Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

TSHIENA-BUALU TSHIA KULONGA 51

“Yehowa . . . udi upandisha badi batekeshibue mu maboko”

“Yehowa . . . udi upandisha badi batekeshibue mu maboko”

“Yehowa udi pabuipi ne badi ne muoyo musunsuke; udi upandisha badi batekeshibue mu maboko.”​—MIS. 34:18, dim.

MUSAMBU WA 30 Tatu wanyi, Nzambi wanyi, ne Mulunda wanyi

KADIOSHA *

1-2. Ntshinyi tshituamona mu tshiena-bualu etshi?

IMUE misangu tudi mua kubanga kuela meji a mudi muoyo wetu muikale wa tshitupa tshîpi ne mudi matuku etu “muwule tente ne ntatu.” (Yobo 14:1) Ke bualu kayi imue misangu bidi mua kuenza bua tutekete mu maboko. Ke tshivua tshifikile batendeledi ba Yehowa ba bungi ba kale. Bakuabu bakajinga too ne bua kufua. (1 Bak. 19:2-4; Yobo 3:1-3, 11; 7:15, 16) Kadi Yehowa Nzambi uvuabu bayemena uvua ubasamba ne ubakankamija. Nzambi mmufundishe malu abu au bua kutusamba ne kutukankamija.​—Lomo 15:4.

2 Mu tshiena-bualu etshi, netuakule bua bamue batendeledi ba Yehowa bavua bananukile mu ntatu ivua mibatekeshe mu maboko. Mbobu aba: Jozefe muana wa Yakoba, Naomi mukaji mukamba ne Luta mukaji wa muanende, muena Lewi uvua mufunde Musambu wa 73, ne mupostolo Petelo. Mmushindu kayi uvua Yehowa mubakankamije? Mmalu kayi adi bilejilu tshiabu mua kulongesha yonso wa kutudi? Mandamuna a nkonko eyi adi atujadikila ne: “Yehowa udi pabuipi ne badi ne muoyo musunsuke,” ne “udi upandisha badi batekeshibue mu maboko.”​—Mis. 34:18, dim.

JOZEFE WAKATANTAMENA MALU MABI A TSHIKISU

3-4. Ntshinyi tshivua tshifikile Jozefe patshivuaye nsonga?

3 Jozefe uvua ne bidimu bitue ku 17 pavuaye mulote bilota bibidi; Nzambi ke uvua mumuloteshabi. Bilota ebi bivua bileja ne: dimue dituku uvua ne bua kupeta muanzu munene wa kunemeka mu dîku diabu. (Gen. 37:5-10) Kadi matuku makese Jozefe mumane kulota bilota abi, malu mabi a dikema akamuenzekela. Pamutu pa bana babu kumunemeka, bakamupana, yeye kudimona ukadi kua munene kampanda muena Ejipitu diende Potifâ. (Gen. 37:21-28) Mu mupodi wa dîsu, Jozefe wakumbuka kuabu kuvuabu bamunange kudi tatuende kuluaye mupika mushadile wa muena mudimu kampanda uvua kayi mumanye Yehowa. Muena mudimu au uvua wenza mudimu mu lubanza lua mukalenge mu Ejipitu.​—Gen. 39:1.

4 Pashishe, nsombelu wa Jozefe wakaya wenda unyanguka bibi menemene. Mukaji wa Potifâ wakamushiminyina ne: uvua ukeba kulala nende ku bukole. Potifâ wakelesha Jozefe mu buloko kayi wanji kulondesha muvua tshilumbu, bobu kulua kumukanga ne milonda mu buloko amu. (Gen. 39:14-20; Mis. 105:17, 18) Jozefe utshivua tshitende, kadi anji elabi meji muvuaye mua kuikala mumvue pavua mukaji au mumudingidile muvuaye ukeba kumuangata ku bukole. Elabi kabidi meji a muvua bualu abu mua kuikala bupendeshishe dîna dia Yehowa. Bushuwa, Jozefe uvua ne malu avua amutekesha mu maboko!

