Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

ISIHLOKO SAMA-51

“UJehova Uyabezwa Abadanileko”

“UJehova Uyabezwa Abadanileko”

“USomnini useduze nabanehliziyo ephukileko, usindisa abanommoya odanileko.”—RHU. 34:19.

INGOMA 30 Zimami Wena UnguBaba NoMngani

OKUZOKUCOCWA NGAKHO *

1-2. Sizokucoca ngani esihlokwenesi?

NGEZINYE iinkhathi singacabanga ngemiraro esiqalene nayo sibuye sicabange ngokuthi ipilo esiyiphilako yifitjhani begodu “izele ngomtlhago.” (Job. 14:1) Yeke, kuyazwisiseka ukuthi ngasikhathi sizokugandeleleka. Banengi abantu bakaJehova bekadeni abaqalana nobujamo obufanako, abanye bakhona babe bafuna nokuhlongakala. (1 Kho. 19:2-4; Job. 3:1-3, 11; 7:15, 16) UJehova uZimu waqinisekisa bewaqinisa labo abathembele kuye kanengi. Imilandwabo itloliwe eBhayibhelini bona isiduduze begodu isifundise.—Rom. 15:4.

2 Esihlokwenesi sizokucoca ngabantu abalotjha uJehova abakghodlhelelela imiraro, njengendodana kaJakopo uJosefa, umhlolokazi uNawomi nomakotakhe uRute, umLevi owatlola iRhubo 73 nangoPitrosi. UJehova wabaqinisa njani? Thina-ke singafundani eembonelweni zabo? Iimpendulo zemibuzo le ziyasiqinisekisa bona “uSomnini useduze nabanehliziyo ephukileko, usindisa abanommoya odanileko.”—Rhu. 34:19.

UJOSEFA WAKGHODLHELELELA UKUNGABI NOBULUNGISWA

3-4. Khuyini eyenzeka kuJosefa nakasese lisokana?

3 UJosefa bekaneminyaka eli-17 ngesikhathi aba namabhudango amabili, womabili bekavela kuZimu. Amabhudango la, atjengisa ukuthi ngelinye ilanga uJosefa uzokuba nesikhundla esiphezulu begodu ahlonitjhwe emndenini wekhabo. (Gen. 37:5-10) Kodwana msinyana ngemva kobana uJosefa abhudangile, ipilwakhe yatjhuguluka khulu. Kunokuthi bamhloniphe bamthengisa waba sigqila, wayokuhlala emzini womGibhide, uPotifara. (Gen. 37:21-28) Nasesiyirhunyeza, uJosefa wasuka ekubeni yindodana ethandwako waba sigqila sabantu abangamlotjhiko uZimu eGibhide.—Gen. 39:1.

4 Imiraro kaJosefa beyisazokwanda. UmkaPotifara wamthomela amala wathi uJosefa ulinge ukumkata. UPotifara akhenge azitshwenye ngokufunisisa ngendaba leyo, kunalokho wase waphosela uJosefa ejele, wabotjhwa ngeensimbi. (Gen. 39:14-20; Rhu. 105:17, 18) Akhucabange indlela uJosefa osesemutjha azizwa ngayo, ukuthonyelwa amala kuthiwe ulinge ukukata umuntu. Akhucabange nangokuthi iinsolwezo zalisilaphaza kangangani ibizo lakaJehova. Lokho kufuze ukuthi kwamgandelela uJosefa.

5. UJosefa waqalana njani nokugandeleleka?

5 Njengombana uJosefa bekasigqila ngokukhamba kwesikhathi waba sibotjhwa, bekukuncani akghona ukukwenza. Khuyini okwamsizako? Kunokobana asolo acabanga ngezinto angakghoni ukuzenza, waragela phambili enza lokho abelwe khona. UJosefa waqala uJehova njengoMuntu oqakathekileko epilwenakhe. UJehova wambusisa ngalokho.—Gen. 39:21-23.

6. Amabhudango uJosefa abanawo wamkhuthaza njani?

6 Kungenzeka bona uJosefa wakhuthazwa kukhumbula amabhudango asiphorofido abanawo. Atjengisa ukuthi uzokubuye abone umndenakhe godu nokuthi ubujamo bakhe buzokutjhuguluka bubengcono. Nangambala kwaba njalo. Ngesikhathi uJosefa aneminyaka engabama-37 isiphorofidwesa ebesilibhudango sazaliseka ngendlela ekhethekileko.—Gen. 37:7, 9, 10; 42:6, 9.

