Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

TSHIENA-BUALU TSHIA KULONGA 52

Mua kuluisha ditekeshibua mu maboko

Mua kuluisha ditekeshibua mu maboko

“Upuila Yehowa bujitu buebe, ne yeye neakuambuluishe.”​—MIS. 55:22.

MUSAMBU WA 33 Upuila Yehowa bujitu buebe

KADIOSHA *

1. Ntshinyi tshidi mua kutufikila tuetu batekete mu maboko?

DITUKU dionso diakafuka Nzambi edi tutu tupeta ntatu ne tuenza muetu muonso bua kuyitantamena. Kadi kuenaku mumone pebe ne: tutu tupita ne ntatu bimpe menemene patudi katuyi batekete mu maboko anyi? Nanku bimpe tumone ditekeshibua mu maboko bu muivi udi ujinga kutuiba dikima dietu, disanka dietu, ne dishindika ditudi nadi dia ne: tudi mua kutantamena ntatu. Nsumuinu 24:10 ne dimanyisha dia kuinshi kua dibeji bidi biamba ne: “Wewe mutekete mu maboko mu bikondo bia ntatu, bukole buebe nebukepe.” Bushuwa, ditekeshibua mu maboko didi mua kujikija bukole butudi nabu dijinga bua kupita ne ntatu ya mu nsombelu bimpe menemene.

2. Mmalu kayi adi mua kututekesha mu maboko? Ntshinyi tshituakuila mu tshiena-bualu etshi?

2 Kudi malu a bungi adi mua kututekesha mu maboko. Amue a kudiwu mbilema bitudi tuenza, dipanga kuikala bakumbane bua kuenza amue malu, ne masama. Tudi mua kutela kabidi dipanga kupeta mudimu kampanda utudi bajinge mu mudimu wa Yehowa anyi padibu batuambila bua kuyisha mu teritware mudi bantu ba bungi kabayi bateleja mukenji wetu. Mu tshiena-bualu etshi, netuakule bua amue malu atudi mua kuenza bua kumona mua kupita ne ditekeshibua mu maboko.

PATUDI TUENZA BILEMA NE BIKALE NE MATEKETE

3. Ntshinyi tshidi mua kutuambuluisha bua kumona bilema bietu mu mushindu muimpe?

3 Mbipepele bua tuetu kumona bilema bietu ne matekete etu mu mushindu mubi. Nanku tudi mua kubanga kuela meji ne: bua bilema bitudi tuenza, Yehowa kakutuitabila bua kubuela mu bulongolodi bupiabupia nansha. Kuela meji mushind eu nkubi kutambe. Mmushindu kayi utudi mua kumona bilema bitudi tuenza? Bible udi uleja ne: pakumbusha Yezu Kristo, bantu bonso “mbenze mpekatu.” (Lomo 3:23) Kadi Mufundishi wa Bible katu utulangana bilema anyi ujinga bua tulue bapuangane mpindieu to. Kadi yeye nTatu wa dinanga udi musue kutuambuluisha. Utu kabidi ne lutulu. Udi umona mutudi tuluangana ne butekete butudi nabu ne tuluangana bua kulekela kudimona mu mushindu mubi, ne udi pabuibi bua kutuambuluisha.​—Lomo 7:18, 19.

Yehowa mmumanye malu mimpe atuvua benze kale ne atudi tuenza lelu (Tangila tshikoso 5) *

4-5. Bilondeshile 1 Yone 3:19, 20, bua tshinyi bana betu ba bakaji babidi kabakateketa mu maboko?

4 Tuangatabi tshilejilu tshia Deborah ne Maria. * Patshivua Deborah muana, bavua batamba kumuenzela malu avua amupuekeshisha milongo. Bavua bamuela kalumbandi ku mpukapuka. Pakakolaye, wakabanga kudimona mu mushindu mubi. Pavuaye wenza tubilema tua tukese, uvua umona ne: yeye kavua ne tshia nsongo tshivuaye wenza to. Ke muvuabi kabidi bua Maria. Balela bende bavua bamupuekesha milongo. Bua bualu abu, wakashala udimona katshiyi ne mushinga to. Nansha panyima pa yeye mumane kumanya bulelela, uvua udimona kayi mukumbane bua kubikidibua ku dîna dia Nzambi to!

