Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

SIHLOKO LESIFUNDVWAKO 52

Ungakuncoba Njani Kudvumateka?

Ungakuncoba Njani Kudvumateka?

“Lahlela umtfwalo wakho kuJehova, Futsi yena utakusita.”—HLA. 55:22.

INGOMA 33 Lahlela Umtfwalo Wakho KuJehova

LOKUTAWUCOCWA NGAKO KULESIHLOKO *

1. Yini lengenteka kitsi nasidvumatekile?

ONKHE malanga, sibhekana netinkinga futsi senta konkhe lesingakwenta kuze sitincobe. Nobe kunjalo, kumatima kubhekana netinkinga nangabe udvumatekile. Ngako kufanele sikhumbule kutsi kudvumateka kungasenta sitive singakabaluleki futsi singakajabuli. Taga 24:10 titsi: “Nangabe ucindzetelekile ngetikhatsi letimatima, Emandla akho atawuba mancane.” Nangabe sidvumatekile, singativa siphelelwa ngemandla futsi kungaba matima kubeketelela tinkinga lesinato.

2. Yini lengasenta sitive sidvumatekile, futsi sitawucoca ngani kulesihloko?

2 Tinyenti tintfo letingasidvumata, letintfo tingafaka ekhatsi emaphutsa lesiwentako, loko lesingakhoni kukwenta nobe kugula. Singaphindze sidvunyatwe kutsi asisitfoli sabelo lebesisifuna ekukhonteni Jehova nobe kushumayela endzaweni lapho bantfu labanyenti bangawulaleli khona umlayeto wetfu. Kulesihloko, sitawucoca ngaletinye tintfo lesingatenta kuze sincobe kudvumateka.

NANGABE SENTE EMAPHUTSA

3. Yini lengasisita sibe nembono lokahle ngemaphutsa lesiwentako?

3 Kumelula kutsi sive buhlungu ngemaphutsa lesiwentile. Ngako singacabanga kutsi ngenca yemaphutsa lesiwentile, Jehova angeke asemukele eveni lakhe lelisha. Kungaba yingoti kucabanga loko. Kufanele sitive njani ngemaphutsa lesiwentile? LiBhayibheli litsi, ngaphandle kwaJesu, “bonkhe bonile.” (Rom. 3:23) Jehova akahlali anake emaphutsa etfu nobe alindzele kutsi singawenti emaphutsa. Kunaloko, unguBabe lositsandzako lofuna kusisita futsi uyabeketela. Uyati kutsi labanyenti betfu betama kamatima kwenta lokulungile futsi bangeva buhlungu ngemaphutsa labawentile, nekutsi ukulungele kusisita.—Rom. 7:18, 19.

Jehova uyakwati lokuhle lesakwenta esikhatsini lesendlulile naloko lesikwentako nyalo (Buka sigaba 5) *

4-5. Ngekusho kwa-1 Johane 3:19, 20, yini leyasita bodzadze lababili kutsi bancobe kudvumateka?

4 Cabanga ngesibonelo saDeborah naMaria. * Ngesikhatsi Deborah asemncane, umndeni wakubo bewungakhombisi kutsi uyamtsandza. Bekangakavami kunconywa. Nasekamdzala, loko kwenta kutsi atibukele phansi. Nakente emaphutsa lamancane, bekeva shengatsi usehluleki mbamba. Maria bekanenkinga lefanako. Tihlobo takhe betimenta ative angesilutfo. Loko kwamenta kutsi ahlale atibukela phansi. Ngisho nobe sekabhajatisiwe, bekacabanga kutsi akumfaneli kubitwa ngekutsi nguFakazi waJehova!

5 Nobe kunjalo, labodzadze lababili abazange bayekele kukhonta Jehova. Leni? Bathantaza kuJehova futsi bamtjela indlela lebebativa ngayo. (Hla. 55:22) Bafundza kutsi Babe wetfu lonelutsandvo uyatati tintfo letimbi letenteke kitsi letingasenta sitive singesilutfo. Uyabubona nebuntfu betfu lobuhle ngisho nobe tsine singacabangi kutsi sinabo lobo buntfu.—Fundza 1 Johane 3:19, 20.

