Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

ISIHLOKO SAMA-52

Ungalwisana Njani Nokugandeleleka?

Ungalwisana Njani Nokugandeleleka?

“Phosa umthwalwakho kuSomnini, yena uzakusekela.”—RHU. 55:23.

INGOMA 33 Phosa Umthwalwakho KuJehova

OKUZOKUCOCWA NGAKHO *

1. Khuyini engenzeka nasigandelelekileko?

QOBE langa siqalana neentjhijilo begodu senza koke okusemandlenethu bona sizihlule. Uzokuvuma bona siqalana nemiraro ngokuphumelelako nasingakagandeleleki. Kufuze siqale ukugandeleleka njengesivakatjhi esingafunekiko esizosenza siphelelwe kuzithemba, sibindi nethabo. IzAga 24:10 zithi: “Nawunyefako ngesikhathi sokubandezelwa, umkhawulo wamandlakho uyabonakala.” Kuliqiniso ukuthi ukugandeleleka kungasiqeda amandla kusenze singakghoni ukuqalana nemiraro ngendlela ephumelelako.

2. Khuyini engasenza bona sigandeleleke begodu yini esizokucoca ngayo esihlokwenesi?

2 Zinengi izinto ezingasenza bona sigandeleleke, kungaba zizinto esizicabangako namkha izinto esizibonako. Izintwezo zihlanganisa ukubanesono, ukubogaboga nokuba nepilo engasiyihle. Okhunye okungabangela ukugandeleleka kungafumani isabelo esisithandako ehlanganweni kaJehova nokutjhumayela esimini engatheliko. Esihlokwenesi sizokucoca ngezinto esingazenza bona siqalane nokugandeleleka.

UKUBA NESONO NOKUBOGABOGA

3. Khuyini engasisiza sibe nombono ofaneleko ngokuba nesono?

3 Kulula khulu ngathi ukuba nombono ongakafaneli ngokuba nesono nokubogaboga. Lokho kungasenza ukuthi sicabange bona ngebanga lokuba nesono uJehova angekhe asamukela begodu ngekhe asivumela ephasini lakhe elitjha. Umbono lo ungasilimaza khulu. Kufuze sikuqale njani ukuba nesono? IBhayibheli lisitjela ukuthi ngaphandle kwakaJesu Krestu, abantu “boke bonile.” (Rom. 3:23) Kuyathabisa ukuthi umTloli weBhayibheli akakhambi afunana nemitjhapho begodu akakalindeli bona sibe babantu abapheleleko. Kunalokho unguBaba osithandako nofuna ukusisiza begodu uyasibekezelela. Uyazibona iintjhijilo esiqalana nazo ezifaka hlangana ukubogaboga nokuba nombono ongakafaneli begodu ukulungele ukusisiza.—Rom. 7:18, 19.

UJehova uyakwazi okuhle esimenzele khona esikhathini esidlulileko nokuhle esimenzela khona nje (Funda isigaba 5) *

4-5. Ngokomtlolo woku-1 kaJwanisi 3:19, 20, Kubayini abodadwethu ababili bangakhenge bavume ukuhlulwa kugandeleleka?

4 Akhucabange ngalokho okwenzeka kuDeborah noMaria. * Nakasesemntwana uDeborah waphathwa kumbi khulu begodu kwafikelela ezingeni lokuthi azinyaze. Bekangabukwa, lokho bekumenza bona aziqalele phasi. Ngitjho nalokha enze imitjhapho emincani bekazizwa amumuntu obhalelwako. UMaria naye bekanomraro ofanako, iinhlobo zakhe bezimnyaza begodu lokho bekumenza bona azizwe angasililitho. Ngemva kokufunda ngoJehova wazizwa angafaneleki ukubizwa ngebizo lakaZimu.

5 Abodadwethu ababilaba akhenge balise ukulotjha uJehova. Kubayini? Basizwa kukuthi baphose umthwalabo kuJehova ngokuthandaza qobe. (Rhu. 55:22) Bamukela ukuthi uBabethu wezulwini uyazazi izinto ekhesaqalana nazo begodu uyazi ukuthi zingasigandelela. Ngaphezu kwalokho, uyazibona izinto ezihle ezisehliziywenethu, ubona nobuntu obuhle esinabo okungenzeka thina asibuboni.—Funda yoku-1 kaJwanisi 3:19, 20.