7. Ngokuya ngokomtlolo weyoku-1 kaPitrosi 5:10 khuyini ezosisiza sikghodlhelelele iinqabo?

7 Khuyini thina esikufundako? Siyakhunjuzwa bona iphaseli limbi begodu linabantu abazosiphatha kumbi. Ngitjho nabantu esilotjha nabo uZimu bangasizwisa ubuhlungu. Kodwana nasiqala uJehova njengeDwala namkha isiPhephelo angeze salisa ukumlotjha. (Rhu. 62:6, 7; funda yoku-1 kaPitrosi 5:10.) Khumbula nokuthi uJosefa kungenzeka bekaneminyaka eli-17 ngesikhathi uJehova asebenzelana naye ngendlela ehle khulu. Lokho kuyasiqinisekisa ukuthi uJehova uyabathemba abantu abatjha. Namhlanjesi, abantu abatjha abanengi balingisa uJosefa, bayakholelwa kuJehova. Abanye babo babotjhiwe ngokunganabulungiswa ngebanga lokuthi bafuna ukuthembeka kuZimu.—Rhu. 110:3.

ABOMMA ABABILI ABAGANDELELEKE KHULU

8. Kwenzekani ngoNawomi noRute?

8 Ngebanga lendlala eyahlaselako uNawomi nomdenakhe bafuduka bayokunzinza kenye inarha kwaMowabi. Kulapho indoda kaNawomi u-Elimelekhi ayahlongakala khona yamtjhiya namadodana amabili. Ngokukhamba kwesikhathi, womabili amadodanakhe atjhada nabafazi bakwaMowabi, uRute no-Oripa. Ngemva kweminyaka elitjhumi amadodana kaNawomi nawo ahlongakala anganabantwana. (Rut. 1:1-5) Akhucabange ngesizi abomma abathathwaba ebebaqalene nalo. URute no-Oripa bebangatjhada godu nabafunako. Nabangatjhada godu, alo ngubani obekazokutlhogomela uNawomi obesele aluphele? UNawomi bekagandeleleke kangangobana wabe wathi: “Ningangibizi ngoNawomi, ngibizani nithi Mara, ngombana uSomandla wenze ipilwami yaba munyu.” Njengombana uNawomi bekaphuke ihliziyo nje, waqunta ukubuyela eBhetlehema begodu uRute wakhamba naye.—Rut. 1:7, 18-20.

UZimu watjengisa uNawomi noRute bona angabasiza abantu abamlotjhako bahlule ukudana nokugandeleleka. Angakwenza nalokhu kuwe. (Funda iingaba 8-13) *

9. Ngokomtlolo kaRute 1:16, 17, 22 khuyini eyaduduza uNawomi?

9 Into eyasiza uNawomi ekugandelelekeni lithando nokuthembeka. Ngokwesibonelo, uRute watjengisa ukuthi uyamthanda begodu uthembekile kuNawomi ngokuthi ahlale naye. (Funda uRute 1:16, 17, 22.) eBhetlehema uRute wasebenza budisi aburuja ibhali, aziburujela yena noNawomi. Kungasikade abantu besele bamazi ngezinto ezihle.—Rut. 3:11; 4:15.

10. UJehova wabatjengisa njani ithando abantu abanjengoNawomi noRute?

10 UJehova wenza ilungiselelo elinethando kwa-Israyeli, bona abantu abadobha phasi njengoNawomi noRute, bafumane ukudla. Wabatjela bona nabavunako kube nokudla abakulisako, okuzokuburujwa babantu abadobha phasi. (Lev. 19:9, 10) Yeke bekungatlhogeki bona uNawomi noRute babawe, kunalokho bebangafumana ukudla ngendlela engeze ibaphathise iinhloni.

11-12. UBhowazi wabathabisa njani uNawomi noRute?

11 Umnikazi wamasimu lapha uRute ebekasebenza khona bekuyindoda enjingileko uBhowazi. Kwamthinta ihliziyo ukubona indlela uRute ebekathanda ngayo unosokanakhe, lokho kwamenza wamthatha waba mkakhe ukwenzela bona ibizo lehloko yakwakhe lingatjhabalali. (Rut. 4:9-13) Ngokukhamba kwesikhathi baba nomntwana bamthiya ngokuthi ngu-Obede, owaba ngubamkhulu leKosi uDavida.—Rut. 4:17.

12 Akhucabange ithabo uNawomi aba nalo njengombana asingathe umsanyana omncani u-Obede, wathululela ihliziywakhe kuJehova amthokoza. Zinengi izinto ezihle ezisazokwenzeka kuNawomi noRute. Nabavuswa kwabafileko bazokuthaba ukwazi ukuthi u-Obede ngukhokho kaMesiya oThenjisiweko, uJesu Krestu.