5 Nansha nanku, bana betu ba bakaji babidi aba kabakalekela kuenzela Yehowa mudimu to. Bua tshinyi? Bavua basambila Yehowa ne muoyo mujima, bamupuila bujitu buabu. (Mis. 55:22) Bakafika ku ditaba ne: Tatu wetu wa dinanga udi mu diulu mmumanye mudi malu akadi matuenzekele ne ngelelu mubi wa meji bienze bua tuikale tudimona mu mushindu mubi. Kadi utu kabidi umona ngikadilu mimpe idi mu muoyo wetu itudi tuetu katuyi mua kuikala tumona to.​—Bala 1 Yone 3:19, 20.

6. Ntshinyi tshidi muntu mua kuenza yeye wenzulula bilema bimue bimue?

6 Muntu udi uluangana bua kulekela tshilele kampanda tshibi tshikadi tshiele miji munda muende udi mua kukuluka kabidi mu tshilele atshi ne kubanga kuteketa mu maboko. Mu kuamba kuimpe, ki mbibi bua kudipisha patudi benze mpekatu to. (2 Kol. 7:10) Kadi katuena ne bua kunekesha tubanga kudipisha tuamba ne: ‘Meme ngashadi anu muenji wa mpekatu. Yehowa kakumfuila luse to,’ tòo. Ngelelu wa meji wa mushindu eu ki mmushindamene pa bulelela to, ne udi mua kutufikisha ku dilekela kuenzela Yehowa mudimu. Vuluka tshituvua babale mu Nsumuinu 24:10, tshia ne: patudi tuteketa mu maboko bukole buetu budi bukepa. Kadi mbimpe tusambile Yehowa ne tumulombe luse bua ‘tululamije [nende] malu.’ (Yesh. 1:18) Yeye mukumone muudi unyingalala ne muoyo mujima, neakufuile luse. Bualu bukuabu, ndaku kudi bakulu. Nebakuambuluishe ne lutulu luonso bua upetuluke makanda a mu nyuma.​—Yak. 5:14, 15.

7. Bua tshinyi katuena ne bua kuteketa mu maboko tuetu tuluangana bua kuenza tshidi tshimpe?

7 Muanetu Jean-Luc udi mukulu mu ditunga dia France utu wambila bantu badi baluangana ne butekete kampanda ne: “Muntu muakane ku mêsu kua Yehowa ki ngutu kayi wenza bilema to, kadi ngutu umvua bibi bua bilema bituye wenza ne unyingalala.” (Lomo 7:21-25) Nanku paudi uluangana ne butekete kampanda, kuikadi udipisha to. Vuluka ne: bu mututu tuetu bonso tuenza bilema, tutu bonso dijinga ne ngasa wa Yehowa utuye utupesha ku butuangaji bua mulambu wa kupikulangana nawu.​—Ef. 1:7; 1 Yone 4:10.

8. Tuetu batekete mu maboko, tudi mua kukebela diambuluisha kuepi?

8 Tuye kudi bena Kristo netu badi dîku dietu dia mu nyuma bua batukankamije! Badi mua kututeleja bimpe patudi tujinga kubakuatshila bualu, bobu kutuambila mêyi mimpe adi mua kutusanguluja. (Nsu. 12:25; 1 Tes. 5:14) Muanetu kampanda wa bakaji wa mu Nigeria diende Joy uvua uteketa mu maboko misangu ne misangu udi wamba ne: “Ndi ndiebeja muvua nsombelu wanyi mua kuikala bu bena Kristo nanyi kabayiku. Dikankamija ditu bena Kristo nanyi bankankamija ntshijadiki tshia ne: Yehowa udi wandamuna masambila anyi. Tshilejilu tshiabu ntshindongeshe mua kukankamija badi ne muoyo musunsuke.” Kadi mbimpe tumanye ne: bena Kristo netu kabena mua kumanya dîba dionso ditudi dijinga ne dikankamijibua to. Nanku bidi mua kukengela bua tuetu nkayetu tudiyile kudi muena Kristo kampanda udi mushindame mu nyuma bua kumuleja mutudi dijinga ne diambuluisha.

PATUDI TUSAMA

9. Mmunyi mudi Misambu 41:3 ne 94:19 utukankamija?

9 Lomba Yehowa akukuatshishe. Patudi tumvua mubidi ututatshisha, nangananga tuetu ne disama dia munanunanu, bidi mua kutukolela bua kuela meji mu mushindu muimpe. Nansha mudi Yehowa kayi utuondopa mu tshishima lelu, bua kutusamba udi utusamba ne udi mua kutupesha bukole butudi nabu dijinga bua kunanukila. (Bala Misambu 41:3; 94:19.) Tshilejilu, udi mua kusaka bena Kristo netu bua kulua kutuambuluisha patudi dijinga ne muntu udi mua kutuenzela midimu ya kumbelu anyi kutuyila mu tshisalu. Udi mua kusaka bena Kristo netu bua basambile netu. Udi nansha mua kutuvuluija mvese ya mu Dîyi diende idi ikankamija bu mudi idi yakula bua ditekemena dia dikema ditudi nadi dia kuikala bapuangane katuyi tusama mu bulongolodi bupiabupia budi butuindile kumpala eku.​—Lomo 15:4.