6. Khuyini umuntu ekufuze ayenze nakabuyele emikghweni emimbi ebekayenza?

6 Umuntu osele kukade alwisana nemikghwa emimbi angazifumana sele abuyele kiyo. Iye, khona kulindelekile bona sizizwe simlandu nasenze isono esithileko. (2 Kor. 7:10) Nanyana kunjalo, akukafuzi siyikhweze intaba sithi: ‘Vele ngiyabhalelwa. UJehova angekhe angilibalele.’ Ukucabanga njalo akusikuhle begodu kungasenza silise ukulotjha uJehova. Khumbula lokhu okutjhiwo mtlolo wezAga 24:10—amandlethu azokunyefa nasigandeleleka. Kunokuthi kubenjalo, ‘khulumisana’ noJehova ngomthandazo, umbawe akulibalele. (Isa. 1:18) Nakabona indlela otjhuguluke ngayo uzokulibalela. Ngaphezu kwalokho, khuluma nabadala bazokusiza ulungise ubuhlobo bakho noJehova.—Jak. 5:14, 15.

7. Kubayini kungakafuzi silahle itewu nawulinga ukwenza okuhle?

7 UJean-Luc umdala weFrance uthi kilaba abalwisana nesono: “Umuntu olungileko kuJehova akusimumuntu ongatjhaphi, kodwana mumuntu ozisolako ngemitjhaphwakhe alwele ukuyilungisa.” (Rom. 7:21-25) Nawusebujamweni obunjalo ungalahli itewu. Khumbula akekho umuntu ongathi ulungile phambi kwamehlo kaJehova. Soke sitlhoga bona uJehova asilibalele ngelungiselelo lomhlatjelo.—Efe. 1:7; 1 Jwa. 4:10.

8. Nasizizwa siphelelwa mamandla, kufuze silifune kubani isizo?

8 Singakhulumisana nabafowethu nabodadwethu bona basikhuthaze. Bangasilalela nasifuna ukukhuluma nabo begodu basenze sizizwe ngcono. (IzA. 12:25; 1 Thes. 5:14) Udadwethu weNigeria ibizo lakhe elinguJoy, olwisana nokugandeleleka uthi: “Bengingaba yini ngaphandle kwabafowethu nabodadwethu? Kazi ngibo abangiqinisekisako bona uJehova uyayiphendula imithandazwami begodu ngifunde kibo ukududuza abanye abaphelelwe mamandla.” Kufuze sikhumbule ukuthi abafowethu nabodadwethu angeze bahlale babona ukuthi sitlhoga ukukhuluma nabo. Yeke, ngasikhathi kuzokufuze kube ngithi esitjhinga kibo sibathululele isifuba, sibatjele bona sitlhoga isizo.

NASIGULAKO

9. IRhubo 41:3; 94:19 lisikhuthaza njani?

9 Tjhinga kuJehova bona akududuze. Nasizizwa singasimnandi khulukhulu nasinobulwele obumbi, singakuthola kubudisi ukucabanga ngezinto ezakhako. UJehova akasilaphi ngendlela eyikarisomraro namhlanjesi kodwana angasiduduza bekasiphe namandla esiwatlhogako bona siqalane nokugula. (Funda iRhubo 41:3; 94:19.) Isibonelo salokho, angasebenzisa umKrestu esikunye naye bona asisize ngezinto esizitlhogako njengokuthenga ukudla eentolo namkha ukwenza imisebenzi yangendlini. Angenza abafowethu bona bathandaze nathi. Okhunye angakwenza kusikhumbuza amezwi aseliZwini lakhe aduduzako, amezwi anjalo angasiqinisekisa bona esikhathini esizako angeze sisagula namkha sizwe ubuhlungu, lapho kuzabe kusephasini elitjha.—Rom. 15:4.

10. Kubayini u-Isang angakhenge ahlale adanile ngemva kwengozi eyamehlelako?

10 U-Isang ohlala eNigeria wafumana ingozi eyamtjhiya arholophele. Udorhoderakhe wamtjela bona angeze asakghona ukuzikhambela ngeenyawo zakhe. U-Isang uthi: “Amezwi la angitjhiya ngidanile begodu angiphula ihliziyo.” Inga-kghani wahlala azizwa ngendlela leyo? Awa. Alo khuyini eyamsizako? Uthi: “Sinomkami akhenge silise ukuthandaza nokufunda iliZwi lakaZimu, sahlala sizimisele ukubala iimbusiso uJehova asiphe zona kuhlanganise nephasi elitjha elizako.”