13. Ngisiphi isifundo esiqakathekileko esisifunda endabeni kaNawomi noRute?

13 Khuyini thina esikufundako? Nasiqalene neentjhijilo, singazizwa sigandelelekile begodu siphuke ihliziyo. Singazibuza bona sizokuphuma njani emirarweni leyo. Kodwana isikhatheso, sikhathi sokuthembela kuBabethu wezulwini begodu sitjhidelane nabafowethu esimlotjha nabo. Iye khona uJehova ngasikhathi angeze ayisuse imiraro esiqalene nayo, kwenzeka okufanako kuNawomi, uJehova akhenge abuyise indodakhe namadodanakhe. Kodwana uzosisiza sikghodlhelele, kungenzeka asisize ngethando nokuthembeka esikufumana emndeninethu esilotjha nayo uJehova.—IzA. 17:17.

UMLEVI OWAPHEZE WAKHUBEKA

Umtloli weRhubo 73 wapheze wakhubeka nakabona abantu abangalotjhi uJehova kwanga bayaphumelela. Lokho kungenzeka nakithi (Funda iingaba 14-16)

14. Kubayini umLevi azizwa agandelelekile?

14 Umtloli weRhubo 73 bekamLevi. Yeke, bekanelungelo elihle lokulotjha uJehova endlinakhe. Nanyana kunjalo, kwakhe kwaba nesikhathi lapho azizwa agandelelekile. Lokho akhenge kubangelwe kukuthi ukhanukela ubumbi ebebenziwa babantu, kunalokho walinyazwa kukuthi bebabonakala baphumelela. (Rhu. 73:2-9, 11-14) Bekababona banakho koke, banezinto ezihle, bathabela ipilo begodu bangatshwenywa lilitho. Ukubabona kwabo ngasuthi bayaphumelela kwamphatha kabuhlungu kangangobana wathi, “Kube lilize kobana ngihlambulule ihliziywami, ngahlamba izandla zami ngimsulwa ngombana ngakhathazwa ilanga loke, njalo ekuseni ngahlunguphazwa.” Kuyakhanya bona bekakhasela eziko.

15. NgokweRhubo 73:16-19, 22-25 umLevi wakghona njani ukulwisana nokugandeleleka?

15 Funda iRhubo 73:16-19, 22-25. UmLevi ‘wangena . . . ngethempelini’ lakaZimu. Lapho kunabantu abalotjha uZimu khona, wehlisa ummoya wakghona ukucabangisisa kuhle begodu wathandaza. Ngokwenza njalo, wakghona ukubona ukuthi indlela acabanga ngayo beyibudlhadlha begodu sele athome ukukhamba endleleni ezomtjhidisela kude noJehova. Wabona nokuthi abantu abakhohlakeleko bakhamba “eendaweni ezibutjhelelezi” begodu ‘bazokutjhatjalaliswa nya.’ Into ebeyizomsiza bona angadani begodu angagandeleleki kuqala izinto ngendlela kaJehova. Ukwenza kwakhe njalo, kwamsiza waba nokuthula begodu wathaba kangangobana wathi “ngaphandle kwakho [Jehova] ephasini akunanto engiyikhanukelako.”

16. Khuyini esiyifundako kumLevi?

16 Khuyini thina esikufundako? Akukafuzi sizizwe kabuhlungu nasibona abantu abakhohlakeleko baphumelela. Ngombana ithabo labo akusingelamambala begodu angeze baphumelela esikhathini esizako. (UMtj. 8:12, 13) Nawuvumela ihliziywakho ibe buhlungu ngebanga lalokho, uzozibangela imiraro bewutjhide kuZimu. Yeke, nawuzizwa ngasuthi ihliyizwakho iba buhlungu nawubabona baphumelela, yenza lokho okwenziwa mLevi. Landela isinqophiso sakaZimu sokuthi uzihlanganise nabantu abamthandako nabazimisele ukwenza intandwakhe. Ithabo lakho nalivela kuJehova uzokuthaba kwamambala. Begodu uzokuhlala endleleni etjhinga ‘ekuphileni kwamambala.’—1 Thim. 6:19.

