KUIDAS sa end tunned, kui saad sõbralt julgustava kirja? Timoteos sai sellise kirja apostel Pauluselt. Meie teame seda kui teist kirja Timoteosele. Võib arvata, et Timoteos otsis kohe vaikse paiga, et lugeda, mida ta armas sõber talle öelda tahab. Timoteosel võis keerelda peas mitu küsimust: „Kuidas Paulusel läheb? Kas tal on mulle mõni nõuanne seoses minu ülesannetega? Kas tema kiri aitab mul paremini kuulutada ja õpetada ning teistele toeks olla?” Timoteos sai vastused kõigile neile küsimustele ja palju muudki kasulikku. Vaatame nüüd üle mõned võtmemõtted sellest läkitusest.

Juba kirja avasõnu lugedes mõistis Timoteos, kui väga Paulus temast hoolib. Paulus nimetas teda armsaks pojaks. (2. Tim. 1:2.) Kui Timoteos selle kirja umbes aastal 65 sai, oli ta ilmselt üle 30 aasta vana ja juba kogenud kogudusevanem. Selleks ajaks oli ta Paulusega koostööd teinud kümmekond aastat ja temalt palju õppinud.

Tõenäoliselt oli Timoteosel väga julgustav teada saada, et Paulus on katsumustes ustavalt vastu pidanud. Paulus oli Roomas vangis ja ta pidi peagi hukatama. (2. Tim. 1:15, 16; 4:6–8.) Tema vaprus ilmnes näiteks sõnadest „seetõttu pean ma edaspidigi kõiges vastu”. (2. Tim. 2:8–13.) Pauluse vastupidavus võib anda jõudu ka meile.

Paulus innustas Timoteost oma teenistusülesannet kalliks pidama. Ta tahtis, et Timoteos hoiaks endas leegitsemas seda Jumala andi, mille ta oli saanud. (2. Tim. 1:6.) Paulus kasutas siin sõna chárisma. See kreeka sõna tähendab üldiselt tasuta andi, mis antakse inimesele, kes pole seda välja teeninud ega isegi vääri seda. Timoteos sai sellise anni siis, kui talle anti koguduses eriline teenistusülesanne. (1. Tim. 4:14.)

 Kuidas pidi Timoteos sellesse andi suhtuma? Kui ta luges, et ta peaks hoidma seda Jumala andi endas leegitsemas, võis talle meenuda tuli kodukoldes, millest vahel jäid järele vaid hõõguvad söed. Selleks et söed jälle leegitsema saada, on vaja neid kohendada ja lõkkele puhuda. Üks sõnaraamat ütleb, et kreeka verb anazopyréo, mida Paulus siin kasutas, tähendab „uuesti süütama, elustama, lõkkele puhuma” ja piltlikus mõttes „taas tegutsema asuma”. Seega andis Paulus Timoteosele nõu täita oma ülesannet kogu südamest. Meil tänapäeval on vaja teha sedasama: olla Jehoova teenistuses innukas.

Oma kalli sõbra kirja edasi lugedes jõudis Timoteos järgmise nõuandeni, mis aitas tal oma teenistuses tõhus olla: „Kaitse sinu hoolde usaldatud kallist vara püha vaimu abil, mis meis elab.” (2. Tim. 1:14.) Millisest varast ta rääkis? Mis oli Timoteose hoolde usaldatud? Eelmises salmis mainis Paulus „õiget õpetust” ehk pühakirja tõde. (2. Tim. 1:13.) Timoteos pidi kuulutama tõde nii koguduses kui ka väljaspool kogudust. (2. Tim. 4:1–5.) Lisaks pidi Timoteos kogudusevanemana hoidma Jumala karja. (1. Peetr. 5:2.) Ta sai enda hoolde usaldatud vara ehk tõde kaitsta püha vaimu ja Jumala sõna abil. (2. Tim. 3:14–17.)

Ka meile on usaldatud Piibli tõde, millest me kuulutustööl räägime. (Matt. 28:19, 20.) Me saame seda kallist vara hoida, kui oleme püsivad palves ja uurime hoolega Jumala sõna. (Rooml. 12:11, 12; 1. Tim. 4:13, 15, 16.) Lisaks sellele, et me kõik oleme hea sõnumi kuulutajad, teenivad mõned meist kogudusevanemana või on täisajalised teenijad. Sellised ülesanded peaks meid alandlikuks tegema ja aitama mõista, et me vajame Jumala abi. Seega me saame kaitsta enda hoolde usaldatud vara nii, et peame seda väärtuslikuks ja toetume Jehoovale.

Timoteos ei pidanud talle antud ülesandeid üksi täitma. Ta pidi andma väljaõpet ka teistele. Seepärast innustas Paulus Timoteost: „See, mida sa oled minult kuulnud ..., anna edasi ustavatele inimestele, et needki saaksid kõlblikuks õpetama teisi.” (2. Tim. 2:2.) Timoteosel tuli oma vendadelt õppida ja ise omakorda teisi õpetada. Tänapäeval peaks iga ülevaataja kristlikus koguduses püüdma teha sedasama. Hea ülevaataja ei hoia kiivalt enda teada, kuidas ta oma ülesandeid täidab. Ta annab oma teadmised ja oskused teistele edasi. Ta ei karda, et keegi saab temast targemaks või täidab neid ülesandeid paremini. Seega ei anna ülevaataja edasi vaid põhiteadmisi. Ta tahab, et neil, keda ta õpetab, areneks hea vahetegemisoskus ning et nad vaimselt kasvaksid. Nii saavad need ustavad mehed, keda ta õpetab, kogudust veelgi enam toetada.

Timoteos pidas seda Pauluse kirja kahtlemata väga väärtuslikuks. Võib arvata, et ta luges seda ikka ja jälle ning mõtiskles selle üle, kuidas neid häid nõuandeid ellu rakendada.

Kuidas me saame siis täita oma ülesandeid kogu südamest? Meil tuleb hoida Jumala andi endas leegitsemas, kaitsta meie hoolde usaldatud kallist vara ning anda teistele edasi oma teadmisi ja oskusi. Nii saame anda teenistuses endast parima. (2. Tim. 4:5.)