Nanyana singakaphili kuhle emzimbeni, singakghona ukuthi sisekele ekutjhumayeleni (Funda iingaba 11-13)

11. Wathatjiswa yini uCindy ngitjho nanyana bekaqalene nokugula?

11 Abodorhodere bakaCindy ohlala eMexico, bamtjela bona unobulwele obungambulala. Khuyini eyamsizako? Qobe nakayokufumana imitjhoga bekahlala atjhumayela. Uthi: “Ukwenza njalo kwangisiza ngangacabangi khulu ukuthi ukuhlinzwa kwami kuzokukhamba njani nokuthi ngizokuzwa ubuhlungu obungangani, kunalokho ngicabange ngokusiza abanye abantu. Bengicoca nabodorhodere nabahlengikazi ngibabuze ngemindenabo, bengibabuze nokobana kubayini bakhethe ukwenze umsebenzi obudisi kangaka. Ngemva kwalokho bengifumana isihloko esingacoca ngaso esingabathinta ihliziyo. Inengi labo beliphendula ngokuthi akusikanengi umuntu ogulako abuza ukuthi, ‘Uzizwa njani?’ Abanye bangithokoza ngokuthi ngitshwenyeke ngabo, abanye bebangipha nemininingwana la ngingabathinta khona. Esikhathini esibudisi ebengikiso, uJehova wangipha ukuthula nethabo lamambala elangirara ngitjho nami!”—IzA. 15:15.

12-13. Abanye abagulako namkha abalupheleko bakghone njani ukuhlanganyela esimini, begodu lokho kube namuphi umphumela?

12 Abantu abagulako namkha abalupheleko bangazizwa bagandelelekile ngebanga lokungasakghoni ukutjhumayela ngendlela abathanda ngayo. Nanyana kunjalo, inengi labo liyakghona ukuragela phambili litjhumayela. Udadwethu ohlala e-United States ibizo lakhe elinguLaurel bebamfake emtjhinini osiza amaphaphwakhe iminyaka engaba ma-37. Bekanekankere, bekufuze ahlinzwe kanengi, ngaphezu kwalokho nesikhumba sakhe sinobulwele obunengi. Imiraro eminengi le akhenge imenze athule, bekatjhumayeza abahlengikazi nabantu ebebamvakatjhela emzinakhe. Wabayini umphumela? Wasiza abantu abali-17 bona bazi iqiniso ngeBhayibheli! *

13 URichard, umdala weFrance, unendlela yokusiza abavaleleke emizinabo namkha la batlhogonyelwa khona. Uthi, “Kungaba ngcono babe nekarana yokubeka iincwadi nabomagazini. Iincwadezo zenza abantu babe neembuzo eminengi begodu lokho kungabenza bathome ukucoca nabo. Lokho kuyabasiza abafowethu nabodadwethu abangasakghoni ukutjhumayela umuzi nomuzi.” Abafowethu nabodadwethu abavaleleke ngendlini bangakghona ukuhlanganyela esimini, ngokuthi batlole iincwadi namkha batjhumayele ngomtato.

NASINGAFUMANI ILUNGELO ESILILINDELEKO

14. Ngisiphi isibonelo esihle iKosi uDavida eyasibekela sona?

14 Ngebanga leminyaka, ipilo nezinye izinto kungenzeka singafumani ilungelo lokwenza umsebenzi othileko ebandleni namkha esifundeni esikiso. Kilokhu, singafunda esibonelweni seKosi uDavida. Ukwakha itempeli bekuyinto eqakatheke khulu kuDavida kodwana kwathi uZimu nakamtjela bona ukhethe omunye umuntu ukuthi enze umsebenzi loyo, uDavida wasisekela isiquntweso. Akhenge agqine lapho, kunalokho wabe wanikela ngezinto ezinengi bona kusekelwe umsebenzi lo. Leso sibonelo esihle khulu esingasilandela!—2 Sam. 7:12, 13; 1 Kron. 29:1, 3-5.

15. UHugues wakuhlula njani ukudana?

15 Umfowethu uHugues walisa ukuba mdala ngebanga lokugula, kangangokuthi bekabhalelwa nakukwenza imisebenzi emncani yekhaya. Uthi: “Ekuthomeni ngadana ngombana bengazizwa ngingasililitho, kodwana ekukhambeni kwesikhathi ngakubona ukuqakatheka kokwamukela indlela ebengingayo begodu ngafumana ithabo ekulotjheni uJehova. Angifuni ukulahla itewu. NjengoGidiyoni namadoda amakhulu amathathu, baragela phambili balwa nanyana bebadiniwe, nami ngizokuragela phambili ngilwa!”—Khok. 8:4.

16. Khuyini esingayifunda esibonelweni seengilozi?

16 Iingilozi ezithembekileko zisibonelo esihle. Ngesikhathi kubusa iKosi u-Arhabi, uJehova wabawa iingilozi bona zize namano wokulwisana neKosi embi le. Enye yatjho lokhu enye yatjho lokhuya kodwana uJehova wathatha umbono wengilozi yinye kwaphela. (1 Kho. 22:19-22) Inga-kghani ezinye iingilozi zadana, bezazibuza ukuthi, ‘Kubayini sizitshwenyile?’ Asinalo ibanga lokucabanga njalo. Iingilozi zithobekile begodu zifuna ukuphazimulisa uJehova.—Khok. 13:16-18; IsAm. 19:10.