6. Yini umuntfu langayenta nangabe aphindza liphutsa lelifanako?

6 Kungenteka umuntfu wetama kamatima kuyekela kwenta intfo lembi kodvwa kungenteka aphindze ente liphutsa lelifanako futsi advumateke. Kuliciniso kutsi sitiva sinelicala nangabe sente sono. (2 Khor. 7:10) Nobe kunjalo, akukafanele sive buhlungu kakhulu ngemaphutsa lesiwente esikhatsini lesendlulile, size sicabange sitsi: ‘Vele mine ngisehluleki. Jehova ngeke angicolele.’ Kucabanga lokufana naloku akusilo liciniso, futsi kungasenta siyekele kukhonta Jehova. Khumbula loko lesikufundze kuTaga 24:10 lotsi ‘emandla etfu atawuba mancane nasidvumatekile.’ Kunaloko, ‘lungisa indzaba’ naJehova ngekutsi uthantaze kuye futsi umcele akucolele. (Isa. 1:18) Nakayibona indlela lotisola ngayo, utakucolela. Lokunye longakwenta kutsi ucoce nalabadzala belibandla. Ngemusa, batakusita kutsi uphindze ube nebuhlobo lobuhle naJehova.—Jak. 5:14, 15.

7. Kungani kungakafanele sidvumateke nangabe kumatima kutsi sente lokulungile?

7 Jean-Luc, longulomdzala ebandleni leliseFrance, uyaye atsi kulabo labakutfola kumatima kwenta lokulungile: “Umuntfu lolungile emehlweni aJehova, akusuye umuntfu longawenti emaphutsa, kodvwa ngumuntfu lotisolako ngemaphutsa lawentile futsi aphendvuke. (Rom. 7:21-25) Ngako, ungacabangi kutsi awusilutfo nangabe ukutfola kumatima kwenta lokulungile. Ngenca yekutsi sonkhe siyawenta emaphutsa, siyawudzinga umusa waJehova, lasipha wona ngenhlawulo.—Ef. 1:7; 1 Joh. 4:10.

8. Nangabe sidvumatekile, ngubani lesingacela kuye lusito?

8 Bazalwane nabodzadze ebandleni, bangasikhutsata! Bangasilalela nangabe sifuna kusho lokutsite, futsi bangasikhutsata. (Taga 12:25; 1 Thes. 5:14) Dzadze waseNigeria lokutsiwa nguJoy loke wabhekana nekudvumateka, utsi: “Bazalwane nabodzadze bangisite kakhulu kutsi ngibhekane nekudvumateka. Sikhutsato labanginiketa sona sangikhombisa kutsi Jehova uyayiphendvula imithantazo yami. Ngifundzile kubo indlela yekukhutsata labanye labadvumatekile.” Kodvwa kufanele sihlale sikhumbula kutsi bazalwane nabodzadze ngeke bahlale bati nangabe sidzinga sikhutsato. Ngako, kungadzingeka kutsi siye kumzalwane nobe dzadze losanesikhatsi akhonta Jehova, futsi simtjele kutsi sidzinga lusito.

NASIGULA

9. TiHlabelelo 41:3 nesehluko 94:19 tisikhutsata njani?

9 Cela Jehova kutsi akusite. Nangabe sekuphele sikhatsi lesidze solo sigula, singase sikutfole kumatima kucabanga ngendlela lefanele. Ngisho nobe Jehova angeke asiphilise ngalokusimangaliso nyalo, uyasidvudvuta futsi angasiniketa nemandla lesiwadzingako kuze sicinisele. (Fundza Tihlabelelo 41:3; 94:19.) Nasi sibonelo, angenta bazalwane nabodzadze kutsi basisite ngemisebenti yasekhaya nobe basitsengele lesikudzingako. Angenta kutsi bazalwane betfu bathantaze natsi. Angasisita nekutsi sikhumbule tintfo letidvudvutako letitfolakala eVini lakhe, njengelitsemba lekuphila lokute sono, lokute kugula nebuhlungu emhlabeni lomusha lotako.—Rom. 15:4.

