Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

STUDU 52

Kuzê ki nu pode faze óras ki nu sta dizanimadu

Kuzê ki nu pode faze óras ki nu sta dizanimadu

‘Lansa bu karga na Jeová, i el ta apoia-u.’ — SALMO 55:22.

KÁNTIKU 33 Bota bu karga riba di Jeová

KUZÊ KI NU STA BEN STUDA *

1. Kuzê ki pode kontise si nu fika dizanimadu?

TUDU dia nu ta pasa pa prublémas i nu ta faze nos midjór pa lida ku es. Má, bu ka ta konkorda ma nu ta konsigi lida midjór ku prublémas óras ki nu ka sta dizanimadu? Pur isu, nu debe odja dizánimu sima un ladron ki krê furta nos kunfiansa, koraji i alegria. Provérbios 24:10 i nóta di rodapé ta fla: ‘Si bu fika dizanimadu na ténpu di frónta, bu forsa ta fika poku.’ Dizánimu pode tra-nu tudu forsa ki nu meste pa nu konsigi vense prublémas di vida.

2. Kuzê ki pode pô-nu dizanimadu i kuzê ki nu sta ben odja na kel studu li?

2 Nu pode fika dizanimadu pamodi txeu motivu. Alguns di kes motivu pode ser inperfeson, frakézas i prublémas di saúdi. Tanbê, nu pode fika dizanimadu óras ki nu ka ta resebe un diziginason ki nu ta gostaba na sirvisu di Jeová ô kontinua ta prega na un tiritóriu ki kuazi ningen ka ta mostra interesi na nos mensaji. Na kel studu li, nu sta ben odja alguns kuza ki nu pode faze óras ki nu sta dizanimadu.

ÓRAS KI NU TA LIDA KU INPERFESONS I FRAKÉZAS

3. Kuzê ki pode djuda-nu óras ki nu ta pensa kuzas mariadu di nos kabésa pamodi nos inperfesons?

3 É faxi nu pensa kuzas mariadu di nos kabésa pamodi nos inperfesons i frakézas. Pur isu, nu pode atxa ma pamodi nos fadja Jeová nunka ka ta dexa-nu entra na mundu novu. Kel manera di pensa li, pode ser prigozu. Nton, modi ki nu debe odja nos inperfesons? Bíblia ta fla ma di fóra Jizus Kristu, ‘tudu algen peka’. (Rom. 3:23) Má Autor di Bíblia ka ta konsentra na nos fadja ô ta spéra pa nu ser perfetu. Envês di kel-li, el é un Pai ki ta ama-nu i el krê djuda-nu. Tanbê el ten paxénxa. El ta odja sforsu ki nu ta faze pa luta kóntra nos frakéza i pa nu ka pensa kuzas mariadu di nos kabésa. I Jeová sta sénpri prontu pa djuda-nu. — Rom. 7:18, 19.

Jeová sabe kes kuza dretu ki nu fazeba i kes kuza dretu ki nu sta faze gósi (Odja parágrafu 5.) *

4-5. Sima sta na 1 João 3:19, 20, kuzê ki djuda kes dôs irman luta kóntra dizánimu?

4 Odja izénplu di Débura ku Maria. * Kantu Débura éra pikinoti, txeu bês se família ta trataba el di un manera ki el ta xintiba sen valor. Kuazi es ka ta ilojiaba el. Pur isu, el fika ta pensa kuzas mariadu di se kabésa. Óras ki el ta fadjaba na kuzas pikinoti, el ta xintiba ma el ka ta sirbiba pa nada. Maria tanbê pasa pa mésmu prubléma. Se família ta rebaxaba el. Pur isu, el ta lutaba kóntra kes sentimentu mariadu di pensa ma el ka tinha valor. Mésmu dipôs ki el batiza, el ta atxaba ma el ka ta mereseba ser un Tistimunha di Jeová.

5 Má simé, kes dôs irman ka dexa di sirbi Jeová. Pamodi? Es faze orason pa Jeová di korason i es lansa ses karga riba di el. (Sal. 55:22) Tanbê, es ntende ma nos Pai na Séu, ki ta ama-nu, sabe di kes kuza ki nu pasa na vida i ma kes pensamentu mariadu pode mexe txeu ku nos. Má tanbê, el ta odja kes kuza dretu ki nu ten na nos korason, ki é kes kualidadi ki talvês nu ka ta odja na nos. — 1 João 3:19, 20.