5. Ntshinyi tshivua Jozefe wenza bua kutantamena ditekeshibua mu maboko?

5 Patshivua Jozefe mupika ne pakaluabu kumuela mu buloko, kavua ne tshivuaye mua kuenza bua kushintulula nsombelu wende to. Ntshinyi tshivua tshienze bua ikale anu ne mmuenenu muimpe wa malu? Pamutu pa kushala mutume meji anu ku malu atshivuaye kabidi kayi ne mushindu wa kuenza, wakadifila bua kuenza mudimu uvuabu bamupeshe. Tshia mushinga ntshia ne: Jozefe uvua mudifile mu dienza malu avua asankisha Yehowa. Bua bualu abu, Yehowa uvua ubenesha bualu buonso buvua Jozefe wenza.​—Gen. 39:21-23.

6. Mmunyi muvua bilota bia Jozefe mua kuikala bimukankamije?

6 Jozefe uvua kabidi mua kuikala mukankamane pavuaye welangana meji a bilota bikavua Yehowa mumuloteshe. Bivua bimuleja ne: uvua ne bua kumonangana kabidi ne bena mu dîku diabu, bileja kabidi ne: nsombelu wende uvua ne bua kulengela. Ke tshiakenzeka. Pavua Jozefe ne dibimu bitue ku 37, bilota biende biakabanga kukumbana mu mushindu wa dikema!​—Gen. 37:7, 9, 10; 42:6, 9.

7. Bilondeshile 1 Petelo 5:10, ntshinyi tshiatuambuluisha bua kunanukila mu ntatu?

7 Tshidi bualu ebu butulongesha. Bualu bua Jozefe budi butuvuluija ne: bena panu badi ne tshikisu ne nebatuenzele malu mabi. Nansha muena Kristo netu udi mua kutunyingalaja. Kadi tuetu tumona Yehowa bu Dibue dietu anyi Tshinyemenu tshietu, katuakuteketa mu maboko anyi kulekela dimuenzela mudimu to. (Mis. 62:6, 7; bala 1 Petelo 5:10.) Vuluka kabidi ne: Jozefe uvua mua kuikala ne bidimu bitue ku 17 pavua Yehowa mumuloteshe bilota abi. Bidi bileja ne: Yehowa utu weyemena batendeledi bende batshidi bansonga. Lelu bansonga ba bungi badi anu bu Jozefe. Mbeyemene pabu Yehowa. Bamue ba kudibu mbabele too ne mu maloko kabayi ne bubi budibu benze, bionso abi anu bualu ki mbasue kunyanga lulamatu luabu kudi Yehowa to.​—Mis. 110:3.

BAKAJI BABIDI BAVUA NE KANYINGANYINGA KAKOLE

8. Ntshinyi tshivua tshifikile Naomi ne Luta?

8 Bua bukole bua tshiyole tshia nzala, Naomi ne bena mu dîku diende bakumbuka kuabu ku Yuda kuyabu kusombela mu buloba bua ku babende bua Moaba. Elimeleke bayende wa Naomi wakafua, Naomi kudishadilaye ne bana ba balume babidi. Pashishe, bana ba balume abu bakasela bakaji bena Moaba aba: Luta ne Ôpa. Bidimu bitue ku bibidi pashishe, bana ba Naomi bakafua pabu, bafue kabayi balele. (Luta 1:1-5) Anji fuanyikijabi bungi bua kanyinganyinga kavua bakaji basatu abu mua kuikala naku! Luta ne Ôpa bobu bavua mua kusedibua kabidi. Kadi nnganyi uvua mua kushala utabalela Naomi ukavua wenda ukulakaja au? Kanyinganyinga kakapita Naomi, kufikaye too ne ku diamba ne: “Kanumbikidi ne: Naomi to. Mbikilayi ne: Mala, bualu Wa Bukole Buonso mmumvuijile nsombelu bululu menemene.” Naomi wakangata dipangadika dia kupingana ku Beteleheme muikale ne kanyinganyinga kakole, Luta kuyaye nende.​—Luta 1:7, 18-20.