10. Yini leyenta Isang wangahlali advumatekile ngemuva kwekutfola ingoti?

10 Isang lohlala eNigeria, watfola ingoti leyamshiya akhubatekile. Dokotela wamtjela kutsi angeke aphindze akhone kuhamba. Isang utsi: “Ngeva buhlungu kakhulu futsi ngephuka emoyeni.” Kodvwa wahlala advumatekile yini? Cha! Yini leyamsita? Isang utsi: “Mine nemfati wami asizange siyekele kuthantaza kuJehova nekutadisha liVi lakhe. Besitimisela kuhlale sibonga ngetintfo letinhle lesinato lokufaka ekhatsi nelitsemba lekuphila esikhatsini lesitako emhlabeni lomusha waNkulunkulu.”

Ngisho nalabo labakhulile nobe labagulako bangatitfola tindlela tekushumayela futsi bajabule (Buka tigaba 11-13)

11. Yini leyasita Cindy kutsi ahlale ajabulile ngesikhatsi agula kakhulu?

11 Cindy, lohlala eMexico, watjelwa ngudokotela wakhe kutsi unesifo lesingambulala. Yini layenta kuze abhekane nalesimo? Ngesikhatsi aselashwa, watibekela umgomo wekushumayela onkhe malanga. Wabhala watsi: “Loku kwangisita kutsi nginake labanye kunekutsi nginake lokuhlindvwa nebuhlungu lebengibuva, nekutsi bengigula kangakanani. Naku lebengikwenta: Nangicoca nabodokotela nabonesi, bengibabuta ngemindeni yabo. Bengibese ngiyababuta kutsi kungani bakhetse lomsebenti lomatima kangaka. Loko bekungenta ngibone kutsi yini lengingakhuluma ngayo futsi labangayitsandza. Labanyenti babo basho kutsi akukavami kutsi tigulane tibabute kutsi banjani. Futsi labanyenti bebangibonga ngekutsi ngiyabakhatsalela. Labanye baze bangitjela nekutsi bahlala kuphi, banginika netinombolo tabo telucingo. Bengati kutsi Jehova utangisita kulesikhatsi lesimatima. Kodvwa ngamangala ngendlela langenta ngajabula ngayo.”—Taga 15:15.

12-13. Labanye labagulako nalasebakhulile bakhone njani kushumayela, futsi kube namiphi imiphumela?

12 Labagulako nobe lasebakhulile bangase badvumateke ngobe abakhoni kushumayela ngelizinga labafisa kushumayela ngalo. Nobe kunjalo, labanyenti batitfolile tindlela tekushumayela. E-United States, dzadze lokutsiwa nguLaurel kwadzingeka kutsi ahlale alele emshinini lobewumsita kutsi aphefumule iminyaka lengu-37! Bekaphindze anamdlavuza, wahlindvwa tikhatsi letinyenti futsi anenkinga yesikhumba. Kodvwa letimo letimatima kangaka atizange timente ayekele kushumayela. Washumayela bonesi nalabo lebebamsita ekhaya lakhe. Waba yini umphumela? Wasita bantfu labangaba ngu-17 kutsi bafundze ngaJehova! *

13 Richard longulomdzala ebandleni leliseFrance, unendlela lekahle lengasita labo labangakhoni kuphuma emakhaya abo ngenca yekugula nobe labahlala etindzaweni letinakekela labagulako. Richard utsi: “Ngicabanga kutsi kungaba kahle nabangabeka tincwadzi endzaweni lesebaleni kuze bantfu batibone. Bantfu nabatibona letincwadzi batawubuta ngato, lokungenta kutsi nicoce. Loku kungabakhutsata bazalwane nabodzadze labangasakhoni kuya emtini ngemuti. Labo labangakhoni kuphuma emakhaya abo bangawenta umsebenti wekushumayela ngekutsi babhale tincwadzi nobe basebentise lucingo.

