1., 2. Mida me selles artiklis arutame?

VAHEL võime mõelda, kui üürike on meie elu ja kui palju vaeva me kogeme. (Iiob 14:1.) Seepärast pole ime, et oleme mõnikord rusutud. Sedasama tundsid ka paljud Jehoova teenijad, kellest on Piiblis juttu. Mõni neist soovis koguni surra. (1. Kun. 19:2–4; Iiob 3:1–3, 11; 7:15, 16.) Kuid Jehoova, keda nad usaldasid, julgustas neid ikka ja jälle. Nende lood on pandud kirja meile lohutuseks ja õpetuseks. (Rooml. 15:4.)

² Selles artiklis võtame vaatluse alla mõned Jehoova teenijad, kel oli erisuguseid katsumusi. Nendeks on Jaakobi poeg Joosep, lesknaine Noomi ja tema minia Rutt, Laulu 73 kirjutanud leviit ja apostel Peetrus. Kuidas Jehoova neid toetas ja mida me nende lugudest õpime? Seda uurides näeme, et „Jehoova on ligi neile, kelle süda on murtud” ja et „ta päästab need, kes on rusutud”. (Laul 34:18, allmärkus.)

3., 4. Mis juhtus noore Joosepiga?

³ Kui Joosep oli 17-aastane, nägi ta kaht unenägu, mis mõlemad olid Jumalalt. Nendest ilmnes, et ühel päeval pidi Joosep saama teistest pereliikmetest auväärsema positsiooni. (1. Moos. 37:5–10.) Ent peagi pärast neid unenägusid muutus tema elu drastiliselt. Tema vennad müüsid ta maha ja temast sai ori Egiptuse õukonnaametniku Pootifari majas. (1. Moos. 37:21–28.) Oma isa armsast pojast sai lühikese ajaga paganliku mehe ori. (1. Moos. 39:1.)

 ⁴ Joosepi olukord läks aga veelgi hullemaks. Pootifari naine süüdistas teda vägistamiskatses. Asja uurimata heitis Pootifar Joosepi vangikongi, kus ta pandi ahelatesse. (1. Moos. 39:14–20; Laul 105:17, 18.) Kujuta ette, mida nooruke Joosep kõige selle peale võis tunda. Ja mõtle, millist teotust võis see süüdistus tuua Jehoova nimele. Joosepil oli tõesti põhjust masenduda.

5. Mis aitas Joosepil mitte masendusse langeda?

⁵ Orja ja hiljem vangina ei saanud Joosep oma olukorra muutmiseks suurt midagi ette võtta. Kuidas ta hakkama sai? Ta ei keskendunud sellele, mida ta enam teha ei saanud, vaid tegi hoolega tööd, mis talle teha anti. Ent mis kõige tähtsam, Joosep püüdis alati olla kõiges meelepärane Jehoovale. Jehoova omakorda lasi kõigil Joosepi tegemistel korda minna. (1. Moos. 39:21–23.)

6. Kuidas võisid Joosepit lohutada tema unenäod?

⁶ Joosepit võis julgustada ka see, kui ta mõtles oma prohvetlikele unenägudele. Nendest võis järeldada, et ta näeb millalgi taas oma peret ja et tema olukord paraneb. Nii see ka läks. Joosep võis olla 37-aastane, kui tema unenäod hämmastaval viisil täituma hakkasid. (1. Moos. 37:7, 9, 10; 42:6, 9.)

7. Mis aitab meil katsumustes vastu pidada? (Vt 1. Peetr. 5:10.)

⁷ Õpetus meile. Ka tänapäeva maailmas on palju julmust ja inimesed kohtlevad meid sageli ebaõiglaselt. Isegi mõni meie usukaaslane võib meile haiget teha. Ent kui Jehoova on meie kalju ja varjupaik, siis me ei masendu üleliia ega lakka teda teenimast. (Laul 62:6, 7; loe 1. Peetruse 5:10.) Mõtle ka sellele, et Joosep võis olla umbes 17-aastane, kui Jehoova andis talle  prohvetlikud unenäod. See näitab, et Jehoova usaldab oma noori teenijaid. Paljudel tänapäeva noortel on samasugune usk nagu Joosepil. Mõned neist on samuti ebaõiglaselt vangistatud, sest nad pole oma tõekspidamistes järeleandmisi teinud. (Laul 110:3.)