Nzambi wakajadikila Luta ne Naomi ne: udi mua kuambuluisha batendeledi bende bua kukankamana ne kusanguluka. Udi mua kukuenzela pebe nanku anyi? (Tangila tshikoso 8-13) *

9. Bilondeshile Luta 1:16, 17, 22, mmunyi muvua Luta mukankamije Naomi?

9 Ntshinyi tshiakambuluisha Naomi? Dinanga dia lulamatu. Tshilejilu, Luta wakashala mulamate Naomi bua kuleja muvuaye mumunange ne dinanga dia lulamatu. (Bala Luta 1:16, 17, 22.) Mu Beteleheme amu, Luta uvua wenza mdimu mukole wa kuangulula orje ivua mua kumuambuluisha yeye ne Naomi. Bu muvuaye wenza nanku, bantu bakabanga kumuanyisha ne lukasa.​—Luta 3:11; 4:15.

10. Mmushindu kayi uvua Yehowa muleje muvuaye munange bakengi bu mudi Naomi ne Luta?

10 Yehowa uvua muelele bena Isalele mukenji uvua uleja muvuaye uditeka pa muaba wa bakengi bu mudi Naomi ne Luta. Uvua mubambile ne: pavuabu banowa bia pa madimi, bavua ne bua kushiya bivua ku mielelu kua madimi bua bakengi kuluabu kubiangulula. (Lew. 19:9, 10) Nunku Naomi ne Luta kabavua ne bua kuikala balombangana biakudia to. Bavua mua kubipeta mu mushindu uvua ubabesha bujitu.

11-12. Leja muvua Boaza musankishe Luta ne Naomi.

11 Boaza ke muena budimi buvua Luta wanguluila ntete ya orje. Pavua Boaza mumone muvua Luta mulamate Naomi ne muvuaye mumunange bikole, biakamukemesha bikole. Ke yeye kulua kusela Luta ne kusumba buloba buvua bua dîku dia Naomi, buvua bana bavua Luta mua kulua kulela mua kupiana. (Luta 4:9-13) Luta wakalelela Boaza muana diende Obeda, muana au ke wakalua kakuende wa mukalenge Davidi.​—Luta 4:17.

12 Anji elabi meji disanka divua Naomi mua kuikala nadi pavuaye muambule Obeda mu maboko ne wela Yehowa tuasakidila! Kadi malu mimpe matambe mmindile Luta ne Naomi. Pabishibuabu ku lufu, nebamanye ne: Obeda uvua nkambua wa Yezu Kristo, Masiya uvuabu balaye!

13. Mmalu kayi a mushinga adi bualu bua Luta ne Naomi butulongesha?

13 Tshidi bualu ebu butulongesha. Patudi tutuilangana ne ntatu, tudi mua kuteketa mu maboko, tumvua too ne muoyo wa munda utusunsuka. Pamuapa tudi mua kupanga mua kupita ne ntatu itudi nayi. Dîba dia nanku, tudi ne bua kueyemena Tatu wetu wa mu diulu bikole menemene ne kushala pabuipi ne bena Kristo netu. Bushuwa, Yehowa katu anu umbusha ntatu itudi nayi misangu yonso to. Tshilejilu, kavua mubishile Naomi bayende ne bana bende ba balume ku lufu to. Kadi neatuambuluishe bua kupita ne ntatu ayi, pamuapa kupitshila ku malu adi bena Kristo netu mua kutuenzela adi aleja mudibu batunange ne dinanga dia lulamatu.​—Nsu. 17:17.

MUENA LEWI UKAVUA MUAMBE KULENDUKA

Mufundi wa Musambu wa 73 ukavua muambe kulenduka pavuaye umona bantu bavua kabayi benzela Yehowa mudimu bamueneka benda batanta. Bualu abu budi mua kutufikila petu (Tangila tshikoso 14-16)

14. Ntshinyi tshivua tshitekeshe muena Lewi kampanda mu maboko bikole?

14 Mufundi wa Musambu wa 73 uvua muena Lewi. Nanku uvua ne diakalenga dia kuenza mudimu muaba wa kutendelela Yehowa. Kadi kuvua musangu kampanda uvuaye mutekete mu maboko. Bua tshinyi? Wakabanga kualakana bantu babi bena diambu. Ki mbualu uvua pende musue kuenza malu mabi to, kadi mbualu bavua bamueneka benda batanta. (Mis. 73:2-9, 11-14) Bivua anu bu ne: bobu ke bavua bakuabu balue kufila panuapa; bavua ne bubanji, nsombelu muimpe, kabayi ne tunyinganyinga. Bu muvua mufundi wa misambu ubamona mushindu au, wakateketa mu maboko, kufikaye too ne ku diamba ne: “Bushuwa, ndi mulame muoyo wanyi mukezuke patupu ne musukule bianza bianyi patupu bua kuleja mundi tshiyi ne bualu.” Bushuwa, kumona malu mushindu eu kuvua mua kumufikisha ku dilekela kuenzela Yehowa mudimu.