NANGABE ASISITFOLI SABELO LEBESISIFUNA

14. Ngusiphi sibonelo lesihle iNkhosi Davide leyasibekela sona?

14 Tinyenti tizatfu letingenta singasitfoli sabelo lesisifunako ekukhonteni Jehohova. Nasi sibonelo, kungaba kutsi sesikhule kakhulu, siyagula nobe ngenca yaletinye timo. Nasibhekene naleso simo, singafundza esibonelweni seNkhosi Davide. Ngesikhatsi atjelwa kutsi bekangakakhetfwa kutsi akhe lithempeli laNkulunkulu, lokuyintfo lebekalangatelela kuyenta, wamsekela loyo lowakhetfwa kutsi alakhe. Davide waze wanikela nangeligolide nelisiliva lelinyenti. Davide usibonelo lesihle lesingasilingisa!—2 Sam. 7:12, 13; 1 Khr. 29:1, 3-5.

15. Hugues wakuncoba njani kudvumateka?

15 Ngenca yekugula, lomunye umzalwane waseFrance lokutsiwa nguHugues, wayekela kuba ngulomdzala welibandla futsi bekangasakhoni ngisho nekwenta imisebenti lemincane yasekhaya. Utsi: “Ngacale ngadvumateka kakhulu futsi ngativa ngingesilutfo. Ngemuva kwesikhatsi, ngabona kutsi kubalulekile kutsi ngiyekele kuva buhlungu ngetintfo lebengingasakhoni kutenta. Ngako ngabese ngiyajabula ngaloko lebengisakhona kukwenta ekukhonteni Jehova. Ngitimisele kungalilahli litsemba. NjengaGideyoni nemadvodza langu-300 lebekadziniwe lebekahamba nawo, nami ngitawuchubeka ngitimisela.”—Khu. 8:4.

16. Yini lesingayifundza esibonelweni setingilosi?

16 Tingilosi letetsembekile tisibonelo lesihle. Jehova wake wacela tingilosi kutsi tivete imibono yato ngekuyenga inkhosi lembi Ahabi. Letinye tingilosi taveta imibono yato. Kodvwa Nkulunkulu wakhetsa ingilosi yinye futsi wayitjela kutsi umbono wayo utawusebenta. (1 Khos. 22:19-22) Tadvumateka yini leletinye tingilosi, taze tacabanga kutsi, ‘Kungani ngicitse sikhatsi sami ngaveta umbono wami?’ Atizange. Tingilosi titfobekile futsi tifuna kutsi lonkhe ludvumo luye kuJehova.—Khu. 13:16-18; Semb. 19:10.

17. Yini lokufanele siyente nangabe sitiva sidvumatekile ngenca yekutsi site tabelo letitsite?

17 Khumbula kutsi lilungelo lelikhulu lesinalo kuba Bofakazi BaJehova nekushumayela ngeMbuso wakhe. Singase sitfole sabelo lesitsite nobe sisilahlekele, kodvwa loko akusiko lokusenta sibe ligugu kuNkulunkulu. Kodvwa nangabe sitfobekile, sitawuba ligugu kuJehova nakubazalwane nabodzadzewetfu. Ngako cela Jehova kutsi akusite uhlale utfobekile. Cabanga ngato tonkhe tibonelo letinhle tetikhonti taJehova letitfobekile lokukhulunywa ngato eBhayibhelini. Ngekutitsandzela, sita bazalwane bakho nganobe nguyiphi indlela longakhona ngayo.—Hla. 138:6; 1 Phet. 5:5.

NANGABE BANTFU BANGATILALELI TINDZABA LETIMNANDZI

18-19. Ungajabula njani emsebentini wekushumayela ngisho nobe bantfu bangatilaleli tindzaba letimnandzi?