6. Modi ki un algen ki torna faze un kuza mariadu pode xinti?

6 Talvês un algen sta ta luta pa dexa di faze un kuza mariadu. Má si el torna faze-l, el ta xinti dizanimadu. É klaru ki é normal nu xinti kulpadu óras ki nu ta peka. (2 Cor. 7:10) Má nu ka debe kondena nos kabésa dimás i pensa: ‘N ka ta sirbi pa nada. Jeová nunka ka ta purdua-m.’ Kel pensamentu mariadu li é ka verdadi i el pode pô-nu ta para di sirbi Jeová. Lenbra kuzê ki nu lé na Provérbios 24:10, ma si nu fika dizanimadu nos forsa ta bira poku. Envês di kel-li, nu debe ‘rezolve’ asuntu ku Jeová, faze orason i pidi-l pa el purdua-nu. (Isa. 1:18) Si Jeová odja ma dja bu rapende di verdadi, el ta purdua-u. Tanbê, pâpia ku ansions. Ku paxénxa, es ta djuda-u rekupera bu amizadi ku Jeová. — Tia. 5:14, 15.

7. Pamodi ki nu ka debe fika dizanimadu si nu sta luta ku un frakéza?

7 Un ansion na Fransa ki txoma Jean-Luc, ta kustuma fla kes algen ki sta luta ku un frakéza: “Pa Jeová, un algen justu é ka kel ki nunka ka fadja, má é kel ki ta lamenta di kuzas mariadu ki el faze i sénpri el ta rapende.” (Rom. 7:21-25) Nton, ka bu kondena bu kabésa si bu sta ta luta ku un frakéza. Lenbra ma anos é inperfetu i ninhun di nos ka pode ser justu pa Deus pamodi nu merese-l. Nos tudu nu meste di kel bondadi di Deus ki ka meresedu ki el mostra através di resgati. — Efé. 1:7; 1 João 4:10.

8. Óras ki nu sta dizanimadu, na kenha ki nu pode pidi ajuda?

8 Nos irmons ku irmans na kongregason pode nkoraja-nu. Es pode obi-nu óras ki nu meste pâpia i es pode fla-nu palavras ki ta anima-nu. (Pro. 12:25; 1 Tes. 5:14) Un irman na Nijéria ki txoma Joy, ki ta luta kóntra dizánimu fla: “Kuzê ki éra di mi si N ka tinha nhas irmon ku irmans? Es é un próva ma Jeová ta responde nhas orason. N prende ku es modi ki N ta nkoraja kes ki tanbê sta dizanimadu.” Nu debe lenbra ma nos irmons nen sénpri ka ta sabe óras ki nu meste di un algen pa konsola-nu. Pur isu, talvês nu meste txiga na un irmon ku más spiriénsa i pidi ajuda.

ÓRAS KI NU TA LIDA KU PRUBLÉMAS DI SAÚDI

9. Modi ki Salmo 41:3 i 94:19 ta konsola-nu?

9 Pidi Jeová pa djuda-u. Óras ki nu sta duenti, inda más óras ki dja nu dura duenti, pode ser difísil pensa na kuzas dretu. É verdadi ki Jeová ka ta faze milagri pa kura-nu oji. Má el ta konsola-nu i el ta da-nu forsa ki nu meste pa nu aguenta firmi. (Lé Salmo 41:3; 94:19.) Pur izénplu, el pode poi irmons di kongregason pa djuda-nu faze alguns trabadju na kaza ô faze kónpra. El pode poi irmons ta faze orason pa nos. Ô el pode pô-nu ta lenbra di promésas na Bíblia ki ta konsola-nu, sima kel speransa rei di sábi di un vida perfetu sen duénsa na kel mundu novu ki sta pa ben. — Rom. 15:4.

10. Pamodi ki Isang ka kontinua dizanimadu dipôs di kel asidenti?

10 Isang, ki ta vive na Nijéria, panha un asidenti, i dotor fla-l ma el ka ta andaba nunka más. El fla: “N fika ku korason maguadu i ku spritu dizanimadu.” Má el kontinua ta xinti si? Nau! Kuzê ki djuda-l? Isang splika: “Mi ku nha mudjer nunka nu ka dexa di faze orason pa Jeová i di studa se Palavra. Tanbê nu disidi konsentra na nos bensons, sima speransa di ben vive na kel mundu novu di Deus.”

Mésmu kes ki ten limitason pode atxa maneras di prega i xinti alegria (Odja parágrafus 11 ti 13.)