15. Bilondeshile Misambu 73:16-19, 22-25, mmunyi muvua muena Lewi mufike ku dikankamana?

15 Bala Misambu 73:16-19, 22-25. Muena Lewi au ‘wakabuela mu muaba munene munsantu wa Nzambi.’ Mu nzubu wa Nzambi muvuaye mua kuikala ne batendeledi bakuabu ba Yehowa amu, uvua mua kutukija, kuela meji bimpe, ne kusambila bua nsombelu wende. Pashishe, wakabanga kumona ne: ngelelu wende wa meji ukavua wa bantu batshimbakane, kumonaye kabidi ne: ukavua mudiate pa kabue ka busenu kavua mua kumunyangila malanda ne Yehowa. Wakajingulula kabidi ne: bantu babi badi “pa muaba wa busenu” ne ‘nebashikile bibi bitambe.’ Bua mufundi wa misambu muena Lewi eu kulekela dialakana ne kukankamana, bivua bikengela ikale umona malu muvua Yehowa uamone. Pavuaye wenza nanku, uvua upetulula ditalala ne disanka. Wakamba ne: “Tshiena dijinga ne tshintu tshikuabu pa buloba to, anu [Yehowa].”

16. Bualu bua muena Lewi budi butulongesha tshinyi?

16 Tshidi bualu ebu butulongesha. Katuena ne bua kualakana bantu babi badi bamueneka bu badi batanta to. Disanka diabu ndia tshidingishilu ne ndia tshitupa tshîpi; kabakuikalaku bua kashidi to. (Muam. 8:12, 13) Tuetu tubalakana, netutekete mu maboko ne kufika pamuapa too ne ku dinyanga bulunda buetu ne Yehowa. Nanku wewe mudimone ukadi wenda walakana diakalenga didi bantu babi bamueneka bu badi nabi, enza tshivua muena Lewi muenze. Tumikila mibelu idi Nzambi utupesha ne dinanga dionso ne ikala udisangisha ne bakuabu badi benza disua dia Yehowa. Wewe munange Yehowa kupita bintu bikuabu bionso, neupete disanka dilelela ne neushale mu njila udi ufikisha ku “muoyo wa bushuwa.”​—1 Tim. 6:19.

BUTEKETE BUA PETELO BUAKAMUTEKESHA MU MABOKO

Tuetu bele meji a muvua Petelo mufike ku dikankamana ne mushale wenzela Nzambi mudimu, bidi mua kutuambuluisha ne tudi mua kuambuluisha bakuabu ne tshilejilu tshiende (Tangila tshikoso 17-19)

17. Mmalu kayi avua atekesha Petelo mu maboko?

17 Mupostolo Petelo kavua muntu wa mulale mashi to; kadi kavua utamba kudikanda to, ne imue misangu uvua wakula kayi wanji kuela meji. Ke bualu kayi imue misangu uvua wamba malu anyi uenza pashishe ubanga kudiela meji. Tshilejilu, pavua Yezu muambile bapostolo bende ne: uvua ne bua kukengeshibua ne kufua, Petelo wakamutandisha wamba ne: “Bualu ebu kabuakukufikila nansha kakese.” (Mat. 16:21-23) Yezu wakalua kumupingaja mu njila. Pavua musumba wa bantu mulue bua kukuata Yezu, Petelo wakapanga mua kudikanda, yeye kukosa mupika wa muakuidi munene ditshi. (Yone 18:10, 11) Yezu wakapingaja kabidi mupostolo eu mu njila. Bualu bukuabu, Petelo uvua udikuma mu tshiadi wamba ne: bapostolo bakuabu badi mua kulenduka balekela Kristo, kadi yeye kavua mua kuenza nanku nansha kakese! (Mat. 26:33) Kadi ditamba kudieyemena adi diakamufikisha ku ditshina bantu, kufikaye ne ku divila Mfumuende misangu isatu. Petelo mu binu muakamulua mâyi, ‘kupatukaye pambelu, kudilaye bikole.’ (Mat. 26:69-75) Uvua ne bua kuikala mudiebeje bikala Yezu uvua mua kumufuile luse.