18 Uke wativa yini udvumatekile ngenca yekutsi bantfu abatilaleli tindzaba letimnandzi nobe bambalwa bantfu lobatfola emakhaya? Nasibhekene nesimo lesifana nalesi, yini lesingayenta kuze sihlale sijabula? Letinye tintfo letingasisita tibhalwe ebhokisini lelitsi “ Tindlela Tekutfutfukisa Umsebenti Wakho Wekushumayela.” Kubalulekile nekuba nembono lokahle ngekushumayela. Kufaka ekhatsi ini loku?

19 Khumbula kutsi sizatfu lesiyinhloko lesisenta sishumayele kutsi sifuna kwenta libito laNkulunkulu latiwe futsi sitjele bantfu ngeMbuso wakhe. Jesu wakucacisa kutsi bambalwa lebebatawutfola indlela leya ekuphileni. (Mat. 7:13, 14) Nasisemsebentini wekushumayela, sinelilungelo lekusebenta naJehova, naJesu kanye netingilosi. (Mat. 28:19, 20; 1 Khor. 3:9; Semb. 14:6, 7) Jehova ufuna bantfu labafuna kumkhonta. (Joh. 6:44) Ngako, nangabe umuntfu angafuni kuwulalela umlayeto wetfu ngaleso sikhatsi, kungenteka asilalele nasiphindze sibuya.

20. UmBhalo waJeremiya 20:8, 9 ungasifundzisani ngekuncoba kudvumateka?

20 Kunyenti lesingakufundza kumphrofethi Jeremiya. Waniketwa umsebenti wekuyoshumayela endzaweni lebekumatima kushumayela kuyo. Bantfu bebamtfuka futsi bahlekisa ngaye “malanga onkhe.” (Fundza Jeremiya 20:8, 9.) Wadvumateka kakhulu kangangekutsi waze wafuna kuyekela kushumayela. Kodvwa akazange. Leni? “Livi laJehova” belifana nemlilo kuJeremiya futsi bekangasakhoni kuthula! Kwenteka lokufanako nakitsi nasifundza liVi laNkulunkulu. Lesi ngulesinye sizatfu lesisenta sifundze liBhayibheli malanga onkhe futsi sizindle ngalo. Loko kutasenta sijabule kakhulu emsebentini wekushumayela futsi bantfu labanyenti batasilalela.—Jer. 15:16.

21. Singakuncoba njani kudvumateka?

21 Deborah lesike sakhuluma ngaye ekucaleni utsi: “Kudvumateka kusikhali lesinemandla lesisetjentiswa nguSathane.” Kodvwa Jehova Nkulunkulu unemandla lamakhulu kakhulu kunaSathane netikhali takhe. Ngako nawutiva udvumatekile, ncenga Jehova kutsi akusite. Utakusita kuze ukhone kubhekana nemaphutsa lowentile. Utakusita nawugula. Utakusita ube nembono lokahle ngetabelo lotitfolako. Utakusita nekutsi ube nembono lokahle ngemsebenti wakho wekushumayela. Ngetulu kwaloko, thantaza kuJehova futsi umtjele indlela lotiva ngayo. Yena angakusita kutsi uncobe kudvumateka.

INGOMA 41 Lalela Umthantazo Wami

^ sig. 5 Ngaletinye tikhatsi, sonkhe siyadvumateka. Kulesihloko, sitawucoca ngetintfo lesingatenta nasidvumatekile. Njengobe sitawubona, nangabe sisitwa nguJehova, sitakuncoba kudvumateka.

^ sig. 4 Lamanye emabito ashintjiwe.

^ sig. 12 Fundza umlandvo wekuphila waLaurel Nisbet kuPhaphama! yaJanuary 22, 1993, letfolakala ngesiZulu.

^ sig. 69 KUCHAZWA KWESITFOMBE: Dzadze wacale wadvumateka, kodvwa sewucabanga ngaloko lakwentile ekukhonteni Jehova futsi uyathantaza. Uyaciniseka kutsi Jehova uyakukhumbula loko lakwenta naloko lakwentako nyalo.