10. Bua tshinyi Isang kavua mushale ne muoyo musunsuke panyima pa mumane kupeta njiwu?

10 Muanetu mukuabu wa mu Nigeria diende Isang uvua mupete njiwu, yeye kuteketa mubidi. Munganga wende wakamuambila ne: kakuenda kabidi to. Isang udi wamba ne: “Muoyo wakansunsuka, lungenyi kunzajika.” Kadi wakashala anu muzajike anyi? Nansha kakese? Ntshinyi tshivua tshimuambuluishe? Udi wamba ne: “Meme ne muena kuanyi katuvua balekele kusambila Yehowa ne kulonga Dîyi diende to. Tuvua badisuike kabidi bua kuleja dianyisha bua mabenesha atuvua nawu, kusakidila ne diketekema dia kusomba mu bulongolodi bupiabupia.”

Nansha bantu badi masama matekele panshi badi pabu mua kupeta mishindu ya kuyisha ne kupeta disanka (Tangila tshikoso 11-13)

11. Mmunyi muvua Cindy mupete disanka pavuaye usama bikole?

11 Muanetu Cindy yeye mmusombele mu Mexique. Bakamukuata disama dia lufu. Mmunyi muakapitaye ne lutatu elu? Pavuabu benda bamuondopa, wakadifundila tshipatshila tshia kuyisha dituku dionso. Mmufunde wamba ne: “Kuenza nunku kuakangambuluisha bua nshale mudifile mu ditabalela bakuabu pamutu pa kushala mutume meji ku dipandibua dianyi, ku bisama bimvua ngumvua ne ku mubidi uvua untakanyika. Mvua ngenza nunku: Pamvua nyukila ne baminganga, mvua mbebeja mudi bena mu mêku baladile. Pashishe mvua mbebeja bua tshinyi bavua basungule mudimu mukole nunku. Nunku bivua bipepele bua kumanya biena-bualu bivua mua kulenga muoyo wabu. Ba bungi bakamba ne: mpukapuka bua mubedi kubebeja ne: ‘Lelu nudi balale bishi?’ Ba bungi bine bavua bangela tuasakidila bua mumvua mbatabalela. Bakuabu bavua mene bampesha nimero yabu ya telefone anyi adrese ya ku mbanza yabu. Nanku mu tshikondo tshia lutatu atshi, Yehowa wakampetesha disanka dia bungi divua dinkemesha ne kunkemesha!”​—Nsu. 15:15.

12-13. Mmunyi mudi bantu badi basama anyi batekete mubidi bapete mushindu wa kuyisha? Ntshinyi tshidi tshienzeka?

12 Bantu badi basama anyi badi batekete mubidi badi mua kuteketa mu maboko bualu kabena mua kuyisha mudibu basue to. Nansha nanku, ba bungi mbapete mishindu ya kuyisha. Mu ditunga dia États-Unis, muanetu kampanda diende Laurel wakashala muladika mu tshiamu tshivua tshimuambuluisha bua kupuyakana bidimu 37! Uvua kabidi ne disama dia kansere, ne bavua bamupande misangu ne misangu eku muikale kabidi ne masama makuabu a pa dikoba a munanunanu. Kadi nansha muvuaye ne ntatu mikole ya mushindu eu, kakashala muvunge maboko to. Uvua uyisha baminganga ne bantu bakuabu bavua balua kuende. Ntshinyi tshiakenzeka? Wakambuluisha bantu bobu bakese 17 bua kufikabu ku dipeta dimanya dijalame dia mu Bible! *

13 Muanetu Richard udi mukulu mu ditunga dia France udi ne lungenyi luimpe lutuye ufila bua bantu badi masama matekela panshi anyi badi mu nzubu ya dilamina babedi. Udi wamba ne: “Mbimpe bikale bateka imue mikanda yetu pa bitekelu bia mikanda. Padi mikanda miaba eyi, idi ikoka bantu ntema ne badi bela nkonko idi ifikisha ku diyukila nabu. Kuenza nanku kudi mua kukankamija bana betu badi kabatshiyi ne mushindu wa kuyisha ku nzubu ne ku nzubu.” Bantu bakadi ba tshia panshi muena kapuya badi kabidi mua kuyisha mu difundilangana mikanda anyi kuyishila ku telefone.