UKUNGAPHELELI KWAMDANISA UPITROSI

Singasizeka namkha sisize abanye ngokuthi sifunde ngendlela uPitrosi akghona ngayo ukuhlula ukugandeleleka wadzimelela ekulotjheni uZimu (Funda iingaba 17-19)

17. Ngiziphi iinzathu ezenza uPitrosi wagandeleleka?

17 Umpostoli uPitrosi bekayindoda ekhutheleko kodwana ngasikhathi bekakhuluma angakacabangi. Umphumela walokho waba kukuthi bekhe akhulume izinto azisola ngazo ngokukhamba kwesikhathi. Ngokwesibonelo wathi uJesu nakatjela abapostoli bakhe ukuthi uzokuzwa ubuhlungu bekafe. UPitrosi wamkhalima wathi, “Angeze kwenzeke kuwe lokho.” (Mat. 16:21-23) UJesu wamlungisa. Ngesikhathi isiqubuthu sizokubopha uJesu, uPitrosi wakhupha isabulakhe warharhabula indlebe yesigqila somphristi ophakemeko. (Jwa. 18:10, 11) Nakilokhu uJesu wabuye wamlungisa umpostoli lo. Ukungezelela kilokho, uPitrosi wabuye wazikhakhazisa ngokuthi abanye abapostoli bangakhubeka kodwana nakunguye angeze. (Mat. 26:33) Ukuzikhakhazisa ngikho okwamenza wasaba abantu. Waphika iKosakhe kathathu. Lokho kwamzwisa ubuhlungu khulu kangangobana “waphumela ngaphandle wakhihla isililo esibuhlungu.” (Mat. 26:69-75) Kungenzeka wazibuza ukuthi uJesu uzomlibalela na.

18. UJesu wamsiza njani uPitrosi bona ahlule ukugandeleleka?

18 Ngaphezu kwakho koke, uPitrosi akhenge avumele ukugandeleleka kumqede amandla. Ngemva kobana akhubekile walulama, ngokukhamba kwesikhathi wayokufuna abanye abapostoli. (Jwa. 21:1-3; IzE. 1:15, 16) Khuyini eyasiza uPitrosi walulama? Kokuthoma, uJesu wamthandazela bona ukukholwa kwakhe kungafadalali. UJesu watjela uPitrosi bona abuyele ayokuqinisa abafowabo. UJehova wawuphendula umthandazo kaJesu. Ngokukhamba kwesikhathi, uJesu wabuye waziveza kuPitrosi bona amkhuthaze. (Luk. 22:32; 24:33, 34; 1 Kor. 15:5) Ngemva kobana abapostoli bangakhenge bafumane iimfesi ebusuku, uJesu wabonakala nakibo. Kungesikhatheso lapha uJesu anikela khona uPitrosi ithuba lokuqinisekisa ithando lakhe, uJesu bekamlibalele umnganakhe amthandako lo begodu wamnikela nomunye umsebenzi.—Jwa. 21:15-17.

19. IRhubo 103:13, 14 lisisiza njani sizibone besibone nabanye ngendlela kaJehova?

19 Khuyini thina esikufundako? Indlela uJesu asebenzelana ngayo noPitrosi itjengisa umusa, okuyinto ayifunda kuYise. Yeke nakwenzeka sitjhaphe, akukafuzi siziphelele ihliziyo, sizibone singanathemba. Kufuze sikhumbule ukuthi uSathana vele ufuna sizizwe njalo. Kunokwenza njalo, akhesilinge ngamandla ukuzibona thina, sibone nabasonako, ngendlela enomusa nethando, kaBabethu wezulwini.—Funda iRhubo 103:13, 14.

20. Sizokucoca ngani esihlokweni esilandelako?

20 Isibonelo sakaJosefa, sakaNawomi noRute, somLevi nesakaPitrosi sisiqinisekisa ngokuthi uJehova “useduze nabanehliziyo ephukileko.” (Rhu. 34:19) Ngasikhathi uyasivumela bona sitlhage besigandeleleke. Nanyana kunjalo nasikghodlhelelako begodu uJehova asisize siphumelele ukukholwa kwethu kuzokuqina. (1 Pit. 1:6, 7) Esihlokweni esilandelako sizokubona okungeziweko ngokuthi uJehova ubasekela njani abantu abathembekileko nabaqalene nokugandeleleka ngebanga lokungapheleli namkha nabaqalene nobujamo obubudisi.

INGOMA 7 UJehova Umamandlethu

^ isig. 5 UJosefa, uNawomi noRute, umLevi nompostoli uPitrosi baqalana nobujamo obugandelelako. Esihlokwenesi sizokubona indlela uJehova abaduduza nabaqinisa ngayo. Sizokubuye sifunde eembonelweni zabo nendlela uJehova asebenzelana nabo ngayo ngomusa.

^ isig. 56 IHLATHULULO YAMAGAMA: UNawomi, uRute no-Oripa bebadanile begodu bagandelelekile ngebanga lokuthi bahlongakalelwe balingani babo. Ngokukhamba kwesikhathi uRute, uNawomi noBhowazi bathaba nakubelethwa u-Obede.