.

INGOMA 140 Sebenzela Ipilo Enganasiphelo

^ isig. 5 Isahluko 15 sencwadi yoku-1 kwebeKorinte iphethe imininingwana ekhuluma khulukhulu ngevuko lamaKrestu azesiweko. Nanyana kunjalo, uPowula lokhu akhuluma ngakho encwadini le kuqakathekile nakilaba abangakazeswa. Isihlokwesi sizositjela ngendlela ithemba levuko ekufuze lisithinte ngayo begodu lisinikele neenzathu zokuqala phambili engomusweni.

^ isig. 2Imibuzo Evela Ebafundini” esihlokwenesi uPowula ukukhuluma ngomtlolo woku-1 kwebeKorinte 15:29.