PATUDI KATUYI TUPETA MUDIMU UTUVUA TUKEBA

14. Ntshilejilu kayi tshimpe tshidi Mukalenge Davidi mutushile?

14 Bukulakaja, masama, anyi malu makuabu bidi mua kutupangisha bua kupeta mudimu mu tshisumbu anyi mu tshijengu tshidi tshisumbu tshienu. Tuetu mu nsombelu wa buena eu, tshilejilu tshia mukalenge Davidi tshidi mua kutuambuluisha. Pakamuambilabu ne: ki nyeye uvuabu basungule bua kuibaka ntempelo wa Nzambi, wakatua muntu uvua Nzambi musungule bua kuenza mudimu au mpanda ne muoyo mujima pende mutekemene bua kuenza mudimu au wamba kufua. Davidi wakafila too ne bintu bia bungi bua mudimu au. Etshi si ntshilejilu tshimpe tshia dikema tshia kulonda!​—2 Sam. 7:12, 13; 1 Kul. 29:1, 3-5.

15. Mmunyi muvua Hugues mutantamene ditekeshibua mu maboko?

15 Muanetu Hugues wa mu France wakalekela mudimu wa bukulu bua kusama kuende, ne kavua nansha mua kuenza tumidimu tukese tua kumbelu kuende to. Wakafunda ne: “Kumpala mvua ndimona tshitshiyi ne mushinga ne ndiumvua mutekete mu maboko bikole. Kadi mu kupita kua matuku, ngakamona ne: bu mundi nsama, bidi bikengela ngitabe ne: tshiena mua kuenza kabidi malu mumvua ngenza kumpala to, ne mvua mpeta disanka pamvua ngenzela Yehowa mudimu muanyi mumvua mukokeshile. Ndi mudisuike bua kubenga kuteketa mu maboko. Anu bu Gedeona ne bantu balume 300 bavuaye nabu, bonso buabu bakatshioka, kadi bakatungunuka ne kuluangana. Meme panyi nentungunuke anu ne kuluangana!”​—Bal. 8:4.

16. Tshilejilu tshia banjelu tshidi mua kutulongesha tshinyi?

16 Banjelu ba lulamatu badi tshilejilu tshimpe. Pavua mukalenge Ahaba ukokesha, Yehowa wakambila banjelu bua bafile ngenyi ya mushindu wa kudingakaja mukalenge mubi au. Banjelu ba bungi bakafila ngenyi yabu, kadi Nzambi wakangata anu lungenyi lua muanjelu umue ne kumuambilaye ne: tshivuaye muambe atshi tshivua ne bua kukumbana. (1 Bak. 22:19-22) Banjelu bakuabu abu bavuaku batekete mu maboko, pamuapa badiambila ne: ‘Ndi mujimije dîba dianyi bua kufila ngenyi imvua nayi’ anyi? Tòo. Banjelu batu ne budipuekeshi bua dikema ne bonso batu basue bua butumbi buye anu kudi Yehowa.​—Bal. 13:16-18; Buak. 19:10.

17. Ntshinyi tshitudi ne bua kuenza biobi bitutonde bua mutudi katuyi bapete midimu kampanda mu bulongolodi?

17 Ikala uvuluka diakalenga ditudi nadi dia kubikidibua ku dîna dia Nzambi ne kumanyisha Bukalenge buende. Midimu tudi mua kuyipeta tuetu kulua kuyijimija, kadi ki nyoyi idi ituvuija ne mushinga ku mêsu kua Nzambi to. Yehowa ne bena Kristo netu badi batunanga bikole patudi ne budipuekeshi. Nanku lomba Yehowa akuambuluishe bua ushale anu ne budipuekeshi. Ela meji bua bilejilu bimpe bionso bia batendeledi ba Yehowa bena budipuekeshi bidibu bafunde mu Dîyi diende. Ikala mudiakaje bua kuenzela bana benu mudimu mu mushindu uudi mua kukokesha.​—Mis. 138:6; 1 Pet. 5:5.

PADI BANTU KABAYI BATUTELEJA MU TERITWARE WETU

18-19. Mmunyi muudi mua kuikala ne disanka mu mudimu webe wa kuyisha nansha bantu kabayi bakuteleja?