11. Kuzê ki djuda Cindy atxa alegria sikrê ku prubléma di saúdi?

11 Cindy, ki ta vive na Méxiku atxadu ku un duénsa gravi. Modi ki el lida ku kel situason? Kantu el staba ta faze tratamentu, el poi méta di da tistimunhu tudu dia. El skrebe: “Faze kel-li djuda-m konsentra na otus envês di konsentra na operason, na nha dór ô modi ki N staba duenti. Sénpri N ta fazeba kel-li. Óras ki N ta papiaba ku kes dotor i infermerus, N ta perguntaba es sobri ses família. Dipôs N ta perguntaba es pamodi ki es skodje kel trabadju difísil la. Asi éra fásil atxaba un asuntu ki ta interesaba es. Txeu di es fla ma éra difísil pa un algen duenti pergunta-s modi ki ses família staba. Txeu di es agradese-m pamodi N ta preokupaba ku es. Alguns ti da-m ses nderésu ô nunbru di tilifóni. Nbóra kel ténpu foi txeu difísil, Jeová da-m txeu alegria ki N ka sta speraba!” — Pro. 15:15.

12-13. Modi ki alguns ki sta duenti ô ku poku saúdi ta konsigi da tistimunhu, i kal ki é rezultadus?

12 Kes algen duenti ô ku saúdi fraku pode xinti dizanimadu pamodi es ka sta konsigi faze txeu na pregason. Má simé, txeu sta ta konsigi atxa manera di da tistimunhu. Un irman na Mérka ki txomaba Laurel pasa 37 anu detadu déntu di un mákina ki ta djudaba el respira. Tanbê, el tinha kánser, el fazedu txeu operason i el tinha duénsas di péli. Má sikrê ku tudu kes prubléma konplikadu li el ka fika kaladu. El ta pregaba pa infermerus i otus algen ki ta ba kuidaba di el. Kal ki foi rezultadu? El djuda peloménus 17 algen prende verdadi! *

13 Un ansion na Fransa ki txoma Richard, ta da un bon ideia pa kes algen ki ka ta pode sai di kaza ô ki ta sta na kes kaza ki ta podu algen grandi: “N ta fla-s ma es pode dexa alguns publikason na lugar ki pesoas ta odja. Asi, óras ki pesoas odja es pode fika ku gana di sabe más i ta djuda kumesa un konbérsu. Kel-li pode nkoraja kes nos irmons ki nu krê txeu ki ka ta pode prega más di kaza en kaza.” Tanbê, kes ki ka ta pode sai di kaza, pode prega através di karta ô pa tilifóni.

ÓRAS KI NU KA TA RESEBE UN DIZIGINASON KI NU KRÊ

14. Ki bon izénplu Rei Davidi dexa?

14 Ten txeu kuza ki pode ka dexa-nu ten un diziginason ki nu krê na sirvisu di Jeová. Pur izénplu, talvês dja nu sta di idadi, nu tene algun prubléma di saúdi ô pamodi otus kuza. Si nu sta na kel situason li, nu pode prende txeu ku izénplu di Rei Davidi. El tinha gana di fazeba un ténplu pa Jeová. Má, el fika ta sabe ma ka éra el ki ta tinha kel priviléjiu la. Má simé, más tardi, el da tudu se apoiu pa kel algen ki Deus skodje pa kunpri kel diziginason. Davidi ti mésmu da txeu kontribuison pa faze kel trabadju. Di sertéza, el é un bon izénplu pa nos! — 2 Sam. 7:12, 13; 1 Cró. 29:1, 3-5.

15. Modi ki Hugues vense dizánimu?

15 Un irmon na Fransa ki txoma Hugues, dexa di ser ansion pamodi prublémas di saúdi. El ka sta konsigi fazeba nen kes trabadju sinplis na kaza. El skrebe: “Na komésu, N xinti sen valor i N fika txeu dizanimadu. Má ku ténpu, N odja ma éra inportanti seta nhas limitason, i N konsigi fika kontenti ku kel ki inda N ta podia fazeba na sirvisu di Jeová. N sta disididu na ka dizisti. Sima Jidion ku se 300 ómi, ki staba tudu kansadu, ami tanbê N ta kontinua ta luta.” — Juí. 8:4.

16. Kuzê ki nu pode prende ku izénplu di anjus?

16 Kes anju fiel é un bon izénplu pa nos. Na ténpu di Rei Akabi, Jeová pidi anjus pa daba sujiston di modi ki es ta nganaba Akabi, ki éra un rei mau. Txeu anju da ses opinion. Má Deus skodje opinion sô di un anju, i el fla ma se sujiston ta daba sértu. (1 Reis 22:19-22 ) Bu ta atxa ma kes otu anju fika dizanimadu, talvês ta pensa: ‘N ka sabe pakê ki N perde nha ténpu ta da opinion’? Klaru ki nau! Kes anju é umildi di verdadi i es krê da tudu ónra pa Jeová. — Juí. 13:16-18; Apo. 19:10.