18. Mmunyi muvua Yezu muambuluishe Petelo bua yeye kukankamana?

18 Kadi Petelo kavua mulekele bua ditekeshibua mu maboko adi dishale dimupite makanda to. Yeye mumane kuenza tshilema atshi, wakakankamana ne kutungunukaye ne kuenzela Yehowa mudimu pamue ne bapostolo bakuabu. (Yone 21:1-3; Bien. 1:15, 16) Ntshinyi tshivua tshimuambuluishe bua kukankamana? Uvua mumanye ne: Yezu ukavua musambile bua ditabuja diende kaditeketshi, yeye kumulomba bua padiye upingana akoleshe bana babu. Yehowa wakandamuna disambila divua Yezu muenze ne muoyo mujima adi. Pashishe, Yezu wakamuenekela Petelo pa nkayende, pamuapa bua kumukolesha ku muoyo. (Luka 22:32; 24:33, 34; 1 Kol. 15:5) Bapostolo bamane kuloba butuku bujima kabayi bakuate tshintu, Yezu wakabamuenekela. Musangu au, Yezu wakapesha Petelo mpunga wa kujadikaye kabidi muvuaye mumunange. Yezu uvua mufuile muena diende au luse, kumupeshaye mudimu mukuabu kabidi.​—Yone 21:15-17.

19. Mmunyi mudi Misambu 103:13, 14 utuambuluisha bua kumona mpekatu yetu mudi Yehowa uyimona?

19 Tshidi bualu ebu butulongesha. Mushindu uvua Yezu muenzele Petelo malu udi uleja mutu Yezu ufuilangana luse bikole, anu bu Tatuende. Ke bualu kayi patudi tuenza bilema, katuena ne bua kuela meji ne: Yehowa kakutufuila luse to. Tuikale bamanye ne: Satana mmusue bua tuikale tuela meji nanku. Kadi tudi ne bua kuela meji bimpe menemene bua mudi Yehowa mutunange ne mumanye ne: tudi mua kuenza bilema ne musue kutubuikidila. Tudi petu ne bua kumuidikija padi bakuabu batuenzela malu adi atunyingalaja.​—Bala Misambu 103:13, 14.

20. Ntshinyi tshituamona mu tshiena-bualu tshialonda?

20 Tshilejilu tshia Jozefe, tshia Luta ne Naomi, tshia muena Lewi, ne tshia Petelo mbitujadikile ne: “Yehowa udi pabuipi ne badi ne muoyo musunsuke.” (Mis. 34:18) Kutu misangu ituye utulekela tupeta ntatu ne tuteketa mu maboko. Nansha nanku, patudi tunanukila mu ntatu ayi bimpe ne diambuluisha diende, ditabuja dietu didi dikola. (1 Pet. 1:6, 7) Mu tshiena-bualu tshidi tshilonda, netumone kabidi mudi Yehowa wambuluisha batendeledi bende ba lulamatu badi batekete mu maboko, pamuapa bua bilema bidibu benza anyi bua nsombelu mikole idi ibafikila.

MUSAMBU WA 7 Yehowa, udi bukole buetu

^ tshik. 5 Jozefe, Naomi ne Luta, muena Lewi kampanda, ne mupostolo Petelo bakapeta ntatu ivua mibatekeshe mu mikolo. Mu tshiena-bualu etshi, netumone muvua Yehowa mubasambe ne mubakankamije. Netumone kabidi tshidi tshilejilu tshiabu mua kutulongesha ne tshidi tshilejilu tshia muvua Nzambi uditeka pa muaba wabu bua kubambuluisha mua kutulongesha.

^ tshik. 56 DIUMVUIJA DIA TSHIMFUANYI: Naomi, Lota ne Ôpa bavua ne dibungama dia bungi ne batekete mu maboko bua lufu lua babayabu. Pashishe, Luta ne Naomi bakasanka ne Boaza bua diledibua dia Obeda.