17. Khuyini ekufuze siyenze nasizizwa siphasi ngebanga lokuthi asifumani amalungelo ebandleni?

17 Kuqale njengelungelo elihle khulu ukuba nguFakazi kaJehova nokutjhumayela ngeliZwi lakaZimu. Izabelo ziyafika zikhambe, ngale kwalokho akusingizo ezisenza siqakatheke kuZimu. Indlela esiziphatha ngayo nokuthobeka kwethu ngikho okuzosenza sithandeke kuJehova, kubafowethu nabodadwethu. Yeke, bawa uJehova bona akusize uhlale uthobekile begodu unobuntu obuhle. Cabanga ngeembonelo ezihle eziseBhayibhelini zabantu abathobekileko nabaziphethe kuhle. Zimisele ukusiza abafowethu nabodadwethu ngendlela ongakghona ngayo.—Rhu. 138:6; 1 Pit. 5:5.

NAWUTJHUMAYEZA ABANTU ABANGASABELI KUHLE

18-19. Singahlala njani sithabile nasitjhumayeza abantu abangasilaleliko?

18 Inga-kghani uzizwa udanile nawuya esimini ungafumani abantu namkha abantu bangakulaleli? Ebujamweni obunjalo, khuyini ongayenza bona uhlale uthabile? Qala ibhoksi elithi, “Iindlela Zokuthuthukisa Ukutjhumayela Kwakho.” Kuqakathekile ukuqala isimu njengoJehova. Kutjho ukuthini lokho?

19 Dzimelela ekutjhumayeleni ngebizo lakaZimu nangomBuswakhe. UJesu waveza kuhle bona bancani abazomlandela. (Mat. 7:13, 14) Nasisesimini sinelungelo elihle khulu lokusebenza noJehova, uJesu kunye neengilozi. (Mat. 28:19, 20; 1 Kor. 3:9; IsAm. 14:6, 7) UJehova udosa abafuna ukumlotjha. (Jwa. 6:44) Nange umuntu angafuni ukulalela ngelanga elithileko, kungenzeka akulalele esikhathini esizako.

20. Umtlolo kaJoromiya 20:8, 9 ungasisiza njani nasilwisana nokugandeleleka?

20 Khuyini esingayifunda emphorofidini uJoromiya? Bekabelwe ukutjhumayela endaweni enabantu abangalalaleliko. Abantu bebamnyefula bamthuka “imini yoke.” (Funda uJoromiya 20:8, 9.) Wadana khulu wabe wazizwa ngasuthi angalisa, kodwana akhange alise. Kubayini? “Ilizwi lakaSomnini” laba njengomlilo ovuthako phakathi kwakaJoromiya. Kwenzeka okufanako nakithi nasikhuthalela ukufunda iliZwi lakaZimu. Lesi ngesinye isizathu esisenza sifunde iBhayibheli qobe begodu sizindle ngalo. Nasenza njalo, sizokuthaba nasitjhumayelako begodu nabantu bazosilalela.—Jor. 15:16.

21. Kungakhathaliseki bona silwisana nokugandeleleka ngayiphi indlela, singalwisana njani nakho?

21 UDeborah uthi, “USathana usebenzisa ukugandeleleka njengesikhali.” Kodwana iinkhali zakaSathana azisililitho kuJehova. Yeke, nawuzizwa udanile bawa uJehova akusize. Uzokusiza uqalane nesono nokubogaboga, nalokha nawugulako uzokupha amandla. UJehova uzokusiza uqale isabelo sakho nesimu oyitjhumayelako ngendlela efaneleko. Uzokubuye akusize uqale isimu njengaye nawutjhumayelako. Ukungezelela kilokho, tjela uBabethu wezulwini ngezinto ezikutshwenyako. Ngesizo lakaJehova ungakghona ukulwisana nokugandeleleka.

INGOMA 41 Ngibawa Ulalele Umthandazwami

^ isig. 5 Soke khesigandeleleke ngezinye iinkhathi. Esihlokwenesi, sizokucoca ngezinto ezithileko esingazenza nasizizwa sigandelelekile. Sizokubona nokuthi uJehova uzosisiza njani.

^ isig. 4 Amanye amagama atjhugululiwe.

^ isig. 12 Funda umlando kaLaurel Nisbet kuPhaphama! kaJanuary 22, 1993, efumaneka ngesiZulu.

^ isig. 69 IHLATHULULO YEENTHOMBE: Udade ogandelelekileko ukhumbula ngesikhathi ebekakghona ngaso ukusebenzela uJehova ngendlela afuna ngayo begodu uyathandaza. Uyaqiniseka bona uJehova uyakukhumbula amenzele khona nalokhu akwenzako nje.