17. Si nu fika dizanimadu pamodi nu ka resebe un priviléjiu, kuzê ki nu debe faze?

17 Konsentra na priviléjiu di ser un Tistimunha di Jeová i di pâpia sobri Reinu. Priviléjius ta ben, priviléjius ta bai, má é ka es ki ta pô-nu ten valor pa Deus. Kuzê ki ta poi Deus i nos irmons ta krê-nu txeu é nos umildadi i óras ki nu ta seta nos limitason. Pur isu, pidi Jeová pa djuda-u kontinua ta ser umildi i ta seta bus limitason. Pensa na kes bon izénplu ki sta na Bíblia di kes algen ki éra umildi i ki ta setaba ses limitason. Sta prontu pa faze tudu kel ki bu pode pa sirbi bus irmon. — Sal. 138:6; 1 Ped. 5:5.

ÓRAS KI PESOAS NA BU TIRITÓRIU KA TA MOSTRA INTERESI

18-19. Modi ki bu pode ten alegria mésmu ki ta parse ma pesoas na bu tiritóriu ka ta mostra interesi?

18 Dja bu kustuma xinti dizanimadu pamodi ta parse ma pesoas na bu tiritóriu ka ta mostra interesi? Ô talvês pamodi kuazi bu ka ta atxa algen na kaza? Si kel-li sta kontise ku bo, kuzê ki bu pode faze pa bu mante i ten más alegria? Kel kuadru “ Modi ki bu pode ten más alegria na pregason” ta da alguns sujiston ki pode djuda-nu. Tanbê, nu debe konsentra na kuzas dretu sobri pregason. Kuzê ki kel-li krê fla?

19 Lenbra ma obijetivu di pregason é pâpia di nómi di Deus i di se Reinu. Jizus dexa klaru ma é poku algen ki ta sigiba kel strada ki ta leba pa vida. (Mat. 7:13, 14) Óras ki nu sta na pregason, nu ten priviléjiu di trabadja ku Jeová, Jizus i anjus. (Mat. 28:19, 20; 1 Cor. 3:9; Apo. 14:6, 7) Jeová sta ta djobe kes algen ki krê sirbi-l. (João 6:44 ) Si un algen ka krê obi nos mensaji na un momentu, el pode krê obi na un otu dia.

20. Kuzê ki Jeremias 20:8, 9 ta inxina-nu sobri luta kóntra dizánimu?

20 Nu pode prende txeu ku proféta Jeremias. El diziginadu pa trabadja na un tiritóriu difísil dimás. Kes algen ta insultaba el i ta gozaba ku el ‘dia interu.’ (Lé Jeremias 20:8, 9.) El fika txeu dizanimadu ki el pensa na dizisti. Má el ka dizisti. Pamodi? Pamodi ‘palavra di Jeová’ éra sima un lumi déntu Jeremias, i el ka sta konsigi aguentaba el! Mésmu kuza ta kontise óras ki nu intxi nos menti i korason ku Palavra di Deus. Kel-li é más un razon pa nu studa Bíblia tudu dia i pensa na el. Asi, nu ta ten más alegria i más algen pode obi nos mensaji. — Jer. 15:16.

21. Modi ki nu pode vense luta kóntra dizánimu?

21 Débura, ki dja nu papiaba di el antis, fla: “Dizánimu pode ser un arma poderozu ki Satanás ta uza kóntra nos.” Má kes arma di Satanás ka ta konpara ku puder di Jeová. Pur isu, si algun kuza sta dexa-u dizanimadu, pidi Jeová pa djuda-u. El ta djuda-u lida ku bus inperfeson i frakézas. El ta djuda-u óras ki bu sta duenti. El ta djuda-u pensa di manera ikilibradu sobri priviléjius. I el ta djuda-u konsentra na kuzas dretu sobri pregason. Más inportanti inda, abri bu korason pa bu Pai na Séu i konta-l bus preokupason. Ku ajuda di Jeová, bu pode ganha luta kóntra dizánimu.

KÁNTIKU 41 Obi nha orason

^ par. 5 Nos tudu un óra ô otu nu ta fika dizanimadu. Na kel studu li, nu sta ben odja alguns kuza ki nu pode faze óras ki nu sta dizanimadu. I sima nu sta ben odja, ku ajuda di Jeová nu pode vense luta kóntra dizánimu.

^ par. 4 Mudadu alguns nómi.

^ par. 12 Lé stória di vida di Laurel Nisbet na Despertai! di 22 di janeru di 1993, na purtugês.

^ par. 69 SPLIKASON DI FOTUS: Un irman fika dizanimadu duránti algun ténpu, má el sta lenbra di kuzê ki el fazeba antis na sirvisu di Jeová i el sta faze orason. El ten sertéza ma Jeová ta lenbra di kuzê ki el faze i ki el sta ta faze.