8. Mis juhtus Noomi ja Rutiga?

⁸ Suure näljahäda tõttu lahkusid Noomi ja tema pere Juudast ning asusid võõrana elama Moabimaale. Seal Noomi mees Elimelek suri ja naine jäi kahe pojaga üksi. Hiljem abiellusid pojad moablannade Ruti ja Orpaga. Umbes 10 aastat hiljem surid Noomi mõlemad pojad, ilma et neil oleks olnud ühtki järeltulijat. (Rutt 1:1–5.) Kujutle, millises leinas võisid need kolm naist olla! Muidugi oleksid Rutt ja Orpa võinud uuesti abielluda. Ent kes oleks siis hoolitsenud eaka Noomi eest? Noomi oli nii sügavas masenduses, et ütles kord: „Ärge hüüdke mind Noomiks, vaid hüüdke mind Maaraks, sest Kõikvõimas on teinud mu elu väga kibedaks.” Murest murtud Noomi otsustas naasta Petlemma ja Rutt läks koos temaga. (Rutt 1:7, 18–20.)

9. Kuidas oli Rutt Noomile toeks? (Vt Rutt 1:16, 17, 22.)

⁹ Mis aitas Noomil vastu pidada? Talle oli suureks toeks Rutt, kes teda siiralt armastas ja tema kõrvale jäi. (Loe Rutt 1:16, 17, 22.) Petlemmas tegi Rutt odrapõllul viljapäid noppides kõvasti tööd, et end ja Noomit elatada. Tänu sellele pälvis noor naine peagi teiste silmis hea maine. (Rutt 3:11; 4:15.)

10. Millest ilmnes Jehoova hoolivus puudusekannatajate vastu?

¹⁰ Jehoova oli andnud iisraellastele seaduse, mis näitas tema hoolivust selliste puudusekannatajate vastu nagu Noomi ja Rutt. Ta käskis jätta põlluääred lõikamata, et vaesed võiksid sealt endale viljapäid noppida. (3. Moos. 19:9, 10.) Nii ei pidanud Noomi ja Rutt teistelt toitu kerjama. Nad võisid seda hankida väärikal moel.

11., 12. Kuidas tegi Boas Noomi ja Ruti õnnelikuks?

¹¹ Rutt käis viljapäid noppimas rikka mehe Boase põllul. Sellele mehele avaldas Ruti truu armastus oma ämma Noomi vastu nii sügavat muljet, et ta otsustas osta välja selle pere pärandmaa ja võtta Rutt endale naiseks. (Rutt 4:9–13.) Neile sündis laps, kellele nad panid nimeks Oobed ja kellest sai kuningas Taaveti esiisa. (Rutt 4:17.)

¹² Mõtle, kui rõõmus võis Noomi olla, kui ta hoidis süles väikest Oobedit! Ja kui tänulik ta võis olla Jehoovale. Ent parim ootab Noomit ja Rutti veel ees. Pärast ülesäratamist saavad nad teada, et Oobed oli tõotatud messia Jeesuse esiisa.

13. Mida olulist me võime Noomi ja Ruti loost õppida?

¹³ Õpetus meile. Katsumused võivad meid masendada ja vahel lausa meeleheitele viia. Võib-olla me ei näe oma olukorrast mitte mingit väljapääsu. Sellisel ajal tuleks meil täielikult loota oma taevasele isale ja hoida usukaaslaste ligi. Muidugi ei pruugi Jehoova meie probleeme kõrvaldada. Näiteks ei toonud ta ju ellu tagasi Noomi abikaasat ja  poegi. Ent ta aitab meil vastu pidada ja seda võib-olla just meie usupere armastustegude kaudu. (Õpet. 17:17.)

14. Miks langes üks leviit musta masendusse?

¹⁴ Laulu 73 kirjutajaks oli üks leviit. Leviidina oli tal au teenida Jehoova pühamus. Ent mingil ajal oma elus langes ta masendusse. Miks? Ta hakkas kadestama jumalatuid ja ülbeid inimesi nende näilise heaolu pärast. (Laul 73:2–9, 11–14.) Tundus, et neil on kõik olemas: nad olid rikkad, neil näis olevat hea elu ja vähe muresid. Laulukirjutaja kibestus nende näilise edukuse tõttu niivõrd, et ütles: „Asjata olen hoidnud oma südame puhta, pesnud oma käsi süütuses.” Ta oleks peaaegu lõpetanud Jehoova teenimise.

15. Kuidas sai see leviit masendusest võitu? (Vt Laul 73:16–19, 22–25.)

¹⁵ Loe Laul 73:16–19, 22–25. See leviit sisenes Jumala aulisse pühamusse, kus ta oli ilmselt oma usukaaslaste keskel. Seal sai ta rahulikult oma olukorra üle järele mõelda ja palvetada. Ta sai aru, kui rumal ta oli olnud, et oli astunud ohtlikule teele, mis oleks ta Jehoovast eemale viinud. Ta mõistis, et jumalatud käivad libedal pinnal ja et nende lõpp on kohutav. Et kadedusest ja masendusest üle saada, oli leviidil tarvis vaadata asjadele Jehoova seisukohast. Kui ta nii toimis, sai ta oma südamerahu ja rõõmu tagasi. Ta ütles Jehoovale: „Peale sinu ei vaja ma midagi maa peal.”

