Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Imibuzo Evela Ebafundini

Imibuzo Evela Ebafundini

IzAga 24:16 zithi: “Nanyana olungileko angawa kalikhomba, uyavuka azithathe.” Kghani umtlolo lo ukhuluma ngomuntu owa kanengi enze isono kodwana uZimu amlibalele?

Iveseli alitjho lokho. Kunalokho, likhuluma ngomuntu oqalana nemiraro neenqabo ezinengi kodwana asikime, ahlule imiraro ebekaqalene nayo.

Cabanga ngomongo weveseli: “Wena sikhohlakali ndina, ungalindeli ukudla idlelo lolungileko, ungasusi isikhundla sakhe sokuhlala ngombana nanyana olungileko angawa kalikhomba, uyavuka azithathe, kodwana iinkhohlakali zona zizakuguqiswa yihlekelele. Ungathabi ngokuwa kwesitha sakho, ihliziywakho ingajekezeli nasikhutjwako.”—IzA. 24:15-17.

Abanye bacabanga bona ivesi 16 liqalisele emntwini owenza imitjhapho namkha owonako ngemva kwalokho aphenduke. Abadosiphambili bezekolo be-England batlola bathi, “Abatjhumayeli bakade nebanje basebenzise iveseli ngendlela leyo.” Bacabanga ukuthi “indoda elungileko ingawa namkha yone kodwana ngebanga lokuthi ithanda uZimu iyasikima, iphenduke.” Indlela enjalo yokucabanga ingamthabisa umuntu ongafuni ukuhlula isono sakhe. Angaphetha ngokuthi nanyana angaphinda isono esisodwa kanengi, uZimu uzomlibalela.

Lokho akusikho okuhlathululwa evesini 16.

Ibizo lesiHebheru elihlathululwa ngesiNdebele elithi ‘ukuwa’ elisemavesini 16 no-17 lingasetjenziswa ngeendlela ezinengi. Ibizweli lingatjho ukuwa kwekomo, ukuwa komuntu nakaphezu kwendlu namkha ukuwa kwethorwana. (Dut. 22:4, 8; Amo. 9:9) Ibizweli lingasetjenziswa godu ngomqondo ongokomfanekiso, ngendlela le: “USomnini nathokoziswa yindlela yomuntu, uqinisa amagadangwakhe. Nanyana akhutjhwa, akasoze awele phasi ngombana uSomnini uhlala ambambe ngesandla sakhe.”—Rhu. 37:23, 24; IzA. 11:5; 13:17; 17:20.

Nanyana kunjalo, tjheja iphuzu elavezwa nguPhrofesa u-Edward H. Plumptre: “Ibizo lesiHebheru ngesiNdebele elitjho [‘ukuwa’] alisetjenziselwa ukuwela esonweni.” Kungebangelo-ke esinye isazi seBhayibheli sirhunyeza ivesi 16 ngokuthi: “Kuzokuba budlhadlha ukuzivikela ngokuphatha kumbi abantu bakaZimu ngombana bona bayasinda kodwana abantu abenza okumbi abasindi.”

Kunokukhuluma ngegama elithi ‘ukuwa’ ngomqondo wokona namkha ukwenza izinto ezingakalungi, izAga 24:16 zikhulumela ukuhlangabezana neentjhijilo namkha imiraro eminengi. Esikhathini esimbi esiphila kiswesi, umuntu olungileko angaqalana nokubogaboga kwepilo nezinye iinqabo. Angabuye abe ngungazimbi wokutjhutjhiswa ngurhulumende. Angathembela kuZimu bona uzomsekela nokobana uzomsiza aphumelele. Zibuze naku umbuzo, ‘Akhenge ngibone na ukuthi izinto zihlala zibalungela abantu abalotjha uZimu?’ Siyaqiniseka bona “boke abawako uSomnini uyababamba, aphakamise boke abathotjisiweko.”—Rhu. 41:1-3; 145:14-19.

Umuntu “olugileko” akathatjiswa kubona abanye baqalene nemiraro. Kunalokho, kuyamduduza ukwazi bona “kuzabakhambela kuhle abantu abesaba uZimu, ngombana bayamhlonipha.”—UMtj. 8:11-13; Job. 31:3-6; Rhu. 27:5, 6.