18 Bikadiku bikutonde bua mudi bantu ba mu teritware webe kabayi bakuteleja anyi bua muudi upeta anu bantu bakese ku mbanza yabu anyi? Dîba dia nunku, ntshinyi tshiudi mua kuenza bua kulama disanka diebe anyi kudivudija? Imue ngenyi idi mua kukuambuluisha idi mu kazubu ka “ Tshia kuenza bua buambi buebe buikale bufuta.” Bidi kabidi ne mushinga bua kuikala ne mmuenenu muimpe wa mudimu wa buambi. Bidi biumvuija tshinyi?

19 Difila mu dimanyisha Dîna dia Nzambi ne Bukalenge buende. Yezu wakamba patoke ne: anu bantu bakese ke bapeta njila udi ufikisha ku muoyo. (Mat. 7:13, 14) Patudi tuyisha, tudi ne diakalenga dia kuenza mudimu ne Yehowa ne banjelu. (Mat. 28:19, 20; 1 Kol. 3:9; Buak. 14:6, 7) Bantu badi basue kuenzela Yehowa mudimu ke badiye ukoka kudiye. (Yone 6:44) Nanku muntu yeye kayi musue kuteleja mukenji wetu lelu, udi mua kuwuteleja musangu mukuabu utualua kumutangila.

20. Ntshinyi tshidi Yelemiya 20:8, 9 utulongesha bua mushindu wa kuluisha ditekeshibua mu maboko?

20 Tshilejilu tshia muprofete Yelemiya tshidi mua kutulongesha malu a bungi. Bantu ba muaba uvuabu bamutume bua kuyisha kabavua bamuteleja to. Bavua bamupenda ne bamuseka “dituku dijima.” (Bala Yelemiya 20:8, 9.) Musangu kampanda wakateketa mu maboko, kumvuaye bua kubilekela. Kadi kakalekela to. Bua tshinyi? “Dîyi dia Yehowa” divua bu kapia munda mua Yelemiya, ne yeye kavua mua kukalama to! Ke mudibi bituenzekela petu patudi tuwuja meji etu ne mioyo yetu ne Dîyi dia Nzambi. Bualu ebu budi butusaka kabidi bua kuikala kulonga Bible dituku dionso ne kuela meji a bitudi tubala. Dîba adi, disanka dietu didi mua kutungunuka ne kuvula, ne bantu ba bungi badi mua kututeleja.​—Yel. 15:16.

21. Ntshinyi tshitudi mua kuenza bua kutshimuna ditekeshibua mu maboko nansha diodi dikebesha kudi tshinyi?

21 Muanetu Deborah utukadi batele udi wamba ne: “Ditekeshibua mu maboko didi mua kulua tshia mvita tshinene tshidi Satana utuluisha natshi.” Kadi Yehowa Nzambi udi ne bukole bupite bua Satana ne bua bia mvita biende bionso. Nanku wewe mutekete mu maboko nansha bua bualu kayi, lomba Yehowa akuambuluishe. Neakuambuluishe bua kumanya mua kupita ne bilema biudi wenza ne butekete buebe. Neakukuatshishe paudi usama. Neakuambuluishe bua wikale ne mmuenenu muimpe wa midimu ya mu bulongolodi. Neakuambuluishe kabidi bua wikale ne mmuenenu muimpe wa mudimu webe wa buambi. Bualu bukuabu, ikala ukuatshila Tatuebe wa mu diulu yebe yonso idi mikutonde. Yeye mukuambuluishe, neutshimune ditekeshibua mu maboko.

MUSAMBU WA 41 Umvuaku kulomba kuanyi

^ tshik. 5 Bitu bitufikila tuetu bonso bua kuteketa mu maboko. Mu tshiena-bualu etshi, netumone amue malu masunguluke atudi mua kuenza patudi tuteketa mu maboko. Anu mutuamona, Yehowa yeye mutuambuluishe tudi mua kutshimuna ditekeshibua mu maboko.

^ tshik. 4 Tudi bashintulule amue mêna.

^ tshik. 12 Udi mua kubala malu a mu nsombelu wa Laurel Nisbet mu Réveillez-vous ! wa 22/1/1993.

^ tshik. 69 DIUMVUIJA DIA TSHIMFUANYI: Muanetu wa bakaji uvua mutekete mu maboko musangu kampanda, kadi udi welangana meji a mudimu ukavuaye muenzele Yehowa ne usambila. Mmutuishibue ne: Yehowa mmuvuluke malu avuaye muenze ne adiye wenza lelu.