16. Mida me ühe leviidi elust õpime?

¹⁶ Õpetus meile. Ärgem kunagi kadestagem jumalatuid, kel paistab olevat hea elu. Nende õnn on vaid ajutine, neil pole pikemas perspektiivis mingit tulevikku. (Kog. 8:12, 13.) Kui me neid kadestame, võime kibestuda ja rikkuda oma sõpruse Jehoovaga. Kui sul peaks tekkima samu tundeid nagu sel leviidil,  siis toimi samamoodi nagu tema. Võta kuulda Jehoova nõu ja hoia oma usukaaslaste ligi. Kui Jehoova on sulle kõige tähtsam, siis oled tõeliselt õnnelik ja käid teel, mis viib tõelisse ellu. (1. Tim. 6:19.)

17. Mis põhjustel võis Peetrus masenduda?

¹⁷ Peetrus oli jõuline ja tegus mees, kuid mõnikord oli ta liiga impulsiivne ja väljendas ägedalt oma tundeid. Seetõttu ütles või tegi ta vahel midagi, mida hiljem kahetses. Näiteks kui Jeesus rääkis oma apostlitele, et ta peab kannatama ja surema, hakkas Peetrus talle etteheiteid tegema, öeldes: „Isand, säästa end ometi! Seda sinuga küll ei juhtu!” (Matt. 16:21–23.) Seepeale noomis Jeesus Peetrust. Kui rahvajõuk tuli Jeesust arreteerima, tegutses Peetrus tormakalt ja raius ära ülempreestri orja kõrva. (Joh. 18:10, 11.) Taas kutsus Jeesus apostlit korrale. Lisaks oli Peetrus varem kiidelnud, et kui ka teised apostlid Jeesuse maha jätavad, ei tee tema seda mitte iialgi. (Matt. 26:33.) Ent tema liigne enesekindlus jäi alla inimkartusele ja ta salgas oma isanda kolmel korral. Olles sellest sügavalt masendunud, nuttis Peetrus kibedasti. (Matt. 26:69–75.) Ta võis mõelda, kas Jeesus üldse kunagi talle andestab.

18. Kuidas aitas Jeesus Peetrusel rusuvatest tunnetest üle saada?

¹⁸ Siiski ei lasknud Peetrus masendusel endast võitu saada. Pärast oma eksimust võttis ta end kokku ja teenis koos teiste apostlitega Jehoovat edasi (Joh. 21:1–3; Ap. t. 1:15, 16.) Mis aitas tal seda teha? Tal oli meeles, et Jeesus oli tema eest palvetanud, et ta usk ära ei kaoks, ning talle öelnud: „Kui sa oled oma eksimust kahetsenud, siis kinnita  oma vendade usku.” Jehoova võttis Jeesuse palvet kuulda. Hiljem ilmutas Jeesus end Peetrusele, ilmselt selleks, et teda julgustada. (Luuka 22:32; 24:33, 34; 1. Kor. 15:5.) Jeesus ilmutas end apostlitele ka siis, kui nood oli öö otsa tulutult kala püüdnud. Sel korral andis Jeesus Peetrusele võimaluse kinnitada oma armastust tema vastu. Jeesus oli oma armsale sõbrale andestanud ja usaldas talle lisaülesandeid. (Joh. 21:15–17.)

19. Kuidas aitab Laul 103:13, 14 meil näha oma eksimusi Jehoova silme läbi?

¹⁹ Õpetus meile. Jeesus oli Peetrusega tegeledes väga halastav, peegeldades sellega oma taevase isa tundeid. Kui meie eksime, ei peaks me enda üle liiga karmilt kohut mõistma ega mõtlema, et Jehoova ei andesta meile iialgi. Meil tuleb meeles hoida, et selline mõtteviis meeldiks Saatanale. Pigem tuleks meil püüda näha end ja neid, kes meie vastu eksivad, meie kaastundliku taevase isa silme läbi. (Loe Laul 103:13, 14.)

20. Mida me järgmises artiklis arutame?

²⁰ Joosepi, Noomi ja Ruti, ühe leviidi ja Peetruse lood kinnitavad meile, et „Jehoova on ligi neile, kelle süda on murtud”. (Laul 34:18.) Kuigi ta lubab meile osaks saada katsumusi ja tunda vahel masendust, aitab ta meil vastu pidada ja oma usku tugevana hoida. (1. Peetr. 1:6, 7.) Järgmises artiklis näeme, kuidas Jehoova toetab oma ustavaid teenijaid, kes on masenduses oma ebatäiuse või raske olukorra tõttu.